Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo KT pt 17-20 ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
napoleon, preisimaa, tagurlus, armee, moskva, riigikord, sõjakäik, 300000, rahulepingud, sõjategevus, 1814, elba, tiitli, seaduslikkuse, surumine, kodanlus, riigikorda, oldi, vabaneda, põhiseadused, vabadused, tegevusvabadus, ühingud, vasallriik, reaktsioon1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, vastuolude süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814) Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas aadli tiitli ja talle määrati iga-aastane pension. Waterloo lahing Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud täpselt sada päeva. Napoleon saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?
taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia Preisimaa - Reini ja Vestfaali piirkond, Põhja-Saksimaa 3. Julgeolekupõhimõte- Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3) Uued liidud Metternichi süsteem - Viini kongressi järgne poliitiline korraldus Euroopas Sai nime vürst Metternichi järgi ( Austria välisminister ) Eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise kaotamine Püha Liit - Sellega ühinesid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi
Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Prantsusmaaga seotud, sest need riigid olid , kas Prantsuse liitlased, sõltlased või kuulusid Prantsuse keisririiki. Oli ka riike , mis olid Prantsusmaa vasallriigid. Napoleon oli loonud nii Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas. 4
(lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa)
SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid
sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Nõnda nagu Lääne-Euroopa riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. Pärast Ingeri ja Karjala loovutamist Rootsile 1617
Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad: -sündmused leidsid euroopas laialdast vastukaja -rahvuskogu tegevustes nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Revolutsioonisõdade algus: -aktiivselt prantsusmaa vastu tegutses austria, preisimaa. -1792 ühise tegutsemise liiduleping prantsusmaa Vastu -1792 seadusandlik kogu kuulutas sõja austriale -prantslased alustasid vastupealetungi, väed tungisid madalmaadesse, saksamaale ja itaaliasse. -1792 anti välja dekreet Vallutussõdade algus: -pandi alus prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale -prantsusmaal kehtestati esimesena euroopas üldine sõjaväekohustus -1793 sept prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, lõppes sissetungiga hollandisse
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja vasakpoolseteks. 2) Jakobiinide reformid - ümberkorraldused sõjaväes - üldine sõjaväekohustus, uue ohvitserkonna loomine, relvatootmise hoogustumine, taktika ümberkujundamine USA eeskujul. Kujuneb uus, rahvuslik armee. Tõi kaasa murrangu sõjas 1793.aasta suvel. - talupoegade kõigi feodaalkohustuste kaotamine; nad said maa omanikeks ilma väljaostumaksuta - see otsus jäi püsima. - meetermõõdustiku kehtestamine 3) Napoleoni sisepoliitika ja olulisemad ümberkorraldused - Tsiviilkoodeksi e. Napoléoni koodeksi (Code Civil) koostamine, mille tähtsaimaks põhimõtteks on kõigi kodanike võrdsus seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes
kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi. Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei eksisteeri vähemalt selle nimega küll mitte. Osmani riik on jagatud nüüd mitmeteks erinevateks maadeks. §2 Lk.14
Absolutism valitses 17.-18. Sajandil Euroopa riikides, näiteks Venemaal, kus valitses tsaar, Türgis, kus valitses sultan ja Prantsusmaal, kus valitses kuningas. Absolutistliku riigivormi peamisteks tugedeks oli ametnikkond ja sõjavägi. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, teise aadlikud ning kolmas seisus oli kõige suurem ja sellest suurema osa moodustas talurahvas, kuid sinna kuulusid ka linnarahvas, näitkeks pankurid, kaupmehed, töösturid ja haritlased. Allapoole seisusi kuulusid kerjused ja kodustud. Esimene ja teine seisus olid ühiskonnas eelisseisundis
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson
sealsed väikeriigid. Itaaliasse saadeti Napoleon( Bonaparte). Direktoorium alustas ka sõda, kuna Bonapart oli muututnud liiga tüütuks, ta püüdis direktooriumit ära osta, oli hea sõjaväelane ja kindral. Otsustati ta ära saata Itaaliasse. Itaalia sõjaretks algas 1796 ja see oli väga edukas. Prantsusmaal olid hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane. Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse. Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane. Inglismaa tuli ära võtta neilt, sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia
Järelikult oli kuningal võimalus valitseda suhteliselt sõltumatult. Absolutismi tunnused: 1. Riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja (valitseja sai võimu Jumalalt, peab ainult Jumalale aru andma) 2. Ühtsus üks kuningas, üks usk, ühed seadused (terves riigis), üks valitsuskeskus (kogu riiki juhiti pealinnas vastavalt valitseja tahtele), üks valitsus 3. Alalise armee loomine, mis tõi kaasa ka sõjaväelise kohustuse kehtestamise (enne seda oli raske ratsavägi, palgaarmee) see tuli odavam, see oli võimalik saada ka suurem kui palgaarmee ning alaline armee oli ka võrreldes palgaarmeega ustavam. Need, kes olid sõjaväkke sattunud, pidid seal teenima kuni vanaduseni või invaliidistusemiseni. 4. Ametnikkonna kujunemine et riiki hallata, oli tarvis ametnikke. Neid
Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa Paljurahvuselised: Venemaa Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania, Portugal Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa 2. Loetle absolutismi tunnused! · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika · alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele. Kuningas valis ministrid , kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus
ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga). Montesquieu jaoks oli ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim 1 2 tuli eraldada. Rousseau jaoks oli ideaalne riigikord rahva suveräniteet. Siiski vabariigi suhtes oli tal kahtlusi. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. 4.Entsüklopeedia tähtsus 18
lühikest aega ka Egiptus. Seega kujunes Assüüriast esimene tõeliselt suur paljurahvuseline impeerium, mis hõlmas peaaegu kogu antiikaegse Lähis-Ida maailma (toonase oikumeeni). Assüüria valitsejad ajasid seejuures rahavaste segamise poliitikat – küüditamised ja ümberasustamised, et murda rahvaste vastupanu: nad arvasid, et inimesed ammutavad väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal. Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria
13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud. Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuigi Direktooriumis toetasid Napoleonit ainult kaks meest: Sieyés jaRoger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas. Sama päeva õhtul saadeti Direktoorium laiali,
kehtestamist, mis aga rahvale ei meeldinud ja selle tulemusel 1794. aastal kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast jakobiinide kukutamist valiti uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni ajal varanduse kogunud. Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega 16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, mida juhtis Napoleon, kes tegi suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle monarhistlik riik. 1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa
1799.a. korraldas ta riigipöörde ja sai esimeseks kolmest Prantsusmaad juhtima hakanud konsulist. Konsulina piiras ta süvenenud anarhiat, tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku 12 diktatuuri, säilitades vaid need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis vastasid suurkodanluse huvidele. Napoleoni diktaatorlikku võimu aitasid tugevdada Prantsusmaa sõjalised võidud. 1804.a. kuulutati Napoleon pärandatava võimuga keisriks. Tema algatusel loodud seadusandlus "Tsiviilkoodeks" oli eeskujuks teistele riikidele. Napoleon soosis teaduste ja kunsti arendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsiooniliste sõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi (magasinisüsteemi asendamine rekvireerimisega võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada), asendas joontaktika sügava lahingukorraga
21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu. Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli. Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid
Rahalisi vahendeid hangib Gustav I eelkõige reformatsiooni toel (1527 pol põhjused), millega sekulariseeriti kiriku varad. Kuningast sai kirikupea. Piibel tõlgitakse rootsi keelde. Vasad rajavad tsentraliseeritud riigiaparaadi. Palka hakatakse maksma rahas. Gustav I kutsub eksperte Saksa vürstiriikidest. Tekib riigiametnike klass ning teenistushierarhia. Kuningast saab moodsa bürokraatia abil riigi peremees. Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee. Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud. Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada
Peale seda astus sõtta rootsi(1630) kes oli sellel ajal kõige võimsam riik. Gustav II adolfil polnud ükskõik kuidas lõppeb sõda saksamaal, kuna ta lootis rajada Läänemerd ümbritseva riigi. 1635 astub sõtta Prantsusmaa kes ei tahtnud protestante aidata vaid hoopis tahtis ta põlisvastseid Habsburge nõrgendada.Ei prantsusmaa ega rootsi ei suutnud peale mõne olulise lahingu sõjas midagi muuta. Vestfaali rahu, ka Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud, tähendab lepinguid, mis lõpetasid Kolmekümneaastase sõja ning millega tunnustati Ühendatud Provintse (Hollandit) ja Sveitsi Konföderatsiooni. Rahuläbirääkimised Vestfaali linnas olid suurejoonelised, nagu oli seda olnud ka kolmekümneaastane sõda. Leping, mis selle sõja lõpetas, kirjutati alla 30. jaanuaril 1648. 24. oktoobril 1648 kirjutati alla keiser Ferdinand III, Saksa printside, Prantsusmaa ja Rootsi vaheline leping. 1659. aastal alla
Sõjaline ülekall läks parlamendi toetajatele. Edu saati Oliver Cromwelli juhitud ratsaväge. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid ehk independi ei toetanud ühtki riikliku religiooni. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648.aasta detsembris Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse. 1649. aastal Charles I hukati. Cromwelli diktatuur. 19.mail 1649 kuulutati inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis armee toel. Inglismaal kehtis sõjaväeline diktatuur. Cromwell ise nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Keelatud oli tantsimine, teatris käimine ja tärgeldatud krae kandmine. Kui Cromwell märtsi 1658 aastal ootamatult suri, tuli rahvas Londoni tänavatele tantsima. 2) Usa 19 saj Põhja ja lõuna sõlmprobleem oli orjus. Lõunas olid suured istandused kus orjad olid põhi tööjõuks. Põhjas , aga tegutsesid rohkem väike farmerid , kes üritasid omal käel toime tulla.19
Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID Rahvusvaheliste suhete süsteemist võib rääkida juhul kui vähemalt 2, ehkki üldjuhul
(Saksamaa keiser ja Hispaania kuningas) 4.Oma võimupiirkonna laiendamine Saksamaa aladele ja suurruugi staatuse taotlemine (Rootsi, Prantsusmaa ja Taani) Imperialism Sõjasündmused algavad böömimaal Praha kindluses 1618 ...Rahvale ei meeldi Böömimaa rekatoliseerimine ja äärmuskatoliiklasest keiser Ferdinand II, kelle asemele nad valivad b. kuningaks Pfalzi kuurvürsti. Sõja Neli Faasi (1618-48) I. Böömi ja Pfalzi sõda (1618-23) - Võidavad Kat. - Kat.(Ühinenud) armee juht Johann Von Tilly (Kat.liiga juht) - Valgemäe lahing 1620 Praha juures Tulemus: 1. Pfalzi kuurvürst-böömi kuningas põgeneb Hollandisse, Pfalz Baierile 2. Saksamaa Prot. unioon hajutati sunniviisiliselt 3. Põhja-Saksamaal sunniviisilise vastureformatsiooni oht 4. Reformeeritud tsehhid putustati täielikult.Böömimaal algab rekatoliseerimine ja Saksastamine ning böömimaa muutus Habsburgide pärilikuks pärisvalduseks (liideti Austriaga) II Taani sõda Põhja-Saksamaal (1625-29) - Kat
Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline. 1851 üritas uue konstitutsiooniga laiendada presidenid volitusi, mis ei läinud läbi ning aasta lõpus kuulutas end hoopis keisriks ja tast sai Napoleon III. Sellega lahenes ka revolutsiooniline küsimus ja Prantsusmaast sai uuesti keisririik(pärast Napoleon Bonaparte'i keisririiki). Temasse suhtuti normilt, tast sai
1685 tühistas Louis XIV Nantesi edikti ja hakkas hugenotte taga kiusama. Ta lähtus riiklikult ühtsest poliitikast. Absolutismi üks tunnuseid oli õukonnakultuur. Louis XIV lasi ehitada Versaille lossi. 1682 kolis õukond sinna. Loss ehitati barokkstiilis. Moes olid pitsid ja satsid. Pitsitööstus õitses. Pitsid olid kallid ja neid pärandati. Venemaa uusajal Venemaal saadi üle feodaalsest killustatusest täna moska suurvürstiriigile. Ivan III ühendas teised riigid moskva alla. Vallutati juurde uusi territooriumeid kaasanis ja läänemere ääres. Peale Ivan poja Fjodori surma algas segaduste aeg. Troonile tõusis Boriss Godunov 1598, kes oli Fjodori naise vend. 1612 tõusis rahvas üles poolakate vastu. Loodi venelaste maakaitsevägi, keda juhtisid Minin ja Pozarski. 1613 tuli kokku maakogu, kes valis uueks tsaariks Mihhail Romanovi, algas Romanovite dünastia valitsemisaeg, mis kestis kuni 1917 aastani. See sündmus tähistab venemaal uusaja algust.
Inglased said Gibraltari. Loius XV · 1715 suri Louis XIV ja troonile sai 5-aastane Louis XV. · Prantsusmaa kuningakoda hakkavad kummitama finantsprobleemid. "Pärast mind tulgu või veeuputus!" · 1738 sekkus ta Poola pärilussõtta ja 1740 Austria pärilussõtta · 1756-1763 nn. Seitsmeaastane sõda. Prantsusmaa kaotas Kanada ja India valdused Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa. Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu · Süvenes eelarvedefitsiit. · Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika.
Absolutistliku valitsemisviisiga: Prantsusmaa, Taani, Rootsi Paljurahvuselised: Austria-Ungari keisririik, Venemaa Rahvusriigid: Itaalia, Portugal, Sveits Poliitiliselt killustatud: Saksamaa Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Holland, Hispaania 2. Loetle absolutismi tunnused! (4) riigivõim on jagamatu valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja kogu võimu koondumine ühe isiku kätte merkantilistlik majanduspoliitika alalise armee loomine (sõjaväekohustus) 3. Vasta: 1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast ,,Õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmist? " Õiguste deklaratsioon " määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi järgima ja alluma seadustele ning ta valis ministreid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. Nõnda
annaabi.ee 
