koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr baltisaksa aadlikest koosnev väeüksus, kes toetas Balti hertsogiriigi rajamist Rauddiviis saksa vabatahtlike väeüksus, toetas samuti Balti hertsogiriiki Eesti Kommunistlik Kütidiviis - enamlaste poolt moodustatud eesti rahvusväeosa,suur osa tule Eesti Vabariigi poole üle LANDESWEHRI SÕDA Rüdiger von der Goltzi juhtimisel tegutsenud Landeswehr kukutas Läti rahvusliku valitsuse nõuti eestlaste lahkumist Põhja-Lätist (toetasid Läti seaduslikku valitsust)
kolmas oli kesaks metsamesindus- vahetuskaubandus-kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus- kaup edasimüümiseks suitsutuba-eestlaste elamu, väike, köeti ilma korstnata kerisahjuga sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos ridaküla-talud paiknesid ridastikku hajaküla-talud paiknesid üksteisest kaugel kihelkond- teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna Vakus-külade maksustamisüksus malev-maakonnast moodistatud väeüksus, koosnes jalaväest ja ratsaväest sigtuna- rootsi tähtsaim linn mille eestlased vallutasid sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka
ettevõtmisi eestlaste vanemas sõjaajaloos, mis ka võidukas oli. Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond või siis hannibali rahvas. Liivi sõja puhkemine tõi suurt hävingut kogu Eestimaale. Liivi ordu ei olnud võimeline üksi vastu seisma Vene survele ning nii Tallinna linn kui Eestimaa rüütelkond palusid Rootsi kuningalt abi. Ivo Schenkenbergi juhitud eestlaste 400 meheline väeüksus tõstis peale Jüriöö ülestõusu hävingut eestlaste eneseuhkust ning oli suurel määral vastutav Tallinna päästmises tsaar Ivan IV sõdurite eest. 1
rohkem. J.Kuperjanov sai surmavalt haavata. Peale padrunite lõppemist mindi üle lähivõitlusele. Eestlaste edu Peale Paju lahingut marsiti sisse Valka ning hõivati Võru ja Petseri Eestlased võisid tähistada-kogu Eesti territoorium oli vaenlasest puhas. Punaarmee juhtkond ei olnud rahul Eestile tehti mitmeid rünnakuid • Rünnakud ebaõnnestusid Landeswehr Lätis, baltisakslastest koosnev väeüksus Kukutas Läti senise valitsuse ja seadis uue Saksameelse Eesti nõudis Landeswehri lahkumist Lätist 1919.a. juunis Võnnu ümbruses kokku- põrked Sakslased hõivavad Võnnu 1919. a. 19. juunil Landeswehri laiarindeline pealetung. Võnnu lahing 19.-23. juuni 1919.a. Võnnus toimunud lahing Lahingus 16 000 Eesti-Läti meest ja 20 000 parema relvastusega sakslast 21
korraldamine ja senaatorite nimekirjade koostamine, diktaator ametnik, kes määrati konsulite ja senati kokkuleppel siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, imperaator väepealiku tiitel, hiljem riigipea asustav tiitel roomas, foorum keskne väljak Roomas, provints - Itaaliast väljaspool asuv roomlaste vallutatud ala, munitsiipium omavalitsusega linn Roomas, triumf - Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik, leegion Rooma sõjaväe väeüksus, maniipul leegioni allüksus Rooma sõjaväes, piiskop algselt kristliku koguduse ülem, hiljem koguduse ülem linnas või piirkonnas, latifundium orjatööl põhinev suurmaa valdus, patriarhaalne pere võim kuulus pereisale, kelle voli all olid naine, alaealised lapsed, abiellumata tüdred, täiskasvanud pojad koos naise ja lastega ning orjad, gladiaator elukutseline mõõgavõitleja, amfiteater ringi või ovaalse kujuga
rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn. Landesveeri sõjani Balti liit - Liit, mida plaaniti luua Eesti, Läti. Leedu, Poola ja Soome vahel. Liit jäi sõlmimata riikide omavaheliste erimeelsuste tõttu (Poola ja Leedu lahkhelid, Soome soovimatus siduda end liiga väikeste ja nõrkade riikidega) ning samuti vähese aktiivuse tõttu Kultuurkapital - 1925 rajatud kultuuri finantseeriv asutus
· Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; · Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi; · Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata. ROOMA ARMEEKORRALDUS JA SELLE MUUTUMINE Vabariigi ajal oli kodanikest ja liitlastest koosnev ning tarvidusel kokkukutsutav vägi. See asendus aga Mariuse reformi tagajärjel elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion(u 5000 meest).Suurima osa moodustasid jalaväelased, lisaks olid ratsaväeüksused(teisejärgulised ülesanded). Augustuse ajast koosnes 25 leegionist, sõjaväkke hakati värbama ka provintside elanikke. VARAJASE KEISRIRIIGI VALITSEMINE Tegelik võim kuulus nüüd ühele inimesele.Senat ja magistraadid jäid küll alles, ent neil ei olnud enam sellist võimu nagu varem. ROOMA PROVINTSID Roomlaste vallutatud maad. Roomlased ei surunud oma kultuuri provintsidele peale,
osates ära kasutada ja õhutada nende omavahelisi vastuolusid. Kui suhted naabritega oleksid olnud paremad ja vastupanu oleks esitatud ühise väega, oleks ka Muistse Vabadusvõitluse tulemused võinud olla teistsugused. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. See halvas ühist vastupanu. Kui maakondade vahelised suhted oleksid paremad, oleks õnnestunud koostada ka kiiremini ja paremini toimiv väeüksus, millega oleks võib-olla suudatud ka ristisõdijaid lüüa. Kuid selle puudumine viitab meie lüüa saamisele. Üks suurimaid põhjuseid miks, eestlased Muiste Vabadusvõitluse kaotasid, oli minu meelest omavaheliste suhete puudulikkus või üldse nende puudumine. Eestlased ei osanud veel koostööd teha, erinevalt meie vastastest. Meie vastased olid meist igati ees, nii oma arengult kui ka sõjavarustuselt. Brey Velberk 10.H
metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade
põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone ja politseipataljone. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Sõjaväeteenistusse mindi meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Jaanuaris 1944 moodustati 200.väeüksus, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Mina arvan, et eestlastel ei olnud palju valikuid, neil ei lastud palju valida. Ma olen kindel, et estlased tegid õiged otsused, kaitstes meie riiki. Samas said eestlased valida, kelle poolel
Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Rahvas ja ülikud · Kaks versiooni: 1. Võrdsus enamik Eesti elanikke oli varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enamvähem võrdsed 2. Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud. Sõjaline tase · 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Enne roomlaste vallutamist olid need alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (v.a. PõhjaAmeerika). Vabariigi algusaegne sõjavägi vahetus välja elukutselise palgaväega. Roomlastel oli võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad. Sõjavägi pidi vallutamise asemel piire kaitsma ja leegionidest kujunes piirikaitsevöönd. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. Rooma õigus Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all, neid ei tohtinud ilma kohtuta karistada. Rooma seadusandlus on saanud alguse kaheteistkümne tahvli seadusest.
senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna . provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad , mida valitses roomlasest asevalitseja . triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased
Patroon eestkostja; kaitses ja esindas klienti (nö. talupoega) kohtus Plebei V-Rooma lihtrahva liige (Rooma V saj. algul olid Plebeid riigivõimust kõrvale jäetud aga aja jooksul võtsid nad kätte patriitsidega võrdsed õigused.) Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene V-Roomas ja Itaalias; vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida Senat aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi pol. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes u. 5000 mehest Foorum turu ja koosoleku plats Metseen rikas kunsti ja kultuurisoosija (sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maesdenase nimest) 6. Kes olid? Vali õige nimi! (Caesar, Nero, Titus Livius, Maecenas, Paulus, Peetrus, Zeus, Hestia, Jupiter, Mars, Poseidon) 6p Usukuulutaja ehk apostel, oli olnud Kristuse jünger, temast sai Rooma esimene piiskop Peetrus
ülesandeid. Roomlaste kohustused olid isamaa ja riigi ees. See idee väljendus selles,et noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima. Rooma inimesed olid patrioodid ja riigile truud, mis väljendus selles, et mehed kuulusid sõjaväkke. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Ühtlasi pidasid roomlased väga tähtsaks sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele ka oma aja parimad kindlusepiirajad. Roomlastel oli ka idee sellest, milline peaks olema perekond. Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõistmine
Klient - ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida. Konsul - Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik ; igal aastal valiti kaks konsulit , kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. Laar - Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Latifundium - suurmaavaldus Vana-Roomas. Leegion - suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Limes Romanus (Rooma piir) - Rooma riigipiir. Metseen - rikas kunsti-ja kultuurisoosija ; sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nobiliteet(tuntud) - Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Oraator - kõnemees Panteon (kr k, ´jumalate kogum´) - ühe usundi jumalad
Riigikorraldus Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Augustus võttis omale princepsi ("esimene") aunimetuse, mis oli kõige auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori("käskija") tiitlit. Mõiste keiser tuleb Caesari nimest. Rooma sõjavägi Juba varase vabariigi ajal panid roomlased suurt rõhku oma amee võitlusvõimele ja selle täitustamine jätkus kuni keisririigi perioodini välja. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Ühtlasi pidasid roomlased vägatähtsaks sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele ka oma aja parimadkindlusepiirajad.
sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena. Geenius-perekonna kaitsevaim Metseen- rikas kunsti ja kultuurisoosija Apostlid-kristlikud usukuulutajad 4. Augustus e auväärne, vabariigi taastaja, princeps e esimene, provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta Imperaatori e käskija tiitlit, caesari lapsendatud pojana kandis ta kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased. külgedelt kaitses ratsavägi, mis käis ka luurel ja jälitas vaenlasi. leegion rivistus väiksemate ristkülikena, mis asetsesid nagu malelaual ruudud. kasutati katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. õpiti sõjaväe laagreid kiiresti muldvalli ja palktaraga kindlustama. keisririigi armee koosnes 25-st leegionist. 5.Rooma seisused: 1. kõrgeimal astmel senatiaristokraatia - senaatorid olid suurmaaomanikud
Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud. Elanike põhiosa moodustasid talupojad-maaomanikud, kes pidid ülikule tasuma andamit. Samaks jäid ka kihelkonnad ja maakonnad. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. Eestis võis olla umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muutus see, et võimuliidriteks said sakslased ning ülikkkond saksastus. Ära kadusid malevad, mis olid maakonnast moodustatud põhiline väeüksus. See koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Kolmandaks toimusid muudatused linnades. Tekkisid hansalinnad ehk kaubanduslinnad. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. Hansakaupmeeste tugipunktidena spetsialiseerusid suuremad Eesti linnad juba algusest peale ida-lääne transiitkaubandusele. Lisaks tekkis veel raad, mille ülesandeks
Hilisrauaaeg u 1050-1200 Muinaskalmete liigid Eestlaste tegevusalad muinasaja lõpul Põllumajandus, loomakasvatus, küttimine,kalapüük, metsamesindus Ebavõrdsus muinasajal Kihistumine algas juba pronksiajast, muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus küllaltki suur, valitsev kiht rikastel suurmaaomanikel,suur osa linnustest ülikute residentsideks Muinaseestlaste sõjaline tase Sõjaline tase 11. sajandi keskkpaiku rajati ringvall- linnuseid Malev = ratsamehed + jalamehed Põhiline väeüksus oli malev Relvastus Odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid Muinasaja haldusjaotus. Märkige kaardile muinasaegsed maakonnad. Suhted naabritega.Kes olid Ingvar, Jaroslav Tark, tsuudid, sossolid Ingvar- Rootslaste kuningas Jaroslav Tark- Vana-Vene suurvürst Tsuudid- vanavene kroonikates eestlaste ja vadjalaste kohta tarvitatud nimetus Sossolid- eestlaste nimetus Vene kroonikais Kiviaeg Eestis 1
söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht
peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates Malev- Muinas- Eestis põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest Vägi- muinasusundi põhimõiste ja element. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu, väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Mõõgavendade ordu- kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 12021237. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- aastail 1215-1221 sõjakäikudel koostatud
tarandit. Taara Henriku Liivimaa kroonikas nimetatakse kon. jumalaks Tarapithat, arvatakse et tegelik nimi Taara Neemiklinnus Nimetatakse mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnuseid. Kolmeväljasüsteem Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Vakus Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest. Teati lihtsamaid piiramisvõtteid. Muistsed maakonnad: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Alempois, Sakala, Ugandi, Jogentagana, Virumaa, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, Vaiga, Soopooliste. Naabrid: Edelas olid liivlased ja kurelased suhted väga head, lõunas olid leedulased vahest tulid tülid, idas venelased.
· ,,hingede aeg" surnud hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Neile kaeti laud. · varajane metalliaeg - · kääpad nende alla ja sees peeti põletusmatuseid, liivast kuhjatud · venekirved hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved · adramaa pinnamõõtühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi · malev põhiline väeüksus, maakondadest moodustatud. Koosnes ratsa- ja jalameestest. · hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal lahkus ajutiselt kehast, surma puhul jäädavalt. · vägi - eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud Koosta mõistekaart teemal: inimeste elu rauaajal ja kiviajal
aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5. Rooma sõjaväe korraldus- lühiiseloomustus. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskelt relvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218
osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur.
Umbes 11.sajandi keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremad ning võimsamad ringvall-linnused. Hoolikalt kindlustati linnuse väravad. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks olid sõjakirved. Ratsasõdalastel, aga ka paljudel teistel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid esmajoones kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad võisid kanda ka raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikingulaevu meenutavatel kiiretel alustel.
tähtsamad kaubandus- ja käsitöökeskused Mõisted proletaarid - vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjavekohustusest. Foorum turu-ja koosolekuplats akvedukt veejuhe gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline mõõgavõitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel. Augur - riigi poolt määratud preester, kes tegeles ennustamisega. Janus uste, alguste ja lõppude jumal leegion - Rooma sõjaväe peamine väeüksus. Pontifix maximus - ülempreester, tähtsaim preester
Kui nende ametiaeg möödus, said neist koheselt senaatorid. Rahvakoosolekul oli riigi juhtimises väga väike osas. Enamasti see vaid kinnitas senati otsuseid. Riigi tegelik juhtimine oli senati ja konsulite käes. Rooma mehed pidid sõja puhkedes kogunema armeesse. Ainult kõige vaesemad olid sõjakohustustest vabastatud. Relvastuse pidi hankima igaüks ise. Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2
Lähtuti seisukohast- nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus või hävitas midagi, siis võis selle hing talle vastata samaga: eksitada, uputada, haiguse anda jne. 13. mõisted: arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . paleoliitikum- vanem kiviaeg mesoliitikum keskmine kiviaeg neoliitikum noorem kiviaeg vakus- maksustamisüksus malev-väeüksus hiis-püha mets ruunikivi- mälestuskivi viigingite jaoks.
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati.
Selline sõjaväerivistus andis Roomlastele suure eelise Kreeklaste faalanksi ees, sest Roomlased said nii ka mägisel pinnal võidelda. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Enamus ajast oli Roomal 25 leegionit tegevteenistuses. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid konsulid, hiljem aga valiti nad rahvakoosolekul. Hiljem kujunes leegionist roomlaste suurim iseseisvalt tegutsev väeüksus, kuhu kuulus enamasti 4500 sõdurit. Peamise löögijõu moodustasid 3000 raskeltrelvastatud jalameest, kes jagunesid allüksusteks: 30 maniipuliks ja 60 tsentuuriaks. Hiljem liideti 3 maniipulit üheks kohordiks ja leegioni meeste arvu suurendati kuni 7 tuhandeni. Ka leegionide arv kasvas pidevalt. Vanuse ja relvade järgi jagunesid jalamehed veel kolme rühma. Leegionärid olid relvastatud lühikese kaheteralise mõõga ja raske viskeodaga
Kuperjanovi jalaväepataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni põhimäärus võeti vastu Kaitseministri poolt 18. detsembril 2008. aastal. Kuperjanovi jalaväepataljon (inglise keeles Kuperjanov Infantry Battalion) on kaitseväe väeüksus Lõuna Kaitseringkonna kooseisus ning asub Võrus. Pataljon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. Pataljoni koosseisu kinnitab kaitseväe juhataja, lähtudes kaitseministri poolt pataljonile kehtestatud sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude riigiteenistujate üldarvust. Pataljoni koosseisu kuulub staap, 6 õppekompaniid ning staabi-ja tagalakeskus.
hoidmiseks muud võimalust polnud. Kui oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepinguid sõjaliste ettevõtjatega kes värbasid sõdureid teistest maadest. Võga palju palgasõdureid tuli Šveitsist,Šotimaalt ja Saksa vürstiriikidest. Varustamine Varauusaegsed sõjad nõudsid järjest suuremat hulka sõdureid. Suur osa neist paigutati linnade kaitseks garnisonidesse (garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutilselt paiknev väeüksus) nt Rootsil oli 30- aastase sõja lõpul Saksamaal 127 garnisoni. Järjest raskem oli selliseid vägesid varustada toidu ja muu vajalikuga. Nt 60 -tuhande meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180000 liitrit õlut ja 2500 tonni looma liha. Ehkki armeedega oli kaasas tohutud moonavoorid, oli võimalik kaasa vedada vaid mõne päeva varu. Seetõttu hakati toiduvaru muretsema kohapealt. Enamik valitsusi kulutas sõjapidamisele rohkem kui 50% riigieel- arvest
Rahvakoosolekud kutsuti ametnike poolt kokku vastavalt vajadusele Ateena linnriik: Demokraatia Tähtsam roll rahvakoosolekul Linnriik Riigiametnikele maksti palka Rahvakoosolekud käisid regulaarselt koos 5. Rooma sõjaväekorraldus- Kuni 2. saj lõpuni eKr maakaitsevägi (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral. 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 aastased mehed moodustasid reservi. Peamine väeüksus Rooma leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas
tagasitõrjumiseks? Tooge oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Kuna eestlastel oli üsna muljetavaldav ja suur sõjaline varustus, siis teatud olukordades võis see olla võimalik. Näiteks oli eestlastel tihti konflikte latgalitega, kuid peamisteks kannatajateks jäid alati latgalid. Ning eestlaste organiseeritus oli piisavalt kõrge, et lüüa tagasi lähemate naabrite vallutuskatsed. Malev maakonnast moodustatud väeüksus Adramaa põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga Kääpad kuhjatud liiv, mille all või sees toimus põletusmatus
Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10) Senat vanemate nõukogu, valitsev riiginõukogu ,,Jaga ja valitse" kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika alistatud rahvastega Munitsiipium linna staatus, kus elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, raskerelvastusega jalavägi 12 tahvli seadused Rooma seadusandluse alge Apelleerimisõigus Rooma kodanike õigus kohtuasja edasi kaevata kõrgemale seadusandjale Pretsedent seaduse loomisel sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele tuginemine Colosseum Rooma tuntuim amfiteater Circus Maximus kuulsaim hobukaarikute võidusõidu hipodroom Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Panteon kõigi jumalate tempel
omavalitsuse. Idaprovintsid kuhu kuulusid eeskätt Kreeka,Väike-aasia, Süüria ja Egiptus. Need provintsid eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika,Hispaania,Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi tekke staatusel. Linnad hakkasid suurenema alles peale Rooma võimu. Ühiskond säilitad siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Roomas olid väga arenenud linnad.Rooma ühiskond oli seisuslik.Roomas oli ka orjanduslik ühiskond. Latifundiumid suurmaavaldus Vana-Roomas. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad.Senaatroid olid ka suurmaa valdajad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljaspoole senaatori seisu. Tegelesid kaubandusega ja finansteenustega. Sageli määrati neid ka kohtunikeks.
Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased. Enamik neist tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja põlluharijad. Proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas. Imperaator- provintside asevalitseja ja väepealik Pontifex maximus- ülempreester Keiser tuleneb Vana-Rooma keisri tiitlist Caesar. 4. Rooma sõjavägi Leegion- u. 5000 mehest koosnev peamine väeüksus ! Pretoriaanid- keisri ihukaitsjad, nende kätte koondus võim, kuna nemad otsustasid, kes pääsevad keisri jutule või mitte ! 5. Rooma õiguse põhimõtted: 1. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. 2. Süütuse presumptsioon 3. Õigust mõistab ainult kohus 4. Otsust võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse 6. Ida- ja lääneprovintside erinevused Lääneprovints Gallia Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika arengutase Roomast allpool
(võõrsõna, liitsõna) natsionaalsotsialism Kuidas nimetati Vene riiki alates 1922. aastast? (täisnimetus, neli sõna) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Kuidas nimetatakse talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse Nõukogude Liidus 1930. aastatel? kollektiviseerimine Kuidas nimetatakse sakslaste võimutsemise perioodi Eestis veebruari lõpust novembri keskpaigani 1918? (kaks sõna) Saksa okupatsioon Millist nime kandis vene valgete väeüksus, kes osales Eesti Vabadussõjas (endine Põhjakorpus)? Loodearmee Kuidas nimetatakse riigikorraldust, mida iseloomustab võimu koondumine ühe isiku kätte, demokraatlike vabaduste puudumine ja vägivalla kasutamine? (kaks sõna) totalitaarne diktatuur Kuidas nimetatakse kolmest mehest koosnevat organit, mis valmistas vahetult ette iseseisvuse väljakuulutamist Eestis? Päästekomitee Millist nime kandis riiklik salapolitsei Hitleri-aegsel Saksamaal? (üks sõna) Gestapo
Plebeid- lihtrahvas, õigused olid väiksemad. Proletaarid- kõige vaesemad kodanikud, riik andis tasuta leiba. Ratsanikud- rikkad kodanikud. Rahvatribuun-oluline riigiametnik, plebeide huvi kaitsja. Res publica- vabariik, rooma riigi kord. Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud. Diktaator- oli juht hädaohu korral, piiramatu võimuga, 0,5 a võimul. Konsul- kõrgem riigiametnik, juhtis rooma armeed, kulus võim. Leegion- rooma sõjaväe väeüksus, ca 5000 m. jalavägi. Triumf- võiduka pealiku sissesõit rooma linna. Gladiaator- mõõgavõitleja. ,,jaga ja valitse"- erinevate maadega sõlmiti lepingud.
Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve.Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik.Võtsid üle hellenistlike riikide saavutusi.Kaitsesid sõjalaagreid kiiresti vallide ja kraavidega.Keisririigi ajal pidi sõjaväga vallutamise asemelüha enam piire kaitsma.Itaalias paiknes vaid keisri ihukaitsevägi. Sõjaväkke värvati itallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. R sõjaväe peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes peamiselt 5000 mehest, raskerelvastusega jalaväelastest.Ühiskond ja eluolu:Enamik talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid.Kõrgelt arenenud linnad. Suur osa rikkaid elas linnas. Roomas oli orjanduslik ühiskond.Orjatöö tähtsus oli väga suur. Nad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest.Omanik võis orjaga teha mida tahtis,ainult tapa ei tohtinud.(varem oli ka see lubatud)
Lähimate naabritega + Pihkva, Novgorod,
Ojamaa
20. Missugused olid elamud? Palkidest hoone jagati: köetavaks toaks ja kojaks. Suitsutoas
kuivatati vilja, hiljem sai nimetuse rehielamu
21. Missugune oli siinne haldusjaotus? MAAKONNAD KAARDIL.
Küla
inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest. Põhiosa raskerelvastuses jalaväelased (kiiver, rinna-, küünarvarre-, põlvekaitsmed, kilp, visekoda, mõõk). Ratsavägi teisejärguline. Väikesed ristkülikud, maleruudustik. Tähtis ka sõjatehnika täiustamine. Parimad kindlusepiirajad - katapuldid, müürilõhkujad, piiramistornid. Sõjaväelaagrid kindlustatud muldvallide, palktaraga. Augustuse ajast saati alaline sõjavägi 25 leegionit - piiridel. Värbama hakati ka provintside elanikke
Seisused Senatiaristokraatia, ratsanikuseisus, vabad talupojad, Auväärsed ja madalad rentnikud, proletaarid, palju kodanikke Sõjavägi Elukutseline palgavägi, leegion, täiustasid sõjatehnikat Piiriäärne väeüksus ja liikuv sisearmee, sõjaväe barbariseerumine Sündmus Tähendus Haned päästsid rooma Gallide sissetung rooma Abi tuleb sealt, kust oodata ei oska
Tagapõhjaks oli Inglismaa ja Prantsusmaa sajanditepikkune suur vastasseis võitluses hegemoonia eest nii Euroopas kui ka kolooniates. Sajandivahetuseks tõusis Euroopa riikide vastuoludest tulipunkti Aafrika jagamine. 1882 oli Inglismaa okupeerinud Egiptuse, mis kunagi oli Napoleoni sõjaretke sihiks. 1896 saatis Inglise valitsus Egiptusest lõunasse - Sudaani vallutama - ekspeditsioonikorpuse Horatio Herbert Kitcheneri juhtimisel. Samal ajal liikus kapten Marchand'i juhitud Prantsuse väeüksus Prantsuse Kongost lääne suunas. Juulis 1898 jõudsid prantslased välja Niiluseni ja heiskasid oma lipu Fasoda külas, vanas lagunenud Egiptuse kindluses. Sama aasta septembris jõudis selle Sudaani küla lähistele Kitcheneri Inglise väeüksus ning nõudis Prantsuse vägede tagasitõmbumist. Marchand keeldus ja kerkis oht, et puhkeb sõda kahe konkureeriva koloniaalriigi vahel. Juulis 1891 pidi keiser Aleksander III paljastama pea,
esile Antonius ja Octavianus-läksid tülli , Antoniust toestas Kleopatra...Octavainus sa võimule, tema valitsemisaega loetakse Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik: Octavianus=Augustus..järjekindel , tasakaalukas valitseja, kui ta suri, pidas enamik roomlasi ainuvalitsust normaalseks. Rooma impeerium jõudis tippu Traianuse valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli-
kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääneprovintsid (Põhja- Aafrika,Hispaania,Gallia,Britannia) olid riigi ja tsiv. tekke staadiumis, va rikast ja kõrgelt arenenud kultuuriga Põhja-Aafrika;tekkinud linnad jäid Idamaa linnadele alla;üh säilitas põllumajandusliku ilme. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis koosnes u 5000 mehest,peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. Rooma õigus Rooma riik toimis seaduslikul alusel.Rooma seadused algasid 12-tahvli seadustest.Kodanikud olid seaduse kaitse all; neil oli õigus kaevata rahvakoosolekule või keisrile, keiser pidi alluma seadustele. Arvestati pretsedenti kuidas lahendati analoogne kohtuasi varem. Kohtuprotsess pidi tagama mõlema osapoole õiguste kaitse. Seadusi süstematiseeriti,kerkisid esile juristid,kujunes juriidiline
kodusõda. Caesarist sai sõja tulemusena Rooma ainuvalitseja, kuid senaatorid polnud rahul sellega ning tapsid ta. Uus kodusõda puhkes Caesari pooldajate Antoniuse ja Octavianuse vahel. Actonius sai lüüa ning Octavianus hõivas Egiptuse. Vabariigi lõpuks loetaksegi Octavianuse poolt kõigi Vahemeremaade ühendamist oma ainuvõimu alla. 8. Rooma sõjavägi muutus elukutseliseks palgaväeks. Peamine väeüksus oli leegion, mille moodustasid peamiselt raskerelvastuses jalaväelased. Nende varustus koosnes kiivrist, kaitsetest, kilbist, viskeodast ja lühikesest mõõgast. Sõjas kasutasid roomlased katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Sõjatehnika arendamist peeti väga oluliseks. 9. Kuigi väliselt oli keisririigi ajal Rooma siiski vabariik, kuulus võim ühele isikule. Tal polnud küll ainuvalitseja õigust, kuid tal oli mitu ametit, mis tegid võimu suureks - ta
5) madal võitlusmoraal 3.Kuidas toodi sõja käiku murrang? 1) Johan Laidoner käskis alustada pealetungi 2) raudteel tegutsesid soomusrongid 3) suurenes sõdurite arv armees ja vabatahtlike väeosades 4) Laidoneri edukas vägede juhtimine 5) Eesti sai abi Inglismaalt, Soomest, Rootsist 4.Landeswehri sõda 1919.a suvel kuu ajane sõda Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega. Baltisakslastest koosnev väeüksus Balti Landeswehr. Olid enamlastest paremini varustatud ja kogenenumad ning osutasid visa vastupanu. Juuni lõpus Võnnu lähedal suutsid Eesti väed sakslased tagasi lüüa ja jõudsid Riiga. Saksa väeosad sunniti Lätist lahkuma, võimule seaduslik Läti Ajutine Valitsus. 5.Tartu rahuleping 02.02.1920. Eesti poolt oli läbirääkimiste juht JAAN POSKA Tingimused: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) vahetati sõjavange
annaabi.ee 
