Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ajakirjanduse roll ühiskonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajakirjandus, demokraatlikus, rahvavõim, ümbritsevast, vaatepunkt, vahendab, segadust, vaenu, parimate, tsensuurArvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi. Neljas võim ajakirjandus hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle. Kuna rahvas on see, kes otsustab ja otsustab selle alusel mida ajakirjandus neile vahendab, on väga oluline poliitikute
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad
uue seostamisest olemasolevaga teavitamine olukordadest ja isikutest, uuendustest, muutustest ja kavatsustest. infoühiskond: näiliselt on tänaes maailmas muutunud muude toimete kõrval just kõige olulisemaks informeerimine ning näikse valitsevat info üleküllus (Bell 1975). Massikommunikatsiooni sidustav funktsioon televisioonist on saanud olulisim inimese kultuuri sissekasvatamise vahend, sest see sotsialiseerib väga suurt hulka inimesi ning vahendab neile standardiseeritud rolle ja käitumisviise (Gerbneri kultiveerimishüpotees). vaikusespiraali idee: kartusest jääda isolatsiooni valib inimene käitumise, mida esindab enamus, isegi kui see läheb tema enda tegeliku hoiakuga vastuollu. Avalik arvamus formeerub neist isikuist, kes kõvema häälega ja veenvamalt esitavad oma seisukohti ning sunnivad vastased ajapikku vaikima. Avalik arvamus on meie ,,sotsiaalne nahk", sest hoiab ühiskonda koos. (Noelle-Neumann 1980)
ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul. Tehnoneutralism Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon hea ega halb. Tehnostrukturalism Näeb tehnoloogias ennekõike toodet või produkti, mis käib kaasas ühiskonna arenguga ja on osa laiemast sotsiaalsest kontekstist. Tehnostrukturalismi põhimõtetest annab ülevaate Joonis 1, mis näitab, kuidas tehnoloogia on ühiskondliku arengu üheks komponendiks või üheks vahendiks, kuid selle areng ei ole omaette eesmärgiks. Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest
meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 4. Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 5. Viiendaks, uudissündmuste valimisel ja sündmuste tegelaste esitlemisel võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme. Pseudosündmused On võimalik anda sündmuse omadused, mille esinemisel tasub kindlasti kontrollida, kas tegu
paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. • EPRA eetikakoodeks: Teenides klientide ja tööandjate huve, pühendame me end parema kommunikatsiooni, arusaamise ja erinevate isikute, gruppide ja ühiskonna institutsioonide vahelise koostöö edendamisele. Tunnistame oma kohustusi
konventsioon. Inimõiguste konventsiooniga on ühinenud Euroopa Nõukogu kõik 47 liiget. Inimõiguste konventsiooni artikkel 8 sätestab privaatsusõiguse kaitse alljärgnevalt. Artikkel 8. Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. 2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 7.12.2000 välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 sätestab samuti privaatsuse kaitse. Artikkel 7. Era. Ja perekonnaelu austamine Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era-ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust.
Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke. Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast. Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus, haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks
TARBIJASUHTED tarbija peab jääma rahule juba esimesel kokkupuutel firmaga. AVALIK TÄHELEPANU firmat puudutava teabe tasuta kajastamine massiteabevahendites,mille algatajakseipruugi firma ise olla. REKLAAM tasuline firma toodete ja teenuste tutvustamine. MÜÜGITOETUS soodusmüügid, loteriid, kupongide kasutamine KOMMUNIKATSIOON organisatsioonisisene ja väline. Teadetetahvlid, koosolekud, e-mail, ajakirjandus, TV. SPONSORLUS vahend mõjutamaks inimesi,kes huvituvad spordist, kunstist või kespooldavad heategevuslikku käitumist. SUHTED MEEDIAGA . Suhetes meediaga on oluline: a)valida hoolikalt infot, mida kasutatakse uudistes ja ülevaadetes b)nõustuda telefoniintervjuude andmisega c)korraldada pressikonverentse,kui edastatav informatsioon on piisavalt tähtis d)kohtuda ühe ajakirjanikuga,mille tulemusel valmib põhjalikum lugu
19.saj teine pool on pidevalt ilmuva eestikeelse ajakirjanduse algus. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Kui eestikeelne ajakirjandus avaldas teateid sellest, mis Eesti maakondades sündis ja missuguseid rahvuslikke üritusi toimus, siis oli sellel informatsioonil ärksamaid ja haritumaid eestlasi ühendav ja aktiviseeriv tähendus. ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" J.Jannseni toimetamisel, sai suure leviku osaliseks. Jannsen toetas rahvuslikku eneseteadvust, arvustas ümberrahvustumist, propageeris koolihariduse tähtsust, nõudis kihelkonnakoolidesse ilmalikke õppeaineid ja võitles väljarändamise vastu, võttis
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõ
propagandistile vajalikul viisil, kasutades selleks sotsiaal-kultuurilisest taustast tulenevaid sümboleid,seteotüüpe ja emotsioonidele suunatud argumente; propaganda instrumendid on otstarbekohased ja kavakindlad toimimisviisid ning- juhised inimeste mõjustamiseks. Esimese maailmasõja aegsed tegevpropagnasistid teadvustasid pärast sõda kirjutatud teostes, et ainult kordamisest ei piisa, kui kordaja ei ole autoriteet. Kasulikum on luua tingimused, kus inimesel endal tekib ümbritsevast keskkonnast tingitud tarve üht- või testmoodi käituda. (Lippmann 1997, Bernays 2004). Propaganda eesmärkide analüüus näitab, et käsitlused tegid läbi suure arengu; kui propaganda teoreetilise käsitluse looja W.Lippmanni hinnangul piisas inimeste maailmapildi kujundamisest, siis kolmekümnendate aastate keskpaigaks oli jõutud arusaamani, et propaganda eesmärk on mõjutada mitte ainult inimeste mõtteviisi, vaid ka käitumist. Amos Kendall 1798-1869
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete
cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte; b) võitlus monopolidega mistahes majandusharus; c) ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende üle alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus); d) lobitöö kontroll; e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine: 1) riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ega risti vastupidiste eesmärkidega; 2) enesekaitsevõime;
Demokraatia vormid. Siirdeühiskond. Antiik-kreekast pärit riigikorraldus. Demakraatia (demos- rahvas; kratos- võim). DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL ESINDUSDEMOKRAATIA OSALUSDEMOKRAATIA Kodanikud valivad omale Valijaskonna kollektiivne esindajad, kes kasutavad võiu otsustamine ühiskondlikult olulise rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus Vähemustega arvestamine Demokraatia indeks: Valimisprotsess Valitsuse toimimine Poliitiline osalus Poliitiline kultuur
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu abil rikkust ringi. Riik vajab erase
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
Tsensuuri ei ole."1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konvenstioonis vastab sellele artikkel 10 ,,Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib
kohupiimakringlit? Kaheksa halenaljakat sketsi Harju Maakohtu saalist 202." Eesti Ekspress 25. 05. 2016). Kõike ühiskonnas laiduväärset ei jõua ka Jüri Saare kujutluses ideaalilähedane õiguskaitsesüsteem läbi hammustada; küsimus on selles, kas õiguskaitseteenistus tegutseb tasakaalustatult, poliitiliste ja konjunktuursete-korruptiivsete eelistusteta. Selles kahtlejaid on palju. See mõjub purustavalt ühiskonna sidususele. Ühiskonna sidusust laastab ka Eesti vaba ajakirjandus, kus vihakõne poliitilise opositsiooni vastu võib võtta uskumatuid vorme. Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on ajalehe 29. septembri (2016) juhtkirjale pannud pealkirja "Metsaline märatseb veel". Eesti suurima partei Keskerakonna liikmed (arvatavasti siis ka nende poolt hääletajad umbes neljandik Eesti valijatest) saab metsalise sildi. Erik 2 / 20
Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitak
Olulisemad saavad parema koha ja rohkem mahtu. Neil on üldised pealkirjad: kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on „söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised. Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on päevaleht. Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on olulisemad taustalood, pikemad artiklid, olemuslood, uuriv ajakirjandus jne. pikema uudiste spetiifika määrab ära kaks tegurit: ei saa arvestada olulisena uudiste värskust ja see ei ole tavaliselt ainult ainus infoallikas. Nädalalehel on omad erijooned: pehmed uudised, pikemat protsessi peegeldavad uudised. Annavad pikema ja detailsema pildi sündmustest. Seotud uudised – suur osa uudistest räägivad ühest sündmustest. Lisaks sellele võib ajaleht seostada erinevaid uudiseid omavahel. Võib jagada materjali mitme loo vahel, esitada kik koos
asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on riik, võim ja selle teostamine. Poliitiline ajalugu on ajalooteaduse haru, mis ajaloomeetodeid rakendades uurib
lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgematele tasanditele otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Tänapäeva demokraatlikud riigid kujutavad endast väga keerukaid süsteeme, kus on hulk üksteist tasakaalustavaid võime ning mitmeid vastukaalusid võimule. On aktiivne kodaniku- ühiskond (tsiviilühiskond) ja institutsioonid, mis asuvad lahus valitsusasutustest. On (seaduste) kohtulik järelevalve, kriitiline ajakirjandus, mitmeparteisüsteem, seadusgarantiid, poliitilised ja kodanikuõigused. See kõik piirab ja kontrollib institutsioonide võimukasutust sel moel, et mitte keegi (ükski partei ega isegi valitsus) ei saa võimalust ainsana juhtida ühiskonda. Tänapäeva hästi toimiv demokraatlik riik on süsteem, kus võimu kasutatakse tundlikult, ning ühelgi võimul pole täielikku legitiimsust. Demokraatia on eikellegi võim mitte kellelgi pole õigust valitseda nagu monarh, türann või despoot.
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
osa soodsa imago saavutamisest. Positiivne imago omakorda toetab organisatsiooni põhitegevuse eesmärke (müügitulemuste parandamine, teenindustaseme tõstmine, klientide lojaalsuse tugevdamine jne). Mõistagi ei saa kõiki kommunikatsioonieesmärke allutada ainult nn müügi suurendamisele, sest ka kohalike elanike usaldus ning avalikkuse üldine soosiv suhtumine on omaette väärtused, ilma milleta tänapäeva demokraatlikus ja avatud ühiskonnas eksisteerimine on peaaegu võimatu. Samas ei ole ühegi organisatsiooni missiooniks ainult suhelda ja mingite sihtgruppidega "hästi läbi saada". Küll aga on oskuslikult korraldatud kommunikatsioon organisatsiooni põhitegevuse õnnestumise eeltingi- mus. Eesmärkide kaudu eristatakse prioriteedid vähemolulisest. Suhtekorraldajaile on ülimalt oluline teada, mis on nende tegevuse peamised sihid, sest vastasel korral võidakse nad organisatsiooni huvitasandite
annaabi.ee 
