aasta sügisest 1940. aasta kevadeni? Kuidas nimetatakse Eesti ja tema naaberriikide poolt 1920. aastatel kavandatud liitu julgeoleku kindlustamiseks, mis jäi siiski loomata? Kuidas nimetati 1925. aastal loodud kultuuri rahastavat asutust Eestis? Eesti Kultuurkapital Millise sõnaga tähistatakse Austria liitmist Saksamaa külge 1938. aastal? (saksakeelne sõna eestikeelses häälduses) Anšluss Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma valitsus? Rahvavalitsus Milline rahaühik kehtis Eestis kuni 1928. aasta rahareformini? Margad ja pennid Kuidas nimetatakse perioodi 1938-1940 Eesti ajaloos? Baaside ajaks ?????? Kuidas nimetatakse perioodi 1934-1938 Eesti ajaloos? (kaks sõna) Vaikiv ajastu Kuidas nimetatakse 1919. aasta maareformiga Eestis loodud uusi talusid? (ainsuses) agraarreform Millist nimetust hakkas 1940. aasta juunipöörde järel kandma parlament?
Tihenesid kontaktid valismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste nõukogude Liidu vabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud" piirkonnaks. Nõukogude võm taastati Eestis 1944 aastal Punaarmee abil. Taastatud võimustruktuur sarnanes NSv omaga .. Eesti NSV ülemkogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud isiksused. Eesti kommunistlik partei ja valitsus koosnesid nn juunikommunistidest. Juunikommunistid- 1940 a juunipöörde aktiivsed osalised. 1951 aastal oli EKP's üle 18 000 liikme, eestaleid oli vähem. Hiljem lisandusid ka kohalikud eestlased. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP'd Nikolai Karotamm. Tema valitsemine tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Karotamm vabastati ametist 1950 aastal. Ja uueks meheks oli Ivan KÄBIN. Tema valitsemisega pääsesid võimule Venemaa eestlased. Ja muukeelne parteikaader.
Käsumajandusele üleminek: · Allutamine plaanimajandusele · Võõrtööliste sissevool · Uued tavad, harjumused · Eestlaste osakaalu langus MÕISTED: · Kulak- jõukas talupoeg, kasutas palgatööjõudu või põllumasinaid · Kollektiviseerimine- ühismajandite loomine- kolhooside rajamine · Küüditamine- inimeste kodust eemale saatmine · MTJ-masintraktorjaamad · Juunikommunistid- 1940.a juunipöörde teostajad 3 · Kosmopolitism- mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul · Metsavendlus- relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni aktivistide vastu Isikud: · Käbin- EKP juht · Pitka- organiseeris pealinna kaitset, sõjaväelane · Uluots- peaminister, täitis Pätsi ülesandeid pärast tolle vangistamist
Jüri Vilms – Päästekomitee liige Konstantin Konik – Päästekomitee liige Julius Kuperjanov – ohvitser Vabadussõjas, Kuperjanovi jalaväepataljoni rajaja Rüdiger von der Goltz – Landeswehri ülem Andres Larka – vabadussõjalaste liider, presidendikandidaat Artur Sirk – vabadussõjalaste liider Hjalmar Mäe – Eesti omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal Jüri Uluots – EV peaminister ja riigivanem aastatel 1939-1944 Andrei Ždanov – NSVL-i diplomaat, korraldas juunipöörde Johannes Vares-Barbarus – juunipöörde järel võimule tulnud valitsuse juht Johannes Lauristin – Rahvakomissaride nõukogu esimees Karl Säre – Eesti Kommunistliku Partei esimees Saksa okupatsiooni ajal Karl Siegmund Litzmann – Eesti Kindralkomissariaadi ülem Saksa okupatsiooni ajal Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal Nikolai Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950 Johannes Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978
lõppdaatumiks on 2. september 1945, mil kapituleerus Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üheks valikuks oli hakata juunikommunistiks ehk eestlasest kommunistiks kes tegi koostööd NSV Liiduga 1940. aastal. Sisuliselt aitasid juunikommunistid kaasa Eesti omariikluse hävitamisele. Arvan, et juunikommunistiks hakanud inimene lähtus kahest aspektist: pooldas vasakpoolset maailmavaadet ja oli rahulolematu juhitud demokraatiliku ajajärgu. Juunikommunistid osalesid juunipöörde käigus moodustatud valitsuse töös. Olen seisukohal, et juunikommunistide näol on tegemist Eesti riigi reeturitega. Juunikommunistide osakaal Eesti rahvast oli äärmiselt väike ning nende tegevus ei peegeldanud 1940. aastal Eesti rahva seisukohti. Isiklikult arvan, et ei oleks osalenud juunipöördes, sest pooldan demokraatlikke väärtusi, mitte kommunistlikke diktatuure. Teiseks valikuks võib lugeda ka metsavennaks hakkamist. Metsavendlus oli aktiivne relvastatud vastupanu
Tööstuse asemel seati põllumajandus esikohale. 7) Kuidas nimetatakse: aastaid 1938-1940 Eesti ajaloos – Juhitava demokraatia ajajärk perioodi Eestis 1939. aasta sügisest 1940. aasta kevadeni – Baaside ajastu Eesti riigipead alates 1938 – President rahvusvahelist organisatsiooni, mille liikmeks Eesti sai 1921 – Rahvasteliit maareformi käigus loodud uusi talusid Eestis – Asendustalud Eesti valitsust 1940. aasta juunipöörde järel – Eesti NSV Liit 8) Kellest on jutt? Johannes Lauristin tuntud kommunist, Rahvakomissaride Nõukogu esimees Eestis 1940-1941 (ees- ja perekonnanimi) – Soome poliitik ja sõjaväelane, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ajal – 9) Millal toimus Pätsi riigipööre, mille järel algas vaikiv ajastu? (kuupäev, kuu, aasta) – 12.03.1934
Punaarmee siseneb Tallinna. 24. november 1944. Kogu Eesti territoorium on Punaväelaste kontrolli all. Inimesed: V. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar. J. von Ribbentrop Saksamaa välisminister. Konstantin Päts Eesti president 1934-1940. Karl Selter Eesti välisminister 1934 1939. Kaarel Eenpalu Eesti valitsusjuht 1934 1939. Jüri Uluots Uue valitsuskabineti kujundaja 1939. J. Laidoner Eesti kindral. Andrei Zdanov NSV Liidu eriesindaja, juunipöörde eestvedaja Eestis. Johannes Vares-Barbarus Juunipöördejärgse Eesti peaminister, arst ja luuletaja; alates augustist 1940 Ülemnõukogu Presiidiumi (seadusandlik võimuorgan) esimees. Johannes Lauristin Rahvakomissaride Nõukogu (täitesaatev võimuorgan) esimees. Karl Säre EK(b)P esimene sekretär. Nikolai Karotamm EK(b)P teine sekretär. Hjalmar Mäe Vaps; Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal.
Eesti nimi muudeti samal päeval Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Teisalt öeldakse, et Eesti liitus NSV Liiduga vabatahtlikult. Põhjuseid on mitmeid, mis kujundavad sellist arvamust. 15. septembril põgenes Eesti vetesse kahjustusi saanud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises Teises maailmasõjas ning Poola abistamises. Teise põhjusena võib välja tuua Baaside lepingule, Narva diktaadile ja Juunipöörde dokumentidele allakirjutamise. Nõukogude Liit ei ähvardanud Eestit otseselt sõjaga, vaid pigem hirmutas, kuid Eesti teadis, et sõjaoht on suur. Eestil oli valik nende dokumentide allakirjutamise juures. Üks valik, mille kasuks Eesti ka otsustas, oli vabatahtlikult, ilma sõjata, alla kirjutada. Teiseks valikuks oli Soome eeskujul sõtta astuda. Sõdurid olid Soomest inspireeritud ja julgustatud, kuid pole teada, kas tulemus oleks olnud sama, mis Talvesõja
Vastamiseks anti kaheksa tundi ja selleks ajaks oli Eesti kõikidest suundadest ümber piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue valitsuse nimekiri, mis koosnes eesti kommunistidest. Valitsuse asendamise kiirendamiseks hakati korraldama meeleavaldusi. Miitingu survel nimetas president Konstantin Päts uue valitsuse ametisse. Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal. Põranda alt tuli välja endine EKP, kes riigipöördes erilist osa ei mänginud. Keelati teistel erakondadel tegutseda, keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste, maatameeste ja pahempoolse intelligentsi seas. Oli ka lihtsalt kaasajooksikuid ja ärahirmutatuid. Enamik rahvas vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Samal ajal tegi K
Tuli 1938. a. (7. mail samal aastal kuulutati Eesti vabariigis välja amnestia Eesti riigikorra vastu tegutsenud kommunistidele ja vabadussõjalastele) tagasi. Viibis sisepagenduses Hiiumaal, hiljem Antslas. Karl Säre astus kontakti Eestimaa Kommunistliku Partei väheste liikmetega ja pahempoolsete sotsialistidega. Kevadel 1940 EKP-s puhkenud võimuvõitluse käigus tõrjus ta tahaplaanile Hendrik Alliku, tasandades endale teed EKP etteotsa. Oli aktiivselt tegev juunipöörde teostamisel ja valiti seejärel Andrei Zdanovi soovitusel 12. septembril 1940 EKP I sekretäriks. Sellelt positsioonilt juhtis Säre 19401941 nõukogude võimu sisseseadmist Eestis. Saksamaa kallaletungi järel, kui nõukogude võimuesindajad ja Punaarmee lahkus Eestist jäi Säre Eesti partisaniliikumist organiseerima. ARRETEERIMINE Karl Säre arreteeriti saksa okupatsiooni alguspäevadel pealekaebuse tulemusel 3. septembril 1941
suruti Eestile peale järgmised nõuded: kontroll teedel anti Punaarmeele, keelati meeleavaldused, eraisikud pidid loovutama relvad. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud. * Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL)
*J. Uluots presidendi kohusetäitja - peaminister*J. Pitka Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, *H. Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht*K. Säre Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja*J. Lauristin EKP liige*J. Vares Barbarus uue valitsuse peaminister*O. Tief Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimees*A. Zdanov Nõukogude Liidu esidnaja, korraldas juunipöörde *Inkorporeerimine endasse liitnime, teise riigi maade ühendamine oma valdustega*Velikije Luki linn, kus Eesti laskurkorpus oli esimest korda rindel*Metsavennad hävituspatlajoni vastased, nende eesmärgiks oli kodumaa vabastamine võõrvägedest*,,Orzeli" juhtum Poola allveelaev tuli
pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Enne Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Eestis ainult 4500 juuti. 1940. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude võim Eestis juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul kõik juudi seltsid Eestis, ühingud ja korporatsioonid. Massilise küüditamise ajal 1941. aasta juunis saadeti vangilaagritesse ja pagendusse umbes kümme protsenti Eesti juudi elanikkonnast. Küüditatute osakaal Eesti juutidest oli seega väga suur, suhtarvult kümme korda rohkem kui eestlasi. Juutide olukord muutus pärast Suvesõja algust
vastupanuks NSVLi võimule NLKP XX KONGRESS 1956 toimunud NSVLi Kommunistliku Partei kongress, kus Hrustsov pidas 7 tunnise ettekande pealkirjaga ,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest" (salastatud kuni 1989). See vähendas Stalini isikukultust ning vihastas Mao Zedongi METSAVENDLUS vastupanuliikumine NSVLi võimule Eestis aastatel 19411953. Inimesed põgenesid metsa selleks, et näidata oma rahulolematust NSVLi võimuga JUUNIKOMMUNISTID kommunistid, kes olid seotud 1940. a juunipöörde korraldamise või selles osalemisega EKP VIII PLEENUM 1950. a toimunud E Kommunistliku Partei pleenum(koosolek), kus vabastati ametist Karotamm ja tema asemele pandi Käbin. Pärast pleenumit pidid paljud haritlased oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone SOVETSKI ZAPAD ,,nõukogude lääs", E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 ...
Täielikult okupeeritud oli Eest 17.06.1940 · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta
1930 kõrvaldas kindral J. F. Uriburu sõjalise pöördega võimult radikaalid ja kehtestas terroristliku diktatuuri. Ka presidentide A. P. Justo (1932-38), R. M. Ortizi (1938-42) ja R. S. Castolli (1942-43) ajal kontrollis armee poliit. elu; Argentina muutus saksa fasistide peamiseks tegevusbaasiks Ladina Ameerikas. II Maailmasõjas säilitas Argentiina teljeriikidele kasuliku erapooletuse ja kuulutas alles märtsis 1945 Saksamaale ja Jaapanile sõja. 1943. a. Profasistliku juunipöörde tagajärjel saavutas 1945 ainuvõimu J. D. Peron. Presidendina kehtestas ta 1946 sõjalis-natsiolistliku diktatuuri, mida iseloomustas riigikapitali sektori tugevdamine. 1950. a-te majanduslikud raskused aitasid kaasa Peroni populaarsuse vähenemisele ja ta kukutamisele 1955. 1955-58 oli võimul kindral P. Aramburu, 1958-62 leppimatute radikaalide esindaja A. Frondizi. Viimane taastas dem. Vabadused ja alustas suhtelmist sotsiaal
Massiküüditamine 14.juunil 1941. aastal. 1940. aastal vangistati Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Valdav enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Olemasolevatel andmetel hukati 1940. a vangistatutest vähemalt 250 ja vangistuses suri ligi 500; 1941. a vangistatutest hukati üle 1600 ja vangistuses suri ligi 4000. 11. 1940.a juunipöörde käigus ametisse kinnitatud valitsus lubas rahvale mitmeid hüvesid. Kas nendest lubadustest peeri 1940. ja 1941. a kinni? Esita iga lubaduse kohta kolm näidet. Lubati kindlustada rahva õigusi ja vabadusi: Ei peetud kinni: a)riigivolikogu valismistel ajal tõrjuti kõrvale kõik rahvusliku opositsiooni esitatud Kandidaadid. b)valijaid hirmutati, kui nad ei soovinud valida c)keelustati seltsitegevus. Lubati suurendada ainelist heaolu:
EESTI RIIK JA RAHVAS II MAAILMASÕJAS 1. Iseseisvuse kaotamine MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP)… 1930-ndate aastate teisel poolel valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Sa...
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud. * Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL).
Kogu maailma tähelepanu oli sel hetkel suunatud Prantsusmaale, mida Saksamaa parasjagu vallutas. Eesti Vabariigi valitsus andis järele ja lubas NSVLi lisavägedel sisse tulla. Nõukogude Liidu väed hakkasid üle Eesti piiri tulema 17. juunil 1940 (80 000 meest, paiknesid laiali üle kogu Eesti). 17. juuni õhtuks oli Eesti sisuliselt Nõukogude liidu poolt okupeeritud. * Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL).
· ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid · kehtestati ülirange tsensuur · algas kultuuriväärtuste hävitamine purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Repressioonid kulmineerusid 14.06.1941 küüditamiseks kõigis kolmes Balti riigis. 1940. a juunipöörde käigus ametisse kinnitatud valitsus lubas rahvale kirjalikult ja suuliselt igasuguseid hüvesid. Kuivõrd neist lubadustest 1940. ja 1941. aastal kinni peeti? LUBADUS TÄIDETI/MITTE Lubati kindlustada rahva EI TÄIDETUD õigusi · keelati isetegevusseltsid · kehtestati range tsensuur · viidi läbi massiküüditamine
Pika Hermanni tornist maha Eesti lipu, asendades see punalipuga. Kiirelt korraldati näidis valimised, kus igale kohale oli määratud üks Ždanovi poolt valitud kanditaat. 21.juulil kuulutas uus ebaseaduslik Riigivolikogu välja Eesti NSV (Nõukogude sotsialistlik vabariik), mis koheselt soovis liituda N.Liiduga (6.aug.1940) Kommunistlik hävitustöö 1940-1941 Kõigi nende 1940.a. muutuste ja repressioonide eesmärk oli teha Eestist lõplikult N.Liidu osa. Juunipöörde järel elavnesid ümberkorraldused ja repressioonid veelgi: Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks. Tegelik võim Eestis läks EKP-le, mida juhtis Karl Säre Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates,
Kes üritasid selgeks teha, mis tegelt toimus, hakati neid ähvardama. 17. juunil ilmus Vabaduse väljal välja loosungid, milles nõuti ühinemist N Liiduga. 21. juulil tuli nõndanimetatud Riigivolikogu kokku, kuulutas Eesti: Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 9. 6.august kuulutas NSV Liidu Ülemkogu Eesti NSV Nõukogude Liidu osaks. 10. Ümberkorraldused ja repressioonid olid tegelikult alanud juba juunipöörde ajal. Nüüd need jätkusid ja laienesid. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu, Vares-Barbarusest selle presiidiumi esimees, Vabariigi Valitsusest Rahvakomisaaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga. Tegelik võim läks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kätte. Eestimaa Kommunistlik Partei, mida juhtis Karl Säre, oli selle allüksuseks.Eesti Vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult ja osalt tapeti kohapeal, osalt saadeti Venemaale
nõukogude väed. Analoogsed sündmused toimusid ka teistes Balti riikides. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Andrei Ždanovi juhtnööride järgi ning kasutades Eestis viibivat 80 tuhandet NSVL sõjaväelast hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. Ülesanne: Vastake õpiku (§21) abil järgmistele küsimustele: 1) Tooge näiteid selle kohta, et juunipöörde tegelikuks initsiaatoriks oli NSVL. ............................................................................................................. ........................ ............................................................................................................. ........................ .............................................................................................................
Industriaalühiskonnas muutub sotsiaalne aeg oluliselt kiiremaks. Uudiste levitamise kiirusest, mida võimaldas tehnoloogiline areng, hakkas olenema ajalehe edu. Süvenev konkurents ja arenev tööjaotus olid eesti ajakirjandusse toonud reporteri, kelle ülesandeks oli kiiresti hankida uudiseid, otsida sensatsiooni ja avada avaliku elu tegelaste eraelu. Professionaalsed oskused ja eetika ei jõudnud uutele nõudmistele aga järele. EALi 1940. aasta juunipöörde järel ei suletud, nagu juhtus paljude teiste organisatsioonidega, vaid selle juhtkond vahetati ja Liit kujundati nõukogulikuks ametiühinguks. ... ja ideoloogia muutub Professionaalse ideoloogia muutumine Ideoloogia on tõekspidamiste süsteem, mis teatud väärtusi rõhutab ja teisi eitab. Teatud ametit pidavate inimeste jaoks võib ühiskonnas välja kujuneda oma ametiga seotud tõekspidamiste süsteem. Ajakirjanike kutseideoloogias esitatakse küsimusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
