aastate teine pool-1950. aastad. 1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud; *NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega. Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega. 1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga
NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus
- vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus Sotsialismi tõrjumine TRUMANI DOKTRIIN, 1947
Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi
Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes intensiivselt uueks sõjaks. Selleks taastas ta NSV Liidus sõjaeelse hirmuõhkkonna. VÕIDURELVASTUMINE Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), kuid USAl oli tollase maailma kõige võimsaim relv- tuumapomm. Stalin andis käsu kiirendada oma tuumarelva loomist. NSV Liidu luurel õnnestus ameeriklastelt varastada tuumapommi tootmist puudutavad salajased dokumendid ja 1949.aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi. 1952.aastal katsetas USA senisest veelgi võimsamat relva- vesinikutuumapommi. Järgmisel aastal lõhkas oma tuumapommi ka NSV Liit. Tegemist oli üsna hirmsa relvaga, mille ulatuslikum kasutamine ohustanuks kogu maailma. Esialgu plaaniti tuumapommide
kristlik-demokraatlik valitsus radikaalset majandusreformi, mis sai tuntuks kui sotsiaalne turumajandus- riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgmima; kaasnes avatud turg ning rahareform ja kehtestati uus rahaühik Saksa mark, majandus hakkas kiiresti arenema. Idablokk- maailmasüsteem, ulatus Elbe jõest Saksamaal Vaikse ookeanini ning Põhja- jäämerest Lõuna-Hiina mereni; sellel alal asus 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Markatism- USA senaator J. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. 2.Kaart: NSV Liidule liidetud alad- Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Taga-Karpaatia ja Põhja- Bukoviina. Poolale liidetud- Danzig 3.Küsimused: 1)Miks puhkes külm sõda? Stalin üritas kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, aga
Liidus). · Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. 1 1.3. Külma sõja osapooled: · NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurireziimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte)
Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). 1948. alustati läänesektoris rahareformi. Nõukogudetsoon sellest ei teadnud, sinna voolas nüüd vana raha, mis oli väärtusetu. Selle peale blokeeris Nõukogude Liit Berliini läänesektori- Berliini blokaad. Kuid, õhuteed jäeti vabaks. Lääne-berliini hakati varustama kõige vajalikuga õhusilla kaudu ning üsna varsti peatas Nõukogude Liit blokaadi. Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks. 1949 loodi Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik) Lääne- Saksamaal ja samal aastal Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik (diktatuur). · Sotsialistlik pööre: 1)Peale Punaarmee saabumist anti ajutises valitsuses juhtimine kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel
Vietnami sõda- NSV Liit ja Hiina USA; USA kaotas Ungari ülestõus Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Toimus Budapestis Poola toetuseks. 1956 23okt tulid Ungari üliõpilased tänavaile meelt avaldama, nõudes enam poliitilisi vabadusi. Järgnevatel päevadel ühines nendega ligi 200 000 inimest. 4nov surusid Nõukogude väed ülestõusu maha, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. Korea sõda Militaarse konflikti periood Põhja- ja Lõuna-Korea reziimi vahel suure sõjategevusega 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953. Pärast jaapanlastest vabanemist 1945 oli Korea jagatud kaheks: Põhja-Korea (Nõukogude võim ja kommunism) ja Lõuna-Korea(USA väed ja 1948 sai sellest Korea Vabariik). 1949 lõpul tegi Kim II Sung Stalinile ettepaneku purustada Lõuna-Korea ja 1950 juunis tungiski Põhja-Korea kallele Lõuna-Koreale millega algas Korea sõda ja kestis kuni 1953.
Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused - kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone,
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
1946. Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. See andis märku, et valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem Churchilli kõne Fultonis kutsus üles kommunismi levikule vastu seisma. Konfliktidest ei tahetud aga midagi kuulda nind oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema. Sellest sai Stalin hoogu juurde ning ta likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes uueks sõjaks. 1947. Trumani doktriin eesmärgiks seati vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan abimajandusplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Stalin ei lubanud Nõukogude mõjusfääris olevatel riikidel plaanis osaleda. Jugoslaavia eiras keeldu ning sattus seetõttu tugevasse vastasseisu Moskvaga. 1948. juuni Berliini blokaad NSV Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast st elektrist, kütusest, toiduainetest. Taheti Lääne-Berliin NSV Liiduga liita
USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas
· NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise, kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid) Marshalli plaan. · USA riigisektretär George Marshall kuulutas 1947.a-l välja ulatusliku abiandmisplaani
kommunistide ja sotsialistide kätte · 1948 alustati läänesektoreis rahareformi. Nõukogude administratsiooni sellest ei teavitatud ning idatsooni hakkas voolama suurtes kogustes vana raha, millel polnud peaaegu mingit väärtust. · Kasutades ettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948. a. suvel tsoonipiiride ja Berliini läänesektori blokeerimist Berliini blokaad. Lääne-Berliini hakati varustama õhusilla kaudu. 1949. aasta hiliskevadel andis Moskva järele ning lõpetas blokaadi. Berliini kriisil oli mitmeski mõttes murranguline tähendus: kõigile sai selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud; just Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks (NSVL luges selleks Churchilli Fultonis peetud kõnet) · 24. mail 1949 jõustus Saksamaa Liitvabariigi (Lääne-Saksamaa) põhiseadus ning augustis
II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%). Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu,
Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast Marshalli plaan ja Trumani doktriin ning kuidas need aitasid kaasa Euroopa lõhenemisele? Trumani doktriin – 1947, USA seadis eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest - kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan - Ameerika Ühendriikide programm, mille eesmärk oli aidata sõjas laastatud Euroopa riike ning takistada kommunismi levimist. Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist, mis kujutas endast USA abi riikidele, keda ähvardas Nõukogude
paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad relvad. Algul NSVL tavarelvastus, USA tuumapomm. Stalin varastas dokumendid ja tegi 49. Nende järgi a endale tuumapommi. 1952. USA-l termotuumapomm. 53 ka NSVL-l. 50. -ndatel aastatel raketid. NSVl likvideeris nendega oma maha jäämise, sest ei pidanud rahva heaolule mõtlema. Tuumarelvade olemasolu hoidus III ms ära. Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947. a. Harry Truman, USA president, kuuluts välja Trumani doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve
moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes Raudne eesriie – mõtteline joon, mis eraldas kahte maailma: Ida-Euroopat ja Lääne-Euroopat Külma sõja osapooled : NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin
Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal 1949. Loodi aastal 1955. Koosseis: USA, Kanada, Norra, Taani, Koosseis: NSVL, Albaania*, Bulgaaria, Poola, Island, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Tsehhoslovakkia ja Suurbritannia, Portugal, Slovakkia, Türgi ja Ungari Kreeka
Stalin tahtis võimu kogu EUs ( Stalini kõne õhutas kommunismi) 1946. märtsis W.Churchilli kõne USAs, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. (Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.) 1947. märts Trumani doktriin (USA presidendi) - abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu Marshalli plaan- toetada majanduslikult sõjas kannatanud EU riike (Jugoslaavia ja Moskva vastasseis) võidurelvastumine (USA ja NSVL) taheti võimu ,,3 Maailmas" Mõju- panna võimule sotsialistlikud riigid ?! KUJUNEMISE KÄIK mõneti usuti Stalini rahustamisesse läänes
KÜLM SÕDA............................................................................................................... 1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE................................................................................4 0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM.................
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin
LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel.
● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür
Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia. 3. Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk? See doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. 4. Too välja külma sõja väljendumine kolmes peamises valdkonnas: a. Võidurelvastumine b. USA/NSVL soovivad saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas c. Mõlemad pooled soovivad laiendada oma mõjuvõimu kolmanda maailma riikides 5
1945 – Harry Truman, võimekas ja kaugelenägev, valiti tagasi '48. Trumani doktriin- seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise 1952 – Dwight D. Eisenhower, Trumani doktriin tema meelest liiga passiivne, lubas ikestatud rahvast vabastamiseks aktiivseid samme (jäi lubaduseks). 56 valiti tagasi, maj mõttes edukas ja populaarne. Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni
Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit. Inimkaotused Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka tsiviilelanikkond. Holokaost, genotsiid. Rahvusvaheline kohus Ei loodud. Demokraatlike riikide lubadused Atlandi harta põhimõtted, mida ei täidetud (Teheran 1943, Jalta 1945, Potsadam 1945) Külm sõda 1948 Berliini blokaad 1991 NSVL-i lagunemine Ida-Euroopa #Stalini kõne 1946 kõne sõdade paratamatusest, andis märku, et NL valmistub konfliktiks Läänes. #VMN 1949 oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. #VLO 1955 - oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, vastukaaluks NATO-le
terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. POLIITILISE ELU REFORMIMINE Perestroikapoliitika ei näinud esialgu ette muudatusi ühiskonna poliitilises elus. Kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Muudatused toimusid ka kommunistlikus parteis. Vähenes partei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
