eesmärgiks on toetada ja (Füüsilisest isikust (äriühing, millel on (äriühing, millel on (äriühing, mille soodustada oma liikmete ettevõtja on füüsiline aktsiateks jaotatud osadeks jaotatud osanikud tegutsevad majanduslikke huve läbi isik, kes tegeleb aktsiakapital) osakapital) ühise ärinime all) ühise majandustegevusega)
täisühinguks. Tuntuimad piiratud vastutusega äriühingud on 15.osaühing ja 16.aktsiaselts. Mõlema ettevõtte osanikel on õigus saada iga aastast kasumit (.17.). 18.Usaldusühingus on kahte tüüpi osanikud: 19.usaldusosanikud ja täisosanikud. Oma sissemakse ulatuses vastutab sellises ühingus vaid 20usaldusosanik. Selline ettevõtlus vorm sobib näiteks 21.pottseppadele. Aktsiaselts on 22.piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Aktsiad on kahte liiki- lihtaktsiad ja 23.eelisktsiad . Hääleõigus on 24.eelisaktsiate omanikul. Aktsiaseltsil on kohustuslik 25.kolmetasandiline juhtimisstruktuur: 26.üldkoosolek, 27.nõukogu ja 28.juhatus. Aktsiakapitali laiendamine on 29.üldkoosoleku pädevuses. Ühistu äriühinguna erineb kapitaliühingutest selle poolest, et kõigil tema liikmetel on 30.võrdne hääleõigus. 2. Miks alustatakse ettevõtlust sageli frantsiisilepinguga? frantsiisileping-tuntud
ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks isik (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingut reguleerib Äriseadustik ning sellele kohaldatakse lisaks täisühingu kohta käivaid nõudeid. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Aktsiad peavad olema registreeritud Väärtpaberite Keskdepositooriumis.
on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid: Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. FIE füüsilisest isikust ettevõtja , kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Turg ja konkurents - 3. Majandussüsteemid. Tuntakse kolme peamist majandussüsteemi: naturaal- turu- ja käsumajandus. Naturaalmajandus kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise, mida pole
Usaldusühing - äriühing, milles kaks isikut tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks osanikest vastutab ühingu eest kogu oma varaga ja (usaldus) osanik vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. iga omaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest, osanik ei vastuta isikliku varaga; juhatus Aktsiaselts - äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital; aktsionärid on piiratud vastutusega omanikud, kes vastutavad ainult oma aktsiakapitali ulatuses; kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek; juhatus ja nõukogu Tulundusühistu - äriühing, mis on loodud eesmärgiga toetada oma liikmete tegevust ühise majandustegevuse kaudu; vähemalt 5 liiget; liikmetel pole isiklikku vastutust ühistu kohustuste ees; üldkoosolek; juhtorganiks juhatus
- solidaarne vastutus kogu oma varaga - peab olema ühingu leping - puudub algkapitali nõue Usaldusühing - luuakse, kui ühel on raha, teisel äriidee - 2 osanikku: usaldus- ja täisosanik - täisosanik vastutab kogu oma rahaga, usaldusosanikul on piiratud vastutus - algkapitali nõuet pole - peab olema ühinguleping Aktsiaselt - algkapital jaguneb aktsiateks - algkapitali nõue 400 000.- - aktsia lubatud miinimumväärtus 10.- - aktsiad jagunevad 2-ks: eelis ja liht - aktsiaettevõttel peab olema 3tasandiline juhtimine üldkoosolek nõukogu juhatus Osaühing - algkapitali nõue 40 000.-, väikseim osa 100.- - osadeks jaotatud osakapital 3. Missuguste näitajatega iseloom ettevõtlust riigis? Ettevõtlust iseloom: 1) ettevõtete ja ettevõtjate kogu arvuga
kaotamise riski Äriühingu liigid osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga Minimaalne osakapital on 2500 Mitterahaline sissemakse on mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule ülekantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Minimaalne aktsiakapital on 25000 Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni
Osaühing Aktsiaselts FIE Täisühing Tulundusühistu MTÜ Usaldusühing Aktsiaselts on äriühing, Aktsiaseltsi millel on aktsiateks juhtimisorganiteks on: jaotatud aktsiakapital aktsionäride üldkoosolek, Aktsiaseltsi võib asutada nõukogu ja juhatus. üks või mitu füüsilist või Aktsiaseltsi kõrgeim juriidilist isikut. juhtimisorgan on Aktsiakapital peab olema aktsionäride üldkoosolek vähemalt 400 000 suur kapitalinõue, Üldiselt valitakse kolmetasandiline aktsiaselts juhtimisstruktuur, ettevõtlusvormiks siis, kui
analüüs. Näitab ettevõtte tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusi. 18) Konkurentsieelis mille poolest erinetakse konkurentidest, ei ole igavene nt: kvaliteet, hind, teenindus. 19) Autofirma turundusmeetmed reklaam, kampaaniad ja sooduspakkumised, proovisõidud jne. 20) Äriplaani vajalikkus et määrata kindlaks oma äriidee ja eesmärk ning mõelda valmis ka kindel visioon ja eesmärk. 21) AS ja OÜ AS on äriühing milles on aktsiateks jaotatud aktsiakapital(aktsiakapital vähemalt 400 000.-) aga OÜ-s on osadeks jaotatud osakapital(osakapital vähemalt 40 000.-). 22) Ettevõtete eriliigid mittetulundusühingud ja sihtasutused, riiklikud aktsiaseltsid, ühistud, frantsiis. 23) Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend osa kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab.
o Kasu Ettevõtte missioon on o Tema roll tarbija seisukohalt Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab o Turu-uuringuid o Turustuskanalite valikut o Hinnapoliitikat o Müügi toetamist o Müüki Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on o Üldkoosolek o Nõukogu o Juhatus Määra o Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital o Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud akstiakapital Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema o Füüsiline isik o Teovõimeline o Täisealine o Eestis tööluba omav ? Bilanss on o Raamatupidamise ettekanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod
arendada/uuendada tootmis tehnoloogiat. Mida parem tootmis tehnoloogia seda vähem läheb ressursse. Kuigi ilma tugeva juhita ei saa firmat olla. Ettevõtja peaks olema: · Riskialdis · Hea kujutlusvõimega · Hea suhtleja On olemas erinevad firmade liigid · Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. · Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine · Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info
kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. osaühing Osaühing (OÜ) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses. Osaühingu tunnused: osaühingul on vähemalt 40 000 krooni suurune osakapital; osakapital on jaotatud osadeks; osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest; osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Äriühingu aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena, hankijatena, tööpanuse kaudu, teenuste
OSAÜHINGU ASUTAMISEL ON KASULIK TEADA · osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; · osaühingut saab asutada ilma osakapitali sissemakseta; · osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline; · rahalise sissemakse korral on minimaalne osaühingu osakapital 2500 eurot. AS aktsiaselts (1) · Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. · Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja väikseima aktsia nimiväärtus on 0,1 eurot. Kui aktsia nimiväärtus on rohkem kui 10 senti, siis peab see olema 10 sendi täiskordne AS aktsiaselts (2) · Aktsiad on nimelised ja nende kohta peetakse aktsiaraamatut. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. · Aktsiaid on kahte liiki: lihtakstsiad ja eelisaktsiad · Aktsionär ei vastuta isiklikult
liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse Osanikel puudub isiklik varaline vastutus ühistu kohustuste eest Minimaalne põhikapitali nõue 2500 eurot Asutajaid peab olema vähemalt viis Riigilõiv 140,60 eurot Liikmed osalevad ühistus: · tarbijate või muude hüvede kasutajatena; · hankijatena; · tööpanuse kaudu; · teenuste kasutamise kaudu; · mõnel muul sarnasel viisil Aktsiaselts Piiratudvastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks Kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) Peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Audiitori nõue Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks Kapitali nõue puudub Ei pea olema põhikirja FIE vastutab ettevõtlusega tekkinud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga
Üldlevinud avamuse kohaselt sisenetakse karuturule kui aktsiaindeksi väärtus on viimase kahe kuuga kukkunud 20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga. Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes väheneb, kuna näiteks konverteeritavad võlakirjad (convertible bond) konverteeritakse uuteks aktsiateks või warrantid ehk aktsiaoptsioonid lähevad käiku. Kvaliteetaktsia (Blue Chip) - Avaliku ettevõtte lihtaktsia, mille väärtus on üle aja stabiilselt suurenenud ning mis on kergelt kaubeldav (likviidne) reeglina mõnel suurel rahvusvahelisel börsil. Näiteks General Electric (GE), Exxon Mobil (XOM), Coca-Cola (KO). Üldjuhul loetakse selliseid aktsiad väiksema riskiga aktsiateks. Väljend Blue-Chip pärineb kasiinost, kus kõige suurema
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselt vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaselts võib olla 3 liiki: · Ühe mehe aktsiaselts · Tavaline aktsiaselts · Börsi aktsiaselts koosolekud on eraldi reguleeritud.
õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostumüügi leping, mille peab tõestama notar. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest
äriregistrile avaldus ja lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. AS Asutamine: Aktsiaseltsi vorm on mõeldud suurematele ettevõtetele, kus on palju omanikke või töötajaid. Või kus omanikud on igapäevasest juhtimisest eemal. Potentsiaalse börsiettevõtte puhul on aktsiaseltsi vorm ainuvõimalik. Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist tuleb aktsiad registreerida Eesti Väärtpaberikeskuses. põhikapital on jaotatud teatud arvuks aktsiateks. Nõuded ärinimele: peab viitama selle piiratud õiguslikule vormile ja tüübile (avatud või kinnine). Peale selle peab AS omama firma nime, mis oleks unikaalne, kordumatu. Ettevõte võib omada peale vene keelse täisnime ja lühendi ka nime ükskõik millises muus keeles. See peab olema viidatud asutamisdokumentides. Asutamisdokumendid: asutamisleping, põhikirja, kandeavaldus ettevõtte kandmiseks äriregistrisse, juhatuse, nõukogu
vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste ees kogu omav. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu miinimum kapitalinõue on 40k. Aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Seega on AS piiratud vastutusega ühing suuremate ettevõtete majandamiseks. Miinimumkapitali nõue on 400k. Tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve, läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: - tarbijate v muude hüvede kasutajatena - hankijatena
Osanikel on solidaarne vastutus kogu oma varaga ühingu kohustuste eest, st kuni kõigi nõuete rahuldamiseni. · Usaldusühing: selles on vähmalt üks täisosanik, kes vastutab kogu oma varaga ja vähemalt üks usaldusosanik, kes vastutab ainult oma sissemakse ulatuses ühingu kohustuste eest. · Osaühing: osanik ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest. · Aksiaselts: on piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. · Ühistu: äriühinguga erineb nn kapitaliühingutest, aktsiaseltsist ja osaühingust selle poolest, et kõigil liimetel on võrne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest.
VÄIKE ETTEVÕTJAD.- üksikettevõtja {näiteks.jurist,lukksepp,elektrik-on firma ainsad töötajad kuid neil on põhjust end äriregistrisse kanda.Tal tuleb ise oma kulusid ja tulusid arvestada.) - perekonnaettevõtted,on mõne töötajaga väikefirmad,kus omanik on üldjuhiks. SUUR ETTE VÕTJAD- suurfirmad,kus on palju töötajaid ning ka omanikke.Ettevõtluse vormiks on sel juhul AKTSIASELTS(äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital,aktsionär ei vastuta isiklukult aktsiaseltsi kohustuste eest,aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga) Või OSAÜHING(äriühing,millel on osadeks jaotatud osakapital,osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest ning osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eeest kogu oma varaga.) Kui firma kasumiga töötab,saab osaku omanik osa kasumist dividendide näol endale.(teine osa reservfondi või investeerimiseks)
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10
ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses OSAÜHING – üks äriühingu liike mille tunnused on: vähemalt 2500 euro suurune osakapital; osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest; osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. AKTSIASELTS – äriühing, millel on järgmised tunnused: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Äriühingu aktsiakapital peab olema vähemalt 25000 eurot. TULUNDUSÜHISTU – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. ÄRIIDEE – idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. MIINIMUMPALK - on rahasumma, millest vähem on töötajale seadusega keelatud maksta.
Vt § 168. Osanike pädevus Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Eelisaktsia: aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia).
kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles on vähemalt kaks isikut, kellest üks on täisosanik ( vastutab kogu oma varaga) ja teine on usaldusosanik ( vastutab oma sissemakse ulatuses). Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik vastutab ühingu tegevuse eest vaid ettevõtesse investeeritud vara ulatuses. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest vaid aktsiakapitali ulatuses. Ühistu on äriühing, millel on vähemalt viis asutajaliiget ning mille eesmärk on säästu saavutamine. Kellel on õigus : Täisühingu igapäevast majandustegevust võib juhtida juhtima õigustatud osanik. Tähtsamate otsuste jaoks vajalik osanike otsus. Usaldusühingus on otsustamisõigus vaid täisosanikul kui ühingulepingus pole teisti määratud.
tuleb põllumajandusest-põhimõte oligi,et rikkus tuleb põllumajandusest. Merkantilistid olid rühm, kes pooldas riigi aktiivset sekkumist majandusse, taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piirangut kõrgete kaitsetollide abil – põhimõte, et võimalikult suur eksport ja minimaalne import oleks riigis. 3. Mis on aktsiaselts, kes seda juhib, mida tehakse kasumiga – mis on aktsiaseltsi eesmärk? As on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Seda juhib aktsionäride üldkoosolek. Kasumiga ostetakse aktsiaid juurde. Eesmärk on peamiselt riigile kui aktsionäridele kinnisvarateenuste osutamine. 4. Mis on import, mis eksport? Too näide. Import on välismaal toodetud kaupade ja teenuste sisseostmine tarbimiseks sisemaal, nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus?
Tagab Võimaldab Võimaldab Tagab koosoleku otsustada äriühingut valitseva kvoorumi kontrollida mõju Kas FIE on peree$evõte? ü Füüsiline isik ü Isiklik vastutus kogu varaga ü Puudub osadeks/aktsiateks jaotatav kapital ü FIE pole üleantav (põlvest põlve) – loetakse surmaga lõppenuks = põlvkondade vahetus pole võimalik ü Puudub äriühingutele seadusega kehtestatud juh$misstruktuur (nagu nõukogu ja juhatus) kus osaleda Peree$evõtete liigitus Pereettevõte Mikro- Väike Keskmine Suur pereettevõte pereettevõte pereettevõte pereettevõte
Samuti annab see aktsia omanikule võimaluse mõjutada ettevõtte strateegiat (Rak, 2008). Aktsiaseltsil on õigus lasta välja ka vahetusvõlakirju, s.o võlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (ÄS § 241). Aktsiate võõrandamist saab piirata aga ainult teiste aktsinäride ostueesõigusega. 1.2 Aktsiaseltsi asutamine Äriseadustiku VII. osa käsitleb aktsiaseltsi kui äriühingut, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS, 1995). Aktsiaseltsi asutamisel toimub mitmeid erineva sisuga õigustoiminguid, millest kolm on asutajapoolsed. Nendeks on asutamislepingu sõlmimine, mis peab olema notariaalselt tõestatud, aktsiate eest tasumine enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ja viimaks kandeavalduse esitamine. Aktsiate eest on võimalik tasuda mitmel viisil. Esimene nendest on mitterahaline sissemakse,
Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis peab olema koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine. Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Aktsia võib välja lasta nimiväärtusega aktsiana või nimiväärtuseta aktsiana. Nimiväärtusega ja nimiväärtuseta aktsiate samaaegne väljalaskmine ja kasutamine ei ole lubatud. Kõikidele
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad.
leida tervik. Enne aga tuleb leida antud osale vastav protsent. Teeme joonise. 1) Mitu protsenti moodustab keedetud liha toorest lihast? 100% - 35% = 65% 2) Kui palju oli toorest liha? 65% lihast on 2,6 kg 2,6 : 0,65 = 4 (kg) Vastus. Selleks, et saada 2,6 kg keedetud liha, peab olema 4 kg toorliha. Aktsia ja dividend Ettevõtted võivad moodustada aktsiaseltse. Kui aktsiaselts vajab tootmise laiendamiseks raha, siis müüakse väärtpabereid, mida nimetatakse aktsiateks. See, kes ostab endale aktsia, on aktsionär. Aktsia tõestab, et aktsionärile kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist. Aktsiaseltsid maksavad aktsionäridele oma kasumist kord aastas osatulu ehk dividende, mida väljendatakse protsentides aktsia nimihinnast. 5 Brutopalk ja netopalk Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega.
kõrge Ettevõtluse vormid piiratud vastutusega äriühingud kus omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest vaid ettevõttesse investeeritud summa piires osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ning mille omanike vastutus on piiratud osasse investeeritud summa suurusega (algkapital 2500) seda saab alustada ka rahalise sissemakseta aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, juriidiliselt tegutseb aktsiaselts eraldi ja lahus oma omanikest (algkapital 25000, peab reaalselt olemas olema) piiramatu vastutusega äriühingud omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga FIE füüsilisest isikust ettevõtja , võib tegutseda iga teovõimeline inimene, alates 15. eluaastast, pakub tooteid ja teenuseid oma nimel
(2) Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. (3) Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtuotsusega; 3) [Välja jäetud] 4) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Aktsiaseltsi mõiste (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osaühingul peab olema juhatus. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Sveitsis. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaseltsil on audiitor ja aastaaruande auditeerimine kohustuslik, seda isegi juhul kui ettevõttel tegevus puudub. Üldiselt valitakse aktsiaselts ettevõtlusvormiks siis, kui soovitakse minna börsile või kui on tegemist suuremate projektide ning ettevõtmistega.
Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet
vahendite ja finants- ja muude tingimuste kehtestamine vastavalt artiklitele 12 kuni 18; ARTIKKEL 8 Kapital 1. Lubatud aktsiakapital on 704 798,7 miljonit eurot. See jagatakse seitsmeks miljoniks neljakümne seitsme tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmeks aktsiaks, millest igaühe nimiväärtus on 100 000 eurot ja mida saab märkida vastavalt algsele märkimise alusele, mis on ette nähtud artiklis 11 ja arvutatud I lisas. 2. Lubatud aktsiakapital jaguneb sissemakstavateks aktsiateks ja sissenõutavateks aktsiateks. Sissemakstavate aktsiate esialgne nimiväärtus on kokku 80 548,4 miljonit eurot. Lubatud aktsiakapitali algselt märgitavad aktsiad antakse välja nimiväärtusega. Muud aktsiad antakse välja nimiväärtusega, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu otsustab need erijuhtudel anda välja muudel tingimustel. 4. ESMi liikmed kohustuvad pöördumatult ja tingimusteta märkima lubatud aktsiakapitali vastavalt I lisa kohasele märkimise alusele
· Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. · Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. · Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad.
vähemalt üks usaldusosanik vastutav ühistu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks usaldusosanik vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. 4. Osaühing- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. 5. Aktsiaselts- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, aktsiaselts vastutav oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 2. Mille poolest erineb tehingu tühisus tehingu tühistamisest? Kas ühe osa tehingu tühisus toob kaasa kogu tehingu tühisuse? Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahte avaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse
Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. tulundusühistu- on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikemete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1. tarbijate muude hüvide kasutajatena 2
Majanduse mõisted: 1. Aktsiaselts - majandusühing, mille omanikeks on selle aktsiate omanikud (aktsionärid), kes on sel teel ettevõttesse oma raha paigutanud / äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Aktsiisimaks- kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks / maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. 3. Aktiva - bilansi vasakpool,firma varad. 4. Passiva -bilansi parempoolne osa, kohustused ja omakapital. 5. Aktsia -väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub aktsiaseltsi põhikapitalist aktsia väärtusele vastav osa
Minimaalne osakapital on 2500 eurot. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali kohese sissemakseta. Tegevuses juhindutakse põhikirjast. Otsuseid langetab koosolek, osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega. Osaühingut juhib juhatus. Osanikul on õigus saada dividendi, s.o. omanikutulu osanikele jaotatavast puhaskasumist. Sobib väikeettevõtjale. Populaarne. Aktsiaselts (AS): Piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks. Minimaalne aktsiakapital on 25 000 eurot. Aktsiaseltsil on kohustuslik kolmetasandiline juhtimine: üldkoosolek – nõukogu – juhatus. Loomine kallis ja keeruline. Sobib suurematele ettevõtetele. Tulundusühistu. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest. On oma olemuselt ettevõtjate või tarbijate koostegutsemise vorm. Vaata lisaks: www.looveesti.ee www.pizzeria.ee - simulaator-mäng, pakkuda kogemus ettevõtte juhtimisel Erinevad online mängud.
Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Euroopa Majandusühenduse riikides või Šveitsis. Kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni ja juhatuse liikmeid on vähem kui kolm, peab osaühingul olema nõukogu. Kui osaühingu osakapital on suurem kui 400 000 krooni peab osaühingul olema audiitor. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiakapitali minimaalne suurus on 400 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Aktsiad peavad olema registreeritud Väärtpaberite Keskdepositooriumis
Surnuks tunnistamine = tavaline surm Kui inimene ilmaasjata surnuks tunnistatakse, siis peab surma ümber lükkamiseks kohtusse pöörama Juriidiline isik Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalikõiguslik (konkreetne seadus). eraõiguslik - erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik osaühing - äriühing, kus osadeks jaotatud osakapital aktsiaselts - aktsiateks jaotatud aktsiakapital, mõeldud suurema käibega tegevuseks usaldusühing - 1 osanik usaldusisik, kes ei vastuta oma varaga täisühing - võla korral vastutab oma varaga tulundusühing - äriühing, mis tegeleb liikmete tegevuse toetamisega mittetulundusühing - mittetulunduslikud eesmärgid Täisühing (TÜ): osanikud vastutavad täielikult oma isikliku varaga. Usaldusühing (UÜ): äriühing, kus on täisosanikud, kes oma varaga vastutavad, ning lisaks
FIE – ei ole äriühingu vorm, füüsiline isik, TÜ – kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all, vastutavad kohustuste eest kogu oma varaga, ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule, ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus, OÜ - osanik ei vastuta kohustuste eest, OÜ vastutab kogu oma varaga, osakapital min 2500 eurotei pea lisaks olema nõukogu, AS – juriidiline isik, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, AS vastutab oma varaga, asutamiseks min 25 000eurot, nõukogu peab olema, Tulundusühistu – kahe või suurema hulga liikmetega ühing, tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga, liige kohustuste eest ei vastuta, osakapital min 2500eurotkui ei ole teistmoodi ette nähtud. , SE – kapitali min 120 000euri, UÜ- kaks või enam juriidilist või f. isikut,
ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses Mis on osaühing- Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. Mis on aktsiaselts - Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. Mis on välismaa äriühingu filiaal - Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik
Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtulahendiga; 3) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; 4) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 5) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsionärid teostavad
Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital peab olema vähemalt 25000 eurot Osaühing - Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik
vaid oma sissemaksu ulatuses. o OÜ – äriühing, mille capital on osadeks jaotatud ja osanik ei vastuta osaühingu khustuste eest, tegemist on nn piiratud vastuttusega ühinguga. Võrrelde stäis ja usaldusühinguga on OÜ puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele ning miinimumkapitali nõue on 40 000 o AS on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. AS puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise juhtimise aruandluse nõuded, vähemusaktsionääride kaitse ning minimum kapitalinõue 400 000 kr o Tulundusühistu – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajana, hankijatena tööpanuse,
või juriidiline isik. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital vähemalt 40 000 krooni. OÜ-na on tuntud näiteks OÜ Autosõit liikluskoolitusfirma. Aktsiaseltsi võivad asutada üks või mitu teovõimelist füüsilist või juriidilist isikut. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapitali suurus vähemalt 400 000 krooni. Aktsiaseltsid on sageli tuntuimad ning väga erinevate tegevusaladega eraõiguslikud juriidilised isikud näiteks AS SEB Pank või AS Rakvere Piim. Tulundusühistu on äriühing, mille ülesanne on toetada ja soodustada oma liikmete
annaabi.ee 
