Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine
Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mänguselts Vanemuine. 1869 Toimus Eesti I üldlaulupidu. 1872 Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi. 1870 valmis I raudtee Eestis. 1905 Venemaal toimus enneolematu töökatkestus, mis halvas kogu riigi majanduse. + Verine Pühapäev.
Nikolai II 1894-1917 Jätkab Sõda Jaapaniga, reformistamist tsaai manifest, verine pühapäev 3)Miks muutus Aleksander II aja jooksul tagurlikumaks? Sellepärast, et keiseri valitsemisajal kasvas ühe enam rahulolematus, loodi salaühinguid, tapeti riigiametnike ja lõpuks ka keiser. 4)Mida kujutasid endast vastureformid ning miks Aleksander III läks sellele teele? Kujutas endast, et tühistati eelmisi reforme, vallandati liberaalsete vaadetega inimesi, lähikonna moodustasid vaid vene päritolu inimesed ja sellega saavutati kindlam tsaarivõim, tugevnesid aadlike positsioonid. 5)Mida kujutas endast venestamispoliitika? See kujutas endast seda, et inimestele suruti peale vene keelt ja õigeusku. 6)Mille vallandas Venemaal Verine Pühapäev ja mida see endast kujutas?
KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane Ettevõtmised ____________________________________________________________________ Johann Voldemar Jannsen - Asutas Perno Postimehe ja pani seega aluse Eesti Asutas laulu- ja mänguseltsi Vanemuine. Tema õlul oli ka Eesti esimene üldlaulupidu. _____________________________________________________________________ Carl Robert Jakobson - Tähtis rahvusliku liikumise tegelane. Andis välja Sakala . Valiti kirjanduseseltsi presidendiks. _____________________________________________________________________
provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. Stolõpin sai venemaa uueks peaministriks. Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Stolõpini mõrvamisega hakkas riigis taas süvenema poliitiline segadus. Jaan Tõnisson rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimetajaks sai Tõnisson. Postimehe olulisim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Ajal, mil pidi rääkima saksa või vene keeles, rääkis Tõnisson eesti keelt. Noor-Eesti kirjanduslik rühmitus, olid tegusad kunstis, kirjanduses, kultuuris, keeleuuenduses ja teaduses. 3. talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega müüa ega osta. 4
Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Venemaal. Pärisorjuse kaotamise põhjused miks sooviti kaotada pärisorjust? Valgustusfilosoofia hakkas levima 18. sajandil, tuntuim valgustatud valitseja Euroopas oli Katariina II, kes unistas Venemaal pärisorjuse kaotamisest ja põhiseaduse kehtestamisest. Veel olid valgustatud valitsejad Venemaal Aleksander I(pärisorjuse kaotamine Eestis 1816) ja Aleksander II(pärisorjuse
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas. Eesti rahvuslased lootsid balti aadli ja tsaarivõimu süvenevale konfliktile. Mida enam tugevnes Saksamaa, seda enam kahtlustati balti aadlit separatismis. Kavas oli tühistada Baltimaade aristokraatlik autonoomia, laiendada Balti provintsidesse vene omavalitsus-, kohtu- ja politseisüsteem. Enamik reforme 1880. Aastate lõpul ka teostati, kuid karm survereziim ei pidanud kaua vastu. 1905. aasta revolutsioon vallandas rahvaste poliitilise ja rahvusliku enesemääramise idee võidukäigu. Eesti rahvuslasi innustasid 19. Saj keskpaiku ja teisel poolel edukad rahvuslikud liikumised mitmetes Euroopa maades. Lootustsisendavaks eeskujuks ja ideaaliks sai naabruses asuv, sama Venemaa koosseisu kuulunud Soome, kellel ometi oli oma konstitutsioon ja eestlaste arvates tõeline autonoomia. Imeteldi soomlaste edukat põllumajandust ja kultuuri kõrget taset. 1860.
rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi
1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- rahva haridust Vallakool- kihelkonnakool- kreiskool-gümnaasium-Tartu ülikool (Saksa keel) Tähtsamad isikud: esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise juhtivad tegelased. Johan Voldemar Jannsen Sihiks: eesti rahva eluolu edendamine, Perno Postimees, aatemees, talude ostmine, põllupidajatele õpetusi, hariduse vajalikkus. 1865- laulu- ja tantsuselts Vanemuine 1869- esimene üldlaulupidu 1857- Perno Postimees Jakob Hurt- otepää kirikuõpetaja, juhtis ettevõtmisi 1870. 1872- eesti kirjameeste selts ( ülesandeks: eestikeelse põhisõna väljaandmine), Aleksandrikooli loomine. Carl Robert Jakobson- osales põllumajandusseltside töös, ajaleht Sakala, majanduslike
· Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864)
paberitootmiskeskus, 19saj lõpul toodeti 70%kogu Venes vajaminevast paberist. Ettevõtteid rajati koguni maale-tsemenditehased, tellise-ja lubjatehased, villa-jahu- ja saeveskid. Peeti silmas eelkõige Vene impeeriumi kui terviku vajadust. Raudteed-1870rajati Balti raudtee-ühendas Paldiskit Tlna ja Narva kaudu Peterburiga. Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng. Linnastumine-sajandivahetuseks pea iga viies Eesti elanik linlane. 20saj algul 20 linna, suurimateks:Tln, Tartu, Pärnu, Narva, Valga. Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete ja raudtee ümber kujunenud alevikud, kuhu koondusid käsitöölased, kaupmehed, töölised ja
aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande. Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud. 1766. aastal andsid Hupel ja Petri välja esimese eestikeelse ajalehe " Lühhike öppetus" Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil; eestikeelseid lehti tekkis aina juurde. · O.W Masing andis välja "Maarahva nädalalehe" ning Kreutzwald " Maailm ja mõnda". · 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma "Perno Postimeest". Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist. Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine; · 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli põhjaeesti keskmurre) · Maakohas - Vallakool ning sellele järgnes kihelkonnakool · Linnas - Algaste oli elementaarkool ning sellele järgnes kreiskool.
Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli haridustaseme kasv. Osati lugeda ilma raskuseta kirjandust. See laiendas silamringi. Talupoja haridustee algas vallakoolis, kus õpiti 3 aastat. Edasi mindi kihelkonnakooli, millega enamiku eestlaste haridustee lõppes. Edasi saadi õppida vaid saksakeelsetes koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis. Aastal 1870 rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks. Johann Voldemar Jannsen Rahvusliku liikmise algusaastate juhiks sai Vändrast pärit Jannsen. Ta sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehitva korra raames. Tema arvates pidi kõik tulema seaduslikul teel. Ta virgutas talupoegi talusi ostma, andis häid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. 1857. aastal hakkas ta välja andma ajalehte "Perno Postimees". See ajaleht pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele.
pärisorjuse kaotamist ja raharendile üleminekut · Kubermangude asemel asehalduskonnad (Tallinna ja Riia asehaldur) III VAIMNE KULTUUR 18.SAJANDIL · Seotud Saksamaaga rohkem kui Venemaaga · Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730
Rahvuslik liikumine: Palvekirjade aktsioon. -1840-1850.aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse, mis jäi püsima veel järgnevatel aastakümnetel. -Eriti suuri lootusi seati keiser Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. -1864.alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva -Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. -9.novembril 1864.a. õnnestus delegatsioonil Tsarskoje Selos tsaariga kokku saada. Uus vallaseadus -1866.kehtestati uus vallaseadus
eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada senist saksa ülemvõimu vene omaga. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestalsi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades.
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. 3
Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson (radikaalsem suund, baltisakslaste vastane) ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte "Sakala", millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen oli väga populaarsete ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees". Jakob Hurt oli
Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".
Mis on venestamine. Millist kahju tõi venestamine eestlastele`? Venestamine on venepäraseks tegemine, siinsed provintsid tehti teiste Vene riigi osade sarnaseks, Baltisakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, asjaajamiskeeleks muutis vene keel. Eestlastele tõi see kahju nii, et nende kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi. Paljud senised rahva poolt valitud vallategelased lasti lahti. Vallavalitsused ja kohtud kelle eelmine keiser oli vabastanud mõisnike eestkoste alt, seati nüüd Venemaalt saadetud talurahvaasjade komissaaride järelvalve alla. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rahvustunde süvendamisele, asustuspildile. Tööstustele- võimaldas paremini vabrikuid ja tööstusi toorainega varustada. Põllumajandusele- võimaldas nt värske piima ja koore turustamist nii suurematesse eesti linnadesse kui ka Peterburi.
üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt · kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu · kõigeim võim- vallavolikogu · valla eesotsas-vallavanem · vallseadus pani aluse poliitikale Johann Voldemar Jannsen · 1819-1890 · pärit Vändrast · oma leht- 1857 ,,Perno Postimees" · tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus
J.Anvelt -Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Kirjuta sündmus 1700-1721 Põhjasõda http://www.abiks.pri.ee 1906 I eesti keelne gümnaasium 16. II 1918 Leedu iseseisvumine 1869 I Eesti Üldlaulupidu 1909 Eesti rahvamuuseumi rajamine 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1870 I raudtee Eestis märts 1917 veebruari revolutsioon, Vene tsaar loobub troonist 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1689 ilmub I Läti keelne piibel 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" nov. 1917 Oktoobri revolutsioon 1783-1796 Katariina II asehalduskord 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1680 Suur reduktsioon
1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Majanduslikud raskused sundisid Jannseni kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Esimene üldlaulupidu. 18.-20
1710.a oli Liivimaal tugev katkulaine, mis nõrgestas oluliselt kaitsjaid. Tallinna kapituleerimisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. 1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.1.5.Suurmärgukiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 3.2 20. sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 3.2.1. Tartu liberaalid ja Tallinna radikaalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 3.2.2. 1905. aasta revolutsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 3.2.3. Esimene maailmasõda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12 3.2.4. Tartu Rahukonverents . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 1
Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest, töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, 1872
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine.
USA kiire tööstusliku arengu põhjused: · Arvukas sisserännanud tööjõud · Maavarad · Raudteede ehitamine (sidus riigi erinevaid osi) · Puudusid suured sõjalised kulutused Mõisted. Jaosmaade seadus Seadus, mille A.Lincoln kehtestas kodusõja ajal ja see seisnes selles, et endised orjad said sõjaliste teenete eest tasuta maad. Venemaa 1855 aastal sai Venemaa impeeriumi keisriks Aleksander II, kes valitses kuni 1881. aastani. Ta kehtestas reformid, et päästa riik süvenevast kriisist. Pärisorjuse kaotamine Eestis ja Venemaal Millal? Valitseja? Eestis 1816 & 1819 Eestis Aleksander I Venemaal 1861 Venemaal Aleksander II Positiivsed tulemused? Mõlemad Talupojad ei kuulunud enam mõisnikele, nad vabanesdi sunnismaisusest ning neile anti perekonna nimed. Negatiivsed tulemused? Mõlemad Maa jäi kuuluma aadlikele, mida talupojad pidid rentima Suurte reformide peamised tulemused.
· Anti omavalitsusele vallakohtu senised politseilised funktsioonid; · Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil paiknevad talupojad; · Väikesed vallad ühendati lähelolevate suurematega 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses · Masina- ja metallitööstus Tallinnas · Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist toodeti Eestis · Tekstiilitööstus Narvas 5) Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut? · 1870 .a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin, hiljem loodi Tapa-Tartu-Valga-Riia liin, veel hiljem Valga-Võru-Pihkva. · Kaubavahetuse võimalused suurenesid, suurte punktide lähistele kogunes rohkem inimesi elama linnastumine. 13. Rahvuslik liikumise algus Eestis. 1) Rahvusliku liikumise mõiste, etapid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
