kandmise avalduse esitamist ja viimaks kandeavalduse esitamine. Aktsiate eest on võimalik tasuda mitmel viisil. Esimene nendest on mitterahaline sissemakse, milleks võib olla iga asi või varaline õigus, mis on rahaliselt hinnatav, aktsiaseltsile üleantav ning talle peab olema võimalik pöörata sissenõuet (ÄS §248 lg 1). Selle alla ei liigitu seltsile osutatu töö või remonditeenus. Antud väärtust hinnatakse põhikirjas oleval alusel, mida omakorda kontrollib audiitor. Mitterahaline siisemakse antakse aktsiaseltsile üle lepinguga, mis peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust (ÄS § 520 lg 2). Rahaliseks sissemakseks loetakse aktsiate eest tasumist pangaarvele, mis on avatud asutatava aktsiaseltsi nimele. Pärast kõiki eelnevaid toiminguid tuleb juhatuse poolt esitada avaldus aktsiaseltsi kandmiseks
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas.
Selle peatüki läbimise järel: ·tead omakapitali struktuuri; ·tead Äriseadustikust tulenevaid nõudeid omakapitalile; ·oskad koostada omakapitali arvestamisega seotud lausendeid; ·tead dividendide arvestamise aluseid. 2 Omakapitali arvestuse korraldus Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt ettevõtte käsutusse antud vahenditest ning ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.;
Tartu, 2012 Ülesanne 1 Rühm: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Lähteülesanne: Asutada AS aktsiate märkimiseta. · Aktsikapitali suurus on 27000 · Kasutada kahte liiki aktsiaid: nimelised ja eelisaktsiad · Määrata aktsiate nimiväärtus · Määrata aktsiate nimiväärtus kasutades AS asutamisel erinevaid liiki aktsiaid · Eelisaktsiate nimiväärtuse summa ei tohi ületada 1/3 aktsiakapitalist · Määrata eelisaktsia dividendi suurus · Aktsiakapitali suuruse arvestamisel lähtuda mitterahalisest sissemaksest milleks on 2 arvutit · Koostada AS asutamisleping ja põhikiri · Koostada tegevuse järjestus AS asutamisel. AS Kohvi Kohvik asutamisleping Meie, Mirjam Vesi, isikukood 49007042721, elukoht Tartu, Jaama 2, 60258 ja Karin Erimäe, isikukood 49005262759, elukoht Tartu, Pihlaka 5, 51127 ja Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236
seda väga väikeses ulatuses. See on kasulik, kuna reeglina saadi aktsiakapitali eurodesse ümberarvutamisel komakohtadega arv. Aktsiakapitali täisarvuliseks muutumine koos aktsiate nimiväärtuse seaduse nõuetega kooskõlla viimisega kujutas endast aga reegline aktsiakapitali suurendamist või vähendamist. Seega lihtsustas nimiväärtuseta aktsia kasuks otsustamine aktsiaseltsi eurokõlbulikuks muutmist olulisel määral. (20) 1.2 Eelisaktsia Lihtaktsiate kõrval on osa ettevõtteid välja lasknud eelisaktsiaid. Eelisaktsiad on lihtaktsiatest väiksema riskiga, sest eelisaktsiate omanikele makstakse dividend välja enne dividendi maksmist lihtaktsiate omanikele. Ka ettevõtte pankroti korral on eelisaktsionäride nõuded lihtaktsionäride omadest eespool. Samas ei anna eelisaktsiad hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul (ehk võimalust ettevõtte juhtimises kaasa rääkida). Ka on eelisaktsiate dividendi suurus tavaliselt
Ühise Euroopa Ühinguõiguse süsteemi väljatöötamine, mis lihtsustab erinevates riikides ühtse vormiga ühingu asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama). Euroopa OSaühingu ja Äriühingu määrus on juba tekitatud (ehk siis üks kõik millises EL riigis saab asutada EOÜ ja EÄÜ) (Euroopa eraühing on uus idee, millega hajutatakse vastutus) Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: täisühing (TÜ), usaldusühing (UÜ), osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2
Ettevõte ei ole JI ning teda pole ka registrisse kantud. Ettevõte on lihtsalt majandusüksus, mille kaudu tegutsetakse. Ettevõte on pidevas muutumises nt kaupluses on rent, töölepingud, raha, kassad, kontod jne igatahes nende koosseis muutub pidevalt. ETTEVÕTE KUULUB JI ehk ÄRIÜHINGULE. Endal tal otsusvõimet vms pole. 2. Nimeta Eesti eraõiguslike juriidiliste isikute liigid. 7 kokku 5 äriühingut ja 2 mitte äriühingut 5 äriühingut: osaühing OÜ, aktsiaselts AS, tulundusühistu, täisühing TÜ ja usaldusühing UÜ neid on nii palju erinevaid, sest omanike vastutuspiirangud erinevad, siin on lubatud kasum välja jagada. Tulundust, TÜ ja UÜ tehakse vähe, seal ei vastuta ainult JI vaid ise, kui tehakse siis nt teadmatusest või lühikeseks ajaks, kuna seda on odavam asutada, või on ettevõte väga väikese riskiga 2 mitte äriühingut: mitte tulundusühing MTÜ ja sihtasutus SA kasumi välja jaotamine pole
mille aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. Äs reguleerib äriühingute, st juriidiliste isikute tegevust, kes vormist lähtudes peaksid olema asutatud majandustegevusega tegelemiseks ja kellele nende tegelikust tegevusalast sõltimata kohaldatakse ÄS sätteid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing ja osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu. Loetelust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 2009, 13, 78). Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.Selline organisatsiooniline vorm võimaldab majandada väikesi ettevõtteid, kus osaleb vähemalt kaks omanikku. Selle plussiks on lihtsustatud
mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Avalik-õiguslikud juriidilised isikud: Konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (avalik-õiguslikud juriidilised isikud) Era- või avalik-õiguslik Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakor-da võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tu-lundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetu-lundusühingud ja sihtasutused. · Konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega kehtestatud nõuetele vastava tehingu tegemist Nt: ÄS, TüS, MTÜS, SAS
või lepinguga kuni 5 aastani, arvates liikmeks saamisest. Ühistu puhaskasum jaotatakse reservidesse, mis ei kuulu liikmete vahel jagamisele. Dividendi suuruse kinnitb üldkoosolek. Tulundusühistu (5) Ühistu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ja juhatus. Ühistul peab olema nõukogu, kui ühistul on üle 200 liikme või kui osakapital on üle 25 000 euro. Ühistu raamatupidamist ja aruandlust kontrollivad ühistu audiitor või revident. Audiitor peab olema, kui osakapital on üle 25 000 euro või see on ette nähtud seaduse või põhikirjaga. Tulundusühistu lõpetamine Ühistu lõpetamise alused on: üldkoosoleku otsus, kohtulahend, tähtaja möödumine, ühistu pankroti väljakuulutamine. Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Ühistu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijad lõpetavad ühistu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.
ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10
XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded
1. Seltsing on a) üld- või b) vaikiv seltsing. 2. Juriidilised isikud a)MTÜ-d ja b) äriühingud. - isikuühing *täisühing * usaldusühing - kapitaliühingud * osaühing - SEP * aktsiaselts - SE - tulundusühistu - SCE Vahe on eesmärgis. Mtü annab käibemaksueelised teatud ürituste korraldamisel. Vormi järgi ei tohi kunagi kellelegi anda mingeid soodustusi, tuleb neid anda tegevuse järgi. Kapitaliühing võetakse investeerimiskohustus. Ida-India Kompanii oli üks esimesi aktsiaseltse. OÜ (saksa k GmbH) oli esimesena loodud saksamaal 19. saj.
Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda. Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19) 5. Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted. Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel. Äriregister on üks kohtulikest registritest, mida peetakse maakohtute registriosakonnas. Äriregister on avalik register. Äriregistrit peetakse alates 2002. aasta märtsist elektrooniliselt (see tähendab, et elektroonilisel kandel on juriidiline jõud) ning registrikannetega on võimalik tutvuda interneti vahendusel läbi äriregistri teabesüsteemi. Äriregistri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoht. Selle põhilised tunnused ja funktsioonid võib kokku võtta järgmiselt: äriregistreid peetakse maakohtute juures;
· Kaubamärkide kaitse laieneb vaid kauba- ja teenuseklasside kaupa (kokku 45). On oluline, et see kaitstud klass ei hõlma vastava ettevõtja tegevusala. ... Nt. Polaris (Kindlustus) v. Polaris arvutid ... Vt ka RKTKo 25.03.2002.a. otsus nr 3-2-1-32-02. Ärinimi ei tohi olla eksitav ja peab olema ühtne · Ei tohi olla eksitav õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas (ÄS § 12 lg 1) ... Nt. Ltd. GmbH, OY ei lubata v.a. Johnson Ltd Eesti Osaühing ... Kui nimi on nt. hotellindusega seonduv, peaks põhitegevusala olema ka hotellindus · Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2) · Peab olema eesti-ladina tähestikus (ÄS § 12 lg 8), Ei tohi olla vastuolus heade kommetega (ÄS § 12 lg 2), geograafilised piirangud (ÄS § 12 lg 4-7) · Ärinime peab olema ühtne: Tõlgete kasutamine ärinimest ei ole lubatud, kuid tõlgete äramärkimine põhikirjas ei ole keelatud.
Kohustused tekivad lepingutest ehk tehingutest abiellumine, surm, lapsendamine jne. Suur probleem Eestis on see, et ettevõte viiakse pankrotti ja vara jaotatakse ära ja siis tehakse uus ja alustatakse samade inimestega ja sama varaga. Kui teete äriühinguna tehinguid, siis tuleks silmas pidada kas teine pool on reaalselt olemas, kas inimesel on volitus, kas on käibemaksukohuslane (hoolsuskohustus). Iga isik peab ennast ise sisse kirjutama, kuid puudub sanktsioon. 183 päeva peab eestis elama, et saada residendis. Ühes riigis maksad makse, ise valid. Kui isik on teadmata kadunud, siis tema lähedane isik saab tema vara hooldajaks. Kui kadunud 5. aastat, siis saab kuulutada surnuks. Kui looduskatastroof, lennuõnnetus, siis saab kohe. Ka sõjategevus. Kui olid kadunud kaua ja lõpuks leiti, aga kindlustusleping näiteks lõppes päev enne leidmist, aga kohustusliku lahkamise käigus tõestati, et suri varem, siis saba ikka hüvitist.
Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Juriidilise isiku mõiste. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid,
arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (nt Tartu Ülikooli seadus [1])Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad
I Äriregister 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega
§ Hääleõigus (ÄS § 169) § Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega § Osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Võib põhikirja vastu protestida, kui see on vastuolus äriseadustikuga 4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 166 keeldumise alus on üksnes § 166 lg 2: juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele- kas see et ei lasta põhitegevusega
Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes
Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, va kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne on ebaõige. Kanne ei ole õige, kuna ta ei ole juhatuse liige enam, vaid lihtsalt loetakse kolmandate isikute suhtes
vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemkase ulatuses (ÄS § 125 lg 1). Usaldusühing on lähedane täisühingule, kuid erineb temast selle poolest, et selles võib osaleda vähemalt üks osanik, kelle isiklik vastutus piirneb ainult oma sissemakse ulatusega. 3. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotud aktsiakapital, osanikud ei vastuta isiklikult osühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga (ÄS § 135). Võrreldes täisja ja usaldusühinguga, on osaühingu puhul kehtestatud rangemad nõuded asutamisele, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele, samuti miinimumkapitalinõue 2500 eurot. Osaühingu sisulised erinevused
Usaldusühingu puudused (jällegi enamasti kõik sama, mis täisühingul): · Jagatud võim ja lahkhelida oht · Täisosanike ja usaldusosanike erinevad õigused ja kohustused tekitavad arusaamatusi · Kasumi jagamise probleemid · Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust · Piiramatu vastutus, kõikide võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud kogu oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate
pärijale. põhikirjas ei ole ette nähtud põhikirjas pole ette nähtud, et on ühingulepinguga ette nähtud või kui teisiti. liikmelisus läheb üle sellega on nõus kõik osanikud. pärijatele. Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Juhtimine Aktsiaseltsi kõrgeim Osaühingu kohustuslik Üldkoosolek on ühistu Kohustuslikud juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtimisorgan on juhatus; kõrgeim organ, otsused puuduvad aktsionäride osaühingul peab olema tehakse hääletusel, kus igal
välja arvutada. Äri loetakse käivitunuks siis, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte on kasumlik. ETTEVÕTLUSVORMID Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). AKTSIASELTS
piiratud vastutus, 4) võimalus kiiresti üle anda omandiõigus (e. müüa aktsiaid), 5) paremad võimalused valida kogenud juhte, 6) kaudne eelis, preztiis Puudused 1) loomine nõuab üldjuhul rohkem aega, vaeva ja raha, 2) riigi AS poolne maksustamine on ebasoodsam (väärtpaberikeskus tahab raha, aktsiate müümiseks, ostmiseks tuleb registreerida, mis maksab, 3) AS puhul kehtib täiendavaid seaduslikke piiranguid (nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda tulenevalt mastaaplikkusest, 6) aktsionärid nõuavad pidevat majanduse tegevuse tõusu, 7) raskem kontroll majandustegevuse üle 5) Aktsiad Tavaarusaama järgi on tavalised aktsiad liht- ja eelisaktsia. Lihtaktsiad on igas AS-s. Eelisaktsiaid on alla poole AS-s. Lihtaktsiad lihtaktsiate olemasolu põhjendab üldse AS olemasolu
Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sel juhul osaühingu asutaja saab olla vaid füüsiline isik. Kui sissemakse ei ole täielikult tasutud, vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustiste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustist ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali, samuti ei või osaühing teha osanikele ühtegi väljamakset. Osaühingu osakapitali tehtavate sissemaksete erand (2) Näide Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 10 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 2000 eurot. Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu. D Pangakonto 2000 D Sissemaksmata osakapital 8000 K Osakapital 10 000 Bilansi väljavõte omakapitalist pärast asutamist: Osakapital 10 000
registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja, võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates. LISA 22. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu (reguleeritud tulundusühistuseaduses). Äriühingu nimi kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõppeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (ÄS § 2) Äriühingud jagunevad asutajate vastutuse alusel isikuühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja
kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe puudub, saaks nõuda deliktiõiguse alusel (harva ka käsundita asjaajamine). Kas osaühing saaks lepingust vabaneda? Leping tuleks kohtus vaidlustada, kuna juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega.
Lepingud; Kirjavahetus, saldoteated; Raamatupidamise sise-eeskirjad-10a Isikukonto kaardid-75a 22. Ema-, tütar- ja siduettevõtte Pikaajalise finantsinvesteeringud:emaettevõte ettevõte, millel on üks või rohkem tütarettevõtet, emaettevõte omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte aktsiatest, tütarettevõte emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte, sidusettevõte ettevõte, mille omakapitalis teine ettevõte osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline ning ta omab 20-50% hääleõigusega aktsiatest või osadest. 23. Millisel juhul peab ettevõte registreeruma käibemaksukohuslaseks Käibemaksukohustuslaseks peab registreeruma ettevõte,kellel ettevõtluse tulemusel tekib maksustatav käive,v.a
................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu takistus ning samal ajal pole tarvis kusagilt kohe välja võluda 25 000 eur aktsiakapitali. Kui kõik tegurid algavad sõnaga “väike”, pole mõtet hakata
Nii korporatsioonid kui asutused jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks. Eraõiguslike juriidiliste isikute numerus clausus (tüübipõhimõte) Numerus clausus liigid on piiratud seaduses sätestatud liikidega ja neid liike ei ole võimalik omavahel kombineerida ega luua mingeid uusi. TsÜS § 25 lg 1 kokku seitse alaliiki: a) täisühing (TÜ) (omanike vahelistes suhetes kehtib lepinguvabaduse põhimõte) b) usaldusühing (UÜ), c) osaühing (OÜ), d) aktsiaselts (AS), e) tulundusühistu (TulÜ), mille eriliigiks on hooneühistu (eraldi seadusega) (mitte- äriühingulik vorm, vaid pigem koostegutsemise vorm kooperatiiv, nt tootmine) NB! Viis esimest on äriühingud. f) sihtasutus (SA) (ei ole äriühing, eelkõige kapitali kogumise või hoidmise koht, nt haiglad) ja g) mittetulundusühing (MTÜ), mille eriliikideks on korteriühistud, erakonnad, kirikud ja kogudused ning ametiühingud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
