Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Jan-Are Nursi Usukombed Usukombeid viidi algselt läbi varjatult. Ristiusu kultushoonete arhitektuurist saame aimu alles alates 4. sajandist. Esialgsed kogunemis paigad jõukate kogudusliigete elamud jne. 1.2. saj. kristliku kunsti ainsad allikad on katakombid. Jumala sõna e. Püha kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed.
Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lubas Luteri usku ja Katoliku usku
ISLAM Üldiselt ● Islam (alistumine Allahi tahtele) on üks maailmareligioonidest. ● Tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist ● Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. ● "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Usukombed Palvetamine ● Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole ● Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg ● Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga ● Palvuse ajal ei kanta jalatseid. ● Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvekohad ● Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas
maailma tähtsaim mosee) 632 suri, maeti Mediinasse(tähtsuselt teine pühamu) Koraan Koraani värsid e suurad on pandud pikkuse järjekorda.(114) st. Et usuliste vaadete esitamine on rütmitu. Sunna- Muhamedi ja kaliifide kohta käivad pärimused ja legendid. On koraani täiendav ja seletav raamat. Saarad- õigus- ja moraalinormide kogu, mis kujunes mitme sajandi jooksul. On tänaseni paludes Araabiamaades õigussüsteemi aluseks. Usukombed Usukombeid nimetati Islami usus viieks sambaks. 1) kuulutada oma usku avalikult: " pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik." "Allahu akbar" Allah on suur. 2) Palvetada viis korda päevas Meka suunas.Palvustele kutsutakse minarettidest. (tornid mosee juures) palvetada võib igal pool va. Tapamajas, kalmistel ja WC-s. Tähtsaimad on reede keskpäevased palvused. Islami vaimulik on imaam
000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan . Islami usukombed Palvetamine • Palvetatakse viis • On paika pandud korda päevas, näoga kumba kätt pestakse Meka poole. esimesena (käed tehakse • Palvete jaoks on igas märjaks kuni linnas kindel küünarnukkideni) ja kellaaeg. mitu korda peab oma • 24 ööpäevas on kogu kaelale, näole ja juustele aeg palvused. vett peale panema. • Eelnevalt tuleb pesta • Enamikul juhtudel
VARAKRISTLIK KUNST Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem "vaeste ja kannatajate" usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj
peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahādah ehk šahada) Palvus (Şalāh ehk salat) Annetamine (Zakāh ehk zakat) Paast (Şawm ehk saum) Palverännak (Hajj ehk hadž) Usukombed Palvetamine : Palvetavad 5 korda päevas, näoga meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Enne palvust tuleb pesta nägu ja käsi. Palvus peab toimuma puhtas kohas (pühakojas või vaibal) Palvuse ajal ei anta jalatseid. Naistel peavad olema juuksed kaetud palvuse ajal. Palvekohad : Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu
Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad, pidustused, viisakusreeglid, muusika) Moraal üldtunnustatud põhimõtted Õigus seadustes kirja pandud põhimõtted Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus (kodu, perekond, usukombed, sõpruskond, elukoht) Suhtlemine e. kommunikatsioon sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna tervikuks. Vahetu kommunikatsioon läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed. Teadete vahendatud levitamine ajalehed, raadio, televiisor, internet ja epost, mobiiltelefon. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile
olemas või mitte. Juutlus juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias. Hinduism usutakse, et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega ning usutakse ka hingede ümbersündi. iseloomusta loodususundit, kristlust, islamit ja budismi (usundi tekke aeg, looja, pühakiri, mida/millesse usutakse, usukombed) Loodususund on maailma vanim usund. Sellele ei ole kindlast loojat, tekke aega ega pühasid tekste. Austatakse erinevaid jumalad, vaime, haldjaid jne. Kogu loodus on hingestatud. Loodususundid on nõiad ja maagia. Oluline on ohverdamine. Usutakse talismani õnnetoovasse ja amuleti kaitsvasse jõudu. Kristlus kristlased usuvad ühte Jumalasse(Jeesus Kristus), kes lõi maailma ja inimesed, et viimased oleksid temaga erisuhtes. Pühakiri on piibel
kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust. Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'. Sõna muslim on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut'). Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest. Islami usukombed Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett.
keiser kui ka kirik 1521. aastal kutsuti Martin Luther Wormis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et Luther loobub oma seisukohtadest, kuid ta siiski ei teinud seda. Luther kuulutati lindpriiks. Varjudes aasta aega Friedrich Targa lossis, pöördus ta lõpuks tagasi Wittenbergi ning asus uut kirikut üles ehitama, riik võttis aga kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. Reformatsiooni eesmärkideks olid muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemakas ning anda ilmalikule tegevusele suurema tähtsuse. Piibel oli usu aluseks ning see pidi olema emakeeles. Põhimõtteks oli see, et õndsaks saab ise uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud. Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased
moslemiteks. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui kateadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Usukombed Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas: q Fajr koidikul enne päikesetõusu. Peetakse sunnah´ks ehk on vabatahktlik. q Subh - päikesetõusu ajal q Dohr keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud (ehk vari on inimesega ühepikkune) q Asr hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem) q Maghrib vahetult peale päikeseloojangut q Al-Isha enne südaööd, soovitavalt enne magama minemist
Audentese Spordikool Otepää filiaal ISLAM Selin Valk Adeele Arnek Kalev Ermits 10.klass Otepää 2008 SISUKORD LK. 3 Sissejuhatus LK. 4 - Islami tekkimine LK. 4 Jumal ja Muhammad LK. 5 Õpetuse põhimõtted LK. 5 Usukombed LK. 6 Pühad tekstid LK. 8 Moslemite käitumisõpetus LK. 9 Levik LK. 10 Pildid LK. 11 Kaart LK. 12 Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu itses 1600. aastani, mjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sjaliselt
perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami usukombed Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puht voolava vee, või kui sed pole siis liivaga. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvekohad Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas
· maakond kus nad elasid, kutsuti Etruuriaks · päritolu ei ole teada (pakutakse, et nad on rännanud sinna Väike-Aasast või on Itaalia põliselanikud) · palju teadaolevad raidkirjasid · tektsid pole arusaadavad · suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid · käsitöö ja metallitöö oli eriti kõrgelt arenenud · hiilgeaeg VII-VI sajand ekr · roomlaste hilisemad usukombed olid just etruskite päritolu · VI sajandi lõpul aeti etruskite valitseja minema ja tasapisi kaotasid nad Roomas oma võimu · (kr k nekropolis- surnute linn) hauakambrid olid elavad koopiad nende elupaikadest Pärimus Rooma linna asutamisest · 21.04.753 ekr- roomlaste ajaarvamise algus · Rooma linna asutamise pärimuse kohaselt kästi visata Romulus ja Remus (olid vennad) Tiberi jõkke kuningas Amuliuse poolt, kuna too olevat näinud ettekuulutust, et tema
Ja sa armastad Issand teie Jumal, on kogu südamest ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga. Neid sõnu ma annan teile, pane oma südames. Ja peate Teroittaa need oma lastele ja neile öelda, kui sa istuda oma kodus ja kui te lähete vastu liikluses, kui lisate te ja kui paika. Ja teil on siduvad need, mis on märk teie poolt, ja nad peavad olema nii kaubamärgi oma otsmik. Ja sina talle kirja neile ukse arvestust oma maja ja oma väravad " Juudid igapäevaeluga on reguleeritud usukombed ja kohustusi ning algab sündi. The vastsündinud antakse heebrea nimi palvus, mis on lugeda sünagoogi. Kaheksa päeva pärast sündi ümberlõikamise pärast vastsündinud poiss. Kui noor mees, sest vanust 13 aastat, kui ta usuliste vanus, mida tähistatakse koos tseremoonial nimega baari mitsva. Ta kleidid et esimest korda üle talit on shaali koos fringes kõigis neljas nurkadest mälestust jumaliku käske, mida mehed katta oma pead ajal jumalateenistustel.
inimese enda teha, kui tõelise uskliku elu ta elab. Õige moslemi peamine voorus on fatalism – alistumine Allahile. Õigeusklik aitab ligimest ja jagab armuandi, kuid mitte laiskadele, vaid tõesti abivajajatele. Ettevõtlus, raha teenimine ja rikastumine ei ole patt. Au sees on olla aktiivne ning hea ärivaistuga. Moslemit iseloomustab ausus, kõrge moraal, tagasihoidlikus ja abivalmidus. Rääkima peaks vaid siis, kui on midagi öelda. Tagarääkimine ja tühi jutt on patt. Usukombed islamis on tegevused, mida pidevalt korratakse, et kujundada harjumust elada kombeliselt. Nagu ka paast, mis tugevdab meelt hoidumaks keelatud kirgedest ja halbadest kavatsustest. Ka palverännak omab kõlblusega seotud eesmärki. Armuandide andmine vaestele õpetab inimesele halastust ja kaastunnet. Püha sõda on muhameedlaste ühine kohus. Islami traditsioon aga jagab selle neljaks, millest esimesed 3 on enesekasvatuseks. Viimane kategooria on sõda väljapoole, kuid ka siin on teatut normid
6 põhitunnust (PP) Aine, ese, objekt vallata! Formaalne (õiguspärane, õigusloomega seonduv) ja materiaalne (legitiimne, pos. õiguse ja ülipos.õiguse juures) Sots. normide liigid, funktsioonid, lühiiseloomustus! NB! Õigusnormide vormistamine (PP) Õigusnormide liigid Õigusnormi struktuurist Sotsiaalsed normid näited -sotsiaalsete normide kui käitumiseeskirjade näited: 1. tavad, sh traditsioonid e kombed (nii ilmalikud elukombed kui ka usukombed), harjumused, etikett (Jõulud, hambapesu hommikuti; poisslaste ümberlõikamine jne) 2. moraal, st kõlblusreeglid (10 käsku kristliku moraali norm) 3. korporatiivsed reeglistikud, sh keskaegsete vaimulike ja ilmalike ordude ordureeglid, kaasaegsete mittetulundusühingute, nt fondide põhikirjad (IMF, Eestimaa Looduse Fond) 4. õigusnormid (Liikluseeskiri,korraldus, õppekorralduseeskiri) Eeltoodud sots. normidega, kuid samuti õiguse allikate ja õigussuhtega seoses räägime tava-
ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti kristlus lubatud usundiks. 392. aastal keelati rooma vanad usukombed ja ristiusust sai riigiusk. Eri vooludena võib juba varakristluses näha nn juudikristlust ja nn paganakristlust ( mittejuutidest kogudusi). Tänapäeval on ristiusu põhiharudeks õ i g e u s k, k a t o l i i k l u s ja p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina, idas aga kreeka ( hiljem kirikuslaavi) keel. Läänes oli vaieldamatu kiriklik
See kõik toimus novembris, 332 eKr. Aleksandrit tervitatakse Egiptuses, kui vabastajat. Aleksandria rajamine Egiptus, üks kõige tihedamalt asustatud riike Vanas Maailmas, alistus Makedoonia Aleksandrile ilma igasuguse vastupanuta. Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. Egiptuse alistamisel ilmutas Aleksander ehtsat riigimehe tarkust: vastupidiselt pärslastele, kes alatasa egiptlaste religioosseid tavasid maha tegid, jättis Aleksander kohalikud usukombed rahule. Sellega võitis ta Egiptuse rahva usalduse ja poolehoiu, mida veelgi soodustas tema erakordselt arukas riigijuhtimise korraldamine. 331. aasta algul sooritas Aleksander palverännaku läbi kuuma Liibüa kõrbe Zeus Ammoni pühamusse. Selle vanade egiptlaste poolt eriti austatud templi preestrid pühitsesid ta muistsete vaaraode kombe kohaselt "Ammoni pojaks" (Päikese pojaks). 332. aasta lõpul rajas vallutaja Niiluse deltas
Jaapan • Shinto • Juured ulatuvad sügavale esiajalukku ning lähtuvad jaapani rahvausundi traditsioonidest ja tavadest • Kojiki ja Nihongi (varasemad tekstikogumikud) pandi kokku alles 8. saj. alguses • Suuresti mõjutatud hiina traditsioonilisest õpetusest • Kosmos loodi kaosest muna kujul • Nähakse teed, millel ühiskonda liidavad kokku ühised väärtused ja suhtumised ning usukombed on kui küis, mis ajastu kokku köidab • Traditsioonilised rituaalid ja pidustused templites ja kodus • Vanad palved on lihtsad ja otsesed 6. Budismi peamised uskumused: neli üllast tõde, kaheksaosaline tee, nirvaana, karma NELI ÜLLAST TÕDE 1) Mis on kannatus? • Sündimine, vanadus, haigus ja surm, samuti armastatust lahusolekut ja asjatuid püüdlusi 2) Mis põhjustab kannatust?
Stabiae, mida alates 18.saj on välja kaevatud. Maalide temaatika on mitmekesine. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. § 19. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. 3.saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Roomas hakkas levima palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. Nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal. 1.2.saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maaalused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombe on leitud mitmel pool LähisIdas, Itaalias jm
sekkuma. Rusikaga või mingi malendiga kellanupule löömine rikub kelli ning segab nii oma vastast kui teisigi mängijaid, toomata ometi mingit ajalist võitu /art. 6.8c/. Ja veel: males ei ole “oma aja” mõistet. Ükskõik, kelle kell käib, partii ajal tuleb ikkagi korralikult käituda. Abilise rakendamine kella vajutamiseks /art. 6.8d/ on väga harva esinev juhtum. See võib olla vajalik nii mängija füüsilise puude korral kui ka siis, kui mingiteks perioodideks usukombed kellavajutuse keelavad. Erinevalt abilisest partii üleskirjutamisel peab see abiline olema vahetult mängulaua juures ja võib seetõttu vastasmängijat häirida. Analoogia põhjal võiks ka siin kompensatsiooniks võtta abilist kasutava mängija ajast 10 minutit ära. Lisaks rutiinsele tegevusele malekellade töö kontrollimisel suurendab kohtuniku töökoormust tunduvalt ajapuudus. See nõuab kohtunikult kiiret reageerimist, ettenägelikkust, enesevalitsemist
Reljeefid olid üsna realistlikud ja tihti dokumentaalse tähtsusega. Hea näide on Trajanuse võidusamba reljeefid (püstitatud Daakia vallutamise auks), Constantinuse triumfikaare atika reljeefid, Rahu altari reljeefid.. 15. Varakristlik kunst Palestiinas tärganud ristiusk levis kiiresti kogu Rooma riigis, kuna oli pigem "vaeste ja kannatajate" usk. Rooma oli üldiselt tolerantne erinevate usundite suhtes, kuna kombes oli alistatud rahvaste usukombed üle võtta. Ristiusk aga oma radikaalsusega sattus riigivõimudega vastuollu. Seetõttu võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Tavaliselt paigutatakse varakristlik periood 1. saj. 5. saj. p.Kr (Rooma Impeeriumi languseni). Polüteism tunnistatakse mitmeid jumalaid. Monoteism tunnistatakse ühte jumalat. 313. a. Milano edikt ristiusk kuulutatakse Roomas lubatuks. Varakristlikus kunstis oli keskmeks piibel (Vana ja Uus Testament). 4. saj
Surja ja Ganesa (Siva poeg; kõigi takistuste eemaldaja), kuid kaks jumalat, keda hinduistid kõikjal kummardavad on siiski Visnu ja Siva. Krisna on Visnu avataara ehk maapealne kehastus, erootilise ja müstilise armastuse jumal. Kolm teed virgastumiseni, vaimse täiuse saavutamiseni: Margat ehk jooga Dznjaaja ehk teadmine, arusaam, tarkus Bhakti ehk ekstaatiline pühendumine, intiimne suhe jumalusega Usukombed: Pudza ehk palveteenistus korraldatakse regulaarselt templites ja võib läbi viia ka kodus; templis või kodus olevat kuju kummardatakse Palverännakud püha jõgede ja nende ääres asuvate linnade juurde nt. Ganges, kus suplemine toob palvetajale vaimseid voorusi Püha loomadeks peetakse lehmi ja ahve Diwali on tulefestival oktoobris/novembris, kui kõik hindud süütavad kodudes tuled ja teevad teineteisele kingitusi Budism
järjestatud pikkuse järgi. Lugeda tohtis vaid araabia keeles. Koraani juurde kuulub täiendav ja seletav püha pärimus sunna. Koraanil põhinev sariaat õigus ja moraali kogum mis kujunes 5saj jooksul ja kehtib tänaseni araabia riigides. Määrab ära kuidas palvetada, lahutada pärandada,tappa loomi, ajadaäriasju jne. Ta nõuab allumist moslemi isandatele ja vaenu kõigimitte moslemite suhtes. Suurim kuritegu oli islami usust taganemine ja karistuseks oli surm. Usukombed Usupõhi dogma on et ei ole jumalat peale alahhi ja muhameed on tema prohvet. Kõik moslemid peavad terve elu täitma 5 islami põhi nõuet. 1. kuulutada oma usku avalikult. Allahu akbar- alahh on suur. 2. Palvetada 5 korda päevas meka suunas. Päikese tõusul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangu ajal ja õhtul. palgusele kutustakse minarettidest. Palvetada võib igal pool va wc ja tapamajas,kalmistul. võimaluse korral kogunetakse palgusele
Sisepoliitika. 15. Juuda 7. saj eKr. Assüüria ja Egiptus. 16. Kuningas Joosija ja ,,deuteronomistlik reform". Joosija sise- ja välispoliitika. Megiddo lahing. 17. Assüüria impeeriumi lõpp. Uus-Babüloonia kuningriik; Nebukadnetsar. Jeruusalemma esimene piiramine ja küüditamine. 18. Juuda riigi lõpp. Jeruusalemma langemine. Küüditamised. Gedalja. 19. ,,Babüloonia vangipõlv". Teoloogilised ja poliitilised liikumised, usukombed, mille järgmine sai alguse eksiiliajal. 20. Babüloonia impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyrose edikt ja luba juutide tagasipöördumiseks. 21. Pärsia impeeriumi sise- ja välispoliitika üldiseloomustus. Kolm esimest kuningat. 22. Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele. Darius I. Serubabel. 23. Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed. 24. Esra, tema tegevus ja reformid. 25
perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) Palvus (Þalh ehk salat) Annetamine (Zakh ehk zakat) Paast (Þawm ehk saum) Palverännak (Hajj ehk hadz) Islami usukombed Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika
annaabi.ee 
