Oleviste kirik Alice Tärk Mari-Liis Pakats Keskaegse Euroopa kõrgeim kirik · Esimesed andmed aastast 1267. · 16. sajandil oli 159 meetrit, · Oli hetke kõrgeim kirik. · Hetkel 123,7 meetrit kõrge. · Kasutati meresõidutähisena. · Kõrgusega kaasnevad ohud. Huvitavaid fakte · Sai nime Olav II Haraldssoni järgi. · Kirik tehti selleks, et paistaks kaugele. · On kolm korda täielikult maha põlenud. · Akrobaadid tegid keskajal köiel trikke. · Kirik on ehitatud gooti stiilis. · Eesti kirikutest tänini kõrgeim. Legendi järgi... · Polnud ühtegi meistrit, kes ehitaks. · Ilmus mees, kes andis linlastele ülesande. · Töötas kärmelt, ega rääkinud üldse. · Saadeti salakuulaja nime uurima. · Viltune rist ja Olevi kukkumine. · Suur ehitis nõudis tumedate jõudude abi. Tänapäev · Torn on avatud ka külastusteks.
Knossose palee suured ruumid palees oli olemas kõik, mida oli eluks vaja. teatriväljak laoruumid-annavad mõista, et võis olla vahetuskeskuseks troonisaal eluruumid esindusruumid vannitoad oma aja kohta eksisteeris väga kõrgel tasemel kanalisatsioon kasutati mitmeid korruseid läbivaid valguskaeve. nagu kõik muugi on ka freskod koopiad ,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides
Diivanid olid asetatud laua ümber ja laud oli hobuseraua kujuline, selleks et orjadel oleks kerge oma isandaid teenida. Söödi näppudega ja kahte tüüpi lusikaga (suur ja väike) Enne sööki ja söögikordade vahel pesti käsi. Kõik, mida ei söödud visati maha ja orjad pühkisid selle ära. Suviti söödi tihtipeale väljas ja siis juba toolil istudes või isegi seistes. Meelelahutus Söögi korral, kui olid külalised, esinesid muusikud, akrobaadid, luuletajad või tantsijad. Tantsijad olid kõige ebaharilikumad, sest seda peeti mitte sobivaks ning ei sobinud lauakommetega.
*# AASTATUHANDE LÕPUKS KUJUNEB VÄLJA kREETA SAAREL JA Eguese mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon *Religioonist suurt ei teata (ilmselt sõnna ja maokultus) · Minoiline kultuur(arhitektuur) *Loosid (Knossos) kindlustamata, labürindid, sambad allapoole peenenevad, seintel maalingud, värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere
samuti õrnroheline ning liivakarva kollane. Ka maalide temaatika muutus hoopis teiseks: teda köitis akrobaatide ja üldse tsirkuse maailm. Liibuvates trikoodes inimeste kehavormid toob hästi esile õrn tumedamas toonis äärisjoon, andes edasi tsirkuseartistide graatsiat. Kuigi temaatika ei ole enam nii masendav, valitseb selle perioodi piltides valdavalt nukker meeleolu "Akrobaatide perekond" "Akrobaadid. "Tüdruk Ema ja pallil" poeg" Sürrealistlik periood 1925- 1934 Picassot huvitasid endiselt vormiprobleemid, kuid nüüd kujutatud figuurid on tegelikkusest väga kaugel. Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on nt. silma või käega. "Ujujad mängu- laevaga" "Figuurid merekaldal" Pablo Picasso. Klassitsistlik periood. 1916-1925
''Mona Lisa'' Leonardo da Vinci (Leonardo da Vintsi) pärit Itaaliast ''Poiss punastes pükstes'' Kaarel Liimand (Kaarel Liimand) pärit Eestist ''Tants'' Henri Matisse (Anrii Matiss) pärit Prantsusmaalt ''Tsirkus'' Jüri Arrak (Jüri Arrak) pärit Eestist ''Akrobaadid'' Pablo Picasso (Pablo Pikasso) pärit Prantsusmaalt ''Suur armunud lind'' Niki de St Phalle (Niki the Saint Phaell) pärit Prantsusmaalt ''Federigo Da Montefeltro portree'' Piero Della Francesca pärit Itaaliast "Kartulisööjad" Vincent van Gogh (Vantsäänt van Goo) pärit Hollandist ''Härra Suvi'' Giuseppe Archimboldo (Tsiuseppe Arhimboldo) pärit Itaaliast
Ta on väga noor, kuid kontrollis oma häält täielikult. Ta laulis tõesti väga hästi nagu ingel ning publik oli lausa hullumas. 5. Järgmisena oli laval koerteshow Lucy ja Trip Hazard. See oli väga lõbus ja huvitav vaadata, kuidas väike armas koerake trikke teeb. Üsna uskumatu, et koerad on nii targad ja oskavad nii hästi kuuletuda ja meelde jätta. 6. Järgmised olid vennad Tognid. Kaks venda Michael ja Dario Togni on akrobaadid. Nende etteasted põhinevad suurel jõul, paindlikusel, koordinatsioonil ja vastastikusel usaldusel, sest nende elu on iga kord ohus. Nende kava oli täiesti uskumatu vaadata. Nad mõlemad peavad olema väga tugeva kehaga ja suutma täielikult kontrollida iga oma liigutust ning see, et üks väiksemgi jala vääratus võib lõppeda väga halvasti, nad peavad usaldama üksteise kätesse oma elu. 7
Viimane oli kabinet mis jätkas eelnevad Dicksoni celluloidi filmi (varustatud elektri mootoriga)oli tagant süüdatud iidse lambiga ja nähtav läbi magnetiseeritud läätsede. Spektor näitas läbi silma teost. Kinetoskoobi külalistetuba oli varustatud viiekümne-jala filmi väljavõtetega mis valmistatud Dicksoni poolt Edisonis "black maria" stuudios. Need jadad salvestati maalähedaste osadena (just nagu Fred Otti avastus 1894 a.) sama hästi kui huvitavad liigutused nagu akrobaadid, muusikahallide loojad ja boksi demonstratrioonid. Kinetoskoobi salongid peagi levisid Euroopasse. Edison, kuidas tahes, kunagi ei tahtnud anda neid vahendeid teisele poole Atlandi ookeani, kuni nad mõistsid nii suurepäraselt eelnevaid eksperimente innovatsioone Suurbritanniast ja Euroopast. See võimaldas imitatsioone edasi arendada, just nagu kaamera kavandati briti elektriku ja teadlase instrumendi valmistaja Robert W. Pauli ja tema toapartneri Birt Acresi poolt.
Selleks hakiti riie või puukoor ribadeks ja peenestati ühtlaseks massiks, mis kuivatati raamidel. Kirjakunst Muusikud ja esinejad Kõige varasemat hiina luulet esitati lauldes, mitte lugedes. Hiina ajaloo vältel on muusikuid tavaliselt palganud rikkad. Orkestrite koosseisu kuulusid trummid , gongid, paaniviled, pronkskellamängud, viiulid jne. Muusikat peeti elu oluliseks osaks ja muusikute kujukesi pandi sageli hauda kaasa. Muusikutega koos esinesid sageli akrobaadid, zonglöörid ja mustkunstnikud. Lugu peeti ka jutuvestmisest ja nukuetendustest. Muusikud ja esinejad
Palju kaupa tuli sisse vedada impeeriumi provintsidest. Ostia sadama kaudu saabusid mere tagant kohale viljakotid, veini- ja õliamforad, eksootiline siid, vääriskivid, värvained ja mitmesugused toorained. Ostiast veeti kaup pargastel mööda Tiberi jõge üles Rooma. Põllumajanduses kasutati efektiivseid maaharimisviise ja saadi rikkalikke saake. Lavastati revüüsid ja näidendeid ning korraldati kaarikute võidukihutamisi ja metsloomade võistlusi. Akrobaadid näitasid trikke, mida tänapäeval võib näha tsirkuses. Rooma tantsijad, muusikud ja akrobaadid töötasid peamiselt tänaval, nagu nüüdisaegsed tänavamuusikudki, ent lõbustasid vahel ka jõukate roomlaste peokülalisi. Keegi ei pannud pahaks, kui etendus oli algeline või lärmakas. Sellised olid linnaelanike tollased meelelahutused. Elu maal lääne- ja idaprovintsides Paljude ühiste joonte kõrval oli eri provintsides ka mõndagi erinevat
harmooniaga, see ei muutu ja kus kolmas ja seitsmes aste on madal. Blues on tänuväärne stiil, et arendada rütmi tunnet. Madaldatud astemeid hakat. Nim. Blue notes (Kurvad noodid) Blues oli algselt neegrite ilmalik rahvalaul. Paralleelselt oli kasutatud maa ja linna blues. Seda viimast esitasid naised lõbustusasutustes. MINSTRELID See muusika kõlas Ameerika rahvalike teatrite etendustel. Need olid rändteatrid ja nende näitlejad lauljad, tantsijad ja ka akrobaadid-minstrelid. Nii nim. keskaegseid pr. Muusikuid. Etenduse keskmes olid mustaks võõbatud artistid kes karikatuuriliselt matkisid mustade kõnet, laulu, käitumist, tantsu ja pillimängu. Esitajateks olid vaid valged. Minstrelite õitseajaks jäi 19. saja teine pool. See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk. RAGTIME Termini ragtime algkujuks arvati olevat sõnapaar ragget-time e räbaldunud pulss
Koloriit pildil ''Tütarlaps pallil on lihtne- põhiliselt helesinine ja roosa, mis on üleminekutes lausa tabamatult nüansirikkad nagu sügavamad inimtunded. Need kaks värvi domineerivad nii tugevates toonides maalitud mehe figuuri juures kui ka tütarlapse õrnades toonides ning sulavad kokku siniroosaks uduks. Pehme koloriit loob väga lüürilise meeleolu, mis ühendab figuure ja loob vaatajale mulje nende lahutamatust saatusest. Tundub, et akrobaadid on pöördunud sel pildil teineteise poole tajudes hingelise läheduse illusiooni haprust, on saavutanud mõneks viivuks sisemise tasakaalu. Roosal perioodil vabanevad figuurid staatilisusest, värvid muutuvad läbipaistvamaks ja õhulisemaks. Roosakaskuldse ja hõbedaselt sinise keerulised nüansid aitavad avada kõige sügavamad lüürilisi tundeid ja kujude poeetilist ilu. Picasso arendab edasi humaansuse teemat. Teda köidab suur inimrühm ja kollektiiv, mida ühendab sõprus
Pompejis Vettiuste majas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Akrobaadid. Mosaiik Noore naise portree Virsikud ja klaas Maalikunst Rooma maalikunst. Aleksander Suur Seinamaal lahingus Dareiose "Müsteeriumide vastu. u. 80 e.m.a. Villas" Pompejis. u. 50 Seinamaal Mosaiik nn. Fauni e.m.a. "Müsteeriumide Villas" majast Pompejis. Pompejis. u. 50 e.m.a.
Mehed tänaval- Ants Kollo Rene Alas Arvo Kukka Alex Mikli Lembit Poobus Andre Amandeus Paul-Johannes Purga Vihased naised- Eveli Heinapuu Katrin Kullamaa Tänava-akrobaadid- Vahur Agar Tatjana Järvi Vootele Vaher Teenrid- Peeter Karell Einar Hillep Toomas hark Andres Kask Vootele Vaher Janek Vill
asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. 1.1 Jazz liigid Bluus- Afroameerika muusika vormidest on jazzile kõige lähemal bluus. Bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.Kuna bluus (blues) tähendab inglise-keeles nukrust,siis on enamik bluuse nukra või kurva sisuga. Menestrelid- Menestrel ehk prantsuse päritolu rändmuusikud rändasid mõõda riiki ringi ja etendasid oma etendusi.Neid näidendeid etendasid akrobaadid, parodistid, jõumehed ja kääbused. 1.2 Tänapäeva jazzi Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega. 4 Eesti jazzi kujunemine
põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Commedia dell´arte Commedia dell' arte on itaalia rahvakomöödia, mis tekkis 16.- 17. sajandil Veneetsia piirkonna rahvapidustustel. Näitlejad mõtlesid välja tekste laval. Kanti naljakaid maske ja uhkeid kostüüme. Mängisid rändnäitlejad ehl miimid, kes igaüks kehastas kindlat tegelas kuju. Näitlejad pidid olema nii akrobaadid, tantsijad, muusikud, zonglöörid ja improviseerijad, kes naeruvääristasid tolle ajastu ühiskonda ja inimpahesid. Prantsuse näitekirjanik Moliere (1622-1673) alustas commedia dell' arte laadis farssidega. Tema viimased näidendid käsitlevad üldinimlikke pahesid, nende hulgas on ka komöödia "Scapini kelmused", kus naeruvääristatakse kõige rohkem inimeste kergeusklikkust. Näitemänge mängiti vabaõhulavadel ja linnaväljakutel laada ajal. Etendusteks
Tuhk on need aastatuhandete jooksul hästi säilitanud. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega väikestest varvilistest kivi või klaasikildudest koostatud piltidega. Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. Kolm graatsiat Aleksander Suur lahingus. Mosaiik Akrobaadid. Mosaiik Maalingud nn. Müsteeriumide Villas Pompejis Tehtud pika aja jooksul, erinevad need seinamaalid omavahel. Selleks ajaks oli õpitud kujutama ruumi perspektiivis. Õhinal rakendati neid uusi oskusi seinamaalis. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud, seal on fantastilisi ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud.
vaimulikud muusikaetendused olid liturgiline draama ja müsteerium. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele. Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega. 5 Renessanssmuusika Renessanssmuusika on renessansiajastul 14
sajandil jääb vaimulikule motetile alles ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt rahvalauluna ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandi Prantsusmaal ja Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Renessanss Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.-16.sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus
5 Roosal perioodil vabanevad figuurid staatilisusest, värvid muutuvad läbipaistvamaks ja õhulisemaks. Roosakaskuldse ja hõbedaselt sinise keerulised nüansid aitavad avada kõige sügavamad lüürilisi tundeid ja kujude poeetilist ilu. Picasso arendab edasi humaansuse teemat. Teda köidab suur inimrühm ja kollektiiv, mida ühendab sõprus. Tolle perioodi lemmikteemadeks kujunevad akrobaadid, võimlejad ja arlekiinid- ''Akrobaatide perekond ahviga'' (1905) ''Gauklerid, komödiantide perekond'' ''Akrobaat ja noor arlekiin'' ning tualetti tegevad naised : ''Tualett'', ''Soeng'', ''Haarem''. Piltides avaldub spontaansus, mis eelmise perioodi töödes veel mõeldavgi polnud. Tol perioodil valmis ka seeria graafilisi lehti, nende hulgas rida oforte. 6
Osavamad rüütlid sihtisid vastase kiivrit, õigemini selle silmikut tabada oli tunduvalt raskem, aga õnnestumise korral ei jäänud vastane mingil juhul sadulasse. Vigastada saadi ka siis, kui tegemist oli õpperelvadega. Mõlema piikide purunemise järel haarati mõõgad või taprid. Et paarid vahetusid pikkade vaheaegade järel relvastuse kordaseadmine võttis aega , siis sellal lõbustasid pealtvaatajaid akrobaadid, mustkunstnikud, dresseerijad ja klounid. Teisel päeval kasutasid jalgsi võitlevad rüütlid mõõku ja sõjakirveid. Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. 4. RELVASTUS Rauatöötluse areng andis rüütlitele võimaluse kaitsta end mõõga, oda ja noolte eest
tueltavad meelde filmilinti. Värvilisest kilest hiigelsuurednuses esemeid valmistas C. Oldenburg. Kunst pole kindlasti ennast ammendanud. Küll mõni uuendusmeelne mõtleb veel midagi huvitavat välja. Pablo Picasso looming Picasso teoseid eksponeeritakse prantsuse osakonnas, sest Prantsusmaal möödus tema viljakam Eluetapp. Helesinine on kurbuse ja leina värv. Picasso oli leinas peale oma parima sõbra enesetappu. Kujutas tsirkuseartiste: akrobaadid ja arlekiinid. Kubism on kunsti zanr, mille põhitunnus on geomeetrilisus. Tekkis 20 saj. esimesel kümnendil. Esimeseks teoseks oli ''Avigioni neiud''. Kubismi eelkäijaks võib pidada Cesanne. Tema looduses on nähtavad esimesed tunnused geomeetriast. Kollaz-kunstis tasapinnaline mitmesuguste materjalide, ka paberi kleepimine teose pinnale. Kõige omasem on dadaismile. Need pildid valmisid sel perioodil mil isiklik elu muutus heaks. Need pildid olid lausa fotograafilise täpsusega
4 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele, millega saab puukoorest kinni hoida, ja pikale kohevale sabale, mis aitab tasakaalu hoida, on orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks. Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned. Suvel ja sügisel on oraval toiduks peale puuseemnete veel marjad, seened, putukad, vahel ka linnumunad ja pojad. Talveks varub ta puuõõnsustesse ja oksaharude vahele pähkleid, tõrusid, seeni.
Kultuurilise näo kujundas Vana-Kreeka kultuur + hellenism. Olulisim tunnusjoon - traditsiooni austamine. Antiikajast pärines arvukas ametnikkond ja maksusüsteem = riik toimib tõhusalt. Oli piiramatu võimuga keiser, teda peeti Jumala asemikuks maa peal + oli kirikliku võimu eesotsas. Kuidas erinesid Bütsants ja keskaegne Euroopa? Euroopas oli ilmalik (keisri) ja vaimulik(kiriku) võim lahutatud. Vaatemängukultuur - suurejoonelised pidustused, rongkäigud, võiduajamised hipodroomil, akrobaadid. Usuelus toimusid hiilgavad rituaalid, laulud, kirikusisustuse sära. Ka riigivõim näitas oma võimu/jõudu avalike ja jõhkrate etendustega. Mässajate ja kukutatud keisrite karistamiseks tehti julmad vaatemängud. JUSTINIANUS I oli Esimene Bütsantsi keiser, peab vallutussõdu. (ühendab oma riigiga Itaalia, Põhja-Aafrika ja NATS Hispaaniat). Ladina keisririik (1204-1261) tekib pärast lääne kristlaste neljandat ristisõda Konstantinoopolis. Eri ajastute ja kultuuride vahendaja
Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid Carmina Burana - Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagabondid/ vagandid (rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud).Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne). Suurim selliste laulude kogu on "“Carmina Burana“13. sajandist. spielmannid - ändmuusikud olid reisivad erinevate oskuste esitajad- muusikud, kangelaslugude jutustajad, tantsijad, akrobaadid, tsirkuseesinejad (köietrikid, pantomiim, mõõga-neelamine).Olid rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid kontrapunkt - Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus contra punctum- noot noodi vastu), millega algab polüfoonilise muusika areng. Selle aja muusika ja noodiraamatud on rohkete piltidega ja väga ilusad. 6. Selgita renessansiaegseid muusikakultuuris tekkinud nähtusi:
7.Too näiteid Egiptuse arhitekuurist!Sambad,hauakamber,templid,+ 8.Kirjelda ja iseloomusta Egiptuse kujutavat kunsti!Egiptuse poosid jne+ 9.Kuidas kujutati inimest egpptuse poosis?+ VANAKREEKA KUNST Egeuse ja Kreeta kunst 3000-1400 e.m.a III aastatuhande lõpuks kujuneb välja Kreeta saarel ja Egeuse mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon. Religioonist suurt ei teata. Minoiline kultuur(arhitektuur) Lossid Skulptuur-Väikesed jumalanna kujud madudega Seinamaal,akrobaadid sõnnidega,loomad. Mükeene kunst 1600-1200 e.m.a(sõjakaskultuur) Ahhailased võtsid II aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri. Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö,keraamika) Vanakreeka kunst 1200 saabuvad doorlased Ühtset riiki ei kujune,tekivad linnriigid polised. Jumalad inimestega sarnased,vigadega Tume ajajärk Arhailine aeg 600-480 e.m.a Klassikaline aeg 480-323 e.m.a Hellenistlik aeg 323-30 e.m.a
Esimesi kahehäälseid laule nimetati organum'ideks. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandil olid väga levinud rüütel-laulikud, kes esinesid õukondades ning laulsid rahvakeelseid kangelaslaule armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. Rüütlilaulud levisid suuliselt tänu alamast seisusest rändmuusikutele. Rüütlilaule esitati alati ühehäälselt koos pillisaatega. Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika on mõeldud ainult laulmiseks. Pille
Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu, hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka autuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Tolleaegsed kirjamehed iseloomustasid neid mänge lakooniliselt viie sõnaga: "Jumalateenistus, laat, akrobaadid, lõbustused, vargad." Mõnevõrra tõusis mängude autoriteet Aleksander Suure ajal. Aleksander Suur püüdis kõigis alistatud maades levitada kreeka kehakultuuri ning korraldas ka seal uhkeid spordipidustusi. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastast e.m.a. olümpiamängude rooma ajajärk. Nüüd võisid mängudes osaleda kõik Rooma riigi kodanikud. Vallutajad alahindasid kreeklaste kehakultuuri ning mängud muutusid sportlikust üritusest tsirkuseks
teatri tuntuimaks esindajaks. Kan`ami oli sündinud 1333. aastal kui shogunaati keskus asendus Kamakura asemel Kyotosse. Kui Kan`ami alustas oma tööd õpilasena kui Yamato provintsis leidus palju sarukagu teatritruppe. Sarukagu oli üks teatri liik, mis oli populaarne Jaapanis 11. sajandist kuni 14. sajandini ehk Heiani ja Kamakura perioodil. Sarukagu levis Hiinast Jaapanisse 8. sajandil.Sarukagut saaks mõningal määral võrrelda tsirkusega, kus olid olemas akrobaadid, pantomiimi elemente. Sarukagu võimaldas nogaku teatri tõusu algust. Kan`ami teeneks loetakse monomane ja yugeni elementide ühendamist ehk populaarse draamamiimika elemente ja rohkem arenenud vaatemaäng aristokraatia maitsele Shoguni õukonnas. Kan`ami õpetajaks oli Inuo, kes oli Omi sarukagu niiöelda ekspert. Tema oli enne Kan`ami üritanud monomane ja yugeni elementide kokkusulatamist, mis tal ka õnnestus ja saavutas suure kuulsuse shoguni õukonnas.
Osavamad rüütlid sihtisid vastase kiivrit, õigemini selle silmikut tabada oli tunduvalt raskem, aga õnnestumise korral ei jäänud vastane mingil juhul sadulasse. Vigastada saadi ka siis, kui tegemist oli õpperelvadega. Mõlema piikide purunemise järel haarati mõõgad või taprid. Et paarid vahetusid pikkade vaheaegade järel relvastuse kordaseadmine võttis aega , siis sellal lõbustasid pealtvaatajaid akrobaadid, mustkunstnikud, dresseerijad ja klounid. Teisel päeval kasutasid jalgsi võitlevad rüütlid mõõku ja sõjakirveid. Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas
(1902), "Vana kerjus poisiga" (1903), "Kehvikud mererannal" (1902). Ülemineku tööks sinisest roosasse perioodi teos "Tütarlaps pallil" (1905). Roosa periood Aastatel 1905-1906. Figuurid vabanevad staatilisusest, värvid muutuvad õhulisemaks ja läbipaistvamaks. Roosa, kuldse ja sinise nüansid aitavad avada lüürilisust ja kujude poeetilist ilu. Picassot köidab inimrühm ja kollektiiv, arendab edasi humaansuse teemat. Roosa perioodi lemmikteemadeks on akrobaadid võimlejad ja arlekiinid. Piltides avaldub iseseisvus, mis eelmisel perioodil mõeldamatu oli. Valmis ka seeria graafilisi lehti. Sinine ja roosa periood ühendavad endas juugendstiili. Roosa perioodi töid: "Veiderdajate pere" (1905, lisa 2), "Naine varesega" (1904), "Akrobaat ja arlekiin" (1905), "Kaks venda" (1905), "Akrobaatide perekond ahviga" (1905), "Soeng" (1906), "Haarem" (1906). Kubism Kubismi viljeles Picasso aastatel 1906-1915. Kubismiseiklust võib mõista kui eksperimenti,
3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad, ekvilibrist, zonglöörid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kordamisküsimused 1. Milline seos kultuuriga on kunstil? 2. Mida kõike võib sisaldada mõiste kultuur? 3. Kas ilus on kunstiteoses oluline? Põhjenda. 4. Milliseid ideid võib väljendada kunstiteos? 5. Mida teeb kunstnik, kui ta stiliseerib või idealiseerib kujutatavat? 6
Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled. Meloodia kirjutati teksti kohale märkidega mis näitasid meloodia liikumise suunda, mitte heli absoluutset kõrgust. Märke nimetati ,,znak" või ,,krjuk", vastavat laulmist ,,znamennoje" või ,,krjukovoe" penije. Vürstikodades tunti ka ilmalikku muusikat. 11.sajandist mainitakse sünkreetseid kunstnikke - skomorohhe. Need olid üheaegselt näitlejad, lauljad, akrobaadid, mustkunstnikud, pillimehed jne., nende etendustest lähtub hiljem nn. vene laadateater. 13. sajandil vajutavad pitseri tatari-mongoli vallutusretked. See on tagasikäik 15.sajandi keskel vene kirik iseseisvub, saades sõltumatuks Konstantinoopoli patriarhaadist., 16. sajandil iseseisvub ka kirikulaul, aga kuni 17.sajandi keskpaigani on kirikulaul ja koorilaul ühehäälne. Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17
kollast. Losside sissekäigus polnud küll nii suured ja uhked nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele anti elu ja toredust vormide mänguga ja värviküllusega. Knossose palees on silmapaistvad seinamaalingud, freskod. Mükeene Lõvivärav. U 1300 e.Kr Kreeta kujutatavas kunstis püüti vabalt ja Akrobaadid sõnniga. Fresko loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Kreeta Knossose paleest. kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Sellele on Kujutati argielu(sportmänge) ja kõike elust, nt omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Egeuse kunstis mereelu. Arhitektuuri silmapaistvamaid teoseid on
meelitada ülestõusnud hipodroomile läbirääkimisi pidama. Selle asemel lasi ta aga väljapääsud sulgeda ja käsutad palgaväe ülestõusnuid tapma. Sel päeval jäi hipodroomile lamama üle 30 000 laiba. Keisririigi algusaegadel korraldati hipodroomil ka gladiaatorite mänge, aga need kadusid ajapikku. Säilis aga maadlus. Kõige rohkem paelus aga rahvast kaarikute võidukihutamised, mis võisid kesta isegi nädalaid. Võistluste vaheaegadel esinesid lauljad, tantsijad, akrobaadid ja paljud muud meelelahutajad. Hipodroomile pääsesid kõik vabad mehed tasuta, aga naisi hipodroomile ei lastud, isegi mitte keisrinnat. Õigeusu kirik mõistis hukka meeste ülemäärast vaimustust ilmalike mängude vastu, aga asjatult, sest isegi mungad ja vaimulikud käisid hipodroomil, lootes, et issand annab neile selle patu andeks.(Palumets 1991: 31-33) Toit ja pidu
kirikule ning 15. sajandil jääb vaimulikule motetile alles ainult Gregoriuse koraali ladinakeelne tekst. Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad. Ilmalik muusika keskajal esines peamiselt rahvalauluna ning oli tihedalt seotud rändmoosekantide loominguga. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid moosekandid samaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13. sajandi Prantsusmaal ja Saksamaal olid väga levinud rüütel-laulikud (trubaduurid, truväärid, singerid, sangarid), kes esinesid õukondades ning laulsid armastusest, seiklustest ning sõjaretkedest. [redigeeri] Renessanss Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14
3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseriad, ekvilibrist, zonglöögrid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kujutav kunst I-Maalikunst Maalikunsti väljendusvahendiks on värvus. On olemas tahvelmaal, monomentaalmaal ja miniatuurmaal. Tahvelmaali tehnika - tahvelmaal on ümberpaigutatav ja maalitakse tahvli kujulisele materjalile.
Lapsed õppisid vajalikke oskusi kodus. Kõik teadmised, mida laps vajas, omandas ta vanemailt ja teistelt pereliikmetelt. Viikingitel polnud koole ega ülikoole. Kirjutada või lugeda oskasid vaid vähesed viikingid. Pea kõik viikingid armastasid muusikat, jutte ja mõistatusi ning mänge, mis nõudsid mitte jõudu, vaid mõistust. Sõdalane pidi olema samavõrd tark kui tugev, kõnelema sama hästi kui võitlema. Turgudel ja laatadel astusid üles mustkunstnikud, akrobaadid ja rändlaulikud. On teateid, nagu oleksid viikingid mänginud ka pallimänge. Toit Viikingid olid nii põlluharijad kui ka karjakasvatajad. Kõige suuremad põllud olid teravilja all, kasvatati otra, nisu, rukist, tatart. Tolleaegne vili koosnes peamiselt kõrrest, viljatera oli väga väike. Enamik toite tehti teradest või jahust. Leiba ja putru söödi lisandiks supi või liha kõrvale. Viikingid harisid ka köögiviljaaedu. Kasvatati herneid, sibulat, putke, porgandit. Mune, piima,
annaabi.ee 
