Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte. 1 Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause ,,Tagasi loodusesse". 2 Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 2 Valgustatud absolutism on riigivorm, kus on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna-
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid
Euroopa köögikunst palju Päikesekuninga õukonnale Valgustatud Absolutism Preisimaal Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik Euroopas. · Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla. · 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks · Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana · Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium · Valdav osa riigi sissetulekust kulutati sõjaväele, kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega, kes vabal ajal hankisid elatist põllutöödega. · Preisimaa armee oli kuninga valitsusaja lõpuks 80 000 meest (4% elanikest), tavalise
Ivan Julm, kuid tema reformid päädisid vaid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II
Ivan Julm, kuid tema reformid päädisid vaid mõtlematu julmusega oma rahva kallal ja olid üheks põhjuseks, miks peagi pärast tema valitsusaega ootas Venemaad segaduste aeg. Tunduvalt edukamalt asus absolutistlikke ja muid reforme ellu viima Peeter I, kes võitis Rootsit Põhjasõjas, tagades sellega oma riigile suurriigi staatuse, ning püüdis Venemaad euroopastada. Peeter polnud valgustatud, küll aga ilmselt euroopalikus mõttes absoluutne monarh, eriti seetõttu, et enamikule tema reformidest oli eeskujuks Rootsi. Tema surma järel algasid riigis taas sisesegadused, nõndanimetatud paleepöörete ajajärk, kus valitsejad vahetusid suhteliselt kiiresti ja enamasti mängis sealjuures pearolli Kaardivägi. Olud stabiliseerusid alles Peetri tütre Jelizaveta Petrovna ajal (valitses 17411762), kuid temagi sõltus Kaardiväest ega omanud absoluutset võimu. *Katariina II
Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad reformid kogu Euroopas, deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati enam riigivõimule-ei pälvinud rahva poolehoidu, keelati piinamised ja
tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi ja seega oli kogu Volga veetee kuni Kaspia mereni vene võimu all. Lääne pool oli Ivani sihiks Liivimaa. Jan. 1558 alustas Ivan Liivi sõda ja varsti saavutas edu, mis tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Tartus, mis jäi venelaste kätte, toimus küüditamine Siberisse. (See oli esimene Vene küüditamine Eestis). Ivan IV alustas rünnnakut Siberile, vägi haaras enda kätte Lääne-Siberi kuid seekord ei õnnestunud kohta põlistada. Ivan IV pidas vajalikuks kindlustada vene õigeusu seisundit. Eriti oluliseks kirikukogus sai Stoglavi kogu 1551 aastal
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel
pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse; hariduse ja teaduse tähtsustamine; võitlus katoliku kiriku vastu. 8.Mida tähendab võimude lahususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust? Montesquieu arvates on tähtis on võimude lahususe põhimõte seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. Kui ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ühendatud, siis oleks vabadusel lõpp kohtunik või monarh võiks teha türanlikke seadusi ja saaks endale võtta rõhuja väe ja võimsuse. 9.Nimeta Prantsuse valgustajate Voltaire'i ja Rousseau põhiseisukohti. Rousseau vaated: idealiseeris looduslähedust, pidas rahvast võimu allikaks, esitas rahva suveräänsuse idee. Voltaire'i vaated: võitles katoliku kiriku vastu, poliitilistes vaadetes lähtus nn loodusõiguse teooriast. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II Suure valitsemisaega Preisimaal.
Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik.
kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmiste ja toetusega
Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia. Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Kodanike vabaduse kaitse.
Peale asjatundjate värbamise oli suursaatkonna ülesandeks veel tutvuda Euroopa sõjalise- ja tehnilise tasemega. Välisreisil tutvuti mitmete eurooplaslike tavadega. Samuti töötas Peeter Euroopas ka tervelt nädal aega laevaehitustöökojas, millest ta väga huvitatud oli. Euroopast tagasi Venemaale suundudes saadi teateid Venemaal puhkenud streletside mässudest, mis sundis tagasiminekuga kiirustama. Ravas tehti aga üks pikem peatus, kus Peeter kohtus Poola kuninga August II ' ga ehk Friedrich August Tugevaga. Diplomaatilised läbirääkimised lõppesid aga edutult. Euroopa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud.2 August II pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Tagasi Venemaale suunduti rohkem, kui 900-liikmelise meeskonnaga, kuhu oli lisandunud hulgaliselt värvatuid. Reformide ajastu Kui oldi 1698. aasta septembris tagasi Moskvasse jõutud, keelas tsaar Peeter I pikkade varrukate ja hõlmadega kuued, samuti lõigati maha ka bojaaride habemed. Nüüdsest
Prantsusmaa teed ehitama ise) 5) Kaotada feodaalsuhted, sest nad takistasid turumajanduse arengut. Kuna paljud protesteerisid Turgot uuenduste vastu, siis saadeti ta erru ja reformid tühistati. Kokku kutsuti notaablite kogu(tähtsaimad isikud riigis), et kehtestada üldine maamaksu kohustus, kuid see ei õnnestunud. Riik oli pankrotis ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Järgnes Suur Prantsuse revolutsioon, kuninga kukutamine ja vabariigi loomine. Absolutism 1) monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda. 2) Kuningad lähtusid jumaliku õiguse postulaadist. Rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkusest. 3) Lähtusid riigi huvi teooriast- kui riik on kuidagi ohustatud, siis ei ole valitseja tegevusel piiranguid. (õigustus türanniale) Luis XIV, Friedrich Wilhelm I(Preisimaa), Maria- Theresia(Austria) Valgustatud absolutism Valgustuse mõjul tekkis 18. saj kriitiline õhkkond
puritaane tagakiusamise eest. (Saksamaale, madalmaadesse) c) Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks. 4. Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal Kujunesid välja poliitilised parteid. a) Juhtivaks suunaks oli independenlus. · Toetajaskonna moodustasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis. · Oliver Cromwell sõjaväe reform tugevdas distsipliini. · Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele. · Südametunnistusevabadust vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta. · Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I (1649). · Independenditest said vabariigi pooldajad.
Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand - Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus
maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart. Ta seadis oma eesmärgiks kehtestada absolutismi, mandri-tüüpi isevalitsus, kus monarh on seadustest üle. Välismaalase ja katoliiklasena ei saavutatud aga inglaste usaldust, vaid mindi parlamendiga konflikti. Charles I ajal läks parlament kuninga avalikult tülli. Charles I põhiseaduse rikkumisest ärritunud parlament koostas 1628 Õiguste petitsiooni, mis oli mõeldud valitseja võimu piiramiseks. Seal sisaldusid ka esimest korda kaasaegse põhiseadusliku valitsemiskorra jooned, näiteks tohi tohtinud parlamendi loata rahvalt nõuda mingeid makse. Charles I
Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja
Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjanduszanri- filosoofilise jutustuse ja romaani. 2. tähtsamad esindajad koos nende ettekujutusega ideaalsest riigikorrast! Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning 1)positiivse külje ja 2) negatiivse külje! · Sõjaväereform- värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. · 1722. a. seati sisse teenistusasmesik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja
Absolutism varauusaja Euroopas: 17.-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopast. Inglismaa valitsemises oli näha absolutistlikke jooni kodusõjaeelsel (1603-1642) ning restauratsiooni ajajärgul (1660-1688). Absolutistlikku valitsemisviisi polnud Euroopa vabariikliku korraga riikides Hollandis ja Sveitsis ning ka Poolas. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le omistatav lause "Riik see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht
9.-10. Konsulaadi kehtestamine ja Napoleoni võimuletulek (brümääri 1799 nov riigipööre) 7. Vasta küsimustele: 1. Millised olid Viini kongressi eesmärgid/ülesanded? a) Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Millised olid kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted? Arvestas eelkõige suurriikide soove, mitte aga üksikute rahvaste huve ja etnilisi piire. Lisaks sõlmiti kokkulepped seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamiseks ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamiseks. Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks tugevamaks Venemaa sai endale Soome, Poola, Bessaraabia Inglismaa sai Malta, Kapimaa, Lõuna-Aafrika, Tseiloni ja Kagu-Aasia Austria sai Lombardia ja Veneetsia itaalia, Galiitsia Ukrainas Preisimaa sai Reini ja Vestfaali piirkonna Põhja-Saksamaal
religioossus. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. 13 Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi, missa ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi niisugune raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaid. Tähtsamad reformatsiooniga seotud isikud Martin Luther, Leo X, J. Bugenhagen, P. Melanchton, Friedrich Tark, Karl V. Saksa talurahvasõda 15241525, mille tuumikala ulatus Schwarzwaldist Tüüringini. Vürstivõimu tugevnemine ja rooma õiguse sisseviimine piiras talupoegade kasutusõigusi metsale, heina ja karjamaadele ning veekogudele, nad kaotasid jahi ja kalapüügiõiguse, nende andamid ja koormised aga suurenesid. Soov saada tagasi
tulemusel sai riik valdusi isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa domineerimisele Euroopas. Nende ajal kujunes merkantilistlik majanduspoliitika ja range klassitsistlik kultuur, mis avaldus nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, kus nõuti täpsust, napisõnalisust ja selgust. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisim edendaja oli ilmselt René Descartes. Saksamaa Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks Saksamaa suurimaid ja mõjukamaid riike, kuid võrreldes Habsburgide Austriaga nõrk, samuti jäi ta tähtsuselt alla mitmele teisele Saksa riigile, kuna Saksimaa hertsog oli ühtlasi Poola kuningas ja Baieri hertsog valitses tunduvalt rikkamat maad. Muutused olid alanud 17. sajandil, mil Brandenbugi kuurvürst Friedrich Wilhelm tugevdas oma sõjaväge ja liitis Preisi hertsogkonna Brandenburgiga
Rahva kasvav lugemisoskus lubas eestikeelsete trükiste avaldamist. Ka piibel tõlgiti eesti keelde. Lõunaeesti keeles avaldati 1686. Aastal Uus Testament. Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 4.EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa, mida kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu (piibel, kirjandus). Põhjasõda tõi kaasa Eesti alal koletu laastamise. Kuna Rootsi kaotas Põhjasõjas sai Eesti endale uue omaniku, kelleks oli Venemaa. Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) kubermanguks. Eesti läks Vene võimu alla 18 sajandi alguses. Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus.
see soodustas luteri usu levikut. Õpetamiseks loodi rahvakoolide võrk. Forselius algatas Eestis koolielu. 17.saj algul alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus, asutati Tartu ülikool. Avaldati lõunaeestikeelne Uus Testament. Gustav II Adolf lasi Eestisse mitmeid koole rajada ning kirjutas alla Tartu Ülikooli loomise lepingule. 4. EESTI VENE RIIGI KOOSSEISUS (lk 50-52) Millal ja millega seoses läks Eesti Vene võimu alla, mõisted Eestimaa ja Liivimaa, mida kujutas endast Balti erikord, talupoegade olukord, kultuurielu (piibel, kirjandus). Esti läks Vene võimu alla pärast Põhjasõda 18. sajandil, 1721. Eestimaa oli Põhja-Eesti ning Liivimaa Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Balti erikord oli Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid Rootsi aegsed seadused, ametnikeks jäid enamasti sakslased, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, linnaelanikkonna moodustasid endiselt eestlased ja sakslased
ja Habsburg-keisrite võimukaotus. Saksamaa jäi ilma poliitilisest keskvõimust. - Saksamaa keisririik koosnes üle 300 vürstiriigist, vabalinnast ja piiskopkonnast, mis olid praktiliselt iseseisvad (nt. Said sõlmida lepinguid võõrriikidega) (vürstid absoliitsed monarhid) - Riigiseisuste suveräänsus = Saksamaa keisrit sidusid Saksamaa riigipäeva otsused, mis puudutasid sõjaküsimusi ja üldriiklikku seadusandlust (Keiser absoluutne monarh vaid Austrias) Tulemus: - Saksamaa Habsburg-keiser võis loota ja toetuda vaid oma pärusvaldustele Austrias ning Böömimaal ja Ungaris (Nende troon kuulus automaatselt Habsburgidele) Vestfaali rahulepingu tagajärjed: 1. Euroopas kadus Habsburgide hegemoonia oht. 2. Saksamaa poliitiline killustumine umbes 200 aastaks. Püha Saksa-Rooma keisririik lagunes Saksamaa riikide liiduks.Territoriaalriiklus võitis universaalriigi idee Saksamaal) 3
valitsemisaega varjutab Põhjasõda (1700-1721). Pärast esialgseid võite taanlaste ja venelaste üle tungis Venemaale, kuid sissetung lõppes 1709 Poltaava all hävitava kaotusega. Ta jätkas siiski sõdimist ja sai Fredrikshaldi piiramisel surma (Beazley 2002:496). 2.1. Dünastia Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi. Karli õukonnas kasvas aga üles tema õepoeg Schleswig-Holsteini hertsog Karl Friedrich, kes pidi saama Karli järglaseks Rootsi troonil. Karl Friedrich aga osutus pärast Karli surma otsustusvõimetuks ning troonile tõusis Rootsi kõrgaadli toel Karli õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Kuna Karlil ega Ulrikal rohkem lapsi polnud, lõppes nende ainsa poja, Karl XII surmaga Pfalzi dünastia (et.wikipedia.org). 2.2 Elulugu ja saavutused Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanem, ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15- aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma
Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis 18. saj. II poolel nende maksukoormust tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4. juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon.
Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis 18. saj. II poolel nende maksukoormust tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4. juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele. Sellele järgnes iseseisvussõda ameeriklaste ja inglaste vahel. Pärast vahelduva eduka toimunud sõjategevust piirasid ameeriklased inglaste väed sisse ning võitsid. 1783. aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon.
Valgustusideed levisid kiiresti vaatamata selle, et kirikud üritasid valgustusideede levimist takistada. Valgustuse tulemusena suurenes sallivus ühiskonnas ning kiriku roll vähenes. 8. Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias Valgustatud absolutismi nimetati sellist valitsemisviisi, kus valitsusohjad olid valitseja käes, mis toimus 18.saj.ja seda kasutati Euroopas palju nt: Venemaal ja Rootsis. 18.sajandil oli tugev riik Preisimaa, kus sündis Friedrich II ja tema isa Friedrich Wilhelm I., kes oli väga karm valitseja, aga kui ta suri, asus troonile tema poeg ja tegi olukorra paremaks, kuna tegi palju muutusi. Friedrich II tõi oma valitsemisega kaasa suuri muutusi, kuna valgustajad nägid temas tõelist ideaali ja Friedrichi õukond sarnanes Louis XIV omaga ning ta ehitas Potsdami lossi nimega sanssouci. Friedrich II kuivendas soid ja ehitas nende asemele külasid ning aitas talupoegi, et nad ei laostuks ja tekitas viljamagasine, et aidata talupoegi rasketel aegadel
liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. Nende vahel valitsesid tihti tülid. Ühe sôja tagajärjel XVII s. keskpaiku oli Taani kaotanud Rootsile suuri maa-alasid: Ojamaa ja Saaremaa saared. Need kolm riiki asutasidki omavahel liidu ja alustasid sôda Rootsiga. Liidu tekkimiseks môjusid kaasa ka Rootsi uuendused meie maal.
-18. sajandil kuulus Saksa-Rooma keisririiki; eluaegne keiser; esindusorganiks Riigipäev, mis koosnes 3st kuuriast: 1)kuurvürstide kuuria 2)vürstide kuuria 3)linnade kuuria; seega polnud parlamenti; R-l oli võimu vähe, arvestades et saksa üksikud riigid olid iseseisvad. R kontrollis nt käsitöönduse korraldamist; 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli-> tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinnaks Berliin; B kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm(arendas põllumajandust); järgmine kuurvürst Friedrich III kuulutas end kunniks, temast sai Preisi kunn Friedrich I; Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks(pealinn Berliin); absolutistliku kunnivõimu loojaks Friedrich Wilhelm I(Sõdurkuningas), rõhutas ka aktiivse kaubandusbilansi ja lugemisoskuse tähtsust->üldine koolikohustus;valgustatud Preisi kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
