Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. 19. Prantsusmaa - Oli III Vabariik ja toimusid riigisisesed võitlused( mitmepartei süsteem) Dreyfusi afäär- süüdistati Saksamaa kasuks spioneerimises. Pooldajad-humanistid, vabariiklased, liberaalid. Vastased- monarhistid, katoliiklased, rahvuslased jne. Dfeyfusi võitis, demokraatia võitis. 1906- kirik lahutati riigist. Prantsusmaal toimusid ka mässud ja streigid, Prantsusmaa püüdis ennast Saksamaa eest kaitsta 20. Austria-Ungari - palju rahvusi ja palju segadust, puudus ühtne poliitika, kõik rahvused tahtsid erinevaid erakondi, sotsiaalprobleemid, rahvuslik probleem(kõik tahtsid autonoomiat). 21. Itaalia - madal heaolutase, põhi lõunast palju edukam. Itaalia oli küll suurriik, aga rahvusvahelises tähenduses ei omanud ta mingit tähtsust ega võimu maailmaasjade arutamises. 22
Suurimad kolooniariigid olid lõpuks võimsa laevastikuga inglismaa ja saksamaa. Keskriikide blokk ehk kolmikliit - 1894 sõlmis Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu kuna prantsusmaa vajas liitlast saksamaa vastu. Samuti sõlmis ka Saksamaa Poola ja Baltikumiga seega see hirmutas Venemaad. 1904 - Prantsusmaa ja inglismaa lepinguga jagati ära kolooniavaldused Aafrika põhjaosas. Nad sõlmisid selle kuna nad kartsid Saksamaa võimsuse kasvu. 1907 - Inglismaa ja Venemaa leping, millega jagati ära Aasia alad. Konfliktikolded esimese maailmasõja eel: 1) Esimene Marako kriis Prantsusmaa tahtis Marokot endale. Saksamaa sekkus aga sinna kriisi ning nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi. Keegi veel siis sõda ei tahtnud. Lõpuks 1905 aastal alanud kriis lõppes 1906 konverentsiga, kus säilitati Maroko iseseisvus. 2) Teine Maroko kriis 1911 hakkas Maroko ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna
majanduselus- USA idaranniku linnad kunstielus- Pariis / Prantsusmaa Peep Reimer 1 1.3. Töölisliikumise kujunemine ja kasv: · 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (ehk proletariaat) · Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine · Töölisliikumise vormideks olid: A) streigid B) meeleavaldused C) töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). D) kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam). 1.4. Rahvusküsimuse teravnemine: · Rahvusluse ehk natsionalismi võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga. · Rahvuslaste eesmärkid:
riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. *Hotentoti Liit Saksamaal 1904-1907a. hotentottide ülestõus Lõuna-Aafrikas, Saksamaa koloniaalpoliitika jõudis kriisini. 1907. a valiti uus Riigipäev, kuhu koondunud poliitilised jõud olid valmis toetama koloniaalpoliitikat, seda nimetati Hotentoti blokiks. 4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise Buuri sõda, Maroko kriisid, USA Hispaania sõda, Vene Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. *Inglise-Buuri sõda 1899-1902a. Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi- ja kullamaardlad.
masinatega 4) Kapitalism ja linnastumine tõi kaasa rahvusliku liikumise, rahvused said arendada oma kultuuri, aga see tõi kaasa ka sõjaphtu Euroopas 5) Tööstus ühiskonna tekkimine tõi kaasa pikad tööpäevad, aga see tõi kasu riigiarengule, kui tööstus arenes. 2)Imperialism ja maailma rahvad. Türgi, Hiina, Iraan, India. Oskad nimetada iseloomulikke jooni, oska tõestada, et imperialism mõjutas Aasia riikide ja rahvaste arengut. Türgi: Osmanite impeerium e. Türgi säilitas 20. Saj algul oma riikliku iseseisvuse. Katsed moderniseerida siseriiklikku võimu ebaõnnestusid. 20. Saj alguseks jäid Türgi sultani võimu alla Balkani ps vaid Makedoonia, Albaania ja Traakia. Mak. Alb, Araabia ps, Süürias ja Mesopot. Türgi vastane liikumine. Väike-Aasias elasid türklaste(talupojad, ametnikud, sõjaväelased) kõrval
20.SAJANDI ALGUS 1901-1913.aastad : Peetase 19.sajandi jätkuks, suuri ülemaailmseid vapustusi ei olnud, nn progressi aeg, elu kulgeb sujuvalt, valitses optimistlik meeleolu. Samal ajal kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud! 1914-1913.aastad : 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ja poliitilise süsteemide lagunemine, Esimene Maailmasõda, kriiside aeg, revolutsioon Venemaal, revolutsioonide aeg Euroopas, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke, iseseisvumine, uute rahvusklasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. 1919-1929.aastad : sõlmiti lepinguid, mis reguleeriksid sõjajärgset maailma, nende aastate lõpul majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, aeg, kus maailma naasis rahulikku, evolutsioonilisse arengusse. 1929-1933
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a
ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. · Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. · Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed · Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. Euroopa rahvad ja riigid 20. sajandi alguses Suurbritannia
ühiskonnakihtide või rahvuste vahel? – Pigem rahvuste vahel, kuna erinevad riigid olid oma vahel liidus, mis näiteks tähendas seda, et konflikt Serbiaga tähendab ka konflikti Venemaaga. 6. Miks on nimetatud Balkani poolsaart 20. sajandi algul Euroopa püssirohutünniks? – Kuna riikide omavahelised liidud vallandasid väiksest konfliktist suure sõja. 7. Nimeta 1900. -1913. aastate olulisemad sõjalised konfliktid. – 1904-1905 Vene – Jaapani sõda. 1905 Revolutsioon Venemaal. 1905-1906 Esimene Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. 1908 Bosnia Kriis. 1911 teine Maroko kriis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel (prantsusmaa tahtis Marokot endale, Saksamaa soovis selle iseseisvust). 1911-1912 Itaalia-Türgi sõda. 1912-1913 Esimene Balkani sõda (sõjategevus Türgi vastu Balkani riikidelt, Venemaa toetas Balkani riike kuna tahtis suurendada oma mõju Balkanil). 1913 Teine Balkani sõda (esimese sõja võitjate suutmatus alad ära jagada) 8
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi r
Kohalikud rahvad tahtsid vallutajatele vastu hakata ja nii kujunes välja näiteks üsna dramaatiline kokkupõrge Buuri(Hollandi päritolu asunikud Lõuna- Aafrikas) rahvaste ja inglaste vahel. Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Kuigi alguses suudeti Inglastele vastu hakata, muutus asi lõpuks partisanisõjaks, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagreid. 1902 arvati buuride vabariigid Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu soovis avaldada ka Aasia ning seal loodi 1896. a India Rahvuskongress, mis avaldas aga suuremat mõju kümmekonna aasta pärast. Ka Hiinas toimus vastuhakk, bokserite ülestõus(1900), mis veriselt maha suruti. 1911. a kukutas jõudu kogunud kodanik-demokraatlik liikumine Mandzu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Tehnika areng 1908. a paiku käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid. 1900. a tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev(tseppeliin). 1903
. Moskvas. Versailles - Osales palju riike, kuid kaotajaid sinna ei kutsutud (Saksamaa, Türgi, Bulgaaria). Saksamaale pangi peale suured repressioonid, palju kohustusi ja piiranguid. Ära võeti Saksamaast 1/8 tema aladest. Maksimum armee suuruseks sätestati 100 000, ohvitsere max 4000, ei tohtinud olla allveelaevu ega lennuväge. Reparatsioonide summat ei määratud. Eurotsentrism - euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Tööstus peamiselt suurlinnades või impeeriumi Euroopa provintsides ning baseerus peamiselt välismaisel (Prantsuse) kapitalil. SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL(§ 3-5, lk.22-48) Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: Riigikorralt parlamentaarne monarhia. 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse
arvuga. Paraku hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad 20.sajandi alguseks otsa saama. Mis tekitas loomulikult vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti huvitatud oli sellest Saksamaa, kes noore riigina oli maade jagamisele natuke hiljaks jäänud. Väga nõutud maa oli Aafrika, seal omasid suurimaid kolooniaid Inglismaa ja Prantusmaa, kuid ka Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugal ja Hispaania. 1914. aastaks olid suutnud iseseisvuse säilitada vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria (ameeriklaste rajatud oma endistele neegerorjadele). 1 Mõnikord õnnestus vallutajatel kohalike rahvaste vastupanu kiiresti maha suruda. Mõnikord kestis võitlus kauem. Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899 1902
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega. Sidevahendite areng. 1895
a tööstustoodangu ja ekspordi pooles teisi suurriike, isegi Suurbritanniat, arenes masinatööstus. Koloniseeriti Vislat, kus elasid poolakad, edutu saksastamine piirates poole keele ja kultuuri kasutusala. Kolooniate võitlus Pranstusmaaga (Elsass-Lotring), soovis saada valitsevaks Euroopas. AMEERIKA ÜHENDRIIGID Valitses vabariiklik kord kaheparteisüsteem (kord juhtisid riiki demokraatliku, kord vabariikliku partei esindajad). Majanduslikult võimas, huvi Aasia turgude vastu. Välispoliitika oli Euroopa suunas isolatsionalistlik ehk USA püüdis kõrvale jääda konfliktidest Euroopas ning mitte Euroopa suurriikide tülidesse sekkuda. Samas aga vallutas 1898 Hispaanialt Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid seda selleks, et hoida eemale Euroopa riike ja nende kaupu oli USA aktiivne just Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. PRANTSUSMAA Prantsusmaal oli vabariiklik kord, riik oli toibunud lüüasaamisest 1870.- 1871
kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: Revisionistid Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed. Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. EUR RAHVAD ja riigid 20. saj alguses. Suurbrit. Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid
Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool) koloniseeris enamiku Ladina-Ameerika, tänapäeva USA lääne- ja lõunaosa (Texas, California). Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega. Ajalugu: Rahvusvahelised suhted XX saj alguses: Olulised muutused: 1)rahvusriikide tekkimine, 1871 (Versailles' kuulutati välja
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli preztiisne, rassiline kõrkus.
Majanduse ebaühtlane areng viis suurriikide vaheliste kriisideni. Tööstusliku pöörde järel tekkis uus klass proletariaat ehk palgatööliskond, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Töölisliikumistes kujunes neli suunda: a) revisionistid Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) ning sotsialismi on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega; b) Vene enamlased (Lenin) ainuke tee sotsialismile onvägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine; c) tsentristid (Karl Kautsky) kesktee kahe eelneva suuna vahel; d) anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid ei poolda diktatuuri (ka mitte proletariaadi oma), eesmärgid loodetakse saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19
ja selle tagas USA, sest nüüd nägid nad endale suuremat ohtu Jaapanis (Ida-Aasia võistlejatest) - Sõja peamine tulemus oli Jaapani imperialismi kindlustamine Koreas ja Lõuna-Mandzuurias - Vene-Jaapani sõda avaldas suurt mõju sõjaasjandusele, kuna see oli esimene moodne sõda, kus kasutati mitmesuguseid relvaliike esmakordselt - Sõjakogemused andsid tõuke sõjareformi läbiviimiseks 1905. aasta revolutsioon Venemaal - Potentsiaali revolutsioonile omas talurahva- ja töölisliikumine - Talupojad nõudsid maa jagamist selle harijatega ja maksukoormuse kergendamist - Töölised nõudsid suuremat palka ning paremaid töötingimusi, sest tööviljakus oli madal ja tootmiskulud suured. Veel protseteerisid nad majandusliku nöörimise ja poliitilise korra vastu, mis ei lasknud neil enda huve kaitsta - Veel süvendas potentsiaali demokraatia puudumine
sajandi algul. *kiire majanduskasv Venemaa ei jõudnud konkureerida teiste suurte riikidega nt Prantsusmaa *toimus isevalitsuslik võim (valitsejal oli kogu võim tsaar/keiser) *võimul oli Nikolai II (viimane vene tsaar) *1613 tuli võimule Romanovite dünastia *1917 tsaar kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt *tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske majanduslik seis; venestamispoliitika; maa puudus; valitsuse suutmatus viia läbi reforme. Tagajärjed: Sõnakoosoleku ja ühinemisvabaduse loomine; riigiduuma moodustamine; erakondade loomine. Algus: algab Verise pühapäevaga 09.01.1905 Sankt-Peterburgis. (Rahvas ootas, et tsaar reageeriks ja hakkaks tegutsema. Venemaa arendamisele kirjutati palvekiri.
1. IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND Imperalismiajastu (19. Saj lõpp): · Rahvusluse levik · Mõjukate rahvusriikide teke (nt saksa, itaalia) · Sovinism (oma rahvuse teistest paremaks pidamine) · Püüti saavutada võimalikult suur mõju kogu maailmas · Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest · Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914.a suutis iseseisvuse säilitada vaid etioopia+libeeria · Dramaatilisem kokkupõrge
See ei õnnestunud see läks aeglaselt ja tekitas palju segadust, hiljem pöördus Stolõpin tagasi venestamispoliitika juurde. 16. Milles seisnes 1905.aasta revolutsiooni tähtsus Venemaa (sh Soome ja Eesti ) ühiskonnakorra arengule? 17.oktoobri manifest, see lubas erakondade loomist. Saadi õigusi juurde. Tsaari võimu pikenemine. Hiljem võttis tsaar paljud õigused ära. 17. Miks suutis tsaarivalitsus 1905.aasta revolutsioon is püsima jääda? Suurem osa armeest jäi tsaarivõimule ustavaks ning see võimaldas revolutsiooni aasta jooksul sammhaaval summutada ja tagasi konservatiivse poliitika juurde minna. 18. Milline tähtsus oli 20.saj alguses K.Pätsi tegevusel? Tooge näide. Sest tema algatusel asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond. 19. Milline tähtsus oli 20. saj alguses J .Tönissoni tegevusel? Tooge näide. Ta andis välja ajalehte Postimees. 20. Miks asuti Eestis 1905
Suurim kapitali eksportija on Inglismaa. Need riigid, kus raha paigutati väljapoole, hakkab seestpoolt majanduslikult känguma. Nii juhtus see Inglismaal tööstusega ja Prantsusmaa üleüldiselt. Pr. maa puhul oli kapitali paigutamine õigustatud kuna neil polnud toorainet. Sellega kaasnevad maailma majanduslik jaotamine majanduslikeks mõjusfäärideks. 1907 AEG ja General Electric sõlmisid lepingu, et AEG-le jääb Aasia ja GE-le jääb Ameerika. VAIMNE ÕHUSTIK 67% maailma asustatud pindalast on kolooniad. On tekkinud ebanormaalne olukord, kus on käputäis rikkaid riike. Imerialismi vaimne õhustik: · Eurotsentrism kogu maailma hinnatakse Euroopa vaatevinklist, Eur. loetakse tsivilisatsiooni tipuks ja Eur. Väärtuste aluseks on inimeste võrdsus, isiklik vabadus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia. Valitses veendumus, et
konkurents. MONOPOL- turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja; puudub konkurents. 4. Ühiskondlikud liikumised: REVIONISTID- leidsid, et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. VENE ENAMLASED- olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879
Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98. aasta põlvkond" (haritlased, poliitikud, sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli. 1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes
õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutada Prantsusmaa reformikavasi. 1906. avati ühes Hispaania väikelinnas konverents kriisi arutamiseks. Säilitati Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Riikidele anti vabadus ja võrdsed võimalused, siiski eelistati Prantsusmaad. Põhimõtteliselt tähendas see Saksamaa lüüasaamist. Välisriigid süvendasid ka Maroko sisepingeid. Kahe vastasleeri kujunemine Venemaa oli huvitatud headest liidusuhetest Inglismaaga, loots tugevdada oma mõju Musta mere väinade üle ning kindlustada head pääsu Vahemerele. Koos üritati
Marne'I lahingus sakslased tagasi · 8. Augustil 1918. A andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918 septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks · saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. · 30 okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahulepingule · 3.novembril 1918. Kapituleerus Austria · 1918. A novembris puhkes Saksamaal revolutsioon · Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks · 11.novemril 1918 kirjutati alla Compiegne'I vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja · pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-21.jaan 1920 · Versailles'I rahu ja Versailles'I süsteem · Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaministe Vittorio Orlando, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau, Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson
selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. revisjonistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada (revideerida) nende arust sotsialismini saab jõuda ka järk-järguliste reformidega vene eesotsas Vladimir Uljanoviga (Lenin) enamlased leidsid, et ainus tee sotsialismile oli vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine tsentristid eesotsas Karl Kautskyga püüdsid leida keskteed nende kahe suuna vahel, vene enamlased ründasid neid teravalt selle eest anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ning klassivastuolud likvideerida kes ei pooldanud diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele
saksamaa ja usa majanduseles Venemaa Monarhia Venestamine Venemaa kaotas Suhteliselt kiire baltikumis, vene-jaapani areng soomes, poolas sõja 1904-1905 1905 revolutsioon teravad Lahendamata maa vastuolud küsimus mitme euroopa riigiga Itaalia Monarhia Aktiivne Põhja itaalias oli koloniaal väliskapitali
tööstusharud. Iseloomulikuks said Prantsusmaaga, Ulatuslik väljarändamine erinevad radikalismid, Venemaaga sest rahvas oli Sõda Türgiga rahulolematu, äärmusparteide populaarsus Benito Mussolini Aust- Turumajandus. Kõik Habsburgide Venemaaga rivaalitses ria rahvusrühmad tahtsid konstitutsiooniline Balkanil. Ungar küll iseseisvust aga kaksikmonarhia. 1908 annekteeriti i kasutasid ühtse riigi Mitmeparteiline. Bosnia ja eeliseid, kaubeldes piiride Valitsused määrati Hertsogoviina. ja tollideta, olid rahvusestametisse annekteerima-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
