Eesti Vabariik (1920. 1940.a) 1. 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused) SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED: Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim. Puudus presidendi ametikoht. Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli. LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate ar...
Gripp (Influenza) Eliis Pints 9b Kadrioru Saksa Gümnaasium Levik Levib piisknakkusena: köhides, aevastades või süljepiiskadega saastunud esemete kaudu Kindel levimispiirkond puudub Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik ...
Eesti II maailmasõja aastail 1. Iseloomustage ja analüüsige Molotovi-Ribbentropi pakti millal sõlmiti? sisu? hinnang 2. Kirjeldage Inglise karikatuuri " Kindlustusagent". Mis on selle karikatuuri sõnum? Tõlge: väikeriigid, Venemaa, paktid. 3. Baaside leping/ Vastastikuse abistamise pakt Millal sõlmiti? Mis toimus samal ajal Euroopas? Milline oli pakti sisu? Kuidas oli sellega seotud "Orzel"? Miks kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile alla? Hinnang allakirjutamisele. Milline muudatus toimus Eesti valitsuses pärast pakti sõlmimist? Milliseks kujunes Läti ja Leedu saatus? 4. Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt Millal esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi? Milline oli selle sisu? Kas Eesti oleks saanud ultimaatumi esitamist ära hoida? Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TÖÖSTRESSI ANALÜÜS Analüüs Pärnu 2013 ESIMENE OSA 1.1 Küsimuste vastused 1. Millised mudatused on toimunud Euroopa tööturul viimastel aastatel? Tööstress on tekitanud kasvava huvi Euroopas viimaste aastatega. Töökoht on muutunud tänu majanduse üleilmastumisele. Töökoht hõlmab endasse rohkelt uusi teadmisi ja suhtluse tehnoloogiat, kasvavat mitmekesisust töökohtadel ja inimeste jaoks on kasvanud hingeline töökoorem. 2. Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas. 3. Milliste haigustega seostatakse tööga seotud stressi kõige enam? Tööga seotud stressi seostatakse kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusteg...
Tööstusrevolutsiooni eeldused Tehnoloogiline areng, leiutati palju uusi masinaid, mida hakati tootmises üha enam kasutama.Manifaktuurid asendusid vabrikutega. Kuidas on mõjutanud industriaalühiskond 19. sajandi eluolu. Muutused eluviisis, vaimulaadis, ühiskonnas, tootmises. Millal ja kus tekkis. Proletariaat, kodanlus. Inimesi tabas tööpuudus, toimusid tööliste protestid,samas said paljud kaubad paremini kättesaadavaks, tootmisviljakus suurenes ja hinnad alanesid, proletariaat-palgatöölised, kodanlus- sinna kuulusid kõik ülejäänud(haritlased, pankurid v.omanikud jne) Konservatism?mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. töötajate olukorra parandamine kahjustab riigi konkurentsivõimet. Edmund Burke Liberalism?uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. iik ei tohi sekkuda ei maj...
Tööstress rätsepa erialal Tööstressist võib rääkida kui väsimusest, mis võib areneda haiguseks. Tööstress kahjustab nii tervis kui ka segab tööd ja ei tea kuhu see võib edasi viia. Mis põhjuseks võiks olla? Need on: pinged tööl, kuna rätsepaeriala ja õmblemine seotud suure koormusega; siis töökorraldus, töö sisu, pinged kolleegdega. Stressiks võib olla rohkem veel õpekava, iga õpetaja peab jõudma piiratud ajal õppekava ära täita. Eelkõige avaldub see ebarütmipärases töös ja ületunnitöö suures osatähtsuses, samuti kiires töötempos. Stress võib olla algatada kui klient on väga kapriisne, mis tihti juhtub rätsepa töös. Juhtub kui õmbleja/rätsep rikkuvad materjali või sama tihti kui valesti arvestavad materjali. Rätsepal on selles mõttes suur vastutus võetud töö vastu. Stressiks võib arvestada siis, kui töö koht valesti planeeritud. S.t. seda, et kui tooli kõrgus on vale, töö koht ei vastuta standarditele. Sellest tulevad kutsehaigused ja ...
10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuning...
TUBERKULOOS Tegi:Ata Oguz Akgun 9a Juhendaja: Anu Teppo Sümptomid Väikesed palavikud K aalulangus Öine higistamine Nõrkus Mõningatel juhtudel on ka Köha Rögaeritus Hingeldus Valu rindkeres Ennetamine Tuberkuloosivastane vaksineerimine-seda alustatakse juba vastsündinueas ja korrataksa 7 ja 14 aasta vanuses. Vältida tuberkuloosi haigetega kontakti. Pesta käsi korralikult Ravi Tuberkuloosi ravitakse 3-5 ravimit kombineerides ja see kestab 6-12 kuud. Tuberkuloosi ravi on eriti efektiivne, kui ettekirjutatudravimeid võetakse regulaarselt kogu raviperioodi vältel. Levik See on levinud terves maailmas, aga rohkem Aafrikas ja Aasias. Venemaal ja Balti riikidel Tagajärjed Parast Vaktsiini võib olla palavaki ja keha peal punne ja võib tekkida kõhu valu. Huvitatud Fakti...
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel. Teine maailmasõda. 1. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 2. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi ...
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
Kordamisküsimused 3. kursuse 2. kontrolltööks (11. klass) 1. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide tunnusjooned. Oskad välja tuua, mille poolest on totalitaarsed riigid autoritaarsetest riikidest karmimad. Lisaks näited konkreetsetest riikidest (näit. NSVL või Saksamaa). Autoritaarne riik Totalitaarne riik Võim on koondatud ühele isikule Võim koondatud ühele juhile ja või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus Rahval puudub võimalus oma (inimõiguseid rikutakse; juhtude otsuseid mõjutada. kõrgemaiks saaduseks on Konservatiivsed väärtused, diktaatori suva). vägivalda ei propageerita. Jäik diktaktuur Pehmem diktaktuur. Hitler, S...
Genitaalherpes 9.klass Saskia Sõrmus, Tamur Hans Terve Juhendaja: Merle Soots Vaida, 2016 Mis haigusega on tegu ● Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Millised on sümptomid ● Sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas ● Palavik ● Valud lihastes ● Lümfisõlmede suurenemine Kuidas vältida genitaalherpest ● Haigust aitab vältida kondoomi kasutamine. Haiguse tagajärjed ● Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. ● Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel. ● Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Kasutatud kirjandus ● http://www.derma.ee/articles.php?id=66 ● http://static.inimene...
Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus 18.11 Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada ebatäpseid termineid. Selline olukord muudab õiguse tõlgendamise(interpretatsioon-tõlgendamine) tema rakendamisel hädavajalikuks. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise vajadus: Et saada aru terminitest Kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ül on nüüd välistad...
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikuse abistamise lepingute sõlmimist, mis aga oleks tähendanud seda, et Punaarmee siseneb nendesse riikidesse. · Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stal...
Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Millal stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine · nõutus, tähelepanu ahen...
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadess...
Ohud internetis Kuidas internetti ohutult kasutada ? Koostaja: AnneLy Milliseid ohte ise teate? 1. Väärkohtlejad 2. Küberkiusajad 3. Sobimatu sisu 4. Arvutiviirused 5. Eksitav info & ahelkirjad Väärkohtlejad · Väärkohtlejad on interneti teel oma ohvreid leidvad pedofiilid ja ärakasutajad. · Erinevates populaarsetes noorte ja laste suhtlus keskkondades (rate, mängukoobas, orkut) otsivad nad välja lapsed, kes ei oska neis ohtu näha. · Nad manipuleerivad, esitavad ultimaatumeid, ähvardavad ja lõpuks keeravad su ümber sõrme kuni laps ei leia enam olukorrast väljapääsu. · Tihti kardetakse pöörduda vanema inimese poole. · Väärkohtlemise tagajärjeks võib olla sassis närvikava ja enesetapp. Heaks näiteks on Viljandimaa poisi enesetapp. Küberkiusajad · Küberkiusajad on mingi punt inimesi, kes saadavad korduvalt Internetis ähvardusi, õelad emaile jms. Samuti meelitavad ohvritelt pers...
Eesti taasiseseisvumine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul ma...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palj...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatika teaduskond Automaatikainstituut Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palj...
Jätkusuutlik Eesti mis ja milleks? Kirjeldades iga eesmärgi sisu, komponente ja mõõdikuid, eesmärgi saavutamisega seotud ohte ja saavutamise põhimehhanisme ning soovitavat seisundit aastaks 2030, analüüsitakse Eesti pikaajalises arengustrateegias SE21 ühiskonna jätkusuutliku arengu eeldusi üleilmsete arengute kontekstis ja püstitatakse neli esmapilgul üsna vastuolulist eesmärki: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus; · heaolu kasv; · sidus ühiskond; · ökoloogiline tasakaal. Üks SE21 paradokse on, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskonnas toimub selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Seega on jätkusuutlik see Eesti, kus on kindlustatud eesti kultuuri püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on tähtsad ja ühtegi neist ei saa teisega asendada. Kui seame eesmärgiks Eesti jõudmise viie rikkama Euroopa rii...
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika). Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine....
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
,,Teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus" (B.Gracian) Inimene teeb oma elu jooksul rohkelt tegusid ja räägib palju. Need sõnad ja toed võivad olla nii head kui halvad ning seetõttu jätavad nad erineva jälje. Baltasar Gracian on öelnud, et teod on inimese elu tõeline sisu, sõnad on selle kaunistus. Sellest ütlusest järeldub, et teod on tähtsamad kui sõnad. Kas see on tegelikult ka elus nii? Teod jätavad suurema jälje kui sõnad. Võtame näiteks vägivalla, mida on nii verbaalset kui ka füüsilist. Need mõlemad teevad küll haiget, kuid erineval moel. Kui keegi lööb kedagi, siis saab inimene haiget ja võib tekkida vigastusi, mille paranemine võtab aega ja millest võib arm jääda kogu eluks. Vaimne vägivald teeb samuti haiget, kuid seda on kergem unustada. Alati võib solvaja andeks paluda ning asi on unustatud, kuid löömise tagajärjed võivad jääda alatiseks. Lisaks on ...
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE OLEMUS • REÕ kujutab endast reeglite kogu, mis rakendub puutumusel teiste riikide õigusega. REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt ren...
Tund 1. Geograafia ehk maateadus. D-maps.com Maateadus on teadus, mis uurib looduslikke ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Inim-ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19.sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. Sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mi...
Eesti taasiseseisvumine Kui 1986. aastal taheti rajadafosforiidikaevandust, loodi selle vastane kampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis, kus avalikustati Molotovi Ribbentropi Pakti Eesti grupp. Selle eesmärgiks oli tuua päevavalgusele 1939. aasta Hitleri ja Stalini vahelise kokkuleppe tegelik sisu ja tagajärjed. Korraldati maaleavaldus Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud. Oli kaks tähtsamat organis...
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · E...
Taasiseseisvumine 1987 1987 - fosforiidikampaania. Eesmärk Protestida fosforiidikaevanduste vastu mida taheti Eestisse rajada. august 1987 - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Loodi selleks, et tuua päevavalgele tõeline sisu ja tagajärjed Baltimaale. 23. august 1987 - Tallinna Hirvepargis toimus poliitiline meeleavaldus. Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp. aprill 1988 - Eestimaa Rahvarinne. Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakka...
Kas suudame arvestada internetis peituvaid võimalusi ja ohte? Tänapäeva maailmas on interneti kasutamine osutunud väga populaarseks. See on kujunenud peamiseks info- ja suhtlusallikaks. Oleme jõudnud oma tehnoloogiaga nii kaugele, et arvuti ei olegi enam ainus interneti külastamisvõimalus: nüüd on võetud kasutusele ka ,,targad" telefonid. Terve see tehnoloogiaareng kergitab inimeste soove kasutada erinevaid internetiportaale. Aga kas suudetakse arvestada seal peituvaid võimalusi ja ohte? Esimeseks ohuks võib pidada kiiret informatsiooni levikut, mille sisu ei pruugi vastata tõele. Inimesed, kes loevad neid, võivad alustada arutlemist teemadel, mille järgi tegelikult puudub vajadus. Sellega kaasnevad teatud rühmade tekked, mis võivad tuua segaduse ühiskonda ja ka erinevate rahvuste vahele. See kõik võib viia massirahutusteni, mis on näiteks praegu väga populaarsed lõunamaades ja ka mujal maailmas. Kuna globaliseerumine on täna...
Gonorröa Mis on gonorröa? · Sugulisel teel leviv nakkus,mis esmalt kahjustab limaskesti,kuid QuickTime and a hiljem võib verega decompressor are needed to see this picture. levida üle kogu organismi. Tekkepõhjused · Tekitajaks on Neisseria Gonorrhoeae ehk gonokokk. · Gonokokk elab kusiti,emakakaelakanali,päraku ja silma sidekesta kattekihis. · Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele,limaskestade kokkupuutumisel,tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sümpomid (1) · Gonorröa avaldub tavaliselt 1- 16 päeva pärast nakatumist. · Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. · Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks.Samuti on valus urineerida Sümptomid(2) · Naistel on kõige sagedamad infektsioonid emakakaelal. · Kõige sagedasemad...
Eesti taasiaeseisvumine 1985- 1991 1. Uus ärkamisaeg 1917-1991 NSVL 1979 NSVL täiesti alla käinud > tungib Afganistani > neelab palju raha > vihastab lääneriike > lääneriikide sanktsioonid NSVL vastu 1985 tuleb võimule M. Gorbatšov ja algab perestroika(majandusreform) ja glasnost (avalikustamine) 1986 avalikustas Moskva kava Eestisse fosforiidikaevanduste rajamiseks 2. 1987 kevad fosforiidikampaania august MRP-AEG (Molotovi-Ribbentriopi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) eesmärgiks avalikustada 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja tagajärjed Balitmaadele 23. august Hirvepargi poliitiline meeleavaldus kõneleti avalikult MRP sobingust esimene režiimivastane massimeeleavaldus järgnes propaganda osalejate mustamiseks aasta lõpp loodi EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts) esimene demokraatlik üle-eestiline massiorgani...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise ...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2016/2017. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitseväärtus. Summaarne looduskaitseväärtus. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse ideede areng. Looduskaitse arenguetapid Eestis. Olulisemad sündmused ja isikud (K.E. Baer, A.Th von Middendorff, G. Helmersen, C.R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari...
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„et...
Asjaõigusseadus- kitsenduste talumine Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. Asjaõiguseks on omandiõigus ning piiratud asjaõigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Lisaks võib seaduses eelnevalt nimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. Kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seejuures juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele isikutele. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina. Avalik-õiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta või lõpetada ai...
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT ...
1. Võrdle poliitilist elu demokraatlikus ja diktatuurses ühiskonnas. Demokraatlikus ühiskonnas on võimalik oma esindajate poolt hääletada ja osaleda riigi valitsemises, diktatuuris ei saa oma sõna sekka öelda, hektib tsensuur ja riiki juhib üks inimene või mingi kindel grupp. 2. Seleta mõiste vabadussõjalised. vapsid, eestlased kes võitlesid vabadussõjas. Vabadussõda toimus 1918-1920. Vapsid muutsid põhiseadust, nende oma võeti vastu. Demokraatiast autoritaarseks diktatuuriks. 3. Näita kaardil Siegfrigi kaitseliini. Saksa ja prantsusmaa vahel. Saksa poolel. 4. Võrdle massikommunikatsiooni demokraatlikus ja mittedemokraatikus ühiskonnas. Mittedemokraatlikus oli peal tsensuur massikommunikatsioonidel, oli ainult üks arvamus. Demokraatlikus oli palju arvamust. 5. Mille kohta käib USA presidendi Rooseveldi ütlus: ,,Tehke midagi, kui see toimub tehke veel!"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia ...
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess · tähelepanu rahvuskultuuril · nõudmised keskvõimule · rahulolematuse avaldamine ENSV juhtkonnale Eesti Rahvastiku Sõltumatuse Partei · esimene poliitiline erakond ...
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-122...
Juridica 2010/7 Tehingu vorminõuded ja nende järgimata jätmise tagajärjed Karin Sein lk. 508-516 1. Sissejuhatus Alates 2002. aasta 1. juulist kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse *1 (TsÜS) 4. peatükk reguleerib tehingu vormiga seonduvaid küsimusi. Tehingu vormi sätete peamiseks eeskujuks olid Saksamaa tsiviilseadustiku *2 (BGB) vastavad sätted, kuid paljuski tugineti ka 1994. aastal jõustunud ja kuni 2002. aastani kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse *3 (1994. aasta TsÜS) normidele. Käesolevas artiklis antakse esmalt ülevaade peamistest tehingu vorminõuete uuendustest võrreldes varem kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadusega, käsitletakse vorminõuete ulatust ja funktsioone ning seejärel analüüsitakse vorminõude järgimata jätmise tagajärgi Riigikohtu asjakohaste lahendite põhjal. 2. Peamised muudatused tehingu vorminõuete regulatsioonis 1994. aasta TsÜS-ga võrreldes Peamisteks muudatusteks tehingu vorminõu...
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
Globaliseerumine Sõna "globaliseerumine," on kuulnud iga inimene, aga kas ta selle täpset sisu teab, selles ei saa täitsa kindel olla. Püüan leida vastuseid sellel teemal. Käistlen seda teemat ka Eesti seisukohalt. Mida see kaasa toob? Mis nii saada võib? Tuleb leida lahendusi, mitte seista paigal ja vaadata mis saab. Globaliseerumine, mis see on ja mida ta endast kujutab? Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused. Ülemaailmastumist põhjustavad mitmesugused tegurid, eelkõige majanduslikel ja poliitilistel põhjustel. Majnadust seostatakse eelkõige väliskaubandusest tulenevate nähtustega, selle tõukejõuks on üha suurenev tehnoloogia areng. Missugused tunnused on siis globaliuseerumisel? · Majanduslikud tunnused: rahvusvahelise kaubanduse kasv, suurte kapitalide liikumine üle maailma, rahvusvaheline pank (IMF). Seetõttu loodi mitmesuguseid erine...
AJALUGU- KESKAEG(pt. 8-12) 1. Eesti ala valitsemine ja pärast Jüriööd Jüriöö ülestõus -> talupoegade põgenemine (Venemaale, Soome, Rootsi) -> kokkulepped mõisnike vahel Talupojad said koormiseid juurde, teotöö, kümnise maks (110-> 14 mõisnikele), raha rent, teotöö. Mõisinike kontrolli kasv -> feodaal maale elama -> mõisate ehitamine Eliidi häving Karistused -> Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Saaremaa 2. Jüriöö ülestõus ja selle tagajärjed Taani müüs oma valdused ära. Kui ennem oli maaisandaid neli siis nüüd kolm- saare- lääne piiskop, tartu piiskop, liivi-ordu meister) 3. Linnade teke ja valitsemine Keskaegsed linnad- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide Olid mõisad, kaubateed ja kaubateede ristumiskohta tulid sulased, kes ootasid kaupmehi, et kaupa müüa. Kuna kaupmeestel oli ka asju vaja, kes ehitasid sinna maj...
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...
Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud seadus annab samuti ka märku riigi probleemidest ning millised võivad olla selliste probleemide tekitamise tagajärjed. Kuigi Eesti riigis käib suur osa inimestest tööl, ei tea paljud lepingutest ja seaduste...
PAEKTU SAN PROBLEEM: KLIIMA SOOJENEMINE Tallinna Reaalkool, 10 A klass Evely Kaasiku ASUKOHT Aasias, Hiina ja PõhjaKorea piiril (A) PAEKTU SAN KUI MÄGI Stratovulkaan Suurem osa alast jääb Hiina poolele. Väga paljudele jõgedele alguseks (nt Tume, Yalu) Kõrgeim tipp on Janggun (~2700 m). Tekkis 2160. aastal e.Kr. Viimati purskas 1903 aastal. KLIIMA Ilm võib mäel olla väga tujukas. Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsio...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL Teadusreferaat Tallinn 2013 Sissejuhatus Kõik me oleme autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid tihtipeale me lihtsalt ei oska seda endale teadvustada. Ükski raamat, film või muusikapala ei sünni ilma, et mõni või mõned inimesed selle kallal palju vaeva ei näeks. Sellise töö tulemust nimetatakse teoseks ja autor saab sellele autoriõigused. Kiri sõbrale või artikkel ajalehte, koolikirjand või joonistus, ülikooli referaat või kursusetöö kõik see igapäevase tegevuse tulemus on kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
