Natukene National Geographic ajakirja ajaloost: · National Geographoc ajakiri loodi 1888. Aastal National Geographic seltsi poolt. · Esimeseks presidendiks oli Gardiner Green Hubbard, praeguseks on Tim Kelly. · Algselt tuli rahastus NG seltsilt endalt, kuid praegu tuleb peamine rahastus NG telekanalilt ja tellimustest. · Samuti on rahastajaks ,,The society" ehk NG selts, mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad peamiselt uurimustöid ja retki. · Ajakiri ilmub 12 korda aastas e kord kuus, millele lisanduvad 4 kaarti. · Praegune peatoimetaja on Chris Johns. · Algas, kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks. · Läbi aastate on NG võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu. · 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna · Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13-aastasest Afgaani tüdrukust · Huvitav vahejuhtum: 2006. ...
"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise ka...
VAATEAKEN Arvustus Õpilane Klass: 11 A Tallinn 2011/ 12 Arvustuse kirjutamiseks valisin endale ühe enim silma jäänud ja huvitava reklaamkompositsiooni, milleks oleks National Geographicu Eesti väljaannet esitlev klaasist reklaamtulp. Taolisi reklaame on Tallinna kesklinnas mitmes kohas ( Vabaduse väljakul, Liivalaia ristmikul,Foorumi ees jne.) ning valisin Foorumi ees oleva tulba, millest veidi rohkem rääkida. Iga tulp on välisdisainilt ühesugune: must taust, millel olev kollane piklik ristkülik on seest läbipaistev ja võimaldab näha tulba sisse. Ajakirja logo kujutava kollase ristküliku all on samuti kollast värvi informatiivne tekst. Iga tulba sise...
Koostajad: Anette Haidak, Kelly Seinpere Üldist Cosmopolitan on rahvusvaheline ajakiri naistele,mida antakse välja iga kuu Ajakirjal on 64 väljaannet Antakse välja 35 keeles ja 110 riigis Kuulub Hearst Corporation'ile, mis on USA suurim meedia ja informatsiooni ettevõte. Mõned rahvusvahelised väljaanded antakse välja partnerluses- litsensi alusel või ühisettevõtega. Igal kohalikul turul on oma kirjastus. Üldist Ajakirja on üks kord välja antud ka nendes riikides, kuid enam ei avaldata: Taani, Gruusia, Iisrael, Jaapan, Kenya, Norra ja Rootsi. Iga kuu loeb ajakirja umbes 70 miljonit inimest üle maailma. Ajalugu Esimest korda anti välja aastal 1886 Ameerikas (ajakiri perenaisele,perele ja isegi lastele) Alles 1960 kujunes ainult naiste ajakirjaks Riigid, kus Cosmopolitani välja antakse Argentina, Armeenia, Austraalia, Aserbaidzaan, Brasiilia, Bulgaaria, Kesk-Ameerika, Tsiili, Hiina, Kolumbia, Horvaatia, Küpros, Tsehhi Vabariik, Ecu...
Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Siimu Pesur Aktuaalsuseesmärgid Püstitatud hüpotees: Eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt tasemelt oluliselt madalamal, kui ei oleks toimunud rahvuslikku ärkamist ega tõstetud nende eneseteadvust. Aktuaalsus: Võimalik rahvuskultuuriline areng tulevikus, toetudes mineviku kogemustele. Eesmärk: Kinnitada, või ümber lükata hüpotees. Samuti saada teadmisi rahvuskultuurilisest arengust läbi ajaloo. Kasutatud allikad Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus eesti ühiskondlikus mõttes. Ajalooline ajakiri Kuldna, V 1991. Eesti ajalugu. Programm TPÜ üliõpilastele. Tallinn Smith A.D. National Identity Vahtre, L 1993 Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn. Uurimistöö meetod 1. Kvantitatiivne ja osaliselt kvalitatiiv...
Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Koostaja : Marit Kermas Ernst Öpik on maailmakuulus Eesti astronoom, kes saavutas oma tuntuse vanemas eas. Ta oli erakordselt mitmekülgne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. Täisnimi Ernst Julius Öpik Sündinud 22. Oktoobril 1893 Kundas. Pereliikmed Isa Tallinnas mereväe üleajateenija- allohvitser. Hiljem tolliametnik Kundas. Vend Armin Öpik - geoloogia- ja paleontoloogiaprofessor, filosoof, keeleteadlane, luuletaja ja maletaja Vend Oskar Öpik - diplomaat Vend Paul Öpik - pankur Õde Anna - valdas 14 keelt, sealhulgas sanskriti keelt, ja tõlkis Homerost. Keskharidus - Tallinna Nikolai Gümnaasium(praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) Moskva ülikool Tartu ülikool Moskva Rahvaülikoolide Seltsi observatoorium - juhataja,lektor Moskva Ülikool - ass...
TARTU ÜLIKOOL Meril Mägi, Marianne Sokk, Veronica Palm, Ivika Tihhonova, Carina Peet Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja: Ragne Kõuts Tartu 2014 Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS..................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED.................................................4 3.1 Veebiajakirjad............................................................................................. 4 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ...................................................................5 5. SUUNI...
Gustaf Adolfi Gümnaasium Karl Anders Vaikla 3B klass õp. Raili Pukk Referaat Ussid ja Aafrika loomad Tallinn 2005 Gepard Lühikest maad joostes on gepard kõige kiirem loom maismaal. Gepard saab nii kiiresti jooksta tänu erilisele kehaehitusele. Painduv selgroog võimaldab sellel suurel kassil pikkade hüpetega edasi tormata. Seejuures on abiks teravad küünised, mis nagu ogad maapinda haakuvad ja gepardil väga kiiresti joosta aitavad. Erinevalt teistest kaslastest ei saa gepard küüsi sisse tõmmata. Gepard on lühimaajooksja, tal puudub vastupidavus. Sel põhjusel ei jälita ta oma saaki rohkem kui umbes 180 meetrit. 2 Nahkhiir Nahkhiired tekitavad nii kõrgeid helisid, et meie neid ei kuule. Need helid levivad nähtamatute lainetena öises taevas. Kui need helilained kohtava...
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng............................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on raamatukogu? (määratlus/definitsioon) Raamatukogu on organisatsioon või selle osa, kus kujundatakse, hooldatakse ja tehakse personali pakutavate teenuste kaudu kättesaadavaks teavikute kogu (mille põhieesmärk on kujundada ja hallata teavikute kogu ning võimaldada selliste infoallikate ja -vahendite kasutamist, mis on nõutavad õppe- ja teadustöö ning info-, kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) ...
Esimese teema kokkuvõte küsimused Töö tulemus (küsimused koos vastustega) ,,Esimese teema kokkuvõte küsimused" all. 1. Mis eristab 20.sajandi II poole ja kaasaja teadust varasema perioodi teadustegevusest? Milliseid probleeme see võib tekitada konkreetsetest teadusaladest rääkimisel? Informatsiooni mõiste sisu hakkas 20.sajandi keskpaigast alates avarduma. Tõuke selleks andis teaduse ja tehnika areng. Varasema perioodil olid esikohal üksikuurijad ning kogu teadustöö problemaatika oli seotud tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust a...
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k...
Kadrioru Saksa Gümnaasium JIMI HENDRIX Referaat Juhendaja: õp.Toivo Übi Autor: Ann Mäekivi 10.b klass Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on Jimi Hendrixi surma põhjuste uurimine ning vastuoluliste versioonide võrdlemine. Peamised allikad on erinevad internetileheküljed, mis sisaldavad erinevat infot J.Hendrixi surma teooriate kohta. Esimene alajaotus koosneb ülevaatest J.Hendrixi elust, karjäärist ning surmast. Teine alajaotus räägib isiku tähtsusest kultuuri seisukohast ning saavutustest. Kolmas jaotus räägib vastuolulisest infost seoses J.Hendrix'isurmaga. Neljas alajaotus koosneb autori arvamusest, mis on saavutatud eelnevat tööd analüüsides. Töö hüpoteesiks on : Jimi Hendrix suri ravimite üledoosi 18.septembril, 1970.a. 3 ELULUGU...
22. September 2010 Gina Kilumets ... moodustub kogumist: teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Infovajaduse äratundmine Sobivate allikate määratlemine Edukate infootsingu strateegiate kasutamine infoallikate leidmine ja valik informatsiooni ja infoallikate hindamine leitud informatsiooni korrastamine informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu inforessursse. Meediakirjaoskus (media literacy) oskus kasutada massimeedia allikaid võimalikult täielikult. Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy, ...
Lihula Gümnaasium Referaat Jackson Pollock Autor: Kadri-Liis Kukk Juhendaja: Maris Roost Klass: 12 Lihula 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Elulugu 3. Tsitaate Pollockist;Abstraktne kunst 4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal 5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid 6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse 7. Abstraktne kunst Ameerikas 8. Abstraktne kunst Ameerikas 9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte 10.Kasutatud kirjandus -1- Elulugu Jackson Pollock sündis 28. jaanuar 1912 aastal Codys Wyomingis (1890 aastast USA osariik) ja kasvas üles Arizonas ja Californias.Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yo...
- Pere kokkuvarisemise hälve kui mesilaste surmade põhjustaja Referaat Koostaja: - Juhendaja: - - Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.Sümptomid................................................................................................................4 2.Hälbe ulatus ............................................................................................................5 3.Võimalikud põhjused................................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja i...
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused .................
Lapsepõlv ja The Jackson 5 (19581975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähele...
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1. Noorus ilma kodupaigata...........................................................................................................6 1.2. Lahkumine Chicagosse..............................................................................................................7 1.3. Aastad ,,arms...
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal...
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sih...
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile Ergonomics is a rapidly developing science and therefore it is important to give knowledge that are up-to-date. "Fundamentals of Contemporary Ergonomics" is a manual covering a wide variety of topics related to the development of ergonomics in 1990s. The book is mainly for undergraduates use, although many topics are covered in grater depth and are for postgraduate study. The book contains u...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
