ristimisel võetakase kasutusele vägivald . 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega . 1198 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood . 1199 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert, kes viis läbi ristimise . 1201 Riia linna rajamine , saab ristisõdijate tugipunktiks . 1202 Luuakse mõõgavendade ordu, et Baltikumi vallutada ja ristida (rajaja Theoderich) . 1206 taanlaste sissetung Saaremaale; liivlaste alistamine 1208 Algab muistne vabadusvõitlus: - Ugandi lahing 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. - Võnnu piiramine 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.... - Ümera lahing jätk Võnnu lahingule
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitseal
1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek 1988, 16. november suveräänsusdeklaratsioon 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress 1990, märts Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi 1991, 21. august Eesti Vabariigi taastamine 1992, 20. juuni rahareform 1992, 28. juuni rahvahääletusel võetakse vastu uus põhiseadus 1992, 20. september VII Riigikogu valimised 1994, 31. august Eestist lahkuvad viimased okupatsiooniväed 2003, 14. september Eesti otsustab rahvahääletusel Euroopa Liiduga liitumise kasuks 2004, 29. märts Eesti saab NATO liikmeks 2004, 1. mai Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks 2011, 1. jaanuar Eestis tuleb käibele euro
● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda.
· Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega · Tekib Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht · Peale Vabadussõja lõppu tekib ülikiire majandustõus Eesti ja Rahvasteliit · 26.jaanuar 1921 tunnustab Antandi ülemnõukogu Balti riike iseseisvatena · 22.september 1921 astub Eesti rahvasteliitu · EKP üritab 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset, ebaõnnestub · Venemaa kujutab Eesti julgeolekule endiselt suurt ohtu ja otsitakse võimalikke partnereid nii Suurbritannia kui Soome ja teiste Balti riikide näol · Rahvasteliidu mõju suurenedes hakkab Eesti aga end järjest turvalisemalt tundma, eriti peale 1928 aasta Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti
· 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 1861 ilmus ,,Kalevipoeg", rahvaväljaanne ilmus 1862 · 1865 loodi Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts · 1869 18-20.06 toimus I üldlaulupidu Tartus · 1878 ilmus Viljandis ,,Sakala" · 1887 venestamine Eestis · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp · 1905 16.10 Uue turu veresaun Tallinnas · 1905 detsembris mõisate põletamine · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale) 1919 · 18
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas. 1248 Tallinn saab linnaõigused 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse Linnad 13.saj: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, 14/09/1524 reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Paide, Viljandi. 14.saj: Narva ja Rakvere. Tallinnas kirikuid ja kloostreid
kubermang (Jaan Poska), õigus esinduskoguks - suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli 1917) · Oktoobrirevolutsioon - kommunistid (Viktor Kingissepp) - 15./28. nov 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimukandjaks Eestis · Eesti iseseisvumine - jaanuaris Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Konik, Vilms) - 23. veebruaril venelased lahkusid, 24. veebruaril iseseisvus - 24. veebruaril ametisse Eesti Ajutine Valitsus · Saksa okupatsioon - 25. veebruar - 11. november 1918 - soov luua Balti hertsogiriik (Eesti ja Läti alad, pealinnaks Riia > iseseisev riik, mis on Saksamaa all) · Vabadussõda) - 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 3. Esimese maailmasõja tulemused · uued riigi(piiri)d - suurimpeeriumid lagunesid · hukkus ca 10 miljonit inimest - kuid nn Hispaania grippi ca 20 miljonit (1918-1920) · enneolematu sõda - gaas, pommitamine, tankid jms · hakati looma rahvusvahelisi organisatsioone
lubadusi. 1557 Liivimaa saatkond Moskvas uute lubadustega võlg peatselt ära maksta. Vene-Liivimaa sõda (1558–83) 1558, 22. Vene vägi tungis põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu jaanuar piiskopkonda, rüüsteretk kestis 3 nädalat. 11. mai Venelased vallutasid Narva. 6. juuni Venelased vallutasid Vasknarva. 18. juuli Venelased vallutasid Tartu. Sügisel ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopi valdused oma vennale 1559 hertsog Magnusele. 1560, 2. Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotati venelastele. august Venelased vallutasid Viljandi; sügisel algas Harjus talupoegade mäss, see levis Viru- 21. august ja Läänemaale; aasta lõpus paigutati ordu kutsel mitmesse Eesti linnusesse Poola väeosad. 1561, 4.–6. Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinna linnaga andsid ustavusvande
· 1949, 25. märts teine massiküüditamine · 1949 kolhoosikord seatakse sisse · 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta · 1980 kooliõpilaste rahutused · 1987 fosforiidisõda · 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek · 1988, 16. nov iseseisvusdeklaratsioon · 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress · 1991, 21. august taastatakse Eesti Vabariik · 1992, 20. juuni rahareform · 1992, 28, juuni võetakse vastu uus põhiseadus (rahvahääletusega) · 1994, 31, aug lahkuvad viimased okupatsiooniväed · 2003, 14 sept Eesti otsustab liituda Euroopa Liiduga · 2004, 29. märts Eesti liitub NATOga · 2004, 1. mai Eesti astub Euroopa Liitu Mõisted jms: Autonoomia - omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp tähtsaimad kommunistid Eestis 1917. a. oktoobripöördel ja pärast seda Eestis/Tallinnas
november ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungil võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon ja seda peetakse NSVLi lagunemise alguseks. 26.november NSVLi Ülemnõukogu kuulutab ENSV suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks ja seal Eestit esindav Arnold Rüütel saab vastu päid ja jalgu. 1.detsember Tartus taastatakse Eesti Üliõpilaste Selts. 7.detsember ENSV Ülemnõukogu tunnistab riigikeeleks eesti keele. 14.detsember Linnahallis toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsi konverents ,,Kodu kaitseks". 1989 Terve 1989 aasta on esimene aasta, mil Eesti on avatud välismaailmale ja eestlased omavad ka ise ligipääsu välismaailmale. Iga 10 eestlane käis välismaal. 18.jaanuar Ametlik keeleseadus eesti keelest kui riigikeelest. 17.veebruar ENSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutab 24.veebruari Iseseisvuspäevaks. 24.veebruar Pika Hermani torni heisatakse RRi ja valitsuse algatusel sini-must- valge lipp
Eestlased. Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Alguses on Eesti jagatud Saksa Ordu, Riia peapiiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Kuramaa piiskopkonna vahel · Sõja vallandab Moskva suurvürstiriik (1558 vallutatakse Narva ja Tartu esimene piiskopkond on vallutatud) · 1559 annab Ordu end Poola kaitse alla · 1559 müüb Saare-Lääne piiskopkond valdused Taanile · 1560 toimub Ordu ja Venemaa vahel viimane välilahing, Viljandi langeb Venemaale (toimub ka talurahva ülestõus, milles loodetakse Rootslastele) · 1561 saabuvad Tallinna Rootsi väed · 1561 annavad Ordu ja Riia piiskopkond oma valdused Poolale (moodustatakse
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
aasta riigipööre vaikiva ajastu algus: 1920-1940 (11)-vald + linn, Tartu parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi rahuga lisandusid Petseri autoritaarse diktatuuriga. maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon, 1944-st nõukogude okupatsioon
· Enamlased ei soovinud Eesti omariiklust, vaid autonoomiat Nõukogude Vene koosseisus; · Talurahvas ei saanud maad, vaid rajati kommuune; · Enamlased olid kirikute vastu; · Enamlased kasutasid vägivalda ja olid diktatuuri poolt. Iseseisvuse eeldused · 21-22 ja 27-28 jaanuar 1918. a. Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn moodustatakse
○ keelati meeleavaldused; ○ eraisikud pidi loovutama relvad– Kaitseliit! Juunipööre: ● Andrei Ždanov– korraldas Eesti liitmist NSVL-ga; ● 21. juuni meeleavaldus, mis kasvas üle mässuks; ● Ametisse J. Vares- Barbaruse valitsus; ● Nõukogude valimised– üks kandidaat; ● 21. juuli ENSV; ● 6. aug võeti Eesti NSVL liikmeks– anneksioon. Ühiskondliku elu sovjetiseerimine: ● Kogu elu allutamine Moskva korraldustele; ● NLKP– EKP; ○ I sekretär K. Säre. ● Ülemnõukogu- parlament; ○ presiidiumi esimees J. Vares-Barbarus. ● Rahvakomissaride Nõukogu- valitsus; ○ esimees J. Lauristin. Ümberkorraldused: ● Maareform– taludel ei tohtinud olla maad üle 25 ha; ● Ettevõtete natsionaliseerimine– riigistamine; ● Rubla kasutuselevõtt– röövellik vahetuskurss; ● Tsensuur; ● Propaganda;
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
1220 rootslased Lääne-Eestis 1227 Saaremaa alistamine 1238 Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa Kroonika tähtsaim ajalooallikas eestlaste 13.saj. alguse vabadusvõitluse kohta. Eesti ala jagati neljaks: Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa osa, Hiiumaa osa Eestimaa(Taani valdus) Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Rävala Tartu piiskopkond Soetagana, Ugandi, Soopoolitse Ordu valdused Sakala, Nurmekund, Vaiga, Alempolis, Mõhu Eesti kaotuse põhjused: *Vastaste relvajõud oli tugevam *Vastaste sõjamehed olid elukutselised ja rohkem treenitud *Vastastel oli rohkem sõjamehi *Vastastel oli parem organiseeritus ja kindel sõjaplaan Eesti keskaeg (muistse vabadusv lõpp-Liivi sõda ehk 13.saj IIveerand-16.saj 2. pool) Maa kindlustamiseks rajati linnused. Läänimeestel lasus maa kaitse. *Talupoegade õiguslik olukord halveneb
N AJALUGU. KONSPEKT. EESTI XX SAJANDIL. VABADUSSÕDA · 11. November 1918 kirjutati alla Compiegne vaherahule, I maailmasõda lõppes. Saksa okupatsioon Baltimaades lõppes. Kokku tuli Eesti Ajutine valitsus. · 28. Novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Algas Vabadussõda. Ei viitsitud enam sõdida, ainult ohvitserid ja koolipoisid mõistsid vajalikkust. Saime abi Soomelt ja tuli rohkem vabatahtlikke. · Johan Laidoner sõjavägede ülemjuhataja. Korraldati umber vägede juhtimine. · 1919. Esimestel päevadel enamlaste pealetund peatati. · 1. Veebruaril 1919 oli Eesti pind vaenuvägedest puhas.
Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid. Sakslased tõrjusid Briti väed Kreekast välja ning saatsid suure väekoondise kindral Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse. Rommeli ülekaalukatel jõududel läks korda suruda Briti väed tagasi Egiptusse. Julgustatuna sõjalisest edust läänes ja vajadusest hankida täiendavaid naftavarusid, tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi, Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata. 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine Idarindel surusid Vene väed sakslasi pikkamisi Saksamaa poole. Teine rinne avati 6.juunil 1944 liitlasvägede dessandiga Normandiasse Prantsusmaal. Sakslased üritasid vasturünnakut, ent pidid jaanuaris 1945 taganema. Nõukogude armee aga hakkas lähenema Berliinile. Lääneliitlased jõudsid Saksamaa piirile detsembris. Märtsikuuks olid liitlased
Demokraatia Prantsusmaal ja Inglismaa näitel : Prantsusmaa Vabariik , mitme partei süsteem , Inglismaa Monarhia ( konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia ) , 2 parteid ( leiboristid ja konservatiivid ) USA Föderaalriik , presidentaalne vabariik , Vol 3 Demokraatlik Eesti 1920-1934 Autoritaarne Eesti- 1934-1940 Võrreldus : Põhiseadused Eesti vabariigi 1920 -1930 lõpp - 1 : 1920 kõige demokraatlikum , 2 : 1934 (vapside põhiseadus , rakendas Konstatin Päts ) , 3 : 1938 (riigikogu 2 kojaline pluss president , peaminister ) , 4 : 1992 ( tugineb esimesele põhiseadusele ) Võrdlus Eesti vabariigi valitsemine 1920 ja 1930 aastatel : Seadusandlik võim (1920-1933-Organ on riigikogu Kodanikuvabadused (1920-1933)- Vabad valimised , Seadusandlik võim (1934 1937) Riigikogu laiali saadetud , kodanikuvabadused (19341937) Riik kontrollis noorte tegevust , kodanike vabadused piiratud ,
1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul). 2: 1913; Tür,Kre,Ser,Rum vs Bul; Tekkis tüli Mak alade jagamise pärast; Bul sai lüüa ja kaotas valdused." Balti hertsogiriik - isv. 1918, eralduti venemaast, kreisisaadik Stryk, 19.nov 18' eesti ja läti isv Barbarossa plaan - välksõjaplaan venemaa vallutamiseks Berliin-Rooma telg - sõjaline liit saksamaa ja itaalia vahel Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos
põllutöö- ja toitlusminister 1918 23. veebruar Pärnu J.Raamot, sõjaminister A.Larka, töö- ja hoolekandeminister teatri rõdult loetakse V.Maasik, teedeminister avalikult ette Eesti Vabariigi F.Peterson, haridusminister iseseisvusmanifest P.Põld 1918 24. veebruar iseseiseva 1918 märts november Saksa Eesti Vabariigi okupatsioon Eestis väljakuulutamine Tallinnas 1918 28. november algab Eesti Vabadussõda 1918 30. november Eesti rahaühikuks kinnitatakse 1919 9. mai Asutav Kogu Eesti mark (= 100 penni) kinnitab ametisse esimese Vabariigi Valitsuse 1919 ilmub kirjanduse, (peaminister O.Strandman, kunsti- ja teadusajakiri tööerakond, rahvaerakond ja
Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel 11. nov – revolutsioon Saksamaal 28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus ◦ Punaarmee kiire edasitung ◦ Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelt natsionaliseerimine, repressioonid Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung ◦ vabatahtlike üksused ◦ välisabi ◦ Johan Laidoner veebr – Saaremaa mäss apr – Asutav Kogu mai – sõda Eesti piiridest välja ◦ Põhjakorpus juuni –Landeswehri sõda ◦ Rüdiger von der Goltz ◦ 23. juuni Võnnu lahing Okt-dets – lahingud Narva taga ◦ Loodearmee 2. veebr 1920 – Tartu rahu sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised Tartus
ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa nõudis selle tühistamist. 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, Prantsusmaale sõja ja tungis kallale Belgiale. Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede viimine Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan – plaat 17 – Elsass-Lotringi hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaal sõjaplaan puudus. Venemaa oli nõrgalt ette valmistatud. Marne'i lahing – sakslased peaaegu Pariisis, kuid prantslased koos inglastega panid edasiliikumise seisma. 3. Sõjategevus 1915-1917. 1915. aasta alguses algas positsioonisõda, mille põhjustas olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid (kaevikud, okastraadid jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja kaevikute liinid kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati
Kuupäevad: 23. august 1939. Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. Baaside leping. 7. oktoober 1939. Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juunipööre; J. Uluotsa valitsuse kukutamine ja uue valitsuse teatavaks tegemine. Juuli algus 1940
.........49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA.................................................................................................................................................. 56 SAKSA OKUPATSIOON 1918................................................................................................................................ 56 SÕJATEGEVUSE ALGUS........................................................................................................................................56 MURRANG SÕJAS.................................................................................................................................................57 TARTU RAHU...................
detsember liitusid SRÜ'ga veel kaheksa endist liiduvabariiki. 1991 25. detsember Gorbatsov loobus presidendiametist. 1991 26. detsember Ülemõnukogu teatas NSVL'i laialisaatmisest ja Jeltsin võttis juhipositsiooni üle. 1992 lõpp toimus sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemel kaks iseseisvat riiki: Tsehhi vabariik ja Slovakkia. 1991-1992 Lagunes Jugoslaavia: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia iseseisvusid. -- 1986 avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Toimus protest (fosforiidikampaania) ja ametkond oli sunnitud loobuma kaevanduse rajamisest. 1987 august loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 1987 23.august poliitiline meeleavaldus Hirvepargis. 1987 september neli meest (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma) avaldasid ajakirjanduses ettepaneku viia kogu Eesti üle täielikule isemajandamisele.
käsu dessant perekond (kuningas George VI) ❧ Inglismaale https://www.youtube.com/watch?v=QFsD7Q5QAS4 edasi lükata Sõjategevus teistel rinnetel ❧ Suvi 1940 alustas Saksamaa ulatuslikku allveesõda Atlandi ookeanil (hääbus 1942) ❧ September–detsember 1940: Suurbritannia purustas Aafrikas Itaalia ❧ Oktoober 1940–aprill 1941: Saksmaa vallutas Balkani poolsaare ❧ Märts 1941 loodi Saksa armee Aafrika korpus, mida hakkas juhtima Erwin Rommel: Saksamaa lõi Suurbritannia Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne
Sakslased saavutasid suurte kaotustega edu. *18. Juuli 1918 Liitlasväed löövad GER Pariisi kaitsel teises Marne'i lahingus tagasi. *8.aug 1918 GER saab Amiensi lahingus hävitavalt lüüa. *3. Nov. 1918 A-U kapituleerus. *Revolutsioon Saksamaal Keiser kukutatakse, kuulutatakse välja vabariik nn Weimari Vabariik *11. Nov. 1918 GER kirjutab alla Compiegne'i vaherahule. 28. juuni 1919 Sõlmitakse Versailles'i rahuleping Saksamaaga Rahutingimused: *Saksamaa armee ei tohtinud olla suurem, kui 100 000 meest, ei tohtinud olla lennuväge, ega allveelaevu. Kehtestati piirangud laevastikule. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, mille suurus jäeti kinnitamata. *Saksamaa pidi tagastama Prantsusmaale Elsass-Lotringi; lisaks loovutama alasi Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. *Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades vasak kallas ja paremast kaldast 50 km demilitariseeritud piirkonnaks.
Vaino Väljas- on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Lagle Parek- on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 esimees 1988-1992. Oli Eesti Kongressi liige. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Tiit Madisson-on Eesti vabadusvõitleja , kirjanik ja poliitik. Jevgeni Kogan Otto Tief Mart Laar Trivimi Velliste Jevgeni Kogan-endine Interrinde aktivist ja kunagine ENSV ülemnõukogu ning Tallinna linnavolikogu saadik. Otto Tief-oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. Mart Laar-on Eesti poliitik ja ajaloolane. Oli Eesti peaminister. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Trivimi Velliste-on Eesti poliitik, oli Eesti Kristliku Liidu liige. Kuulub erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Kaupo-oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13.saj. alguses.
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
