Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajaloo KT lühike kokkuvõte, keskaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keskaeg, hunnid, maavaldus, talupoeg, lään, karolingide, poega, keskaega, aasia, hunnideenessanss, ludwig, vaga, martell, poitiersooma, loonusrent, humanistid, ajastule, kõrgkeskaeg, hiline, sissetung, tavaõigus, naturaalmajandus, tarbimiseks, domeen, benefiits, feood, basiilika, kirikuarhitektuur, löövideks, kultuurieluenessansiks, sünnisvõimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida- Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732. aastal Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. Islamiusulised pöördusid tagasi Pürenee poolsaarele, kuhu jäid ligi 800 aastaks
(vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet Vasalliteedile ehk lääni- ehk feodaalsuhete tekkele pani aluse Karl Martelli sõjaväereform: et luua ratsavägi, anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal.
Vabariigi oma ainuvõimu alla. Vabariigi lõpuaastatel suurim orjade ülestõus, liider Spartacus (108-71 eKr), Mäss suruti maha ja Spartacus löödi risti. 60- 53 eKr 7 aastane rahuperioon- Triumviraadi ajastu, Kolme mehe valitsemine. Ajutine kokkulepe Caesari(kuulus, sest alistas Rooma võimule Gallia), Pompeiuse(kuulus omavallutustega Väike- Aasias ja Süürias), Craccuse vahel, viimane vaikis orjade ülestõusu maha. 53. aastal langeb Craccus Aasia sõjakäigul . 49- 48 uus kodusõda Roomas: Caesar vs Pompeius. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Põgeneda üritaud Pompeiuse tapsid tema senised toetajad. Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: ,,Liisk on langenud"- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse
Vabariigi oma ainuvõimu alla. Vabariigi lõpuaastatel suurim orjade ülestõus, liider Spartacus (108-71 eKr), Mäss suruti maha ja Spartacus löödi risti. 60- 53 eKr – 7 aastane rahuperioon- Triumviraadi ajastu, Kolme mehe valitsemine. Ajutine kokkulepe Caesari(kuulus, sest alistas Rooma võimule Gallia), Pompeiuse(kuulus omavallutustega Väike- Aasias ja Süürias), Craccuse vahel, viimane vaikis orjade ülestõusu maha. 53. aastal langeb Craccus Aasia sõjakäigul . 49- 48 uus kodusõda Roomas: Caesar vs Pompeius. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Põgeneda üritaud Pompeiuse tapsid tema senised toetajad. Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: „Liisk on langenud“- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse
Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475).
· roomlastega sõdinud ammusest ajast, enamasti lüüa saanud · Rooma riigi nõrgenedes alustasid rüüsteretki Hunnid- · Pärit arvatvasti Mongoolia steppidest · Rändkarjakasvatajad · Suurepärased ratsanikud, peamine relv vibu, ka odad, mõõgad, lassod. · Moonutasid nägusid armistamise ja nina lamendamisega lapsest peale. Hunnide impeerium ulatus Saksamaast Uraali jõeni ja Doonau jõest Balti mereni, kuid mitte samaaegselt - hunnid jõudsid kõigepealt Lõuna-Venemaale ja liikusid sealt hiljem Kesk- Euroopasse. Suure rahvasterändamise tagajärjed- · Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium · Tekkisid uued riigid: barbarite kuningriigid · "kultuuri allakäik" - kadus antiikkultuur ja rooma religioon, tavad, kombed jne · uue kultuuri ja ühiskonnakorralduse väljakujunemine Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik Pealinn oli Byzantion ehk Konstantinoopol. Tuumikalad- Balkani poolsaar ja Väike-Aasia.
1. Lääne-Rooma ühiskonnale said saatuslikuks: * Rooma rahu lagunemine. *Kesk võim tegi ääremaadega üha enam kompromisse. See tõi kaasa piirialadelt üha uusi välismõjutusi. *Carcalla edikt 212.a kõikidele rooma territoorjumil elavatele vabadele inimestele kodanikuõigused. * Kodusõjad leegionide vahel. ( see tähendas, et võim käis kääest kätte) *Germaanlaste värbamine sõjaväkke. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE- Nimetatakse perioodi, kus hunnid, oma sisse rändega Euroopasse panid teised rahvad liikuma. Suure rahvasterände phjuseks olid ka demograafilised ja klimaatilised tegurid. ATTILA- hunnide väejuht KATALUNIA LAHING- Lahing 451. aastal, kus rooma sõjamehed purustasid hunnide hõimuliidu. Kuid selleks ajaks koosnes rooma sõjavägi suures osas juba barbaritest. 3. 4. 5. Olulisemad germaani rahvad on: - vandaalid - anglid - idagoodid - saksid - läänegoodid
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu
Chlodovechi surres jagati Frangi riik poegade vahel. Neist said majordoomused, kes kogusid enda alla arvukaid sõltlasi. d. Karl Martell, Poitiers´ lahing 687. a. Koondas üks majordoomus kogu riigi võimu enda kätte. Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5. Frangi riik Karolingide ajal a. Pippin Lühike, Rooma linn Karl Martelli poja, Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted Rooma paavstidega. Rooma paavst kroonis Pippini kuningaks, vastutasuks eduka retke järel kinkis Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d
kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna.
Tunnused:1)inimesed väga religioossed, ühiskonnas kandev roll kirikul 2)uute riikide tekkimine, rahvaste kujunemine 3)saavutused ehituskunstis-sakraalarhitektuur. Katedraalid 4)rõõmsameelsus-kirevad riided Ajalised piirid:476(lääne-rooma keisri kukutamine)-1648-30aastase sõja lõpp, 1492 kolumbuse ameerika, 1517-reformatsioon saksamaal(M.Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud
saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia aeg: (5-8.saj) 4. Karolingide Gallia aeg: (8-10.saj) Frangid germaani hõimurühm, kes asusid 3.saj Ekr Reini jõe paremal kaldal. Laisad kuningad 7.saj keskpaigast alanud ajastu. Tegelik võim koondus Majordoomuste kätte, kes kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise krorashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem aga suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Karolingide renessanss Kõigi nende sõdadest ja verevalamisest kantud aastate vältel toimunud Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek.
Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492
Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon
hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel
Rooma rahu lagunemine. 4 saj sai alguse suur rahvaste rändamine. Roomas oli kujunenud kaks riiki, ida- ja lääne Rooma keisririik. 4 saj kutsutakse rahvaste rändesajandiks. Suurte rahvaste rändamise põhjusteks olid: · 4 saj on väga oluline kliima jahenemine ja see sunnib rändrahvaid otsima endale paremaid maid nii karjakasvatamiseks kui ka põlluharimiseks. Liiguti soojematele aladele · Hunnide sissetung. Hunnide juht oli Attila. Hunnid olid väga head ratsutajad, hobustevaldajad ja ka Euroopa barbarhõimude jaoks väga hirmutavad. 451 Katalaunia väljadel võidetakse Attila Kõigepealt rahavad endale kuningriigi lääge gootid. Nende juht on Alarich. Ta teeb väga suurt rüüstamistööd Lääne-Rooma keisririigis. 410 rüüstab ta selle. 417 rajab ta Lääne-Gooti kuningriigi. Järgmine kuningriik, mis Lääne-Rooma aladele tekib on vandaalide kuningriik. 476 Lääne Rooma keisriik langeb
olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahvasterännet . Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 6. Mida tähendab ning millal leiab aset kirikulõhe (suur skisma)? 1054 a, Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 7
Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus.
Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon)
AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju
Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood vasallisuhetest, s
Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits – maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood – vasallisuhetest, s
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212
Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde.
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele.
FEODAALKORRA KUJUNEMINE. o Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks 11 sajandil seisnes võimukorralduses isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtekorraldusel. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis Karl Martell 8 sajandil oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. o Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameeste teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidid ta ka maatükki tagastama. Seda poliitikat jätkasid ka Karl Suur ja tema järglased, vasallidest said kohalikud asevalitsejad. o Kuningate võim vasallide üle järkjärgult vähenes. Ajapikku
· 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon. KESKAJA PIIRID 1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg · 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. 3. Hiliskeskaeg
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453,
annaabi.ee 
