Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid
o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Rijgikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud siikski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinemid parteisid, seda suuremad olid
*Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. *Landeswehri sõda-1919 juunis puhkenud relvastatud konflikt Eesti kaitseväe ja baltisakslastest koosneva Landeswehri (maakaitseväe) vahel. *Vabadussõjalased-sõjaveterane koondav mittepoliitilise ühinguna tekkinud Eesti Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati
4. Kuidas ja millistes tingimustes toimus iseseisvuse väljakuulutamine Eestis? Kuidas nimetati I valitsust? Veebruaris 1918 hakkasid enamlased Eesti pinnalt lahkuma. Selles nägi Saksamaa võimalust ning suunduti Eesti poole, et see okupeerida. Eesti oli jõudnud aga täpselt kahe sündmuse vahel vabariigi välja kuulutada. 23. veebruar Pärnus, 24. veebruar Tallinnas. 25. veebruar algas juba saksaokupatsioon. · Keerulistes tingimustes. · Asutav Kogu. 5. Millal ja miks puhkes Vabadussõda? Milline oli sündmuste käik esimestel sõjakuudel? 1918, 28. november. Sakslased olid sunnitud Compiegne vaherahu tingimuste tõttu oma väed igalt poolt välja viima. Venemaa nägi selles võimalust ning tungis Eestisse. Detsembris oli Venemaa edukas ning suudeti vallutada pea pool Eestit. Jaanuarist hakkas Eesti aga vastu peale tungima ning siis saavutas juba Eesti edu. 6. Millal toimus murrang sõjas? Milles see seisnes? Kellelt sai Eesti abi? 1919. aasta 7. jaanuaril
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena
Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J
veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks. Kultuuriautonoomia- suuremad rahvusgrupid said õiguse luau omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest. Ühtluskool-üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks,likivideeriti koolitüüpide paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra
sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat) * rännuhuvi * kutselise teatri sünd Eestis
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund.
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund.
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada
AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. DEMOKRAATLIK EESTI
Eestit Venemaalt või Saksemaalt tuleva rünnaku korral Neutraliteet: 1938. aastal kuulutas Eesti koos Läti ja Leeduga, et nemad ei loe enesele kohustuslikuks kõikide liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes. Paraku see ei aidanud ja Inglismaa ning Prantsusmaa Eesti sellegipooles ei pooldanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02 1918 Vabadussõda 28.11.1918- 2.02.1920 Tartu rahu 2.02.1920 Landeswehr'i sõda juuni 1919 Eesti I põhiseadus 1920 K. Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus 12.03.1934 Pätsi välimine presidendiks 1938 Vabadussõda- Sõda kaitsmaks vastväljakuulutatud Eesti vabadust. Toimus 28.11.1918- 2.02.1920 Eesti vitis vabadussõja, sest: 1. eestlased sõdisid iseseisvuse eest 2. eestlased kasutasid soomusronge, mida vevelased kasutada ei saanud kuna Narva sild oli õhku lastud 3. eestlasi juhtisid head juhid nagu Laidoner, Pitka 4. sundmobilisatsioon 5.
Kontrolltöö Eesti Vabariik 1920-1930 1) Mõisted 1) eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga- Vabadussõda 2) riigivanem 3) maareformi tulemusena loodud talud- asendustalud 2) 23. juunil tähistatakse Võidupüha. Mis puhul? Siis saavutasid eestlased Võnnu lahingus võidu Landeswehr' i üle. 3) Kas järgnevad sündmused olid enne või pärast 1934 " vaikivat "ajastut ? Enne: vabadussõjalaste aktiivne tegevus kehtestati laialdased kodanikuvabadused Pärast: kehtestati autoritaarne diktatuur loodi ainupartei Isamaaliit
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline,
Mussoliini populaarsus. 13. Iseloomusta fasistide ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Faism oma rahvuse ülisatmine, rahvas olulisem kui üksik inimene. Majandus oli kehv, eesmärk oli suurendada sõjalist võimsust. Ettevõteid kontrollis riik. Töötajate tööandjad kuulusid korporatsiooni. Parlamendil polnud võimu, sisepoliitika leebem kui Venes/Saksas. Salapolitseid (OVRA), Vastaste arreteerimine. Välispoliitika oli sõjakas vallutada uusi alasid 14. Millal, mil viisil ja mis põhjustel said natsionaalsotsialistid ehk natsid võimule Saksamaal? 1933 jaanuar, Hitler nim. Seaduslikult kantsleriks peaminister president. Natside populaarsus, rahulolematus Versailles rahulepinguga, solvumine 1ms tulemuste pärast, kehv majanduslik seis 15. Iseloomusta natside ideoloogiat ehk õpetust, majanduspoliitikat, sisepoliitikat ja välispoliitikat. Natsism rahvuse ülistamine
2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng. Kultuur: riigi ja partei kontroll , juhi ja partei ülistamine , propaganda .Välispoliitika :Suletud riigid , sõjakas .
f) Saksa okupatsioon 24. veebruar kuni 11. november 1918. Kavas oli luua Balti Hertsogiriik. Abinõud: · Saksa keel poliitilises asjaajamises ja koolides. · Baltisakslased määrati ametnikeks. · Rahvusväeosad saadeti laiali. · Eestlaste poliitiline tegevus katkestati. ' · Trükisõna allutati tsensuurile. · Rahvuslikud poliitikud vangistati või hukati. · Majandus allutati Saksamaale. 2) Eesti Vabadussõda 28. november 1918 kuni 2. veebruar 1920. a) Poliitiline eellugu: Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale.
Mis olid selle tingimused? Milles seisneb selle olulisus Eesti riigile? 2. veebruaril 1920. Leping lõpetas sõja, tagas eestile soodsa idapiiri ning lahendad mitmed majanduslikud probleemid. Venema tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, tähtsamad seadused) 1920. koostati Eesti esimest põhiseadust Võim oli parlamendi Riigikogu käes. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohust, sest presidendi kohta polnud loodud. Nelja aasta jooksul tekkis palju erakondi e. parteisid ja selle tõttu riik ei suutnud midagi tähtsat otsustada, sest kõigil olid erinevad meeled. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti
Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest
· Balti hertsogiriik · ``Keelan, käsen, poon ja lasen`` Saksamaa I okupatsioon Novembrirevolutsiooni tõttu 3. november 1918. a. (ülestõus Kielis) väljub Saksamaa sõjast ja annab võimu Eesti valitsusele. Relvasis Eesti armeele ei anta. · 9. november 1918. a. Wilhelm II põgeneb Hollandisse. · 11. november 1918. a. Compiegne`i vaherahu; EV AV taas koos. · 13. november 1918. a. Nõukogude Venemaa tühistab ühepoolselt Bresti rahu. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · 1918. a. 22 november enamlaste I rünnak Narvale. · 1918. a. 27. novembril võtab Eesti Valitsus pärast pingelist arutelu vastu otsuse hakata Nõukogude Venemaale vastu Vabadussõja algus. Eesti Vabadussõda 1918-1920 VABADUSSÕDA 1918. a. 28. 11- 1920. a. 2. 02. Eesti Vabadussõda 1918-1920 1918. a. 29. novembril kuulutavad bolsevikud Narvas välja EESTI TÖÖRAHVA KOMMUUNI (J. Anvelt) eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda.
Sellest pärineb Võidupüha 23.juuni 1919 e Võnnu lahingu võit. Oluline, sest baltisakslased olid eestlaste üle aastasajandeid valitsenud(hunt, katk). NB! Riia polnud eestlaste käes. V 1919.aasta teine pool: piirilahingud NVm üritab võimalikult sügavale Eestisse sisse tungida ja vastupidi, et saada paremaid tingimusi rahuläbirääkimisteks. Hakatakse juba pindasondeerima, et sõlmida rahu. Oli olnud I ms ja Vabadussõda, Eestil ressursse sõja pidamiseks vähe ja sõjatüdimus. 3.jaanuar 1920.aastal relvarahu e sõjategevus kahe poole vahel lõppes. Ametlik rahu 2.veebruaril 1920 Tartus. Eesti armees sõja lõpuks 75 000 80 000 meest, venelasi 75 000 80 000???. Venemaa sai vägesid nüüd ümber paigutada. NVm ka huvitatud rahu sõlmimisest, sest uus riik ja vajas sidemeid läänega, selleks kohaks saigi Eesti Vabariik. Raha saamiseks müüdi maha läände kalliskive jms.
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!!
Vabastatakse Võnnu – VÕIDUPÜHA Tartu rahu ja selle tingimused: - Algab 5.dets 1919 Tartus - 5 liikmeline delegatsioon, eesotsas Jaan Poska - 2.veebruar 1920 kirj. alla Tartu Rahulepingule 1. 15 milj. kuld rubla reparatsioone 2. Lepiti kokku diplomaatiliseks ja majanduslikuks koostööks 3. Soodne idapiir – setumaa, Petseri linn, Narva ida kallas 4. Venemaa tunnistas Eesti riikliku iseseisvust Demokraatlik eesti I Põhiseadus 1920: - Seadusandliku võimu teostas parlament e riigikogu (100 liikmeline, 1 kojaline) - Täidesaatva võimu teostas Riigivanem - president + valitsusjuht - Kohtuvõimu teostas kohus Demokraatia kriis: - Võimu vahetus - Koalitsiooni vahetus - Erakondade rohkus Kommunistide riigipööre 1924: - 1. dets 1924 EKP tahtsid kukutada valitsuse, kehtestada diktatuuri ja ühendada Eesti Nõukogude Liiduga
Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel.
Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad
· Saksa okupatsioon - 25. veebruar - 11. november 1918 - soov luua Balti hertsogiriik (Eesti ja Läti alad, pealinnaks Riia > iseseisev riik, mis on Saksamaa all) · Vabadussõda) - 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 3. Esimese maailmasõja tulemused · uued riigi(piiri)d - suurimpeeriumid lagunesid · hukkus ca 10 miljonit inimest - kuid nn Hispaania grippi ca 20 miljonit (1918-1920) · enneolematu sõda - gaas, pommitamine, tankid jms · hakati looma rahvusvahelisi organisatsioone - Rahvasteliit (eesmärk: sõdade ärahoidmine) 4. Film: "Eesti aja lood" · Eesti Edumeelne Erakond suures osas sama Venemaa Demokraatliku Erakonnaga · Jaan Tõnisson jt aktivistid pandi Vene Riigiduuma poolt kolmeks kuuks kinni autonoomiaidee esitamise eest · Aleksander Tõnisson · Tallinn, pärast 3. märtsi mässu > Eesti seltside baasil loodi Eesti Liit · eestlaste meeleavaldus Petrogradis (u 12000 sõdurit, u 18000 tsiviilisikut) > 4 päeva hiljem kinnitati Eesti autonoomia > Jaan Poska
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
