Gabrieli ja hakkas tüli norima, kuid viimase jõud käis esimese omast üle. Ka Agnes oli ratsutamas ning nähes mehi veendus, et Risbiter oli võitluses alla jäänud, sest tal polnud isegi mõõka enam käes. Kaspar von Mönnikhausen kutsus Gabrieli oma teenistusse, kuid viimane keeldus. Kuigi Gabriel tahtis Tallinna minna, kippusid ta jalad mõisameeste laagri poole, kuhu Kaspar teda selle õhtuni kutsunud oli. Ta otsustas laagrisse minna, kuhu jõudes võideldi veidi Risbiteriga, kuid Gabrieli võim ja jõud jäid taaskord peale. Isa tahtis, et Agnes abielluks Risbiteriga, kuid neiu seda ei soovinud. Õhtul algas joomapidu ning Gabriel otsustas ööbida rohuaias. Paar tundi maganud tungisid venelased laagrisse ning oli kuulda püssipauke. Gabriel märkas mõisas Agnest ning läks teda päästma. Gabriel võttis neiu sülle ja jooksis sealt minema. Agnes kartis oma isa pärast, kuid
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
Peale seda said nad aastaks Prantsuse viisa ja lahkusid. Nad üürisid maja järve kaldal. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Kuid kahjuks kõik muutus, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei nõustunud sellega. 10 päeva hiljem algas sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Nad mõlemad viidi erinevatesse vangilaagritesse. Scwartsil õnnestus aga enda laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Alguses väideti talle, et Helen on surnud, kuid lõpuks ta kohtas seal Helenit. Mees asus elama laagri lähedale lossivaremetesse, ning helen käis teda söötmas. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest helen kartis sattuda tagasi Saksamaale. Nad leidsid tühja villa, mis köitis Helenit. Olles seal neli päeva viibinud läks Schwarts külasse sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st väljub 2 laeva. Nad läksid sinna, et selle kohta uurida, kuid linn oli juba okupeeritud
Kui ta selle kohta küsis siis Helen ei soovinud sellest eriti rääkida. Seal olid nad õnnelikud. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nõus tagasi minema. 10 päeva hiljem saabus sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse Püreneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse. Scwartsil õnnestus laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Talle vihjati seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas lõpuks Helenit. Naine sõitis mingi mehega ja nähes Schwartsi teeskles nagu auto oleks katki läinud ja jäi seisma. Helen kutsus Schwartsi appi ja sosistas talle vaikselt, et tegelikult ei ole autol midagi viga. Ta maskeerus ennast töömeheks ja sisenes laagrisse ning kohtus naisega. Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal
Kui ta selle kohta küsis siis Helen ei soovinud sellest eriti rääkida. Seal olid nad õnnelikud. Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende õnnehetked pöördusid, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nõus tagasi minema. 10 päeva hiljem saabus sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse Püreneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse. Scwartsil õnnestus laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Talle vihjati seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas lõpuks Helenit. Naine sõitis mingi mehega ja nähes Schwartsi teeskles nagu auto oleks katki läinud ja jäi seisma. Helen kutsus Schwartsi appi ja sosistas talle vaikselt, et tegelikult ei ole autol midagi viga. Ta maskeerus ennast töömeheks ja sisenes laagrisse ning kohtus naisega. Schwarts elas mõnda aega laagri lähedal
.......................................................11 Kokkuvõte...........................................................................................................................14 Lisad.....................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest.
Päev päeva järel rühkis Buck rihmade vahel. Buck oli alatasa näljane, ning hakkas teistelt koertelt toitu varastama. Buck õppis tundma Alaskat ta suutis alati ennustada, mis poole varsti tuul puhuma hakkab ja õppis hundi moodi võitlema... Ühel päeval, kui nad pidid magama keset järve, tegi Buck endale pesa, siis kutsuti koerad sööma, ning kui Buck tagasi oma pessa tuli, oli seal sissetungija Spitz. Buck läks talle koheselt kallale. Kuid kui nad võitlesid, tulid nende laagrisse samuti sissetungijad näljased eskimokoerad, kes said toidu haisu ninna ning tulid mõnest indiaani laagrist. Algas võitlus, meeletu võitlus elu peale. Buck ning pooled teised kelgukoerad põgenesid üle jää minema. Natukese aja pärast nad tulid tagasi laagrisse eskimokoerad olid ära läinud ja m,õlemad mehed halvas tujus üle poole toiduvara oli ära söödud. Kui kõik koerad ära vaadati alustati kõige raskemat teekonda Dawsonisse. Vahepeal algas Bucki ja Spitzi vahel sõda
Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis. Viimase 10 aasta jooksul on teema aktualiseerunud ka välispoliitikas ning saanud avalikuks diskussiooniallikaks. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi
Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga. Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri. Passis muutis ainult pildi, aastaarvu ja perekonnanime. Eesnimed olid samad. Mees liikus Prantsusmaal Sveitsi rongiga, kus ta sai ka templi passi. Piiriametnikel on vähem kahtlust. Sveitsist läks Austriasse, ei julgenud kohe Saksamaale minna. Oli paar päeva Austrias ning liikus edasi Saksamaale, aga illegaalselt piiri ületades. Jõudes Osnabrücki, helistas kohe oma lapsepõlvesõbrale Martensile. Leppisid aja kokku, millal kohtuvad. Schwarz jäi kokkulepitud aega tasa tegema pargipingil istudes.
See oli lopitüdruk, kes ütles talle, et asume teele. Tüdruk ütles Ekkele, et see on eksinud ja üksik isa Uutsö näeb kõike. Ekke uurib kuidas tüdruk teda leidis: Ekke jäljed pidavat samblal olema. Nad läksid laplaste laagri juurde. Isa Uutsö vaatab Ekket, esitab talle igasugu küsimusi (Miks tulid laevalt ära? Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale?) Ekke tegi oma koti lahti ja pakkus kõigile rummi ja kompvekki. Uutsö lubab Ekkel laagrisse jääda, sest tal ei olevat paha silm ja Ekke ei tahtvat neile halba. Silmade kohta ütles veel, et haruldased silmad ja ta ei oska neist midagi välja lugeda. XXI Ekke ehitas ka endale telgi. Vana mees Uutsö räägib talle et ta armastaks loodust. Ekke tahab, et Uutsö talle ennustaks, kuid mees ütleb:"See, kes tahab elada homset ei ela tänasele". Hommikul tahab Ekke telgi eest piima võtta (keegi toob talle igal hommikul piima) kuid telgi ees ei ole piima ega ka kaussi.
Poisi süda jäi ainult vaiksemaks ja vaiksemaks. Kord ratsutasid nad mööda ühe suguharu laagriplatsist. Keegi ei teinud neist seal väljagi. Nende taha ilmus äkitselt kaks ratsanikku, kes keelasid neil edasi minna, aga kui Alkeemik neile otse silma vaatas, võisid nad edasi minna. Nad läksid üle mäe ja neid ümbritsesid peagi hiiglaslikud liivaluited. 5 min pärast nägi poiss enda ees taas kahte ratsanikku, kes viisid nad lähedal asuvasse sõjaväe laagrisse. Neid peeti spioonideks. Aga Alkeemik ütles, et nad on vaid rändajad. Ja kui küsiti, kes ta sõber on, ütles ta et Alkeemik. Küsiti siis mida nad võõral maal teevad ja Alkeemik ütles, et poiss tahab neile raha kinkida. Ja kuna tal oligi kaasas kott hunniku rahaga olnud, mis ta oli ausalt teeninud, siis ulatas Alkeemik selle pealikule. Siis uurisid kohalikud, kes on alkeemik. Ja Alkeemik vastas, et see on inimene, kes tunneb loodust ja maailma. Ta võiks selle laagri
G ütles talle kuupäeva ja kellaaja, mil võiks rünnak alata ja keelas tal silda enne rünnaku (pommitamise) algust õhkida. A sai ta endale teejuhiks. A tuli koos P-ga R juurde. Nad tutvusid omavahel ja R rääkis P-le silla õhkimise plaanist. P keeldus teda aitamast ja keelas tal silda õhkida. A vihastas ja hakkas P-d sõimama. P kartis, et neid rünnatakse, kui nad silla õhivad ja siis peavad nad sealt piirkonnast lahkuma. Lõpuks nõustus P R-it laagrisse lubama. R sai aru, et P on omadega läbi ja on potentsiaalne äraandja/reetur. P näitas E-le uhkusega oma hobuseid. Seejärel hakkas P jälle oma pahameelt silla õhkulaskmise üle väljendama ja nad sõimasid üksteist A-ga. R tõdes, et P on ohtlik Nad jõudsid laagrisse. Laager asus eendkaljus ja selle ees istus RA, kes oli valvama pandud. R ja RA ajasid omavahel juttu. Seejärel küsiti R-lt eelmise õhkija kohta, kes
Kui redeli ehitamine oli lõpetatud, asus Enomaiod esimesena raskele laskumiskatsele ning jõudis õnnelikult kuristiku põhja. Allalaskumine kestis tervelt kolmkümmend kuus tundi ja alles teise päeva koidul olid kõik all, tasandikul. Niipea, kui hämaraks läks, väljusid kaks kohorti gladiaatoreid oma varjupaikadest, rivistusid ja hakkasid liikuma. Mõlemad rooma sõdurite laagrid tehti maatasa. Iga päev tuli Vesuuvi laagrisse sadu uusi sõjamehi. Kahekümne päeva jooksul pärast Spartacuse võitu Glaberi üle, tuli uusi kokku üle nelja tuhande. Kui gladiaatorid ilmusid ühel päeval Nolasse, ei lastud neid linna ning selletõttu pidid gladiaatorid linna sisse murdma. Üleerutunud gladiaatorid hakkasid linnas aga tapma ja laamendama. Väeülemate abiga õnnestus Spartacusel mõne tunnipärast tapmine ja riisumine lõpetada. Juht kogus kõik kokku Nola foorumisse
Lolita vastu üles ja peidab need ära ja Charlotte saab jälile. Ta murrab ta sahtli lahti ja saab teada Humberti salamõttedest. Kui Humbert koju tuleb, siis Charlotte nutab ja ütleb et lahkub ning, et Humbert ei näe Lolitat enam mitte kunagi. Huimbert proovib ennast välja vabandada. Charlotte kirjutab kirju ja jookseb neid postkasti viima ja jääb auto alla ja saab kohselt surma. Pärast Charllotte surma Humbert läheb ja ostab Lolitale ilusaid asju ning läheb talle järgi laagrisse. Ta ütleb, et ta ema on haiglas kõhuhaiguste pärast. Nad hakkavad sõitma hotelli Nõiutud Kütid. Kus ta söödab talle sisse unerohtu. Ta heidab Lolita kõrvale magama ja siis hommikul Lolita võrgutab Humberti. Ja Humbert saab hiljem teada, et ta ei olnud esimene armastaja Lolital. Lolita oli varem laagris teinud pahandusi. Millest ta rääkis Humbertile. Hiljem, kui Lolta tahtis helistada emale pidi Humbert üles tunnistama, et ta ema on surnud. Ja ta saab Lolita täiesti endale
Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega.
Eigo üritas vastu hakata aga saavutas selle, et tema käed seoti okastraadiga seljataha ja nüüd oli tal veelraskem püsti püsida. Lõpuks jõudsid nad mingi jõe äärde kus sai haavu puhastada ( kõigil olid jalad katki ). Lõpuks anti neile ka 2- 3 kartulit. Nad jätkasid marssimist pikkade distantside kaupa ja olid koguaeg näljas, kohalikega ei lubatud rääkida et endale muud toitu vahetada Peale ülipikka marssimist said nad lõpuks rongi peale mis viis nad järgmisesse laagrisse mis oli ehitatud naiste laste poolt- ja nagu pärast selgus ka täis roojatud, seda koristasid nad pool ööd. Lõpuks said nad ka korralikumalt süüa. Nende esimene ülesanne oli raudteetammi ehitamine laagri lähedusse. Pahvatasid kopsupõletiku ja kõhutõve hood mis tappis iga päev mitu meest kes visati kuristiku servalt alla. Suri ka Eigo üks sõpradest kes oli hea suupilli mängija ja keeldus mängimast nõukogude teemalisi lugusi vaid mängis Eesti rahvusviise ja siis ta eemaldati
Nii rändab ta mitu ööd-päeva tundras, mil üks hommik kuuleb ta enda ümber sahistamist, ta avab silmad ja näeb hämmastusega lapi tütarlast. Ta käskis Ekkel üles tõusta ja ütles, et nüüd asume teele. Ekke ei saanud aru, et kuidas Lassi teadis, et ma eksinud ja üksik olen. Aga tüdruku isal. Uutsöl on maagilised võimed näha ette. Nüüd enam ei pärinud Ekke midagi ja nad liikusid tüdruku klanni juurde, kuhu olid püstitatud telgid. Õhtuks jõuavad nad laagrisse, Ekke võtab oma koti seljast ja astub suitsusesse kotta. Ta silmab noori naisi, nende lapsi ja vanu mehi. Nüüd hakkavad mehed küsima Ekkelt igasugu küsimusi tema põgenemise kohta, aga Ekke kostab selle peale ainult seda, et ta otsib ennast. Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis
Nii rändab ta mitu ööd-päeva tundras, mil üks hommik kuuleb ta enda ümber sahistamist, ta avab silmad ja näeb hämmastusega lapi tütarlast. Ta käskis Ekkel üles tõusta ja ütles, et nüüd asume teele. Ekke ei saanud aru, et kuidas Lassi teadis, et ma eksinud ja üksik olen. Aga tüdruku isal. Uutsöl on maagilised võimed näha ette. Nüüd enam ei pärinud Ekke midagi ja nad liikusid tüdruku klanni juurde, kuhu olid püstitatud telgid. Õhtuks jõuavad nad laagrisse, Ekke võtab oma koti seljast ja astub suitsusesse kotta. Ta silmab noori naisi, nende lapsi ja vanu mehi. Nüüd hakkavad mehed küsima Ekkelt igasugu küsimusi tema põgenemise kohta, aga Ekke kostab selle peale ainult seda, et ta otsib ennast. Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis. Nüüd ütleb Uutsöl
võiks rünnak alata ja keelas tal silda enne rünnaku (pommitamise) algust õhkida. Anselmo sai ta endale teejuhiks. Anselmo tuli koos P-ga Robert Jordan juurde. Nad tutvusid omavahel ja Robert Jordan rääkis P-le silla õhkimise plaanist. Pablo keeldus teda aitamast ja keelas tal silda õhkida. Anselmo vihastas ja hakkas P-d sõimama. Pablo kartis, et neid rünnatakse, kui nad silla õhivad ja siis peavad nad sealt piirkonnast lahkuma. Lõpuks nõustus Pablo R-it laagrisse lubama. Robert Jordan sai aru, et Pablo on omadega läbi ja on potentsiaalne äraandja/reetur. Pablo näitas E-le uhkusega oma hobuseid. Seejärel hakkas Pablo jälle oma pahameelt silla õhkulaskmise üle väljendama ja nad sõimasid üksteist A-ga. Robert Jordan tõdes, et Pablo on ohtlik Nad jõudsid laagrisse. Laager asus eendkaljus ja selle ees istus RA, kes oli valvama pandud. Robert Jordan ja Rafael ajasid omavahel juttu. Seejärel küsiti R-lt eelmise
Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta. Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse. Noored ei suuda olla teineteiseta ja igatsevad üksteist väga.
Oskar Luts ,,Soo" Tegelased: Toomas Haava, onutütar Liis , koer Tuks ja kass Pupi , Liisi mees Juhan Kase, Metskass ehk Hilda, Jakup, Madjak Liis Toomas naaseb Pariisist,kus ta oli õppinud maalikuntsti viis aastat,oma onutütre Liisi koju. Nad vestlevad,Toomas imestab,et Liisil pole ikka veel lapsi ning kohtub ka kass Pupi ja koer Tuksiga. Liis soovib,et Toomas ta kunagi Pariisi kaasa võtab aga Toomas arvab,et Liis on liiga nüri selle jaoks. Lõpuks näitab Liis Toomasele tema toa kätte ning Toomas tänab teda väga kaunilt. Juku Toomas kohtub Liisi mehe Jukuga, nad vestlevad ning lõpuks soovitab Juku Toomasel minna sohu jahile. Toomas kutsub Juku kaasa aga tal on liiga palju tööd. Soo Toomas eksis soos ära. Ta arvas,et upub ära aga lõpuks kohtas ta naist,kes talle abi pakkus. Toomas ütles,et elab Viimsis aga naine ütles,et sinna on kauge minna mööda maanteed ning läbi sohu võib ta uuesti ära eksida seega
Ekke Moor on merel väga viletsas laevas, pidevalt ujutab vesi neid, sest väljas on torm. Tal on isu täis meremehe elust. Ta on seigelnud ühelt laevalt teisele ja on mitmeid kordi olnud surmasuus. Ekke lahkub Liina Hamari lahte jõudes laevalt. Kui kätte jõuab polaaröö, siis otsib Ekke omale oksi, et teha ase. Hommikul äratab teda lapi tütarlaps, kelle isa oli Ekket päästma saatnud, sest Ekke oli tundras ja seal on lihtne eksida. Ekke jõuab koos Lassiga laagrisse, seal uuritakse, miks ta laevalt lahkus? Vana Uutsö loeb Ekke silmadest, et poiss pole halb ja et ta pole kurja teinud ning eksleb teel ja astub teelt kõrvale, aga kusagil oodatakse teda igatsusega. Ekke ütleb, et otsib ennast. Ta võtab kotist kõik oma asjad välja ja jagab neid oma uute tuttavatega. Ta ehitab endalegi telgi, kahekojaga nagu teistelgi. Ekke kingib Lassile igasuguseid asju, mis tal kotis leidub. Jürga läheb Lassile kosja, aga Lass ei võta ei võta esimesel
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h
Isa Uutsõ ütles: ,,Lassi, võta kott ja rutta, Üks mees tuli laevalt ning eksis tundrusse. Ta magab vaevakaskede okste all, viska oksad temalt eemale ja toota meie juurde." Ja nii nad hakkasidki liikuma kahekesi Uutsõ juurde, eesolev teekond on pikk, ühe kose juures istusid ad maha ja hakkasid liha ja juustu ning juustu. Pärast sööbist ja piibu tegemist suunduvad nad uuesti metsa. Õhtuks nad olid kohale jõudud. Seitsme kasetohust tehtud telgiga laagrisse. Kui Ekke Uutsõga kohtus, ütles mees poisile kohe, et tema silmad on kurvad, ekslevad ja täis valu. Mees teadis, et Ekke pole halb inimene, ta pole kellegile kurja teinud ja ta räägib ainult tõtt. Uutsõ lubas Ekkel nende juurde laagrisse jääda, kuna ta teadis, et poiss ei tee ka nendele midagi halba. Kuid ka Uutsõ ise oli väga hea ja lahke mees, kuna ta lubas Ekket enda juurde ning poisile meeldis seal väga, ta tundis rõõmu ja rahu. Selle
Kuid juba loo alguses tuleb välja, et see kiindumus polnud ainult ühepoolne, ka Dolorest huvitas Humbert ning ta flirtis temaga. Oli ju Humbertil kõik omadused, mis laste seksuaalhuvisid uurinud psühholoogide arvates tütarlapsi kütkestavad: tahtejõuline lõug, lihaselised käed, sügav, kõlav hääl ja laiad õlad. Samuti oli talle öeldud, et ta sarnaneb ühe tuntud džässilaulja või näitlejaga, ning Lolita pidi olema nende järgi hull. Kui Proua Haze saadab Lolita suvel laagrisse, abiellub Humbert proua Haze'iga, leides, et sellega on tal suurem võimalus olla oma Lolitale võimalikult lähedal. Humberti unistuseks on ainult olla kahekesi Lolitaga ning on isegi oma peas korduvalt mõelnud Charlotte tapmisele erinevates olukordades. Ta pole seda siiski suutnud, kartes et see jääb teda eluks ajaks painama. Kui aga Charlotte ühel päeval leiab Humberti päeviku ning avastab, et Humbert teda vihkab, kuid on armunud tema tütresse, astub ta talle vastu
Raamat sisaldab lasteluuletusi. Luuletused on üsna pikad ja rasked lugeda, eriti eelkoolieas. Arvan, et raamat on suunatud koolilastele. See raamati ei kuulu kindlasti minu lemmik luuletuste raamatu hulka, aga tore oli tutvuda ikkagi. Meelde jäi luuletus „Paha isa“, kus kasutati imelikku sõnavara: 9 Suvi saabus. Enne jaani Läksid lapsed laagrisse. Isa jälle laagerdama Pani suure vaadi õlut. Suvi möödas. Lapsed suured- Kõik ei mahu kaadrisse. Isal jälle pilt on taskus Ja ka õlu maitseb mõrult. Neli hommikut ja üks õhtu Septembrihommik. Joonas ärkas imelise tundega, aga nad olid esimesel koolipäeval sissemaganud
,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suuremat muutust ei
Tantsimine käis üha hoogsamalt ja kilgati kõvemini. Tiilik tantsutas kõiki tüdrukuid. Siis võeti ka Kaera-Jaan ette ning tantsiti sedagi. Noored hüppasid eemal üle lõkke ja lasksid süsipüssi. Illimarile aitas juba kõigest ning ta otsis isa üles. Kui nad kodupoole läksid käisid nende ees tülitsedes Härja-kaanu ja Laka-Leenu. Ema loputas eeskojas pesu ning Illimar pidi Johannese järele vaatama. Siis oli kuulda pillimängu ning Illimar jooksis õuepeale. Juudid mängisid leierkastist muusikat ning nukudki etendasid kastide peal huvitavat mängu. Illimar käis kogu päeva juutidel sabas nagu nõiutu, eirates samal ajal ema ning ka isa käsku koju minna. Ta kaalus ikka vahepeal koju tagasi minna, kuid siiski jätkas juutide jälitamist. Õhtul, kui oli juba hilja käskisid juudid tal koju minna. Illimar jooksis koju, kuid ei läinud tuppa sisse. Ta kuulas kuidas ema, isa ja tädi Liisa temast rääkisid. Ta läks
KOERTE KÕNELUS- Cervantes Donja Estefania de Caicedole- naine, kellega lipnik Campuzano oli abiellunud ja, kes talle süüfilise andis. Lipnik Campuzano- sõjaväelane, kes hospidalis süüfilist ravimas käis (peategelane) Donja Clementa Bueso- donja estefania maja ja vara tõeline omanik Don Lope Melendez de Almendarez- clementa mees Duenja Hortigosa- clementa teenija Litsentsiaat Peralta- mees, kellele Campuzano seda lugu jutustab Cipion- üks koer Berganza- teine koer Nicolas Tömpnina- berganza esimene omanik, lihunik Cariniosa vms- nõid Novell algab sellega, kuidas Campuzano hospidalist välja lonkab, kus ta enda süüfilist just ravimas käis. Ta näeb juhuslikult vana sõpra Peraltalt, kellele jutustas oma petisest naisest Estefaniast, kellelt ta süüfilise sai ja, kes teda lisaks veel pettis. Rääkides talle, et tal on 2500 (misiganesrahaühik) väärtuses vara ja maja, et Campuzano ta naiseks võtaks ja Campuzano ütles selle peale vastu, et tal on 2000 väärtuses vara
SOOVITUSEKS Lauliku pöördumine Vanemuise poole, et laenata kannel ja laulus tuua kuulajate ette kaugete aegade mälestused. SISSEJUHATUSEKS Tulgu esile muistsed mälestused ammustest unustusse vajunud kallitest aegadest ja sündmustest. Targa kõrva kostavad pajatused möödunud aegdest läbi looduse häälte. Elu on üürike. Rõõm ja mure on kaksikvennad. Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks
julgustükiga, nimelt päästis ta oma romi (abikaasa) Tarifa vanglast. Jose võttis selle uudise nördimusega vastu. Varsti nägigi Jose Carmeni uut kallimat Garcia Ükssilma, to oli ehtne kaabakas. Järgmisel päeval neid rünnati, enamus kamba liikmeid jooksid laiali jättes kõik maha. Garcia, Carmen, Jose, Dancairo ja üks poiss Remendado ei kaotanud pead. Viimane neist sai põgenemises haavata ning Garcia laskis ta maha, et liikumist mitte aeglustada haavatuga. Nad jäid õhtul laagrisse kuhugi tihnikusse. Hommikul tõi selstkonnadaamiks maskeerunud Carmen neile toitu ning muulad. Ta juhatas neid turvalisse kohta. Veel teatas ta, kus teed pidi liiguvad kaks inglise milordi. Carmenilt saadud info osutus tõeks ning nad said inglaste käest kobeda saagi. Carmen oli "mustlasasju" ajamas Gibraltaril ning keegi pidi minema sinna teateid koguma. Kuna Ükssilm ja Dancairo olid liiga tuntud sealkandis, siis minejaks oli Jose Navarro. Jose maskeerus apelsinimüüjaks
Esimesest peatükist sain ma teada, missugust elu Mende elas Nuubias, et tal on kaks vanemat õde Shokan ning Kunyant ja kaks vanemat venda Babo ning Kwandsharan. Leheküljel 23 sain ma teada nende küla traditsioonidest, et lapsi kaunistati, lõigates igasuguseid kujundeid naha peale. Ning poisse lõigati ümber. Siis kui Mende laps oli, siis enam kujundeid nahka ei lõigatud ning poiste ümberlõikamine toimus ka tunduvalt varem. Ning siis kui oli põua periood, siis valged tõid neile Ameerikast süüa. Kõik hakkasid president Bush'i ülistama, mõeldi isegi laul tema auks ning poistele pandi Bush nimeks. Teises peatükis jutustab Mende, kuidas ta isaga hirsipõllul põlluvalvuriks käis. Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, kui ta hüääni nägi,
Üheksateistkümnes lugu. · Sarvik-Taadi aheldamine , · Õnne aeg , · Pidu ja Tarkuseraamat , · Sõjateated Kp ehitab maailma otsa sõiduks endale hõbelaeva, millele paneb nimeks ,, Lennuk ,,. Laevale viidi suurel hulgal moona. Kaasasõitjad olid õnnelikud. Laev lahkus kodusadamast Soome poole. Teekonnal tuli Kp. Võidelda mitmete raskustega. Soome sortsid ajasid mere mässama. Lapsu rannast võeti laevale Lapsu tark. Jõuti Sädemete saareni. Sulevip. Läks saarele. Ta tahtis pääseda tulemäe juurde, kuid pidi poolelt teelt kuumuse tõttu tagasi pöörduma. Edasi jõudis ,, Lennuk ,, hiiglste maale. Sealt edasi viis teekond penisabaliste maale. Penisabalised hakkasid vastu ja Kp. Tappis neid armutult. Ta muutis nende maa viljatuks, kuid hiljem palus Ukult maale uuesti õnnistust. Targalt kuulis Kp, et kaarnalt oli ta maailma otsa leidmiseks saanud valet õpet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
