matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat. 1332-1323eKr Tutanhamon; taastati traditsiooniline jumalate austamine. 1279-1213eKr Ramses II ; võitlus hetiitidega ja tegeldi üle riigilise ehitusega; ehitati Per- Ramsese linn. 1187-1156eKr Ramses III; egiptust rünnanud mererahvad tõrjuti tagasi.
Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raamat on uus testament, usk halastavasse ja andeksandvasse jumalasse, püha linn on jeruusalemm. Jaguneb 3-ks: protestantism, katolik, õigeusk. ISLAM: muhamedi usk, pühakirjad on koraan ja sunna, usutakse allahisee, nõuab vastuvaidlematut allumist usujuhile, pühad linnad on jeruusalemm mediina ja meka. HINDUISM: india peamine usund, pühakirjad on mahabharata, ramjana
Kaaba tempel - moslemite tähtsaim pühamu kus käiakse palverännakutel koraan - islami pühakiri kalifaat - islamiriik mošee - moslemite palvepaik 1) Araabia poolsaar oli kuiv ja kõrbene, poolsaare lõunaosas ja Punase mere rannikul sai põldu harida ja vilja kasvaada. Enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. 2) 1 usutunnistus - tuleb tunnistada ainujumalat Allahit 2 palvetamine - viis korda päevas Kaaba poole palvetamine 3 paast - ramadaanil ei tohi päeva ajal midagi süüa ega juua 4 annetamine - tuleb annetada nõrgematele 5 palverännak - kord elus tuleb ära käia Mekas 3) Meka ja Mediina olid kaubateede ristumiskohtadesse tekkinud jõukad kaubalinnad, samuti tähtsad usukeskused. 4) Moslemid peavad oma ajaarvamise alguseks seda kui Muhamed oma kaaslastega kiusamise tagajärjel
PÜHAPAIK Aastal 630 vallutasid moslemid Meka Muhamed suri 632.aastal Mediinas. Selleks ajaks olid islami omaks võtnud kõik araabia hõimud, kes tunnistasid Muhamedi oma poliitilise juhina. Pärast Muhamedi surma ● KALIIF- Muhamedi (ilmaliku valitseja ja usujuhi) järglane ● KALIFAAT-vastloodud riik, pealinn Mediina ● DŽIHAAD- püha sõda, mis peeti ümbritsevate maade vastu, sellega kaasnes ka islami levitamine. ● Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (kristlased, zoroastristid, juudid) pidid makse hakkama maksma, moslemid olid sellest vabastatud. ● EMIIRID- käskijad, valistejad, kes valitsesid riigi eri piirkondi kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN
Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja ja nii tekkiski uus usund - islam. Need kes usundi omaks võtsid hakati nimetama muhameedlasteks. Araabias oli kiri olemas, aga kirjaoskamatul Muhamedil tuli Allahi läkitust levitada suuliselt. Üles kirjutati see alles peale tema surma. Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst
pikaajaline kulg. 5) Dante- 1265-1321, sündis Firenzes, isa oli aadlik (aadlike ja paavstide vastuseis), 1302 pagendati, ei saanud naasta Firenze, suri Ravennas. 'Jumalik komöödia' 3 suurt osa, 33 laulu, kokku 100 laulu. Põrgu, puhastustuli, paradiis. Leiutas 'tertsiini'. Eksib metsa, lõvi, panter, hunt, pages mestast ning talle tuli appi Vergiliuse vaim, kes juhatab ta paradiisi. Põrgus 9 ringi, lehtri kujuline 1(antiik suurmehed, süütud lapsed, ei tundnud krist. Ainujumalat, ja kahetsevad nüüd) 2(himurus, patt, abielurikkujad, Francesca ja Paolo, dante tunneb kaasa neile) 3(Kerberos) 8(kupeldajad, paavstid, kaev kuhu hüpatakse) siis puhastustuli ja siis paradiis ja siis taevas kus jumal ilmutab end Dantele. Looming- 'Uus elu' armastuse filosoofiline käitlus. 6) Petrarca- 1304-1374, Firenzest, pagendati, 1312 Prantsusmaale paavsti õukonda, 1327 kohtas kirikus Laurat kellesse armus ja kes oli muusa(õnnetu armastus). Petrc õppis juurat
sõpra tuntakse hädas ole rahul sellega, mis sul on Prohvetiraamatud Piibli esimeses osas Vanas Testamendis on hulganisti prohvetiraamatuid, mille autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast. Vanas Testamendis on 16 prohvetiraamatut, mis jagunevad suurteks ja väikesteks. Jahve Iisraeli rahvas teenis ainujumalat Jahvet, kellega nende esiisa Aabraham oli lepingu sõlminud. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Teiste rahvaste jumalaid keelati teenida. Kokkuleppe rikkumine pidi kaasa tooma karistuse. Jahve pidi olema kogu maailma looja ja valitseja ning tema õpetus iisraellaste kaudu levima kõigi rahvasteni. Siinai mäel sõlmis Jahve lepingu Moosesega, mille olulise osa moodustasid nn kümme käsku, iisraellaste usu-ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Kümme käsku
Semiramise rippaiad. Jumalad olid inimesetaolised. Nende nimed ja ülesanded ajapikku muutusid – algselt oli tähtsaim jumal Anu (An), hiljem Bel (Baal), lõpuks Marduk. Surmajärgset elu kujutati kurva ja üksluisena, seepärast tuli kõik saavutada maapealses elus. Väga oluline oli oma saatuse lugemine ja ennustamine taevatähtede järgi. Taevakaar oli jagatud 12 sodiaagi tähtkujuks. Ennustasid erilised preestrid. Rahvas Kaananimaal. Hakkasid kummardama ainujumalat Jahvet. Jumal on maailma looja ning valitseja. Prohvetid kuulutasid ka õige kuninga ehk messiase tulekut, kes tagab juutide riigi hiilguse ning saabub maapealne jumalariik. Juutide usk põhineb käskudest kinnipidamisel, käsud tõi juutidele Mooses. Juudid peavad end seeläbi väljavalitud rahvaks. Juutide käsuõpetuses (Toora) on kokku üle 600 käsu-keelu. Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse.
Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi sellest aru saab. Meie ühiskond on aegade algusest üles ehitatud usu toel. Isegi kui enamus ei ole usklikud, on see fakt, et meie ühiskond põhineb juba ammu paika pandud usureeglitel. Ühiskonnas, kus rahvas usuvad reaalselt oma ainujumalat, olgu selleks kes või mis iganes, on ette määratud kindlad käitumis viisid- millised on head, millised halvad ning mis on lubatud ja keelatud, olles seega moraali ainsaks allikaks. Samuti võib religioon ette kirjutada kohustused, millest hoidumine võib olla isegi karistatav. Samas võib religioon moraalinormide tekkimist ja arengut ainult kaudselt mõjutada, olles pelgalt raamistikuks ning üldiseks tagapõhjaks, mis tuleneb vastava kultuuriruumi traditsioonist. Lisaks eelnevale võib
traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse ühtsus, välise võimsuse hiigelaeg, vaaraosid hakatakse matma kaljuhaudadesse, 'jumalate sõjas' taheti Atonist ainujumalat teha, tekkisid uued arusaamad), Hiline periood (Egiptust laastavad vallutajad, võim jaguneb vaaraode ja ülempreestrite vahel). Ühiskond oli hierarhiline: Vaarao (piiramatu võimuga jumal) kõrgem ametnikkond (suunasid Egiptuse käekäiku ja omasid enamusi rikkusi; vaarao sugulased; preestrid, väejuhid, maakondade asevalitsejad nomarhid) madalam ametnikkond (kirjutajad e. kontrollijad) sõjaväelased
kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org, Teebasulatuslik templite ehitus, Thutmosis III ajal sõjaretked Aasiasse, vallutas Palestiina, Süüria- E võimsuse kõrgperiood. Ehnaton püüdis teha Atonist ainujumalat- rajas uue pealinna Ahet-Aton. Ramses II- võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria üle Hiline periood- E jagatud ülem ja alam E-ks. Assüürlased alam-Esse. Pärsia ülemvõim, A.Suure valitsemise aeg,Ptolemaioste rik, Rooma võim. V-E riigi-ja ühiskonnakorraldus: Jumalad müüt: 12.V-E kultuurisaavutused: Hieroglüüfkiri(IV ja III at vahetusel), papüürus, lühijutud, päikesekalender, geomeetria-ehituses, oskused arstiteadustes-palsameerimine, Suured
(pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. Islaami kultuuri õitseng 8. kuni 12. sajand Muslimi viis kohustust: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit; 2) pelavetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal (islami kuukalendri 9. kuul); 5)teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Teatud erandeid peet lubatavaks. Islami kunstis ei kujutata loomi ega inimesi. Paavst valitakse kardinalide hulgast. Kardinaliks saab inimene kes on olnud peapiiskop. 16. sajandil toimus reformatsioon, kataoliku kirikust eraldus Lutherlik kirik.
Araabia ja Muhamedlik kultuur Islami kultuuri allikatest · Pärimuse järgi sai Muhamed 610.a paiku läkituse jumal Allahilt. · Kõrbekoopas, temast sai allahi prohvet ja läkituse levitaja. · Tekkis uus usund islam( vastuvõtnud inimesi nim muslimiteks e. Muhamedlasteks. · Suuliselt levitas, kirjutati üles alles pärast muh surma. · Koraan- islami pühakiri nõuab 5 kohustuse täitmist 1)tunnistada allahi kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. · Sunna- koraani täiendav püha pärimus kujunes islami kultuuri põhiallikateks. · Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani.
Islam Islam on religioon, mis rajaneb põhimõttel ''ei ole jumalat peale Ainujumala,'' see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust Muhammadust, tänu kellele kujunes islamist kohe algusest peale eluviis. Muhammadi
30. Mis õigused kaasnesid preestriks olemisega?(3) Preestriks ordineertuil oli õigus pühitseda armulaudu ning jagada teisi sakramentem, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklikke toiminguid. 31. Mis on sakramendid?(2) Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. 32. Mis aastal moodustati Paavstiriik?(1) 756.aastal. 33. Nimeta koraani 5 tugisammast.(5) *Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul) *teha vägemalt kord elus palverännak Mekasse. 34. Islami usk lõhenes 7.sajandil kolmeks vooluks, nimeta need.(3) Haridziidid,suniitideks ja siiitideks. 35. Kellena sai tuntuks teadlane Ibn Sina?(1) Sai tuntuks meedikuna. 36. Kuidas nimetati islami ülikoole?(1) Medresed. 37
15. Islami kultuur tekkis.. .. kui Meka kaupmees Muhamed sai 610. aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteetlik olend. Muhameedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nii tekkis uus usund islam. 16. Islami kultuur ja haridus Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorraluse juhis ning nõuab igalt muslimilt viie kohustuse täitmist: 1. tunnistada Allahilt, kui ainujumalat 2. palvetada viis korda pävas 3. annetada vaestele 4. paastuda ramadaani ajal 5. teha väehamalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kunstis kuulus domineeriv roll arhitektuurile, kõikjal kus oli muhamedlus, kerkisid moseed, hauakambrid ja kaubatänavad. 17. Vana-Vene riik Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik, mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi
Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: 1)paavstid Avignonis(1305-1378) 2)suur kisma ehk kirikulõhe(1378-1409) 3)kirikukogude aeg(1409-1447) Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Koraan-islami pühakiri Viis kohustust: 1)Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit 2)Palvetada viis korda päevas 3)Annetada vaestele 4)Paastuda ramadaani ajal 5)Palverännak Mekasse Meka- moslemite püha linn Mosee- islamiusu pühakoda Sariaat -islami seadus, lähtub koraanist Sunna- pärimus Muhamedi ütlustest Minarett- mosee torn Kaaba tempel- püha tempel Mekas Dzihaad- püha sõda Allah- jumal Ramadaan- kuu millal toimub paastumine Imaam- islami kogukonna juht Medresed- koolitajad
Koraanis rõhutatakse, et Jumal on ainujumal ja Muhammad ei ole jumaldamise objekt, vaid inimene. Islamis peetakse oluliseks, et usk avalduks ka igapäevases elus. Juhiseid selleks annavad islami viis usupõhimõtet ehk alussammast. Sageli kutsutakse islamiusulisi muhameedlasteks, kuid kuna Muhammadi ei jumalikustata, on see nimetus solvav ja õige oleks öelda “moslem”. Tavaliselt öeldakse, et moslemid usuvad Allahi. Allah tähendab araabia keeles ainujumalat ja korrektne on öelda, et moslemid usuvad Jumalat. Moslemi naistel on sageli kombeks kanda pearätti ja nad ei kätle tervituseks võõra mehega. Islamis ei kujutata kunagi Jumalat ega ka prohvet Muhammadi. Budismi juured peituvad India kultuuris, mistõttu peetakse endastmõistetavaks seal eksisteerinud iidseid arusaamu elust. Näiteks usutakse inimeste ümbersündi (budistid ei usu surematut hinge, vaid surmaeelse meeleseisundi taaskehastumist)
ukrainlaste, valgevenelaste eelkäijad. Normanni teooria-3 venda tulid põhjapoolsetesse linnadesse(Rjurik), haarasid ohjad. Peale surma sai valitsejaks Oleg, kes 882 võttis ette rännaku dneprist allavoolu, vallutas Kiievi. Loetakse ka Kiievi-Vene riigi tekkeks 988 suurvürst Vladimir võttis vastu Bütsantsist ristusu, mille õigeusu vormist sai venemaal riigiusk(tugevad kultuurimõjutused Bütsantsilt)+kirillitsa-vene tähestik Islamiusu 5 peamist põhimõtet 1) tunnistada allahit kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit; 2) palvetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal; 5) teha vähemalt kord elus palverännak mekasse. Koraan - on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile. Kaliif - sunniitide ülemaailmse usujuhi tiitel. Sunniidid - on ülekaalukalt suurim islami haru Medresed moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Mosee islamiusu pühakoda. Mark kindlustatud ääremaa.
Nende kõrval on elujõus ka paljud kohaalikud hõimuusundid. Kummardetekse mitmeid erinevaid jumalaid ja austatakse esivanemaid. Esivanemad on kehtestanud reeglid, mille järgi kogukond peab elama. Kui nad vihastavad, võivad nende hinged elavaile kahju tekitada ning neid neid tuleb ohvriandedega lepitada. Perekonnad austavad oma esivanemaid iga-aastastel pidustustel. Pidustustel kantakse erineva kujundusega maske. Islamiusulised kummardavad ainujumalat Allahi. See usk põhineb Araabias elanud prohvet Muhamedi juttudel. Ristiusk on saanud mitmes Aafrika riigis tähtsaimaks usundiks. Inimesed käivad kirikus oma kaitsepühakuid kummardamas. Kombed ja ritualid Paljude aafriklaste arvates aitavad mitmesugused kombetalitused kaasa tervisele ja heale käekäigule. Esivanemaid kutsutaks appi muresid leevendama, haigusi ravime ning kurje vaime võitma. Nõidpreester, kes on ka kogukonna ravitseja, võtab ühendust esivanemate vaimudega. Aafrikas
vabanesid India ja Pakistan Suurbritannia võimu alt, kuid sikhidele iseseisvust ei antud. 1984. aastal sulgesid mõnisada äärmuslikku sikhi ja tuhanded palverändurid end Amritsari Kuldtemplisse ning kuulutasid välja oma riigi. Vastukaaluks avas India sõjavägi nende pihta tule, paljud said surma. Sellele sündmusele järgnesid aastaid kestnud kokkupõrked mõlema kogukonna vahel. Kättemaksuks tegid sikhid India peaministrile Indira Ghandile atentaadi. Religiooni põhitunnused Nad usuvad ainujumalat (Sat Guru - tõeline õpetaja), universumirajajat, kes on kujuta ja teda on võimatu kirjeldada, kuid maailmas sõltub kõik temast. Selleks, et tunda Jumalaga ühtsust ja tema olemust, keskenduvad nad palju meditatsioonile. Ka nemad usuvad surma- ja taassünnitsüklit, kus on viis astet, millest igaüks on eelnevast kõrgemal moraalsel tasemel. Oluline aspekt nende usundist on ka see, et kõik inimesed on võrdsed, sest nad on Jumala loodud.
küsimusi. Dogmaatika tõestuseta seisukohti käsitlev teoloogia haru. Apostellik usutunnistus kirikukogudel vaidluste tulemusena välja töötatud seisukohtade kogum, kuidas Piiblit tõlgendada. Hereesia ketserlik väärõpetus, kirikukogul vähemusse jäänud seisukohtade pooldajad. Ariaanlus usulahk, mis rõhutas, et Kristus on loomult inimlik. Askees kasin elu, mille kaudu loodeti end täiuslikult Jumalale pühendada. Eremiit askeesis elav isik. Tunnistati ainult ainujumalat : Jeesus Kristus Tagakiusamised sunniti ohverdama, sunniti surma ähvartustel usust lahti ütlema, hukati. Kristluse levik Levikut soodustasid : 1. Kuulutati Jumalariiki kõigile 2. Ei tehtud vahet vaeste ega rikaste vahel 3. Rändjutlustajate tegevus 4. Segaduste ajad Roomas. Kiriku osatähtuse kasv 1. Tänu annetustele suurim maavaldaja 2. Andis võimalusi karjääri tegemiseks 3. Kandis hoolt vaeste ja haigete eest 4. Korraldas kooliharidust 5
Rändkarjajasvatajad. Nad samastavad end konkreetse hõimuga, mitte rahvaga, ja nimetavad end `arab. Allah Jumal islamis. Islam Maailmausund, mille rajas Muhamed 7.saj. Koraan islami pühakiri e püha raamat. Kaliif prohvet Muhamedi järglane ja asemik, araabia riigi valitseja. Moshee islami pühakoda. Minaret moshee kõrgeim torn. Kes ta on ja millega sai tuntuks. Muhamed Meka kaupmees Muhames, uskus, et ta on Jumala prohvet, kes kuulutab ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tekkele, oli ka I valitseja. Ibn Rushd araabia filosoof, arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostesse kirja pandud. Ibn Sina - 12. saj arst, filosoof, astronoom. Kirjutas teose ,,Arstiteaduse kaanon", mida kasutati sajandeid arstiteaduse käsiraamatuna. Al Idris 12. Saj raabia geograaf. Tema joonistatud maailmakaarti peetakse vanimaks ajalooallikaks, kus on esmakordselt mainitud Tallinna. Nimeta
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide
Amenhotep III valitsusaeg (1388 1351) tähistab riigi sisemise ja välise stabiilsuse kõrgaega: Egiptus oli seadnud sisse tihedad diplomaatilised suhted Aasia valitsejatega; edukalt suruti maha ülestõus Nuubia lõunaosas. Amenhotep III viis läbi suurejoonelisi ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites, mis omandasid enam- vähem lõpliku kuju. Ehnaton (1351 1334; võimule tulles Amenhotep IV) edendas riigis päikeseketta Aton'i kultust, püüdes sellest teha peaaegu Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas ta uue pealinna Ahet-Atoni (Tell-el-Amarna). Siseriigis tõi see kaasa vastuolusid mõjuka Amoni preesterkonnaga. Egiptuse võim Aasias nõrgenes, eriti hetiitide vallutuste tagajärjel. Ehnatoni surma järel taastas Tutanhamon (1333 1324) riigis Amoni kultuse. Pöörde vana kultuse juurde viis lõpule Horemheb (1320 1292), kes lasi lammutada mitmeid Atonile püstitatud monumente. Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue, 19. dünastia. Tema järglane Seti I
Kirikuisad - kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Sakramedid rituaalsed toimingud nagu näiteks ristimine. Paavstiriik ehk Kirikuriik - 756.aastal moodustatud riik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Peatükk 10 Muhamed Meka kaupmees, kes sai pärimuse järgi 610.aasta paiku läkituse jumal Allahilt. Temast sai prohvet ja tema läkituse levitaja. Tänu sellele tekkis uus usund islam. 5 tugisammast: *tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada 5 korda päevas. *annetada vaestele. *paastuda ramadaani ajal. *teha vähemalt 1 kord elus palverännak Mekasse. Põhivoolud: *Sunniidid *Siiitiidid 622.a Muhamed läks Medinasse. 632.a Muhamed suri. Seos juudiusu ja kristlusega üks ainus Jumal, Jumalalugu on raamatus kirjas, samad tähtsad tegelased. Vallutused Iraan, Armeenia, Egiptus, Süüria, Sind, Maroko, Hispaania, Iraak, Horasan.
800m. raidkunsti kõneleb lugusid legendaarsetest India eepostest "Mahabharatast" ja "Ramayanast". Budism Budism tekkis 6. saj. eKr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddharta Gautama. Gautama tegeles oma elu ajal askeesi, paastumise ja meditatsiooniga. Ta pääses uuestisündidest, saavutas nirvaana ning temast sai valgustatu - Buddha. Budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mis viib kannatuste kaotamiseni. Kui inimene suudab oma kannatustest vabaneda, saab temast buda ning tema edasist seisundit nimetatakse nirvaanaks. Budismist on saanud Aasia peamine religioon. Ta levib Sri Lankas, Birmas, Laoses, Tais, Kambodzas, Vietnamis, Hiinas ja Jaapanis. Budiste u. 300 milj. Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styl
panteoni. Variandina (henoteism) võidakse küll tunnistada paljude jumalate olemasolu, kuid konkreetses teenistuses kummardada ja teenida ikka vaid ühte jumalat. Polüteistlikud jumalused võivad olla igaüks mingi kindla loodusnähtuse, eluvaldkonna või piirkonna valitsejad ning oma isiksusejoonte poolest võivad nad olla küllalt inimtaolised, kuigi suurte üleloomulike võimetega. Jumal monoteismis Monoteistlikud religioonid defineerivad ainujumalat selliste mõistete kaudu nagu (ülim või kõrgeim) looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja jne ning selliste omaduste kaudu nagu ülim, lõpmatu, igavene, täiuslik, kõikvõimas, kõiketeadev jne. On ka seisukoht, et Jumalat ei saagi defineerida ega tõeselt kirjeldada, kuna ta seisab väljaspool inimese mõistusega hõlmatavat ala. Mõnede arusaamade järgi on Jumal paratamatult hea (summum bonum), mõned aga peavad Jumalat teispool moraali asetsevaks
kahjustada (elusolendeidIgasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida). Budismis õige eluviis on vältida elusolendite kahjustamist ja verevalamist. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Sikhism- Indias Punjabis 16. saj. tekkinud monoteistlik religioon, mille rajaja oli Guru Nanak (1469 – 1539) (Sikhide ühiskond on ajalooliselt militaarne, et vastu seista moslemitele. Sikhid tunnistavad ainujumalat, keda nimetatakse paljude nimedega ja kelle poole pöördutakse palves pühakirja värssidega, kuid keda ei tohi pildil kujutada. S-i õpetuses on hinduismist pärit karma ja sansaara mõisted, kuid ühiskonnas ei ole varnasid ega kastikorrraldust. Kuna iga sikh peab lugema pühakirja, ei ole s-s vaimulikke, vaid eespalvetajad). 78. Mis on sikhide püha raamat? Sikhide pühakiri on pandžabikeelne Adigranth (´Alusraamat´) 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi?
Räägib patuse inimese hinge rännakust teispoolsuses. Seda hinge juhib Vergilius. Teine teos ,,pidusöök", inimmõistus on siiski piiratud ja kõike saab tunnetada usu kaudu. Koosneb kolmest osast: põrgu, puhastustuli, paradiis. Kirjutatud on kolmikvärsis. 100 on suurim täiuslikkus. Arvud tähendasid maailma kõiksuse tundmist. Ringe oli 9, esimene ring oli kõige süütum. Iga ring tähendas patu tegemist. Kõige väiksema patuga olid lapsed, kes ei tunnistanud ainujumalat. Viimases osas kohtutakse Lutsiferiga (saatan). Lutsifer sööb kolme kõige suuremat patust Juudas (reetis Jeesuse), Pruutus, Kassius (reetsid Caesari). Rännak läbi põrgu ringide võttis aega ühe ööpäeva. Läbinud puhastustule, jõuab ta paradiisi. Põrgu on sünge (punane, must). Paradiisis on kirkad värvid. Francesco Petrarca Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Kõige mahukam värss teos on Ladina keelne ,,Africa"
oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Amenhotep Egiptuse vaarao; Riigi sisemise /välise stabiilsuse kõrgaeg langes tema III valitsusaega; viis läbi suurejoonelise ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites Echnaton Egiptuse 18. dünastia vaarao; võimule tulles Amenhotep IV; edendas riigis päikeseketta Aton'i kultust, püüdes sellest teha peaaegu Egiptuse ainujumalat. rajas uue pealinna Ahet-Atoni (Atoni silmapiir). Siseriigis tõi see kaasa vastuolud Amoni preesterkonnaga. Aton Aton, "päikseketas" tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. Atumi ja Re ilmumisvorm. Kui Ehnaton Uue Riigi ajal võimule sai, kehtestas ta esimest korda ajaloos monoteismi. Ainsaks jumalaks sai Aton, mis tuletati Atum´ist. Peamiseks kultuskohaks sai Amarna. Ramses II Egiptuse 19
mungad kirjutasid raamatuid ümber raamatukogud kõrge kõnekunsti tase ümber nurga ütlemine kirjaoskus oli levinud tunti eriti hästi idamaid 425 asutati Konstantinoopolisse maailma esimene ülikool panid aluse ajalooteadusele maailmakroonikatega FRANGI RIIK Kujunemine: 9. saj eKr keldid Prantsusmaale 4. saj eKr oli keltidel väga suur ala, mille peatasid roomlased keltidel polnud kunagi ühtset riiki ega ainujumalat 4. saj eKr hanelugu Rooma üritas vallutada 1. saj eKr Caesar vallutas Gallia romaniseerus Suure rahvastarände tulemusena läks Gallia frankidele keldid suruti täielikult äärealadele Suure rahvastarände tulemusena lagunes Lääne- Rooma ning selle asemele tulid germaanlaste riigid, üheks kõige võimsamaks oli Frangi riik. Frankide hõimupealik Chlodovechi juhtimisel vallutati kogu Gallia ja tekkis Frangi kuningriik.
vältel kirjutatud ning järk-järgult kokkuseatud heebrealaste tekstide kogum. Samavõrd põhjalikku ajalookäsitlust ei leidu ühegi teise muistse rahva kohta. Ajaloole lisaks sisaldab Vana Testament iisraellaste seaduste ja religioossete ettekirjutuste kogu, moraalijuhiseid, tulevikukuulutusi, õpetlikke lugusid jm. 3.saj eKr tõlgiti Vana Testament kreeka keelde ja hiljem sai temast ristiusu pühakirja - Piibli osa. Iisraeli rahvas teenis ainujumalat, kellega nende esiisa Aabraham oli lepingu sõlminud. Teiste rahvaste jumalaid keelati teenida. Kokkuleppe rikkumine pidi kaasa tooma karistuse. Jahve pidi olema kogu maailma looja ja valitseja ning tema õpetus iisraellaste kaudu levima kõigi rahvasteni. Siinai mäel sõlmis Jahve lepingu Moosesega, mille olulise osa moodustasid nn kümme käsku. Neis oli kõige esimeseks nõudeks Jahve austamine ning teiseks oma vanematest lugupidamine. Edasi oli
Naised Mehed Religiooni evolutsioon Sir James Frazer, J.F. McLennan – totemism on varaseim Sir edward Burnett Taylor – animism on varaseim Animism – olendite hingedesse uskuvad usud Manism – esivanemare hingi kummardavad usud. Polütesim – mitut jumalat kummardavad usud. Monoteism – ainujumalat kummaravad usud. Sotsiaalevolutsionismi põhiprobleemid Unilineaarsus – tegelikkus pigem paralleelsed, ringlevad vms muutuseprotsessid Unilineaarsus Loomade kodustamine (=nomaadid=vähemarenenud) Taimekasvatus (=paiksus=tsivilisatsioon) AGA: Pastoralism Põllumajandus Paralleelsed: tööjaotus osades piirkondades Pastoralism ka põllumajanduse tagajärg Unilineaarne areng
Kuningate org vaaraode matmiskoht. · Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. · Egiptlaste ettekujutuses jätkas lahkunu pärast surma suurel määral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. · Ehnaton asendas traditsiooniliste jumalate kultuse päikeseketta Atoni austamisega ja püüdis teha Atonist Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas Teeba ja Memphise vahele uue pealinna Ahet-Atoni. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. · Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. · Hauakambrid mastaba (piklik längusküljelise kasti taoline ehitis, mille all paiknes hauakamber sarkofaafiga. Valeuks, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Astmikpüramiid ( kuus kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidid (kiviehitised, mille sees
Käis Meka lähedal mäel paastumas, kus sai ka ilmutuse Esimese ilmutuse sai ~610 aastal ta oli hirmul; ilmus Gabriel, kes teda sundis lugema (3 korda) Muhammad väljendas tahtmatust ilmutust vastu võtta Pärast ilmutust läks ta koju ning on 2 versiooni juhtunust: 1) mõistis koheselt juhtunut 2) oli segaduses ning selgitust tõi talle naise sugulane, kes seletas juhtunut Peale ilmutust hakkas kuulutama ainujumalat ning väitis, et panteoni jumalad on tähtsusetud Hakkas kõnelema elust pärast surma, mida mõjutavad meie teod maapealses elus Mekas muidu ei räägitud teispoolsusest ja usuti maapealse elu ainuolulisusse Mekas valitsev hõim, kuhu Muhammad ka ise kuulus, oli Quraysi hõim ei aktsepteerinud tema kuulutusi Muhhamadit kiusati taga ~616-617 ning Islami omaksvõtnud inimesed pagesid Aafrikasse, Etioopiasse
1364), mil Egiptus oli seadnud sisse tihedad diplomaatilised suhted Aasia valitsejatega ning mil suruti edukalt maha ülestõus Nuubia lõunaosas. Amenhotep III viis läbi suurejoonelise ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites, mis omandasid just nüüd oma enamvähem lõpliku kuju. Ehnaton (1364 1347; võimule tulles Amenhotep IV) edendas riigis päikeseketta Aton'i kultust, püüdes sellest teha peaaegu Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas uue pealinna Ahet-Atoni (Atoni silmapiir; tänapäeva Amarna). Siseriigis tõi see kaasa vastuolud mõjuka Amoni preesterkonnaga. Egiptuse võim Aasias nõrgenes, eriti hetiitide vallutuste tagajärjel. Ehnatoni surma järel taastas Tutanhamon (1345 1355; võimule tulles Tutanhaton) riigis Amoni kultuse. Pöörde tagasi vana kultuse juurde viis lõpule Horemheb (1332 1306), kes lasi lammutada mitmeid Atonile püstitatud monumente.
I osa „Põrgu“, II osa „Puhastustuli“, III osa „Paradiis“. Igas osas 33 laulu (kokku 99 laulu) + 1 sissejuhatav laul = 100-laululine terviklik teos – täiuslikkuse sümbol. Tertsiim – omaette riimiskeem. ABA BCB CDC Dante teejuht on Vergilius, aga kuna too on ristimata, ei saa ta Dantet Paradiisi juhatama tulla. Sinna tuleb teed juhtima Beatrice. Põrgu – 9 ringi 1. limbos (äär) – süütud lapsed ja antiikaja suurmehed, kes ei tundnud kristlikku ainujumalat 2. algab tegelik põrgu – abielurikkujad, himuruse pattu langenud – hõljuvad parvel musta põrgutule igaveses keerises 3. õgardid, prassijad 4. kitsipungid ja raiskajad 5. sünged ja raevukad 6. ketserid – leegitsevas hauas 7. vägivald naabrite vastu (türannid, mõrvarid), iseenda vastu (enesetapjad), enda omandi vastu (raiskajad), jumala vastu (loomapilastajad, pühaduseteotajad, liigkasuvõtjad) 8
koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette. Dante lõi poeemile uue värsi tertsiini (aba bcb cdc jne). Poeemi 100 laulu (14000 värssi) jagunevad kolme ossa "Põrgu", "Purgatoorium" (puhastustuli) ja "Paradiis", igas 33 laulu, + sissejuhatus. Põrgu on 9 ringiga lehter põhjapoolkeral, on ka eelpõrgu ausatele ja usklikele, kes on natuke kahelnud Jumalas ja seetõttu sääskede ja parmude piinata. 1. ring: antiigi suurmehed ja süütud lapsed, kes ei tundnud kristlikku ainujumalat.; 2. ring: abielurikkujad ja himurad ja hõljuvad põrgutules; 3. ringis, mida valvab kolmepäine Kerberos, on prassijad, mõõdutundeta inimesed; 4. ringis ihnsad ja pillajad; 5. ringis tigedad, uhked, kadedad; 6. ringis ketserid põlevates puusärkides; 7. ringis vägivallatsejad, enesetapjad, toorutsejad; 8. ringis kupeldajad (kelle seas ka hulk paavste), altkäemaksuvõtjad, vargad, nad kukutatakse sügavasse tuleauku; 9. ringis, põrgupõhjas, on jumala
Paiknedes Väike-Aasia kiltmaal, oli Araabias teravalt kontinentaalne kliima. Palju oli kõrbe, maastik oli kuiv ja kaljudega, muld minimaalse viljakusega. Asulate õitseng sai võimalikuks vaid tänu kaubateedele ja niisutussüsteemidele. Araablaste esialgne religioon oli seotud mitme jumalaga, peajumalaks oli Äikesejumal, kelle üheks kahest võimurelvast oli kahe peaga kotkas. Aja möödudes ühendas prohvet Mohammed Pärsia kultuuri islamiga. Islami sümboliks oli koraal, tunnistati ainujumalat. Islami moto: elu on lühike ja naudi seda, kuni võid, kuid rahuldu lihtsuse ja karskusega. Araablaste kaks erinevat mõtteviisi - äärmuslikult religioosne ja väga praktiline - väljendusid ka aedades. Araablased võtsid aiakunsti saavutused paindlikult üle roomlastelt ja olid ainukeseks rahvaks, kes keskajal aiakunstist lugu pidas. Araablased olid oma võidukäikudel vaimustunud roomlaste asutatud varjurikastest vaiksetest aedadest, jahedusest ja veest
annaabi.ee 
