Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus;
...................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi.
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. (Postimees 2010) 1.1 Aktiivse kuulamise tähendus Aktiivne kuulamine tähendab kontakti loomise ja hoidmise oskust (sobilik kehakeel, distants ja silmsideme loomine segajatsest vabas keskkonnas). Samuti oskust jälgida ja ümber sõnastada vestluspartneri poolt öeldut. (Postimees 2010) 1.2 Kuulamistehnikad 1.2.1 Ümbersõnastamine Hea ümbersõnastamine on keeles, mis on partnerile hästi tuttav, avameelne, ettevaatlik oletus (võimaliku eksimuse puhuks) ja võimalusel lühike.
LÄÄNE- VIRU- RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool KUIDAS OLLA HEA KUULAJA Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Sageli me küll kuulame, ent tegelikult ei kuule. Sellest võib tekkida väga palju probleeme, kui teineteisest õigesti aru ei saada. Tänapäeval on see suur probleem, et inimesed ei oska teisi kuulata, nad mõtlevad hoopis millelegi muule, sellepärast peaksime me õppima paremini teisi inimesi kuulama. Sageli ongi nii, et me teisi
...................................2 Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale arusaamisega teisele...............................2 2 Kuulmine............................................................................................................3 a. Aktiivne kuulamine.......................................................................................... 3 3 Kuulamistehnikad...............................................................................................4 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärgiks on uurida kuulmise etappe ja nende jaotust. Kuulmine on meie jaoks oluline info, mida me endale edasi edastame. Suhtlemiseks kasutatakse palju variante, aga üks asi on kindel, kui pole kuulmist, siis pole ka õiget suhtlemist. See võib lõppeda vale
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu.
Aktiivne kuulamine ,,Miks meile on antud kaks kõrva, aga ainult üks suu?...aga sellepärast,et kuulamine on kaks korda raskem kui rääkimine.´´ Meie vajaduste, tunnete, mõtete ja arvamuste väljendamine selgelt ja efektiivselt on ainult pool kogu suhtlemise protsessist, mis on vajalik isikutevahelisele mõjususele. Teine pool suhtlemise protsessist on kuulamine ja teise inimese mõistmine. Kui keegi otsustab suhelda teise inimesega,siis see tähendab,et ta teeb seda selleks, et rahuldada oma vajadust. Isik tahab midagi, tunneb vaevust, tal on millegi kohta tunded ja mõtted. Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest
Kuulamisoskus KUULATA TULEB SELLEKS, ET MÕISTA! Väga tihti me eksime sellega, et me kuulame, et vastata. Me näeme kõike enda vaatenurgast ja otsustame teiste inimeste vajaduste üle enda omadest lähtudes. Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid vajadusi. Kuulamine "Jumal on andnud meile kaks kõrva ja ühe suu, seepärast kuulake kaks korda rohkem, kui ise räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed,
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud.
Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks, millega oleksin üles näidanud oma kõrgendatud huvi teema vastu ja võinuks vestluspartnerit eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast tühjaks räägib, tunneb ennast olulise ja vajalikuna. Ülesanne 2: Ümbersõnastamise tehnikad Situatiivne ümbersõnastamine. Mina raamatupoes.
See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust siis see on aga inimeste oskus üksteisest aru saada ja üksteisega arvestada. See on väga vajalik oskus, sama vajalik kui töö tegemine, arvutamine, lugemine või kirjutamine. Suhtlemisoskustest võib sõltuda sinu edukus tööelus ja eraelus.Näiteks tööandjad väärtustavad erialaste oskustega võrdselt või isegi enam töötajate suhtlemisoskust. Igapäevasuhtlemises moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja vaid kahte inimest ja ühte juttu. Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või
Kui nõustaja saavutab kliendiga hea psühholoogilise kontakti, on loodud psühholoogiliselt turvaline nõustamisruum, kus klient saab jagada oma elust sügavalt isiklikke aspekte. Empaatia on võime mõista kliendi tundeid, kogemusi ja arusaamu. Empaatiline olla see ei ole lihtsalt lahke ja järeleandlik käitumine, kliendi identiteedi omaksvõtmine, kliendiga emotsionaalselt üheks isikuks saamine. Sel juhul pakuks nõustaja vaid kaastunnet. Empaatia erineb kaastundest. Kaastunne tähendab haletsust ning võib süvendada kliendi abituse tunnet ja meeleheidet. Empaatia on sisse elamine teise inimese elamuslikku maailma, haavatavuse või valu mõistmine. Empaatia tähendab vaadata olukorda kliendi vaatepunktist. Empaatiline nõustaja on huvitatud ja õpihimuline inimene. Nõustaja pakub toetust ja arusaamist. Kogemused toetavad empaatiat; näiteks juhul, kui nõustaja on ise samalaadset olukorda kogenud ja seda jagab
Tallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
ka selliseid asju, mis meile ei meeldi, mis meile närvidele käib. Näiteks aktiivset kuulamist on vaja eriti probleemide lahendamisel. Mõelge, kui te püüate teisele selgeks teha, et teil on probleem ja teine seda ei kuula. Kui teine ütleb, ah mis probleem, pole sul mingit probleemi. See on eelarvamustega asjasse suhtumine. Eelarvamusteta suhtumine on aktiivsel kuulamisel oluline. Milline peaks olema suhtlustasand, milline suhtlusstiil? Täiskasvanu tasandil suhtlusstiil. Ka rääkija peaks olema täiskasvanu tasandil. See tasand peaks olema võrdne. Veel on üks oluline punkt, nimelt see puudutab tehnikat. Mis asjad need tehnikad on? Millised peaksid olema kuulamise tehnikad? Oskus küsimusi esitada. Millised on avatud ja millised suletud küsimused? Suletud küsimused annavad vähe infot. Kunagi üks kursus vastas mulle. Mul on kombeks, kui töödega hilja peale jäädakse, küsida teoreetilisi küsimusi. Siis ma küsisin selle kursuse
Kuulamine ja kuulmine Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Kui tahate teise sisse vaadata, peate loobuma oma eelarvamustest ja kinnisideedest, kõhklustest ja enesekesksusest. Peate püüdma vaadata asju teise vaatepunktist. Samuti, me teame, et meil on kõrvad millega me kuuleme erinevaid helisi, tänu millele me suudame ühiskonnas paremini toime tulla. Kuulaja olles, ümbritsevad meid erinevad tõkked, mis ei lase meil keskenduda või tõukuvad meid jutuvestjast eemale
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
Hästi toimiv sisekommunikatsioon on eduka ettevõtte alustala, kuna ebaefektiivne suhtlemine ja informatsiooni edastamine piiravad tulemuslikku koostööd. 15. Mis vahe on kuulmisel ja kuulamisel? Kuulmisel ja kuulamisel on suur vahe. Kuulmine, kellele on seda antud, on iseeneslik tegevus ehk kui meie kuulmisorganid on funktsioneerivad siis me lihtsalt kuuleme. Igapäevaselt kuuleme ümbritsevat maailma, mida sageli nimetame taustamüraks. Kuulamine on tahtlik tegevus selleks, et koguda informatsiooni, teadmisi ja muud endale vajalikku. Üldiselt suudab inimene keskendunult kuulata 45-50 minutit. Meie kuulamisoskused on erinevad. Sageli võib kuulamine olla väga valikuline tegevus. 16. Mida tähendavad mittekuulamise korral: „lava ahnitsemine“ - räägib kogu aeg ise ja ei kuula teisi, rääkimise paus tehakse ainult
samas ka lõdvestume suheldes ja tunneme elust mõnu. Suhtlemine toimub lisaks rääkimisele ka žestide, miimika ja kehakeele abil. Väidetavalt edastatakse isegi 50- 93% informatsiooni ilma sõnadeta. „Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse „hea suhtleja”, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon „heale suhtlejale” oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tegelikult on hea suhtleja hea kuulaja“ (Nurm). Valdavalt saavad pisikestest probleemidest suured konfliktid just sellest, et ei kuulata ja ei arvestata üksteise tunnete, vajaduste ja arvamusega. Kuulamine on väga tähtis, kuid aeg-ajalt raske. Seda oskust peab õppima terve elu.
mingi probleem või tugev vajadus. KUULAMISOSKUSED Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast. Kuulamine – on sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist. TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid (mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad
7. Retkejuht ei pillu labaseid nalju. 8. Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata. 9. Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne. 10. Retkejuht ei jäta abivajajat hätta. KÄSUD 1. Retkejuht on rõõmsameelne ja optimistlik. 2. Retkejuht peab valdama teemat, mida tahab tutvustada. 3. Retkejuht peab olema meeldiv suhtleja ning aktsepteerima teiste vajadusi. 4. Retkejuht oskab olla empaatiline kuulaja. 5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine
Peab meeles pidama, et vihane inimene võib vajada aega, et oma tundeid korrastada. Ei tohi passiivselt oodata kuna klient rahuneb, sest agressiivne inimene ei tunnista, et ta on eksinud. Võimalik, et ta jätkab oma taktikat nii kaua kuni mõistab, et see lihtsalt ei tööta enam . Aidata tal maha rahuneda, võib talle öelda: :" See on minu jaoks väga oluline, et te pöördusite just minu poole". Kripsi (2011) kohaselt käitutakse lähtuvatest tehnikatest : Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning aitab abivajajal oma probleemidega toime tulla ja neid iseseisvalt lahendada. Aktiivne kuulamine on spetsiaalne teise inimese poolt väljendatu tagasipeegeldamise ja ümbersõnastamise viis, mis: · ütleb teisele, et te kuulate ja mõistate teda; · aitab kontrollida, kas te olete räägitust õigesti aru saanud;
Miks me ei võiks hoopis ...?" Paarisuhtes võib tekkida ka selline olukord, et eitav vastus viib kaaslase segadusse, ta võib olla pettunud, pahane, kurb või saada hoopis vihaseks, kuid hiljem ta siiski mõistab ja austab sellist otsust. Konfliktisituatsiooni lahendades tuleb eelkõige olla tähelepanelik ja heatahtlik. 3 OSKUS KUULATA Väga vähestel inimestel on oskus teisi kuulata sellega võib kaasneda ka oskamatus teist inimest hädaolukorras aidata. Selleks, et olla hea kuulaja peab uskuma, et kuulamises on kogu suhtlus. Rääkijad jagavad oma mõtteid ja püüavad teisi veenda, ent kuulajad annavad kuuldule mõtte - nemad teevad lõppotsuse, kuidas kuuldu põhjal tegutseda. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Ehk eriti tähtis on kuulamisoskus klienditeeninduses. Klienditeenindaja peab ära kuulama, mida klient soovib. 3
2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia". Viimane väljendab heakskiitu, esimene mitte. 2.4. Passiivne kuulamine kui heakskiidu väljendus Ka mitte midagi ütlemine võib väljendada heakskiitu. Vaikus passiivne kuulamine on võimas mitteverbaalne sõnum, mida võib edukalt kasutada selleks, et inimene tunneks end sada protsenti heaks kiidetuna. Vanema passiivne kuulamine võimaldab lapsel minna kaugemale ükskõik, millisest esialgsest teatest, mis teda muserdas. Laps areneb selle lühikese aja jooksul, mil teda tunnustatakse
et ta tekitab emotsionaalset distantsi. Rahustamist (успокоение) kasutavad sageli inimesed, kes tahavad olla abivalmid, kuid ei soovi kanda sellega kaasnevat emotsionaalset taaka. Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks. Halvast harjumusest vabanemiseks on palju kergem asendada see heaga, kui püüda sellest lahti saada vaid tahtejõu abiga. 3 Kuulamine - see on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine «Üks sõber, inimene kes tõeliselt mõistev, kes vaevub meid kuulama, kui me oma probleeme arutame, võib muuta tervet me maailmavaadet» (Dr. E. Mayo). - Kuulmine - sõna, mis kirjeldab füsioloogilisisensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahenduselsaadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. - Kuulamine - sõna, mis kirjeldab psühholoogilise protseduuri, mis hõlmab sensoorse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
