Seikluskirjandus Seikluskirjandus on üks vanimaid proosaliike. Seikluskirjandust on kirjutatud juba antiikajast alates. Seikluskirjandus on üks esimesena tekkinud eepikaliike, mis kirjeldab seiklusi ja kõikvõimalikke huvitavaid lugusid kangelastest. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest (nt. Homerose eepose "Odüsseia" peategelase Odysseuse eksirännakud Trooja sõjast koju tulles). Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sealt on need kandunud kunsteepostesse (nt. Fr. R
Tähtsamad liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. AJAKIRJANDUS Uudis See on lühike laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. Avalik kiri Avalikud kirjad ei ole mõeldud ühele kindlale lugejale, vaid on kirjutatud paljudele. Intervjuu Intervjuu ehk usutlus Reportaaz Jutustab-kirjeldav ajakirjanduszanr, Selle eesmärk on jutustada mingist sündmusest. Arvustus Arvustus ehk retsensioon Koomiks Tõemeelne humoristlik või seikluslik, napi teksti või tekstita jutustav pildirida. Kasutatud kirjndus: 8. klassi kirjanduse õpik
Seikluskirjandus. Üks vanemaid proosaliike. Nii antiikeepostes kui rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sisaldab jutustlusi kangelasseiklustest. Tekkeaeg: umbes antiikeeposte algusest. · Kangelane · Seiklusrikkus tagaplaanil · Tunnete ja elamuste rohke · Lõppeb hästi · Huvitav sündmustik ja koht · Juhtub ,,imesid" soodsaid kokkusattumisi NT: Alexandre Dumas (vanem) ,,Krahv Monte-Cristo" Ajalooline kirjandus. Võetakse ajaloost ainestiku ja käiakse sellega vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud / sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises kohas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Rajajaks peetakse Walter Scott'i ,,Rob Roy", ,,Ivanhoe" / A. Dumas (v) ,,Kolm musketäri" Robinsonaad. Daniel Defoe' ,,Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" järgi. Sai alguse 18. saj. · Õpetliku sisuga · Dzunglilugu/ merehädalis(t)e seiklus vastupidamine metsi
zanriks 1.sajandil. Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad inimesi. ä osa : sündmus ja moraal (Jean de la Fontaine "Lõvi ("ja hiir Anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, milles on kolm proosa põhielementi : karakterid, süzee ja tegevusaeg ning koht. Need levivad enamjaolt suuliselt, ([kuid ka ajalehtede kaudu. (L.Tungla "Oi-oi, Juku" [kogumik : Liigid Seikluskirjandus üks vanimaid proosaliike, mis pärineb juba antiikajast. Eriti palju hakati kirjutama 19.sajandil. Seiklusromaan põhineb huvitaval seiklustikul (H.Pyle "Kuulsa Robin ,"Hoodi lustakad seiklused (...................................................................................................... Ajalooline kirjandus selle alla liigitatakse proosateosed, millel on mingisugune ajalooline tagapõhi (mõni sündmus, isik või ajastu). NB! Ei pruugi olla tõene, toetud vaid
Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaas- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Ajalooline jut- teos,mille aluseks on
Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust. 55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Antiikkomöödia saavutas kõrge taseme Aischylose (525 - 456 e.Kr), Sophoklese ( - 406 e.Kr), Euripidese (u 484 - 406 e.Kr), Seneca (4 e.Kr - 65) loomingus. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17
Kui ta istub, võib näha, et ta sokkidest on üks must ja teine punane. Piibeleht paistab kohmetuna, tema murdesegane lakooniline kõne aga ta vastab sõnakehviku kombel ikka alles mõne aja pärast ilmutab kindlat kavatsust. 55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. See tekkis Antiik-Kreekas iga-aastastel Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga näidendite võistlusi. Nende ainestik pärines enamasti müütidest, oma aja teemasid kasutati harva. Antiikkomöödia saavutas kõrge taseme Aischylose (525 - 456 e.Kr), Sophoklese ( - 406 e.Kr), Euripidese (u 484 - 406 e.Kr), Seneca (4 e.Kr - 65) loomingus. Tragöödia kui kirjanduszanri läbimurre toimus 16.-17
tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 44. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks. 48. Stroof - luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärvilisi jne stroofe
kunstinäitusi, kontserte vms. Ajalehearvustuse ülesanne on teose analüüsi kõrval ka teost tutvustada (kirjeldada) ja reklaamida, esitada see uudisena. Ajalehe- ja erialase ajakirja arvustused erinevad süvenemisastme ja ulatuse poolest. Arvustused põhinevad tavaliselt tervikteose vaatlusel või süvenetakse üksikprobleemidesse, -nähtustesse: teose zanrisse, ainestikku, süzeesse, tegelastesse, tegevusaega ja -kohta, ülesehitusse. Ülesehituselt sarnaneb arvustus artikliga. Näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost, nendega seotud asjaolusid ja seiku. Teema arenduses käsitletakse teost mõnest probleemist lähtudes. Lõpetuses tehakse kokkuvõte, tuuakse esile olulisemad väited ja antakse hinnang. Arvustust hinnatakse selle järgi, kui hästi on autor suutnud tasakaalus hoida objektiivse ja subjektiivse käsitluslaadi. Asklepios kreeka mütoloogias arst ja heategija, kelle isa oli valguse- ja ennustusjumal Apollon
Rousseau kandis endas masside häält. Ta võttis omaks arvamuse et kõik on looduse ees võrdsed ja sünnipäraselt on kõik head, ühiskonna väärad tõekspidamised aga rikuvad inimesi. Seikluskirjandus. Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalike ebausutavaid ja imepäraseid seiklusi ning saavtab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taasavastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad on õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklusest inimtühjal saarel. Mõiste tuleb D.Defoe romaanist ,,Robinson Crusoe" , mille peategelane elas 28 aastat üksikul saarel. 20. sajandil hakati kirjutama nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, aga pidid seal taluma suuri raskusi, millest kõige tuntum on W.
Satiir- Terav pilge, pahede väljanaermine ja naeruvääristamine. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused, mille ajendiks oli õilis armastus. Sekstiin- ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Släng- Ameti- huvirühma või nt õpilaste erikeel. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia (abab abab cdc dcd), prantsuse (abba abba ccd eed) ja inglise sonetiks (abab cdcd efef gg). Sonett koosneb 14. värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd
Iga sugupõlv loob uue slängi, samuti on oma släng eri elualade esindajail. Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate. Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kirjeldusi, ajaloolisi ja geograafilisi andmeid, märkmeid kohalikest kommetest, elanikest, samuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Eesmärgist lähtuvalt eristatakse teadusliku, vestelist ja ilukirjanduslikku reisikirja. Resümee ehk kokkuvõte annab edasi mingi teksti keskse sisu. Retsensioon e. Arvustus on kirjandusteaduse, lavastuse, filmi, näituse, raamatu, heliplaadi või muu kunstinähtuse kriitiline hinnang. Rahvaluule e folkloor on pärimuskulturi see osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest.tavaliselt kordas eeslaulja laulud värsse koor. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse harilikult skeemi 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid, lausekujundid ja kõlakujundid.
XV saj 2. pool – romaan hakkas omandama oma tänapäevast kuju. Üleminek proosale. Renessansi enim viljeldud romaaniliik – rüütliromaan. Kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikust inimesest. Ka lihtsalt ajaviitelektüüri. Renessansi romaanide kujutusviis on märksa konkreetsem ja looduspärasem. Uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor oli Cervantes – „Persilese ja Sigismunda kannatused“. Taustana ajalooline olustik. Pastoraalromaanid – tegevuspaigad veelgi kaugemal kaasaegsest ajaloolisest elust. Teadlik, kokkuleppeline utopism. Kui rüütliromaanis valitses seiklus, siis pastoraalromaan süübis eelkõige lembeellu. Sageli sees traagiline motiiv. Proosateksti põimitud arvukalt luuletusi. „Celestina“ – algselt teine pealkiri. Põhiosa arvatavasti kirjutas De Rojas. Kirjutatud näidendisarnaselt dialoogis, kuid proosas. Vaadeldud kui dialoogromaani. Võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kuid
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goethe (1749-32)- kunstiküps n�
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köi
loeb vaid kahjulikuks kireks ja madalaks ihaks, peab teine karjane, Tirsi, armastusele veendunud kaitsekõne, näidates, et ükski armastuse liik, ei taevalik, igapäevane ega suguline, ei ole taunitav ning et kui armastus mõnikord kahju sünnitabki, lõpeks ilma temata maailm ja elu. 5. raamatus armub ka seni ükskõikne Lenio. Nimikangelanna Galatea ei ava romaani valminud osas end eriti; kuigi paljud teda imetlevad ja ihaldavad, on ta pigem kõrvalrollis, näidates end armunooltele allumatu õilsa ja mõistusliku daamina. 14 "Persilese ja Sigismunda kannatused" Sellele teosele on olnud eeskujuks "Don Quijote". Struktuurseks kaudeeskujuks teosele oli hiliskreeka seikluslik lemberomaan, tõenäoliselt Heliodorose "Aithiopika" (III saj.)
Don Quijote Kirjanikust Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule ka teise osa, mis ilmus 1615. aastal. 1613 ilmus novel
paheline aadlik->siiras talupoeg, kurb, traagiline 19. sajandi romaan: Gustave Flaubert, Madame Bovary Väikeses provintsikeskuses praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua. Emma Bovary otsib uusi tugipunkte oma tundmustele, märkamata, kuidas tema iha õilsa armastuse järele muutub aegamisi tavaliseks kombelõtvuseks. Lõppeks ruineerib ta end sel kombel nii vaimselt kui majanduslikult. Tagajärjetult pöördub ta enda seniste meessõprade poole abisaamiseks, et takistada oma varanduse oksjonile sattumist. Lõplikult pettununa kõigest ja kõigist leiab Emma Bovary väljapääsu vabasurmas. Sügavamas mõttes on teos aga romantiliste unelmate ja tuima argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Her
Pilet nr 5 1. Ülevaade vanadest eepostest (eepos lugulaul maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest). ,,Beowulf" on 7. või 8. sajandil loodud anglosaksi eepos, mis rajaneb iidsetel lugulauludel. ,,Beowulf" on kirjutatud anglosaksi alliteerivas värsis. Selle rida jaguneb kaheks poolvärsiks, millest kummalgi on kaks rõhku. Beowulf pole ajalooline isik, kuid eeposes on kajastusi ka tegelikult asetleidnud sündmustest. Teose on ilmselt kirja pannud ristiusu vaimulik suuliselt levinud kangelaslaulude alusel. Eeposes on palju mõistatuslikku. Siin puuduvad jumalad, sündmused keerlevad paari-kolme episoodi ümber. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis elanud noor sangar, kes asub Taani kuninga kutsel võitlusse veealuse koletise Grendeliga ja tapab selle; Grendeli eest tuleb kätte maksma tema ema, kelle Beowulf samuti tapab. Beowulf saab kuningaks. Viiekümne aasta pärast aga asub rüüsterünnakutele Beowulfi maa ja rahva vastu lohe; kuningas võitleb
lõid kroonikalaadseid teoseid oma isandate esivanematest, sõjakäikudest jms. Kogu rüütlikirjandusele on omane naise ülistamine. Üsna pea aga sai rüütliromaanide valdavaks teemaks armastus ja seda käsitati kui inimest lummavat tunnet, mille nimel sooritati kangelastegusid ning oldi valmis surmagi minema. Tihti jutustati kahe suure armastaja seiklustest, kus nad pidid taluma kõikvõimalikke vintsutusi, kuid mis enamasti ikka õnnelikult lõppesid. Üks vanimaid on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes teineteisesse meeletult armuvad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad (õpikust juurde lk 99 100). Seda ainet on hiljem käsitlenud prantsuse, saksa, inglise jt rahvaste kirjanikud. Paljud romaanid rääkisid legendaarsest brittide kuningast Arturist ning tema 12 ümarlaua rüütlist, ümbritsedes neid imepäraste legendide, võitluste ja armuseiklustega. Sellest valdkonnast tuntumad romaanid on
Antiikkirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning mis suurimal määral on mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. [8. eKr 5. saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, al
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav,
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Romantism Referaat Haapsalu 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut..........................................................................................................
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist v
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, k
23 Turniiridest võtsid rüütlid eelkõige osa sellepärast, et võita daamide austust ning seeläbi saavutada ka senjööride armastus. Naise ülesandeks oli turniiridel julgustada mehi veelgi julgematele ja ennast salgavamatele tegudele. Samamoodi nagu lossi perenaistel võis olla mitu sümpaatset rüütlit oli ka valitsejatel armukesi, kes mõlemalt poolt üritasid valitseda oma käskija südant ning seeläbi lüüa kaasa ka riigi valitsemises.24 Rüütlid tahtsid endast jätta õilsa päästja kuju, kes kannatab armastatu 22 Tilk 2004, lk. 200. 23 Samas, 183. 24 Samas, 187. 11 pärast ning seejärel võidab tema südame. 25 Daami teenimine pidi olema omakasupüüdmatu ning hingeline, kuid kõik daamide auks peetud võitlused olid hoopis tulvil salapärasest erootikast. Kirjanduses on palju juttu abielurikkumistest ning on teada, et keskajal oli peale
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja rooma kirjanduses olid olemas juba peaaegu k
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ainest. Ainestik
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik?
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
