Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suunatud Jumalale. Selle laulu tähtsus on Euroopa muusikale väga suur, sest temast kasvas välja mitmehäälsus. Samuti on neid viise kasutanud paljud heliloojad oma teostes
usk jumalasse. Polüteism on usk mitmesse jumalasse, selline usk tekkis kõige varem. Erinevad jumalad seostati loodusnähtuste, piirkondade ja eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühendab suuri rahvamasse, kes kõik usuvad ainult ühte jumalat. Ma olen ateist, aga mulle meeldib rohkem polüteism. Inimene ei ole usku vangistatud ning võib mitmeid jumalaid kummardada
Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Et ühtsustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil.
religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti............... sugugi tingimata spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu väljenduda. - religioossus 7. Millist loetletud arhetüüpidest ei saa Carl G. Jungi järgi eristada Jumala- kujutlusest? - Ise 8. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku?
Sikhism Tiina ja Everin 10.a Teke Hinduismist ja islamist Sünnimaa Punjab (pandzhaab pärsia k "viis jõge") Se-ikh tuleneb Sanskriti k sõnast iya ( ) ja tähendab "järgijat", "õppijat" ja "otsimist". Guru Nanak Dev (1469-1538) Levik India, Ameerika, Kanada, Suurbritannia Põhimõtted Usuvad ainujumalasse ja Kümne Guru õpetusse "sikh" õpilane. Kõik on jumala loodud. Inimesed kohtleksid üksteist heatahtlikult, sewa. Pühakiri "Guru Grant Sahib" Ei suitseta ega tarvita narkootilisi aineid, ei usu ka astroloogiat Peavad: tegema ausat tööd, mitte sallima diskrimineerimist, võitlema õigluse eest ja külastama gurdwarasid. Usuvad reinkarnatsiooni e ümberkehastumisse (nagu hindudki) Guru Nanaki õpetused: On olemas ainult üks jumal
Islam Ka islam on monoteistlik religion, nii nagu on Judaism ja kristlus, mis on rajatud usule Ainujumalasse. See tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamaadile. Selle usundi pooldajaid kutsutakse moslemiteks. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Allah on moslemitele kogu universumi isand. Islam on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja
ISLAM Islam, maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Nii nagu judaism ja kristlus, on ka islam monoteistlik religioon, rajatud usule Ainujumalasse. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas
muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=6GRLRm9oKUM Hiliskeskaja muusika : https://www.youtube.com/watch?v=V2zc1TLML1k Keskaja pillid ja heliloojad Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidle, rebekk, harf,
Lauka Põhikool 8.klass Islam Koostaja: Angela Savenkov Juhendaja: Signe Rattiste Lauka 2012 Islami algus Nii nagu juudid ja kristlased usuvad moslemid Ainujumalasse. Moslemid kutsuvad oma Jumalat Allahiks mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemid usuvad et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid kes on talle ustavad. Mees kelle Jumal valis oma sõnumitoojaks oli Muhammad ibn Abd Allah kes oli 40aastane kaupmees Mekast. Muhammadile saadetud 7. sajandil ilmutus sai tuntuks nimega Koraan. Nüüd tähendab Koraan moslemile jumala kirjasõna ja on moslemitele püharaamat. Algul levitas Muhammad
Saudi Araabias, Palestiinas, Jordaanias, Liibanonis, Dijiboutis, Somaalias, Iraagis, Kuveidis, Jeemenis, Kataris, Behreinis, Araabia Ühendemiraatides ja Omaanis . Islami kujunemine Islami usutunnistus ehk kreedo- Allah ja Muhamed on tema prohvet Polüteistlik Allah üks paljudest jumalatest Loodusjõud 610-612 sõnum Allahilt Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. ALLAHi viimane sõnum, mille ta on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud ilmutas Muhamedile või inspireeritud Jumala poolt
ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. ( Kasutatud materjal: http://www.annaabi.ee/Maailma-keeled-m12215.html ) Usundid: Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. Olemas on väga palju erinevaid uske. Meile kõige tuttavam on vist kristlus ehk ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Teine usk, mille kohta on kõik palju kuulnud on Katoliiklus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Ja lõpetuseks räägin ka lühidalt õigeusust
Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd)
Islami tsivilisatsioon Teke: Maailmas on 3 monoteismliku(usk ainujumalasse) usundit: 1. Kristlik- Jehoova 2. Judism- Jahwa 3. Islam- Allah Judasim tekkis u 3000 a tagasi.1.saj pKr kujunes ristiusk.Islam tekkis 622 pKr Islami rajaja prohvet Muhamed , kes elas Meka linna. 622 Muhamed põgenes Mekast Mediinasse-> 630 tagasi Mekasse , 632 suri. Pärast Muhamedi surma valitses 4 kaliifi. Islamiusulised jagunesid sunniidideks (tunnistasid kõiki 4 kaliifi), siidid (tunnistasid 1 kaliifi Ali'd)
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutad...
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika)
PIIBEL Inimese üle ei saa otsustada milline ta on tema tegude põhjal, ta teod võivad olla tahtmatult sellised mis ei ole õige. Et keegi ei taha et neid süüdistatakse ja ssiis nad hakkavad teistmoodi käituma. Ning pärast tunnevad kahetsust. Inimene hakkab oma elu eest alateadlikult võitlema. Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema ilmutusse. Kristlus on lunastuse religioon. Kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab Piibel. Piibel on kristlaste pühakiri alustekstide kogumik. Piibli kohta öeldakse tavaliselt Raamat, teda peetakse kõige tähtsamaks sellepärast nimetataksegi teda nii. Kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr ja uuemad osad 2saj pKr. Kogu keskaeg põhineb Piiblile. Piibli lugude aluseks on müüdid, just vana-idamaa loomismüüdid
õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Sel teel just ristisõjad hakkasid hävitama usufanatismi ja panid aluse Lääne-Euroopa vabanemisele progressi pidurdava katoliku kiriku võimu alt. Ränga hoobi andsid ristisõjad rooma paavstide-instituudile. Keskajal oli üheks suuremaks usuks ristiusk. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik
Hinduismi sünd langeb kokku brahmanismi reformimisega, 7-9sajandil. Salliv usund, oluline on nõue Veedade autoriteeti ja jumalikku päritolusse. Hinduism on etniline religioon, puudub rajaja, seotud ajalooga. Suuruselt kolmas usund maailmas, u 900miljonit järgijat. Õpetus ja põhisuunad. Sisaldab: ¤ polüteismi - uskumine mimeses jumalasse ¤ monism - õpetus, mis seletab maailma ühest algest lähtudes ¤ panteismi - jumalat loodusega samastav õpetus ¤ monoteisimi - ainujumalasse uskumine ¤ ateismi - usuvastasus Igaüks võib valida endale vastuvõetava tee või sobiva jumluse. Pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu. Hinduismis kajastuvad kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Õpetatakse, et tõde on üks, kuigi pühad mehed vahendavad seda eri aegadel erineval viisil. Hinduismis on miljoneid jumalusi, olulisemad Brahma, Visnu, Siva. Brahma on jumal- looja. Visnuism. Maailma alalhoidja ja armastuse jumals Visnu austamine, kes on armastanud
Sakala 4. Rävala 8. Ugandi Eesti keskaegsed linnad ja nende orduaegsed nimed - Tartu- Dorpat - Viljandi- Fellin - Haapsalu-Hapsal - Narva- Nerwa - Pärnu- Pernau - Tallinn- Reval - Paide- Weissenstein - Rakvere- Wesenberg 3 erinevust muinasaja ja keskaja vahel 1.) Muinasajal olid eestlastel omad jumalad, kellesse nad uskusid ja keda nad kummardasid. Keskajal tuli Katolikusk ja eestlased pidid uskuma ühtsesse ainujumalasse 2.) Muinasaja puudusid linnas, keskajal oli aga linnad juba tekkinud 3.) Muinasajal olid eestlased vabad, keskajal oli, aga teiste rahvaste poole orjastatud
Islam Küsimuste vastused 1.Millesed on viis islamiusu alussammast? Moslemi elu raamistvad usk ainujumalasse, palvetamine viis korda päevas, vaeste toetamine, paastumine ramadanikuu ajal ja kui võimalik, siis vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse. 2.Milles need seisnevad? Viie samba tähendus: need kujundavad moslemi eluviisi; loovad pinna usklikkusele ja headusele; tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude
Maagia-rituaalitehnika, mille abil püütakse mõjutada ja valitseda üleloomulike jõude Messias- heebrea termin maailma lõpuaegadel ilmuva päästja, vabastaja, lunastaja kohta Materialism- mõtteviis, mille järgi kõik olev on aine omadustest tulenev Metafüüsiline- oleva algolemusse puutuv Militarism-sõjaks meelsus, sõjaväevõim Minaret-mosee torn, kust kutsutakse 5x päevas palvusel Monism- usk sellesse, et on olemas üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud Monoteism- usk ainujumalasse Moraal- üksikinimese või ühiskonna eetilised tõekspidamised ja tegutsemise reeglid Moslem- islamiusuline Mosee- moslemite pühakoda Müstika- religiooni vorm, tähtsad ei ole dogmad ja rituaalid, püütakse saavutad otsekontakti Jumalaga Müüt-religioosne jutustus, jumalamuistend
Keskaja muusika (5. 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika)
Islam 1. Millised on viis islamiusu alussammast? Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad usk ainujumalasse, palvetamine viis korda päevas, vaeste toetamine, paastumine ramadanikuu ajal ja kui võimalik, siis vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse. 2. Milles need seisnevad? · need kujundavad moslemi eluviisi; · loovad pinna usklikkusele ja headusele; · tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; · tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; · julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu;
ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid ametkonnad, kehtis kindel hierarhia. Kõrgemad ametnikud aristrokraatide hulgast. Tähtsaimad linnas Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Konstantinoopol. Justinianuse valitsemisajal püüti taastada muistset impeeriumi hiilgust. 395 jaotati Rooma kaheks: Lääne- ja Ida-Rooma. 1453 Bütsantsi riik lagunes (türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid riigile lõpu). Muhamed hakkas 40 aastaselt nägema nägemusi, hakkas kuulutama usku ainujumalasse Allahisse. 622 põgenes Mekast. 630 vallutas Muhamed Meka ning ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud oma võimu alla. Muhamed 632 suri. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Islami püha raamat on Koraan (Allahi ilmutused Muhamedile)
Noored, vanad ja täiskasvanud, kõigil on oma stiil. Vanal ajal oli aga kõik teisiti, inimestel ei olnud nii palju võimalusi kui tänapäeval. Praegu on muusika liike üle tuhande. Tööd tuleb teha palju ja samuti tuleb palju mõelda. Kõige parem oleks alustada internetist ja seejärel jõuda inimeste juurde. 3 Keskaegne muusika Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest, saades mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid salmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappellat, pillid olid keelatud
Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina. Totemism traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega); algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. Ürgmonoteism usundilooline algupärateooria, mille järgi inimkonna vanimaks usundiks oli usk monoteistlikku ainujumalasse. Ürgusund usundiloos varaseim usundikihistus, mis oli ilmselt olemas juba neandertali inimestel. Esoteerika algselt salajased müstitsistlikud, sageli maagilise eesmärgiga õpetused ja toimingud, mis on määratud ainult pühendatutele, nt vabamüürlus, spiritism, numeroloogia jm. Tänapäeval liigitakse esoteerika alla suuremal või väiksemal määral teadusevälist ainestikku ja uurimismetoodikat kasutavad õpetused, mis siiski pretendeerivad
Mohammad oli pärit suurest suguvõsast ning ta oli vaene orb. Ta leidis endale rikka lesest naise. Ta koges ilmutust jumalalt, tema ette ilmus ingel Gabriel, kes andis talle koraani. 1650 koraani teksti on kokku kogutud. 114 peatükki ehk surat, mis on kokku pandud pikkuse järgi. Luulelised, peenelt kirjutatud read. See oli huvitav kuna kirjaoskamatu ei võinud lihtsalt nii ilusad read kirja panna. Koraani pole kriitiliselt uuritud, kuna seda ei lubata. Islam usub ainujumalasse Allah, kes lõi maailma. Sarnaselt ristiusule, on neil prohvet aadam ja tema naine, kes olid mõjutatud saatana poolt, et nad sööksid keelatud vilja ning selle tagajärjel pagendati nad taevast maale. Tavalises ajaloos aga öeldakse, et Islam sai alguse viimasest prohvetist Mohammedist. On olemas 25 prohvetit, kuid tema oli kõige viimane ning kõige mõjukam ning peale teda hakkas Islam levima palju laialdasemalt.
konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi 4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades, mis on neile uus/tundmatu 5) pikaajaline orientatsioon vs lühike: pikk suudavad kannatada ja loodetakse, et varsti läheb paremaks; lühike tahavad kõike kohe 10. Millised on Ronald Ingerharti väärtusdimensioonid? 1) traditsioonilised vs sekulaarsed (ilmalik)-ratsionaalsed väärtused: suhtumine ainujumalasse on nii tugev, et mõj kõike. Tugevad pereväärtused. 2)ellujäämisväärtused vs eneseväljendusväärtused: materialistlikud(domineerib riikides, kus inimestel pole veel hea elada) vs post-materialistlikud väärtused( majanduslikult arenenud riigid, kus mõeldakse pereelu peale) 11. Mis on interkulturaalne pädevus? Chen ja Sarosta- vahend, mille abil suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega
Kreeta-Mükeene kultuur ehk Egeuse kultuur Kiilkiri maailma vanim kiri Gilgames sumeri rahva eepos Tsikuraat astangutena ülespoole ahenev tempel Mesopotaamias Polis linnriik Istar armastuse jumalanna Ba hing Ka inimese teisik ehk vaim Gudea Mesopotaamia valitseja Assurbanipal Asüüria valitseja Marduk Mesopotaamia peajumal Osiris surnute jumal Greif kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Monoteism usk ainujumalasse Polüteism usk mitmesse jumalasse Ateism mitteusk jumalasse Skarabeus sõnnikumardika kujuline ürgolend Egiptuse kultuuris Voluut - spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv Õun patulunastus (Neitsi Maarja lunastab Eeva patu) Liilia neitsilik puhtus ja kuninglik väärikus 12 tähte pärjas patuta eostuse neitsi, Taevane Kuninganna Apokalüptiline Madonna kuussirbil seismine, maailma lunastamine Roosikrants palvehelmeste kee
aga ka kehavigastuste tekitamiste eest. Asüül ehk varjupaiga õigus. Unitaarvõim ehk tervilik võim. Sellele on iseloomulikud järgmised tunnused: ühine konstitutsioon ja õigussüsteem; ühine riigivõimuorganite ja juhtimise süsteem; ühine kodakondsus; kohtusüsteemi ühtsus; riigi jagunemine administratiiv-territoriaalseteks üksusteks, milles kasutatakse üldriiklikke norme; allüksuste juhtimisorganite alluvus riigivõimu- ja juhtimisorganitele. Monoteism usk ainujumalasse (kristlus, islam, judaism). Lepingud Piiblis; toora e. Teine Moosese raamat; talmud juudi kirjatundjate ehk rabide poolt kirja pandud seletused(kommetaaarid) Toorale: juhised kuidas jumala teenistust läbi viia, pühi pidada. Koraan püha raamat, käsitlatakse Jumala sõnana. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Sunna on suuliselt edasiantud ja
õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon . Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-
Kahjuks, varakult kaotas ta vanemad ja kasvas üles oma onu Abu Talibi perekonnas. 20 aastane Muhamed hakkas tegelema kaubandusega. Sellel ajal abiellus ta endast vanema lesknaise Hadidzaga, kelle teenistuses ta oli olnud. Sellest abielust sündinud neli tütart ning kaks poega, kes oli surnud põlvkonnas. Tõik, et Hadidza surmani polnud ta olnud abielus ühegi teise naisega. Peaingel Gabrieli käest olevat ta saanud oma Prohvetvõimed 40- aastaselt. Sellest peale kuulutas Muhamed usku ainujumalasse Allahisse. Ta pidas end eriomaselt araablaste Prohvetiks, nagu enne teda olid Prohvetid hoiatanud reisi rahvaid. Muhamed suri 632. astaal, pärast palverännakuriituse sooritamist, oma lemmiknaise, noore Aisa mahas. Naise isa Abu Bakr valiti Prohveti esimeseks järglaseks. (Schimmel 2001:16) 6 4. Prohveti abikaasad Pärast oma esimese naise Hadidza surma abiellus Prohvet kokku üheteistkümne
Usuti, et surm elab hauas edasi või et surnu viibis vabahingena kas elavatega samas elueas, surnute linnas või vaimude linnas. Usuti hingedesse kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged. Loodus usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest materialism e
-4. sajandil kuini 14. sajandi lõpuni. Keskajal oli muusika väga tugevalt seotud kristliku kiriku ja paljud Lääne kunstimuusika tunnused arenesid välja just keskaja kiriku raames, nt noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmalikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole eriti säilinud ilmalikku muusikat, kõigest mõnisada ühehäälselt laulu. Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Seda kinnitavad uurimise käigus tuvastatud polüfoonilised sarnasused varakristlike psalmilaulude ja juutide suulise psalmilaulupärismuse vahel, Laulud said mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise kõla ning muutusid lihtsamaks. Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille
iseloomustus ning näidatakse lugejaile, kuivõrd tähtsaks peab Allah mehe kõrval ka naist. Läänekultuuris elades, arvame, et naistel siin on olemas kõik õigused ja nende staatus on tähtis. Koraan tõendab aga vastupidist. 3 1. ISLAM JA ALLAH Islam on üks maailma religioonidest, mis nagu judaism ja kristlus on monoteistlik ehk usk Ainujumalasse, mis tekkis üle 1400 aasta tagasi Araabias. Sõna "islam" tähendab araabia keeles "Jumala tahtele alistumist". See usk õpetab, kuidas leida tõeline sisemine rahu- tuleb allutada end Jumala tahtele ning elama tema loodud seaduste järgi. Kõige tähtsam on teada, et ei ole olemas teist jumalat, kes vääriks kummardamist, peale Allahi. Islam on kõige kiiremini leviv religioon maailmas. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4
kasvatatud ranges monoteismis ja kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine. Jumal Jumal jäi alles ja nad nim nüüd jumalat ka Jeesuse isaks. Nad uskusid Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. Kolmainsuse õpetus ei võtnud mingit teoreetilise arutluse vormi. See kujunes ajaloolisest paratamatusest lähtudes. Nad olid rikastanud jumala mõistet, ilma, et nad oleks silmapilgukski loobunud usust ainujumalasse. Kristlased nim jumalat isaks ja Jeesust pojaks. Püha vaim Nüüd järgneb püha vaimu tulek. Jeesus oli ette öelnu, et see tuleb. Nelipüha päevast alates tuli PV. Tunti ja usuti, et J oli ise tulnud PV kaudu nende ellu Nüüd oli J mõistes olemas Isa, poeg ja PV. Midagi ei olnud võimalik ära anda ega välja jätta. Uskudes kolmainu jumalat , usume, et jumala isikus peitub meile tundmatu rikkus. Me tunnetame, et see ületab inimese mõistuse ega ole selletõttu meile lõpuni mõistetav.
624-630 peetud võitlusega alistas ta Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4 tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja). ÕPETUSE PÕHIMÕTTED Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad: · usk ainujumalasse - usutunnistus ehk sahada · palvetamine viis korda päevas palvus ehk salat · vaeste toetamine annetamine ehk zakat · paastumine ramadanikuu ajal paast ehk zaum · vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse palverännak ehk hadz Neid viit sammast võib kujutada kui lauda, mille pealmiseks osaks on usutunnistus, et ei ole teisi jumalusi Jumala kõrval ja Mohammed on tema saadik. Ülejäänud neli sammast on kui
kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine. 2.) Jumal Jumal jäi alles ja nad nimetasid nüüd jumalat ka Jeesuse isaks.Nad uskusid Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. Kolmainsuse õpetus ei võtnud mingit teoreetilise arutluse vormi. See kujunes ajaloolisest paratamatusest lähtudes.bNad olid rikastanud jumala mõistet, ilma, et nad oleks silmapilgukski loobunud usust ainujumalasse. Kristlased nimetasid jumalat isaks ja Jeesust pojaks. 3.) Püha vaim Järgneb püha vaimu tulek.Jeesus oli ette öelnu, et see tuleb. Nelipüha päevast alates tuli Püha Vaim. Tunti ja usuti, et Jeesus oli ise tulnud Püha Vaimu kaudu nende ellu. Nüüd oli Jeesuse mõistes olemas Isa, poeg ja Püha Vaim. Midagi ei olnud võimalik ära anda ega välja jätta. Uskudes kolmainu jumalat , usume, et jumala isikus peitub meile tundmatu rikkus
kellele oli lubatud vaid ainsa jumala kummardamine. 2.) Jumal Jumal jäi alles ja nad nimetasid nüüd jumalat ka Jeesuse isaks.Nad uskusid Jeesuse inimsust ja siiski ka seda, et Jeesus on jumala paremal käel ja juhib usklike saatust, võttes osa Püha vaimu saatmisest. Kolmainsuse õpetus ei võtnud mingit teoreetilise arutluse vormi. See kujunes ajaloolisest paratamatusest lähtudes.bNad olid rikastanud jumala mõistet, ilma, et nad oleks silmapilgukski loobunud usust ainujumalasse. Kristlased nimetasid jumalat isaks ja Jeesust pojaks. 3.) Püha vaim Järgneb püha vaimu tulek.Jeesus oli ette öelnu, et see tuleb. Nelipüha päevast alates tuli Püha Vaim. Tunti ja usuti, et Jeesus oli ise tulnud Püha Vaimu kaudu nende ellu. Nüüd oli Jeesuse mõistes olemas Isa, poeg ja Püha Vaim. Midagi ei olnud võimalik ära anda ega välja jätta. Uskudes kolmainu jumalat , usume, et jumala isikus peitub meile tundmatu rikkus
Muhamedile tema 40.-62. eluaasta vahel. Muhamedi ilmutused kirjutasid üles tema kirjaoskajad järgijad. 662 aastal rändab Muhamed Mediinasse-algab moslemite ajaarvamine, pärast Mediinasse jõudmist algas misjon, aga ka poliitiline ja sõjaline tegevus. 632 aastal muhamed suri, selleks ajaks oli islam levinud peaaegu kõikjal Araabia poolsaarel, sealhulgas Mekas. Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid(asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Õpetus Usutakse ainujumalasse, kelleks on Allah. Suurim patt islamis on Jumalale kaaslasi omistada Koraan ütleb, et kõike muud Jumal andestab, kuid mitte seda. Koraani järgi on Jumal kõikvõimas ja kõiketeadja, tema tahtest sõltuvad nii inimese teod ja saatused kui ka lunastus ja hukatus(õpetus ettemääratusest-vaba tahte eiramine). Usutakse inglitesse(Gabriel), kes peavad arvet inimeste tegude üle. Moslemid usuvad, et kõik Jumala prohvetid, ka Mooses ja Jeesus, olid moslemid, sest nad alistusid Jumala tahtele
Olid nad ju oma suhtumisega pahandanud jumalaid. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist. Ristiusu levik Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik
sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale. Aga seal ei kehtestunud enam tema võim ja valiti uus paavst Clemens VII ja tema saadeti uuesti Avignoni. Roomas ja Avignonis resideerus kummaski erinev paavst - suur skisma. Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ristiusu levik Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik
päikesetõusu poolt ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt! Ma ütlen põhjamaale: Anna ja lõunamaale: Ära keela! Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maailma äärest..." (Js 43:5-6). c) Jeesusega ei saabunud maapealne rahu rahvaste vahel: "Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid: siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Js 2:4). d) Jeesusega ei saabunud kõigi rahvaste uskumine ainujumalasse: "Ja Jehoova on kuningaks kogu maale! Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus! (Sk14:9). 2. Jeesuses ei kehastunud Messialikud omadused. a) Messias kui prohvet. b) Põlvnemine Taaveti soost. b) Messias nõuab Toorast kinnipidamist: "Pidage hoolsasti kõike, mida ma teid käsin! Ära lisa sellele midagi juure ja ära võta sellest midagi ära!... (5Ms 13:1-4). 3. Kristlaste poolt valesti tõlgitud Vana Testamendi teksti osad:
Vahenduskaubandus Euroopast sool, tekstiil, metall Venemaalt karusnahad, vaha Linnakodanikud: Variteenistus Linna sõjaline kaitse Maksude maksmine Olid vabastatud tollimaksust Võisid kasutada linna metsi, heina- ja karjamaid Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid Risti usul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes. Risti usk kuulutab usku ainujumalasse, ligemisearmastust ja halastust. Kuid risti usk suruti eestlastele peale tule ja mõõkadega. Piiskopile andis nõu ja abistas piiskopkonna valitsemisel 12 toomhärrast koosnev toomkapitel. Katoliikliku kirikuks keeleks oli ladina keel. Maal oli mitmesuguste mungaordude kloostreid tsitserlaste mungaordu, domiiniklaste mungaordu ja frantsisklaste mungaordu. Hakati ehitama agustiinlaste ordu kloostrit piritale.
Seepärast on väga oluline teada ajastu mentaliteeti, väärtushinnanguid. Need omakorda peegelduvad nii suulises mälus kui ka kirjalikes allikates olgu need muinasjutud või luule, käitumiskorraldused või kirjapandud seadused , aga ka inimeste tavakommetes, ehitustegevuses, kodukaunistamises, riietuses. Peame mäletama eri perioodide inimese suhtumist jõududesse, mis on temast tugevamad: vaimudesse, jumalatesse, ainujumalasse. Kuivõrd oluline oli usk karistusse kogu vaadeldaval ajal võrrelduna karistamatuse põhimõttega tänapäeval: kui keegi ei näe, siis keegi ei näegi! Vaadeldavad perioodid hõlmavad ruumiliselt ainult eurooplasele ammusest ajast tuntud kultuure: Mesopotaamiat, Egiptust, Juudamaad, Kreekat ja Roomat. Klassikalised idamaad (Hiina, India, Jaapan) oma teistsuguste filosoofia, sh ka kasvatusfilosoofia alustega on omaette teema.
– mormoonid. 70. Kes on krišnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Krišnaiidid on Hare Krišna liikumise liikmed, mis on Bengalist pärit bhakti-liikumine. Bhakti on armastus ja andumine isikulisele jumalale, tegemist on askeetliku ja ekstaatilise suunaga hinduismis. Krišnaiidid austavad eeskätt Višnu 8. avataarat e kehastust, keda peetakse armastuse olemuseks. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Monoteism: usk ainujumalasse, kes eitab leppimatult teiste jumalate olemasolu. Eriti evolutsionistlike religiooniteooriate järgi jumalausu hiliseim vorm, mis on välja kasvanud polüteismist. Puhast m-i leida ei õnnestu. Monoteistlikul Jumalal võib olla hüpostaase (Kristus, Püha Vaim) ja atribuute (vägi, kõikteadmine). Tuntuimad monoteistlikud religioonid on judaism, kristlus ja islam. Polüteism: Jumalausundi tüüp, mis on välja kasvanud ülijumala ideest kõigi taeva- ja loodusnähtuste ning
tõusevad üles. Head saavad taeva ja halvad piinlevad põrgus. Lisaks sellele on Koraanis ka praktilisi ettekirjutusi perekonna, suhete, pärimisõiguse, kuritegude ja karistuse, kauplemise, orjade kohtlemise, söögi- ja joogitavade ning muu kohta. Koraan pöörab tähelepanu ka vaesete kohtlemisele, sotsiaalsele õiglusele ja orbude abistamisele. Need on saanud islami seaduste aluseks. Islami viis tugisammast: USUTUNNISTUS (usk ainujumalasse ning usutakse, et Muhamed on Allahi prohvet), PALVUS (tuleb sooritada Meka suunas, viis korda päevas pühas paigas, enne tuleb nägu pesta puhta voolava veega, selle puudumisel liivaga), ALMUS (rahaline annetus, millega moslem toetab vaeseid ja abivajajaid), PAAST (tähendab keeldu süüa aasta 9. kuul ehk ramadaanil, päikesetõusust päikeseloojanguni, samuti on keelatud seksuaalsuhted, paastumisest on vabastatud haiged, rasedad, raugad, reisijad), PALVERÄNNAK
4.3 Paani flööt Rooma impeeriumi ( 146 e. Kr 395 p. Kr.) muusika lähtus väga palju Vana-Kreeka muusikapärandist, ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust küljest. Pillimäng ning laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Muusika erladus luulest ja tantsust. ( toimusid orkestri kontserdid ) Keskaja muusika ( 5. 13.saj ) Keskaja elu suunas kristlik kirik mis mõjutas ka kunsti, oluliseks muutus usk ainujumalasse. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumala sõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks sai pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes pavetades ja paastudes maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis pidi tulema pärast surma. 1. Professionaalne muusika ( vaimulik muusika ) 2. Rahvamuusika ( ilmalik muusika ) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud ja professionaalse muusika
1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu). 3. Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning trükikunsti teke. 2) Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8
annaabi.ee 
