2002. aastal selgus California terviseameti ülevaatest, mis hõlmas 150 olulist uurimust, et elektromagnetiline kiirgus suurendab oluliselt inimeste haigestumist sellistesse haigustesse nagu leukeemia, ajukasvajad, nurisünnitused, närvikahjustused jms. Pittsburghi ülikooli vähiinstituudi direktor Ronald Herberman sokeeeris eelmisel nädalal paljusid teadlasi, hoiatades oma teaduskonda ja töötajaid mobiiltelefonide
· Kui esineb üks või mitu eelnimetatud teguritest, siis ei tähenda see kohe möödapääsmatult maovähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda. 11. AJUKASVAJA Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse Eestis igal aastal keskmiselt 90 uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Kuigi haiguse esinemissagedus tõuseb vanusega, on kogurisk ajukasvaja tekkeks elu jooksul vähem kui 1%. Samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas). Healoomulised ajukasvajad ei sisalda vähirakke. Tavaliselt on võimalik healoomuline kasvaja eemalda: tagasi kasvab ta harva. Healoomulise kasvaja äär või serv on selgelt nähtav. Healoomuliste kasvajate rakud ei tungi ümbritsevatesse kudedesse ega levi keha teistesse osadesse. Samas võivad healoomulised kasvajad avaldada survet aju tundlikele piirkondadele ning põhjustada
Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire Nägemishäire lühike teadvuse kadu lõhna- ja maitse elamus Krampe ei teki. Mida teha kui sul on epilepsia ? Käia pidevalt Perearsti juures Ei tarbi nii palju alkoholi
mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. Generaliseerunud hoog • Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused,
Mõningad neist sümptomitest oleksid: peavalu/migreen, peapööritus, iiveldus, lihaste spasmid, kangestumised, kehakaalu suurenemine, sügelemine, depressioon, ärrituvus, kurnatus, unetus, nägemise probleemid, kuulmise kaotamine, südame kloppimine, raskused hingamisel, ärevushood, kõnehäired, maitsemeele kaotamine, mälukaotus, liigestevalu ja palju muud. Järgnevad kroonilised haigused ägenesid aspartaami manustamisega: ajukasvajad, multiskleroos, kroonilise väsimuse sündroom, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, lümfoom, sünnidefektid, suhkruhaigus ja mõned teised. Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist: aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Seega saab aspartaami liigitada vaid keemiliste mürkainete hulka. Vaatleme lähedalt aspartaami koostisaineid: Aspartaat (aspartaat hape) 40% koostisest samuti sisaldub aspartaadis glütamaat hape
väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle Sümptomid ehk avaldumine eristatakse kahte liiki hootüüpe osalised ehk paiksed generaliseerunud ehk ulatuslikud hood mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida
psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu. Tagasihoidlikku efekti omavad tänapäeval skisofreenia raviks kasutatavad vahendid tunde- ja tahteelus esinevatele häiretele. Pildid Skisofreeniast Epilepsia ehk langetõbi Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise tarvitamise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Epilepsiaravimid ei ravi epilepsiat, vaid aitavad epileptilisi hooge ära hoida
sõpradega ning ka üksikuid. Kõige noorem tulistaja oli 6-aastane tüdruk. Ettevalmistusperioodi vältel töötasime läbi kõik läbi ajaloo toimunud 125 koolitulistamist ning järgneval graafikul on välja toodud kõige olulisemad põhjused. Täpsustused: 1. Vaimse tervise probleemideks saab lugeda nii depressiooni kui ka teised haigused nagu skisofreenia, bipolaarsus (meeleolu äkiline muutumine), ajukasvajad, nartsissism (haiglaslik enesearmastamine) jne. Inimesed, kes piinlevad alaväärsuskompleksi käes, on ka väga ohtlikud, sest tulistamistega tahavad nad saavutada tähelepanu ja austust, mida neil elu jooksul väheseks jäi. 2. Kättemaks toimus enamasti eelneva sõnavahetuse või kiusamise tagajärjel. Esines ka juhtumeid, kus tapeti õpetajaid halva hinde või läbikukutamise tõttu või endiseid tüdruksõpru mahajätmise tõttu. 3
Kroonilise sinusiidi puhul sõltub haiguse ägedusest Haistmisrakkude märgatav vähenemine haistmisepiteeli täielik asendumine hingamisepiteeliga Muud tekkepõhjused Kemikaalid klooriaurud, kaadmium, akrülaadid benseen, butüülatsetaat, formaldehüüd, värvilahustid Tööstustolm teraviljast, silikoonist, puuvillast, paberist, tsemendist, kivisöest, kroomist ja niklist Nina- või ajukasvajad ninas papilloomid, hemangioomid ja neuroblastoomid ajus meningeoom, hüpofüüsi- või otsmikusagarakasvaja Kaasasündinud anosmia > pärilik haistmissibulate ja juhteteede väärareng või puudumine Hormonaalsed häired > täpne mehhanism teadmata Ravimid (nt seenevastaseid toimeaineid sisaldavad preparaadid) ja suitsetamine Kaasnemine kesknärvisüsteemi haigustega
Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Epileptilised hood esinevad mitut moodi. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. 1. Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused, esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised teadvuse väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine
mälukaotus. Kas magus suutäis on seda väärt? Ühendriikide ravimiamet on saanud aspartaami kohta rohkem kaebusi kui ühegi teise magusaine kohta. Mõned näited: agressiivne käitumine, hüperaktiivsus, erutatavus, tähelepanu defitsiidi häire, mälu kaotus, südameseiskus, krambid, meeleolu muutused, peavalu, pearinglus, tasakaaluhäired, oksendamine, iiveldus, käte värisemine, lihasnõrkus,liigesevalud, ajukasvajad ja teised pahaloomulised haigused. Aspartaami on seostatud ka Alzheimeri tõvega. Itaalia teadlaste uuringud on tõestanud, et karastusjookides laialdaselt kasutatav aspartaam võib kutsuda rottidel esile leukeemiat, lümfoomi ja rinnavähki. Aspartaam sünteesiti 1965. aastal. Algselt oli ta Pentagoni bioloogilise relva nimestikus. Dieetjookides sisaldub ka polüetüleenglükooli. Glükooli kasutatakse autode antifriisis ja lahustites. Me ei ole ju nõus vabatahtlikult seda jooma?
eraldi mõõtmine on väga raske. Sagedusel üle 20 kHz ei ole enam võimalik eristada elektri ja magnetvälja ja siis kasutatakse terminit elektromagnetväli. Neid välju tekitavad raadiosaatjad, televisioon, telefonivõrgud, mobiiltelefonid jm. Ohtlik on mikrolaineahi, sest seal esineb teatud energialeke. Mikrolainete puhul ei ole otseseid kahjustusi täheldatud. Kuid on selgunud geneetiliste defektide tekkimise oht, nt ajukasvajad, vähk, agressiivsus jm. Mobiiltelefonide tekitatud kiirgus on kahjulik alla 18 aastastele, sest nende kolju väliskiht on õhem. 1 minutilise telefonikõne ajal tekitatud võnkesageduse häire taastumiseks kulub ca 10 minutit. Tervisehäireid põhjustavad sageli väga nõrgad väljad. Kõrgsagedusvälja kiirgavad aparaadid ka siis kui nad on välja lülitatud, kuid ühendatud võrku. Püsielektriväljad Staatiline elekter Mõõdetakse volt meetrites ( V/m)
Dementuse tunnused võivad tekkida ka seoses geenivigadega. Wilsoni haiguse haigusalge on seotud ühe geenisegmendiga 13 kromosoomis. Haiguse kliinilisele pildile on omased dementsusele, parkinsonismile ja maksatsiroosile iseloomulikud sümtoomid. Dementuse ja mäluhõireid toob kergesti esile ka B12 vitamiini puudus. · Aastate vältel võib dementsus välja kujuneda Parkinsoni tõvest, mida omakorda võivad põhjustada mürgitused, ajuinfraktid, ajukasvajad ning geneenivead. Parkinsoni haigusega kaasnevad dementsuse sümptomid pole nii rasked kui Alzheimeri tõvega kaasneva dementuse korral. Kokkuvõtte · Parkinsoni tõvest tingtud dementust põdeva patsiendi kehaasend on ette kummarduv, kõne monotoonne, kujunevad masendus ja apaataia. Haigus on progresseeruva kuluga. Umbes 20 protsendil patsientidest võivad täielikku dementsust põhjustada vaskulaarsed dementsused e ajuvereringe häired
korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks 1) Suure hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ja üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine
Minestamine- peaaju verevarustuse puudulikus. Teadvus hguneb, lihaste toonus ja motoorika nrgenevad. Letarbia- unetbi Ajurabandus, ajuinsult- krambid, oksendamine, he poole paraluus, surma phjustav ajutves paiknevate hingamis- ja vereringe keskuse talitluse lakkamine. (philine phjus on ajuarterite vi suurte suute kaelaarterite ummistumise vi trombistumise jrgneb ajuverejooks mis tekib aju arteri lhkemise tttu, phjused ateroskleroos ja hpertoonia(krge vererhk), ajukasvajad, entsefaliit ja menigiit. --PEREKONNAPETS--(tekkimine,arenemine-ajal. levaade) Perekond- on abielul vi veresugulusel phinev vike grupp, mille liikmeid seob (hine olme, moraalne vastutus, abi), Abielu on perekonna alus ja abielu vormid(perekonna vormid): 1.monogaamne ehk ainuabielu (mees ja naine) 2.polgaamnia ehk mitmikabielu (1mees abielus mitme naisega ja vastupidi) a.polgnia- on he mehe abielu samalajal mitme naisega, ristiusk keelustas polgnia, 19 saj
Selle korral mäletab inimene hästi vanu asju (sünniaeg, kool jne) kuid ei suuda hetkeolukorras midagi meelde jätta ja varasemate teadmistega siduda. Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille korral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus). Hüsteeriline amneesia on väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne). Sel juhul on alati tegemist psüühilikahäirega. Sagedasemad põhjused – Ajutraumad, Insult, Ajukasvajad, Ajuoperatsioonid, Anesteesia operatsioonide korral, Alkohoolne ajukahjustus, Ajuarterite ateroskleroos, Krambid, Entsefaliit, Vanadus, Hapnikuvaegus. Apraksia - võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu. Apraksiaga patsientidel on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakas. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega. Mõninkord võib olla ka probleeme kõndimise,
kromosoomides, kantserogeensus. [8] TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU Telefonid tekitavad kahjulikke kiirgusi, mis tekitavad terviseprobleeme ning nende kahjulikkust on uuritud ka taimede peal. Mobiiltelefonid emiteerivad raadiosageduslikke laineid, mis mõjutavad inimese keha biokeemilisi signaale, mis aja jooksul võib põhjustada mitmeid probleeme ja tõsta oluliselt vähiriski. Just sellise kiirgusega on seotud ajukasvajad (glioomid), akustilised neuroomid (ajust kõrva kulgev kasvaja), meningioomid (närvisüsteemi kasvaja), süljenäärmete kasvajad, silmavähk, munandivähk ja leukeemia (verevähk). Need lained mõjutavad ka DNA parandamise ja taastumise protsesse. Lõpptulemuseks on ikka kahjustatud ja talitlushäirega DNA. [10] Telefoni mikrolained mõjutavad aju-verebarjääri. See on barjäär, mis laseb toitained sisse, jättes mürgised ained ,,ukse" taha
Kuulmistesti tuleb teha sagedamini just lastel, sest väikelapsed ei oska iseseivalt hinnata oma kuulmisraskusi ja sellega seotud suhtlemisprobleeme. (Hays 2014:191-192). Kasvajatest esinevad FA haigetel kõige sagedamini pea ja kaelapiirkonna vähkkasvajad ning günekoloogilised kasvajad. Harvemini esinevad maksakartsinoomid, maksa adenoomid (neid kasvajaid peetakse healoomulisteks, kuid lõplik diagnoos selgub peale diopsia läbiviimist), ajukasvajad, neerukasvajad (Wilmsi kasvaja), söögitoru kasvajad, neuroblastoomid (kasvajad, mis takistavad närvikoe arenemist) ja rinnanäärme vähikoekasvaja. Kuigi FA ja tavapatsientide kasvajatel on sarnane mikroskoopiline pilt, on FA patsientidel vähkkasvaja esinemise sagedus, jaotus- ja kliiniline kulg erinevad ning seda asjaolu soovitatakse arvesse võtta kasvajate kontrolli all hoidmisel. (Hays 2014:271-275).
Elektromagnetväli koosneb elektriväljast ja magnetväljast, mis moodustavad terviku Iga seadet, kaablit ümbritseb elektromagnetväli Elektromagnetväli Raadiosagedused- raadiolevis kasutatav sagedusvahemik 0- 3000Hz Piirnormid toodud määruses Mõju Võib tekitada ülitudlikkust, ebamugavust Väli väheneb võrdeliselt kauguse ruuduga Tervisehäired Tundlikkus Naha ja silmade ärritus, silmade punetus Limaskestasid ärritab elektrostaatilisse välja kogunev tolm Kasvajad?ajukasvajad Leukeemia Elektromagnetlainete skaala lainepikkuse või sageduse järgi mitteioniseeriv kiirgus Pikad elektromagnetlained e madalsageduslikud lained Raadiolained, ka mikrolained Infrapunane kiirgus- optiline kiirgus Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus, staatilised elektri- ja magnetväljad
endokriinsüsteemi, hingamiselundkonda, gastrointestinaaltrakti, kuse- ja suguelundkonda ning neuroloogilised häired. Kehaliste ja neuroloogiliste häirete/haiguste sümptomeid ja nähtusid tuleb eristada antipsühhootilise ravi kõrvaltoimetest. Ravile halvasti reageerivate ja ebatavaliste haiguskuluga haigete puhul on vaja läbi viia meditsiiniline läbivaatus, et oleks võimalik avastada niisuguseid seni avastamata haigusi nagu näiteks ajukasvajad, mille sümptomid võivad sarnaneda skisofreeniale või piirata reageerimist ravile. Kuna kuni 80% skisofreeniahaigetest suitsetavad, tuleb võimalusel rakendada suitsetamisest loobumist soodustavaid ravistrateegiaid. Kõik kroonilise psüühikahäirega eakaga töötavad professionaalid peaksid jälgima, kas eakal pole lisaks psühhiaatrilistele sümptomitele ka mõnda kehalist haigust või tervisehäiret. Eakaid
Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja abivahendite ning toetava sotsiaal- ja haridussüsteemiga on võimalik muuta paremaks paljude ajutraumaohvrite elu. Glasgow koomaskaala. Vt. loengu materjale. Ajukasvajad, nende diagnoosimine ja ravipõhimõtted Ajukasvaja on moodustis, mis tekib erinevat päritolu ajurakkude haiglasliku vohamise tagajärjel. Esmaselt peaajus arenevad kasvajad tekivad peamiselt neuroektodermist, aga samuti ajukelmetest ja soonpõimikust. Kliinilise kulu järgi on nad peaaegu alati pahaloomulised, kujutades tõsist ohtu 30 organismile. Ajukasvajate kulg võib olla pikaldane
ning leevendab lihaspinget. (Struthers 2008: 36, 37) Indigo aitab veel leevendada astmat, bronhiaalhaigusi, deliiriumi, silma ja kõrva haigusi ning haukuvat köha. (holisticonline.com) Indigo on laubatsakra tunnusvärviks. Kui tsakra on peaaegu must või vesililla tuleks pöörata tähelepanu oma tervisele. Laubatsakraga on seotud nägemisprobleemid, ärevus, halb kuulmine, ninakinnisus, peavalu, migreen, tasakaaluprobleemid, ajuveresoonte trombid ning ajukasvajad. (Struthers 2008: 58, 59) 7 1.3.2 Valge Valges peituvad kõik spektrivärvid. Valge seostub puhtuse, hingelisuse, süütuse ja puhtusearmastusega. Valge võib tekitada üleolekut, täiuseiha ning võimetust teha kompromisse. Valge on värv, mis sobib kõigi seisundite ravimiseks. Seevastu musta ei kasutata tervendamisel kunagi. (Struthers 2008: 42) 1.3.3 Roosa Roosa on tingimuseta armastuse värv
Patoloogia Teadvusetuse põhjuseid on mitmeid. Näiteks: epilepsiahoog; süsteemne või difuusne ajukahjustus (septilised infektsioonid, diabeetiline ketoatsidoos, hüpoglükeemia, häired elektrolüütide- ja vedelikutasakaalus, intoksikatsioon, anafülaksia, hüpo- või hüpertermia, ureemia); kesknärvisüsteemi infektsioonid (meningiit, entsefaliit); intrakraniaalsed põhjused (koljutraumad, ajukasvajad, hüdrotsefaalia, lokaalsed kraniaalnärvikahjustused); alkoholi, narkootikumide, ravimite üledoos (Korppi jt 2011). 7 1.2.2. Mõõtmine: kehatemperatuuri mõõtmise metoodika ja hindamine Kehatemperatuur on üheks osaks üldseisundi hindamisel. Kehatemperatuuri hinnatakse mõõtmise teel. Inimorganismi koed ja rakud töötavad kõige efektiivsemalt 36–38 °C juures
Mõnel oli isegi neljas ja viies telefon, üks jättis vastamata. · Mobiiltelefoni maksumuseks jäi pooltel umbes 2000-2500 krooni vahele. Veerandil vastanuist maksis telefon 3000-3500 krooni, osa ei mäleta hinda ja sama suur osa sai selle tasuta. Ühel maskis mobiil vaid 800 krooni. · Tervelt kolmveerand vastanuist leiab, et mobiil on tervisele kahjulik, kõige levinumad haigused, mis mobiil tekitab arvatakse olevat vähk ja ajukasvajad. Keegi aga ei tea miks täpselt mobiil kahjulik on, üks arvab, et see tekitab mingeid lained, mis kahjustavad. Mõni arvab, et kui liiga kõrva ääres hoida ja volüüm on maksimumi peal, ning vales kohas telefoni hoiad siis halveneb kuulmine. Paar inimest leiab, et mobiil pole tervisele kahjulik, sest pole see pole mingit kahjulikku mõju avaldanud. Mõni arvab veel mobiil on tervisele kasulik, sest kui sinuga juhtub õnnetus saab kiirabisse helistada.
State'i ülikooli teadlane Timothy Jegla. ( Science Daily) 5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks? Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. (ENE nr2) ,,Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki. Epilepsial on esiplaanil muud tegurid" vastas erapsühhiaater Jüri Ennet küsimusele, kui suur on tõenäosus, et ainult pidev stress epilepsia põhjustab. (www.kliinik.ee/psuhhiaatria/id-7/noustamine/question-60720)
membraani pinda kulgev elektriline signaal. Närviimpulss võib liikuda lühikesi (1 mm) või pikki vahemaid (varvastest peaaju alumise osani) kiirusega 0,5 kuni 130 meetrit sekundis. Neurogliia moodustab poole närvisüsteemi mahust, selle väiksemaid eri tüüpi rakke on 5-50 korda rohkem kui närvirakke. Neurogliia rakud ei genereeri ega juhi närviimpulsse ning on võimelised jätkuvalt ka täiskasvanud närvisüsteemis jagunema. Gliiarakkudest arenevad ajukasvajad ehk glioomid on väga ohtlikud ja pahaloomulised. Neurogliia rakke on 6 eri tüüpi: astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid, mikrogliia ja ependüümi rakud kesknärvisüsteemis ning Schwanni rakud ja satelliitrakud piirdenärvisüsteemis. Neurogliia kesknärvisüsteemis: 1. Astrotsüüdid e tähtrakud toestavad närvirakke, täiendavad veresoonte endoteeli veri-aju barjääri, juhivad närvirakud loote arengus õigele kohale, tagavad närviimpulsi genereerimist
· Süsteemne ümbruse näiline pöörlemine mingis kindlas suunas horisontaal- või vertikaaltasapinnas. · Mittesüsteemne ebamäärasem ja mitmeti kirjeldatav:ebakindlustunne, tasakaalutus, purjustunne, kõikumine. · Perifeerne kahjustus on sisekõrvas. · Tsentraalne kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes Pearingluse võimalikud põhjused · Otoloogilised kõrvast tingitud · KNS-st tingitud ajukasvajad, siirded, neuroinfektsioonid, ajutüvepõletik, neurosüüfilis, sclerosis multiplex, epilepsia, migreen · Kaelast tingitud kaelatraumad, luulised muutused kaelalülides · Ainevahetuslikud- kilpnäärme haigused, veresuhkru kõikumine · Hematoloogilised veremuutusest tingitud · Kardiaalsed- südamest tingitud, südamerütmihäired · Infektsioonid · Ravimid · Muud veresoonte lupjumine (ateroskleroos), lõualuuliigese funktsiooni häired, valud katsumisel 22
on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse diagnoosi, õigeaegse nõustamissüsteemi, adekvaatsete rehabilitatsioonirpogrammide ja abivahendite ning toetava sotsiaal- ja haridussüsteemiga on võimalik muuta paremaks paljude ajutraumaohvrite elu. Ajukasvajad. Ajukasvaja on moodustis, mis tekib erinevat päritolu ajurakkude haiglasliku vohamise tagajärjel. Esmaselt peaajus arenevad kasvajad tekivad peamiselt neuroektodermist, aga samuti ajukelmetest ja soonpõimikust. Kliinilise kulu järgi on nad peaaegu alati pahaloomulised, kujutades tõsist ohtu organismile. Ajukasvajate kulg võib olla pikaldane. Kasvajad võivad olla kas healoomulised ehk küpsed (diferentseerunud rakkudest),
füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega. Mis on epilepsia põhjused-riskitegurid? Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Kirjelda epileptilise hoo avaldumist? Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud. ● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire,
päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: · raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud ainevahetushaigused, ' · peaajutraumad, · ajukasvajad jm ajuhaigused · mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp.
- Subjektiivne tajumus hoo tulekust - Automatismid - Posturaalsed muutused Generaliseerunud epilepsia - Grand mal hood – teadvuse kadu, stereotüüpsed motoorsed reaktsioonid - Tavaliselt esineb 3 staadiumi: tooniline (keha tõmbleb), klooniline staadium – rütmilised värinad, hoojärgne või postikaalne segasusseisund - Petiti mal hood – teadvuse kadu mille ajal pole motoorseid liigutusi va silmade pilgutamine, pea pööramine, need on väga lühikese kestusega Ajukasvajad - Kasvaja – uue koe mass mis kasvab ümbritsevatest struktuuridest sõltumatult ja millel uudub funktsionaalne rakendus - Healoomuline kasvaja – ei kasva tagasi pärast eemaldamist - Pahaloomuline kasvaja – kasvavad tagasi, progresseeruvad - Neuroloogilised sümptomid seotud intrakraniaalse rõhu tõusuga – peavalud, oksendamine, nägemisnärvinäsa turse, südametegevuse aeglustumine, vaimne loidus, kahelinägemine, krambid, samuti funktsionaalne fokaalne kahjustus
Kardiovaskulaarsed haigused (südamepuudulikkus, südameinfarkt). 5. Kopsuhaigused (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, maligniteet). 6. Seedetrakti haigused (vähk, hepatiit, maohaavandid, divertiikulid jne.). 7. Kuseteede haigused (inkontinentsus). 8. Tugi- ja liikumisaparaadi haigused (degeneratiivsed liigesehaigused, osteoporoosist põhjustatud luumurrud, reumaatiline polümüalgia, Padet' tõbi). 9. Neuroloogilised häired (ajuvereringe haigused, dementsus, ajukasvajad, Parkinsoni tõbi). 10. Muud haigused (aneemia, vitamiinide vaegus, pahaloomulise kuluga haigused). Objektiivne leid Vanuri käitumise jälgimine aitab diagnoosimisel. Tüüpiline kurvameelne vanur käib ja räägib aeglaselt. Näoilme on pidevalt kurb, võib juhtuda nutuhoogusid. Harvem esineb psühhomotoorse rahutusega haigeid: vanur liigub ja räägib lakkamatult, väänab käsi, nutma puhkedes klammerdub tuttava külge. Tugevad nutuhood korduvad sageli,
8. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8. Kõrvalesta külge asetatakse indiferentne (ükskõikne) elektrood, mis ise registreerimisest osa ei võta.
G. Elektroentsefalograafia kui aju talitluse uurimismeetod. EEG rütmide iseloomustus. Meetod aju biovoolude registreerimiseks. Objektiivne näitaja ajukoore talitlusest. Meetodit kasutatakse: 1. füsioloogilistes, psühhofarmakoloogilistes uuringutes ja ka psühholoogia alastes uurimustes. 2. Kliiniline diagnostika – aju tegevuse häirete kindlakstegemiseks: epilepsia läbipõetud ajutraumad (juhul, kui sellest jäi mingisugune püsimuutus) Ajukasvajad Une seisundi hindamisel (magamise ajal) Närvikude on nii nagu lihaskudegi erutuv kude ja tema tegevusega kaasnevad biovoolud, mida on võimalik registreerida. EEG korral registreeritakse biovoole kolju pealt, kuhu asetatakse elektroodid. Eletroodide arv ei ole kindel suurus, minimaalne on 2, tavaliselt on neid vähemalt 8. Kõrvalesta külge asetatakse indiferentne (ükskõikne) elektrood, mis ise registreerimisest osa ei võta.
annaabi.ee 
