Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Karedapinnaline tsütoplasma võrgustik (T, L) Kardapinnalisel paiknevad valge sünteesivad organellid Mööda kanalikesi toimub ribosoomid. Sp see võrgustik ainete rakusisene liikumine, ongi kare. lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete
õpilaste nimed: Semjon Lukin Kontrollharjutused teemal „Metabolism” 1.Ülesanne: leia vastused Internetist. Mis on Metabolism - organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Anabolism - on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Katabolism - on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 2.ülesanne: glükoosi lagundamine jaguneb kolmeks etapiks. Nimeta neid. glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahel. 3. ülesanne: täida tabel Etapid Kus toimub? Mis eraldub?
füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet kude - ühesuguse ehituse ja talitlusega rakkudest moodustunud organismi ehituslikud osad homoöstaas - organismide stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. anatoomia - Anatoomia on botaanikas, zooloogias ja meditsiinis õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust. Anatoomia all mõistetakse tavaliselt palja silmaga nähtavat ehitust käsitlevat teadusharu (makroanatoomia), mikroskoopilise anatoomiaga tegeleb histoloogia (mikroanatoomia).Sõna "anatoomia" tuleb vanakreeka sõnast anatom 'lahtilõikamine või väljalõikamine'
-Loomorganismid vajavad toitu.(valgud, lipiidid, suhkrud) Kõik elusolendid vajavad elutegevuseks energiat -TAIMED fikseerivad valguse energiat ,kasutavad seda fotosünteesil suhkrute sünteesiks -LOOMAD saavad energiat teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilise aine lagundamisel Kõik elusolendid vajavad energiat ainete organismisisesteks transpordiks, orgaaniliste ainete sünteesiks , liikumiseks ja teisteks protsessideks METABOLISM ainevahetus Ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas -Selline stabiilsus püütakse tagada sõltumata väliskeskkonnas asetavaist muutusest HOMÖOSTAAS sisekeskkond Kõikidele irganismidele on omane paljunemisvõime -Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel -Ainuraksed organismid paljunevad pooldumise teel -Hulkraksetel organismidel valmivad isas-ja emasrakud , nende ühtimisel viljastumise käigus saab uus organism .
VÄLISKESKKONNAGA, SEOVAD RAKKU ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST ERINEVAID MOLEKULE, VALLANDAVAD RAKUSISESEID BIOKEEMILISI REAKTSIOONE. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK: EHITUS KAREDA- JA SILEDAPINNALINE; KAREDAL PINNAL PAIKNEVAD RIBOSOOMID, SILEDAL PINNAL ENSÜÜMID; TALITLUS RIBOSOOMID VÕTAVAD OSA LIPIIDIDE JA SAHHARIIDIDE SÜNTEESIST; ENSÜÜMID SÜNTEESIVAD VALKE; MÖÖDA TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU KANALEID TOIMUB AINETE RAKUSISENE LIIKUMINE; VÕRGUSTIK ON SEOTUD AINEVAHETUSLIKE PROTSESSIDEGA. RIBOSOOMID: EHITUS 2-OSALISED (KOOSNEVAD RIBOSOOMI-RNA JA VALGU MOLEKULIDEST); MITOKONDRID JA KLOROPLASTID SISALDAVAD RIBOSOOME; TALITLUS RIBOSOOMIDES TOIMUB VALKUDE SÜNTEES; RIBOSOOME SISALDAVATES RAKUORGANELLIDES SÜNTEESITAKSE NEILE VAJALIKKE VALKE; RIBOSOOMID PANNAKSE KOKKU RAKUTUUMAS OLEVATES TUUMAKESTES. LÜSOSOOMID: EHITUS ÜMBRITSETUD ÜHEKORDSE MEMBRAANIGA; ÜHED LÜSOSOOMID SISALDAVAD ENSÜÜMVALKE, TEISED LAGUNDAVAD AINEID JA NEID
BIOLOOGIA · Bioloogia uurib elu · Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks · Biomolekulideks võib lugeda ained mis väljaspool keha ei moodustu nt (sahhariidid,lipiidid,valgus,nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu omadused · Organismide püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga · Elu tunnusteks võib lugeda: rakuline ehitus,kõrge organiseerituse tase,aine- ja energiavahetus,stabiilne sisekeskkond reageerimine ärritusele,paljunemine ja areng · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul,talituslikul ja regulatoorsel tasandil · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks · Rakk on elu esmane organiseerituse tase,kus ilmnevad elu kõik omadused.
fagotsüto os, pinotsütoos. Tsütoplas- Eristatakse sileda-ja karedapinnalist tsütoplas- Mööda kanalikesi toimub ainete mavõrgustik mavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevad val- rakusisene liikumine. Lisaks trans- ke sünteesivad organellid-ribosoomid. Sileda- pordile on võrgustik seotud mitmete pinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ainevahetuslike protsessidega. ensüümid. Ribosoom Iga ribosoom on 2-osaline.Mõlemad osad koos- Ribosoomides toimub rakkude nevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. süntees. Ribosoomi suurus on vahemikus18-23nm Lüsosoom Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke- Lõhustatakse mitmeid aineid nt. sed. Mõõtmed jäävad mõne mikrom. piiresse. makromolekule ja oma otstarbe
Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Membraarsed; tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, mitokonderid, lüsosoomid, vaukoolid, plastiidid Mittemembraansed; ribosoomid, tsütoskelett, tsentrosoom, viburid & ripsmed Tsütoplasmavõrgustik - mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning võrgustik on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Toodab fosforlipiide Golgi kompleks - valkude töötlemine ja nende pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse Mitokonderid - kujult ümarad või pulkjad. Ül. On raku varustamine energiaga Lüsosoomid - nendes lõhustatakse mitmesuguseid aineid Ribosoomid - nendes toimub valkude süntees. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes Tsütoskelett Märksõnad;tsütoskelett, tsentrosoom, viburid, ripsmed Tsütoskelett - koosned niitjatest valkudest
3)kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest 14)aktiivne ainete transport-transvalukude abil vajatakse energiat 15)passiivne ainete transport-toimub difusiooni v osmoosi teel mis ei kuluta energ 16)difusioon-ainete segunemine 17)osmoos-vee liikumine läbi memb kangema lahuse suunas 18)fagottsütoos -suured makromol läbivad membraani fagotsütoosi teel 19)tsütplasmvõrgustik -membraanidest moodus,põiekeste ja tsisternikeste süsteem ülesanded 1)ainete rakusisene liik2)ainevahetuslike protsesside toimumine 20)ribosoom-2osaline,koosneb rRNA-st ja valgu mol.rib.sünteestakse tuumakestes seejärel liiguvad tsüt,ku sosad kinnituvad tsütvõrgustiku,rib toimub valkude sünt ehk trans 21)polüsoom-ühe mRNA seotud ribo kogumik,mood,valgu süntteesi ajal 22)golgikompleks 1)rakusrakus sünteesitavate ainete vastuvõtmine2)valkude töötlemise lõpuleviimine 23)lüsosoom-on membraaniga ümbritsetudpõiekesed,mis sisaldavad lagundunud ensüüme
regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. 11. HISTOLOOGIA teadus, mis uurib kudesid. 12. HOMOÖSTAAS stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. 13. HUMORAALNE REGULATSIOON veres erinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuv regulatsioon. 14. KUDE sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. 15. MORFOLOOGIA teadus, mis uurib organismide välisehitust. 16. MÜKOLOOGIA teadus, mis uurib seeni. 17. NEUTRAALNE REGULATSIOON närvisüsteem reguleerib elundite ja elundkondade talitlusi. 18. ORGAN E
TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks · Tagab toitainete laialikandmise rakus · On jääkainete eritumiskohaks · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK · Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid
tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP.Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude
Viiakse lõpule glükoosi lagundamine Ülesanded: Aeroobne hingamine, mille tulemusel lõpuni toitainete lagundamine ja vabaneb energia. ATP süntees. Tsütoplasma on rakusisene sültjas vedelik, milles paiknevad organellid. Teisisõnu on tsütoplasma raku kogu elussisu, mis ümbritseb tuuma. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmeetiline retiikulum (ER) on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport. (ehk ta on seotud ainevahetuslike protsessidega) Tsütoplasmavõrgustik jaguneb silepinnaliseks ( lipiidide ja bioaktiivsete ainete, nt hormoonide süntees) ja karepinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks (sellel paiknevatel ribosoomidel toimub valkude süntees) Tsütoskelett on struktuurne element, mis moodustab niitjatest valkstruktuuridest toestiku ( võrgustiku ), hoiab rakus organelle õigel kohal ja aitab säilitada raku kuju. Tsütoskelett aitab kaasa ka raku paljunemisel.
· Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Raku sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele Rakuorganellid · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku(sileda- ja karedapinnaline) · Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine · Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega · Karedapinnalisel võrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid-ribosoomid · Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes · Ribosoomides toimub valkude süntees · Väljaspool ribosoome üheski rakus valke ei sünteesita · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nim. polüsoomideks · Ribosoome sisaldavad ka suuremad rakuorganellid, mitokondrid ja kloroplastid(sünteesitakse nendele vajalikke valke)
Rakumembraani põhikoostisosad on fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad kas nende peal või vahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani ehituses on transportvalgud ning need osalevad ainete aktiivses transpordis. Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Võrgustik on seotud peale transpordile ka mitmete ainevahetuslike protsessidega. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK siledapinnaline karedapinnaline Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (koosnevad rRNA ja valgu molekulidest). Ribosoomi suurus on vahemikus 18 23 nm. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude süntees
Organismid jagunevad üherakulisteks ja hulkrakseteks. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid, mida tal tuleb ise sünteesida ja nii on iga organism ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, energiavahetus on üheks elu tunnuseks. Organismidel on enam-vähem püsiv keemiline koostis, mis ilmneb mitmel eri tasandil ja mis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga. Selle iseärasusest tulenevalt on organismid kas kõigu- (roomajad, kahepaiksed, kalad) või püsisoojased (imetajad, linnud). Sisekeskkonna stabiilsus (homöostaas) on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt (munarakk viljastatakse) või mittesuguliselt (pooldumisel, vegetatiivselt, eostega; taimed, üheraksed). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on üks elu tunnustest, eluslooduse üldine seaduspärasus, mille
orgaanilised (madalamolekulaarsed (aminohapped, sahhariidid, nukleotiidid, biopolümeerid)) ained, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, lüsosüümid jne; on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks), milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Seda läbib membraanidest moodustunud kanalikeste (ainete rakusisene liikumine) ja tsisternide süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ja mis on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse sileda- (paiknevad ensüümid, mis võtavad osa sahhariidide ja lipiidide sünteesist) ja karedapinnalist (paiknevad valke sünteesivad ribosoomid (kaheosalised, koosnevad rRNA ja valgu molekulidest, rakus tuhandeid, pannakse kokku tuumas olevates tuumakestes, kust nad tsütoplasmasse liiguvad)). Polüsoomideks nimetatakse ühe mRNA molekulidega seotud ribosoome. Lüsosüümid on ühekordse membraaniga ümbritsetud
orgaanilistesse ainetesse nende hilisemal oksüdeerimisel energia taas vabaneb · Loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil · Organismid ka väljutavad energiat nt soojusenergiat (kõik organismid, kelle keha temp on väliskeskonna omast kõrgem) ! Metabolism ehk aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel Organismidel enam-vähem püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga Püsisoojased organismid Kõigusoojased organismid Imetajad, linnud kalad, kahepaiksed, roomajad ! Sisekeskonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Paljunemine suguliselt või mittesuguliselt · Üherakulised enamasti pooldumise teel · Mittesuguliselt paljunevad ka paljuf hulkraksed vegetatiivselt või eostega · Suguline paljunemine omane peamiselt hulkraksetele
valgusstaadiumis sünteesitud NADPH₂ ja ATP molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt O₂, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape. 25. Kuidas on organismid oma aine- ja energivaheetuse kaudu seotud väliskeskkonnaga? 26. Milline on ATP osa assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessides? 27. Miks ei saa hapnikupuudusel toimuda aeroobne glükolüüs? 28. Kuidas on tsitraaditsükli reaktsioonid seotud erinevate ainevahetuslike protsessidega? (vt. joon 4.14.) 29. Millistes rakkudes ei saa toimuda hingamisahela reaktsioone? Tooge näiteid. 30. Võrrelge aeroobset ja anaaeroobset glükolüüsi 31. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadium? 32. Mis tähtsus on fotosünteesil biosfääri seisukohalt?
ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine ja energia vahetus ehk metabolism. 4. Kõikidel elusorganismidel on stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. (Tagatakse ainevahetuslike protsessidega e. metabolismiga.) 5. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik paljunemine. 6. Kõik elusorganismid arenevad. 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele. Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. Organismis toimuvad regulatsioonid neuraalselt e närvide abil ja humoraalselt e hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil. ELUS LOODUS ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Organell raku osake. Histoloogia teadus, mis uurib kudesid. 2
Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased (imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub
infivahetuses väliskeskonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavlt väliskeskonna muutustele. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Ka on võrgustik seotud ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paiknevaid valke sünteesivad ribosoomid. Tänu neile näibki membraanistik karedana. Siledapinnalisel võrgustikul paikenvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline ja mülemad osad koosnevad ribosoomi RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees.
3 tüüp RNA-sid . mRNA- informatsiooni oma; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. 3)Erinvate rakkude ehitus,organellid, nende ül.Taimeraku ja seeneraku iseärasused. Rakud jagunevad prokarüootsed e. eeltuumsed (bakterid); eukarüootsed e päristuumsed(looma,taime,seene).*Tsütoplasmavõrgustik- tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Ül transport,seotud ainevahetuslike protsessidega.*Tuum-koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid.Ül-toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja, reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Rakumembraan-koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest,lipiidid moodustavad 2 kihti.Ül : ainevahetus passiivne ja aktiivne transport. ; infovahetus(retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga).*Ribosoomid - koosnevad suuremast ja väiksemast
- Ainevahetuse kaudu on organism seotud ümbritseva kk-ga. - Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. 1. Rohelised taimed kasutavad valgusenergiat. 2. Energia salvestub orgaanilistesse ainetesse. 3. Loomad saavad energia nende ainete hilisemal oksüdatsioonil. - Organismid võtavad kk-st energiat vastu ja väljutavad seda (soojusenergia). · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. - Ainevahetuslike protsesside regulatsioonil tagatakse organismide püsiv keemiline koostis. - Nt. Stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH) on kõigil org stabiilne. - Kõigu- või püsisoojasus e org kehatemperatuur tuleb ainevahetuse iseärasustest. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. - Pooldumine, vegetatiivne paljunemine, suguline paljunemine. - Pärilikkus on seaduspärasus, et järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
talitluses. Funktsioon: Tagab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. Vibur Tsütoskeleti osa,. Vibur on kõigi loomade spermidel ja paljudel ainuraksetel. Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplastiline retiikulum Membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, kus sünteesitakse ja talletatakse mitmeid aineid. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse: Karedapinnalist endoplastilist retiikulumi katavad ribosoomid, seal toimub valkude süntees. Siledapinnalist endoplastilist retiikulumi ei kata ribosoomid, seal toimub lipiidide ja süsivesikutse süntees. Lisaks veel bioaktiivsete ainete (steroidhormoonide) süntees ning on Ca2+ ioonide depoo lihasrakkudes. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Samuti osaleb rakumembraani moodustumisel. Lüsosoom
CO2 molekulide poolt moodustunud ainet uuesti kasutada nii, et saab sellest enerigat. 26. Milline on ATP osa assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessides? ATP tekib molekulide lagundamisel (näiteks glükoosi) ja kulub ainete sünteesiks (nätieks valkude sünteesiks). 27. Miks ei saa hapniku puudusel toimuda aerboone glükolüüs? Sest aine oksüdatsiooniks on vaja hapniku, mis on oksüdeerija. 28. Kuidas on tsitraaditsükli reaktsioonid seotud erinevate ainevahetuslike protsessidega (vt. joon. 4.14.)? Tsitraaditsükli protsessides on samuti vesinike kandjaks NAD (joonisel oleval protsessil on NADP). Tsitraaditsüklis eraldub CO2, mida taimed kasutavad Calvini tsükliprotsessides. 29. Millistes rakkudes ei saa toimuda hingamisahela reaktsioone? Tooge näiteid. Ei saa toimuda rakkudes, mis ei vaja elutegevuseks hapniku nagu näitkes botulismi bakter. 30. Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi.
ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. HOMOÖSTAAS stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. KUDE sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. MORFOLOOGIA teadus, mis uurib organismide välisehitust. NEUTRAALNE REGULATSIOON närvisüsteem reguleerib elundite ja elundkondade talitlusi. ORGAN E. ELUND kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. POPULATSIOON samal ajal ühiselt territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda.
Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Jäävhambaid on 32, piimahambaid 20 Keele funtsioonid: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus Mandleid on 6 Sapipõis EI TOODA SAPPI VAID ON RESERVUAAR Peensooles toimub kõikide toitainete imendumine: Süsivesikud monosahhariidideks verre
(antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol · Soojusjuhtivus- Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel · Konvektsioon- Soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. · Aurustumine- Vee auramine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojustjahutav toime. Termoregulatsioon Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotaalamus. Hüpotaalamus saab infot: Kontrollides veretemperatuuri
elunditele ja toob kopsu tagasi süsihappegaasi, mis on tekkinud elundite elutegevuse tagajärjel. Seedeelundkonnast (peensoolest) jõuavad verre toitained, mis on vajalikud elundite töötamiseks ja kasvamiseks. Veri kannab laiali hormoone, mida toodetakse sisenõrenäärmetes. Hormoonid mõjutavad mitmete elundkondade tööd ja arengut. 9 PATOLOOGIA VERESOONTE HAIGUSED On enamasti põletuslike, ainevahetuslike ja muude tegurite tõttu tekkinud veresoonte muutused. Arterite haigused*ainevahetuslikud (ateroskleroos) *põletikulised (arteriit) Viimased tekivad nakkushaiguste puhul (süfiliitne aordipõletik) või allergia tõttu. Arterite haigusi põhjustavad, eriti kui nendega kaasneb tromboos soonte ahenemist ja ummistumist, millele järgnevad verevarustuse puudulikkus ja kudede kärbumine (infarkt). Arteri seina kahjustuse tõttu võib tekkida amurüsm.
Tsütoplasmavõrgustik, ribosoom, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid 23.) Tsütoplasmavõrgustiku ülesanne ja jaotus Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku (,,karedus" tuleneb selles paiknevatest arvukatest ribosoomidest). Ülesanne: mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning lisaks transpordile on võrgustik seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. 24.) Mis toimub siledapinnalise tsütoplasmavõrgustikul Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikevad ensüümid, mid võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsistenikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. 25.) Ribosoomi ehitus ja ülesanne Iga ribosoom (avastati 1953) on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomi suurus on vahemikus 18-23 nm
püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e. pH ainuraksed – bakterid, protistid püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega;
laekudes verre ja teistesse kudedesse, seda kasutatakse organismi vajadusel. VITAMIINIDE TÄHTSUS TOITUMISES Vitamiinide roll toitumises on väga suur, nagu kõik toitained nad on täiesti hädavajalikud organismi jaoks ning mängivad suurt osa ainevahetuse protsessides. Kui inimene ei saa koos toiduga ühe või mitu vitamiini, siis organismis tekkivad tõsised probleemid. Vitamiinid mängivad organismis katalüsaatoreid ainevahetuslike protsesside kiirendajaid. Vitamiinid on asendamatud, kuid ei ole energiaallikad. Nende sisaldus toidus on tavaliselt 10- 100mg/100g. Vitamiinide puudus tekkib nende väikesest sisaldusest ööpäevases ratsioonis, vale hoidmise, antivitamiinsete faktorite mõjul, keemilise koostise riknemise korral, ka religioossette keeldude tõttu, mida pannakse tervele toitainete reale mõnedel rahvadel. Suurem vitamiininõudlus tekib organismis organismi teatud füsioloogiliste seisundite
ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina k. katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni(näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP. Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus
2) Ehituslik funktsioon- fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse 3) Varuaine funktsioon- loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes ja viljades 4) Ainevahetuslik funktsioon- metaboolse vee teke, omane kõrbeloomadele 5) Kaitsefunktsioon- mehhaaniliste põrutuste kaitse, kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumise eest 6)Lahustifunktsioon- lahustiks vitamiinidele Biregulatoorne funktsioon- hormoonid reguleerivad ainevahetuslike protsesse Valgud -Polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest - Valkude koostises on 20 aminohapet - Valkude süntees toimub ribosoomides Lihtvalgud - Koosnevad aminohappejääkidest, nt. Munavalge Liitvalgud - Koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt. Kromosoomid ja hemogobliin Valgustruktuurid on primaar-, sekundaar-, tersiaar-, kvaternaarstruktuur Sekundaarstruktuurid on kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud
Esineb retseptorvalke osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga ° seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel rakusiseseid keemilisi reaktsioone 3.5 Rakuorganellid Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU E. ENDOPLASMAATILISE retiikulumi (ER) ° mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ° on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega ° Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku > karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad oganellid ribosoomid. > siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Ribosoomide ehitus ja ülesanne ° Iga ribosoom on kaheosaline ° Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgu molekulidest ° Ühes rakus ulatub arv tuhandeteni
Jagunemise kiirus Kiirem (20-30 min) Aeglasem (1-3 tundi) Muutlikkuse sagedus Väiksem Suurem Dominantsed avalduvad, või Mutatsioonide avaldumine Kõik avalduvad retsessiivsed homosügootses olekus Ainevahetuslike protsesside Kiiremad Aeglasemad (kuni 10x) kiirus Hapnik jt (sulfaadid, Oksüdeerija kasutamine Ainult hapnik nitraadid) Range (hapnik tapab) ja Anaeroobsus fakultatiivne (veidi hapnikku Fakultatiivne
Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti, valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel. Kolesterool. 11. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Tsütoplasmavõrgustik- raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Sileda-(ensüümid, mis osalevad lipiidide ja sahhariidide sünteesis) ja karedapinnaline(ribsoomid, valkude süntees). Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine, on seotud ka mitmete ainevahetuslike protsessidega. 12. Ribosoomide ehitus ja funktsioon. Kaheosaline, koosneb ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes, siis liiguvad läbi membraani tsütoplasmasse. Fn: valkude süntees. 13. Lüsosoomide funktsioon. Makromolekulide ja oma otstarbe kaotanud rakustruktuuride lagundamine. 14. Golgi kompleksi funktsioon. Lõpule jõuab valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb rakumembraani
retseptorvalke need osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid keem. reaktsioone. 1.5. RAKUORGANELLID Päristuumse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisterinikeste süsteem, mis moodust. tsütoplastavõrgustiku. Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine. Lisaks transpordile on võrgustik seot. mitmete ainevahetuslike protsessidega. MISSUGUSTE OMADUSTEDA ON TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK? Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel paikn. valke sünteesivad organellid ribosoomid. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paikn. ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesis selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse. MILLINE ON ROBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE?
Kirjelda olulisemaid lihaskontraktsioonis osalevaid biokeemilisi etappe ??? -Kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine) -Kapillaarvõrgustiku täitmine ,,sisuga" (südame töö annab verevoolule energiat, suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi) -seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid -puhverssteem neutraliseerib piimhapet -gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi. Mida kujutab endas elu? Ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus. Elu on autonoomne, ühe liigi taastootmine. Milles seisneb treenitus seletatuna läbi biokeemilise vaatenurga? Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus on parandatud lihasrakkude suutlikkust. Treenimise tulemusel lükkame normipiire edasi, lihased peavad mitu korda taastuma enne kui harjuvad uue treeninguga. Kohanimine normi piirides, sport lükkab normi piire edasi. Millised kasulikud omadused on küllastumatutel lipiididel
10 Osa loomarakke on veel fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. nt. inimese vere koostises makrofaagid. Pinotsütoosi käigus omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule. Tsütoplasmavõrgustik (ER) Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab endoplasmaatiline retiikulumi ehk tsütoplasmavõrgustiku. Ainete rakusisene liikumine, seotud ka ainevahetuslike protsessidega. a) karedapinnaline ER pinnal paiknevad valgusünteesi organellid ehk ribosoomid b) siledapinnaline ER pinnal paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid Koosneb 2st osast, mõlemad osad omakodra koosnevad ribosoomi-RNAst ja valgumolekulist. Ribosoomides moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valgusüntees. Lüsosoomid
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest
tomatitaimede erinevatest keskkonnanõudlusest. Teises, empiirilises, osas, antakse ülevaade katse metoodikas ja selle tulemustest ning võrreldakse omavahel erinevates keskkondades kasvatanud taimede tulemusi ja arutletakse teooriaandmete ja katsetulemuste üle. Siinkohal tänan kõiki, kes mind aitasid: oma juhendajat, Leili Järve, ja samuti oma vanemaid, abi ja nõuannete eest. Mõisteteleht Assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid fotosüntees on looduses toimuv protsess, mille käigus eluorganismid muudavad fotoaktiivsete pigmentide,nt: klorofülli kaasabil, valgusenergia keemiliseks energiaks fototsünoos taimekooslus on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis
on aluseks stabiilsusele . Stabiilsus omad suurt diagnostilist väärtust vastupidavusalade füüsilise vormi hindamisel. Vastupidavustreeningu energeetilised alused ja spetsiifika Vastupidavuse vahetul arendamisel on vaja minna veelgi konkreetsemaks ja lähtuda bioenergeetilistest kriteeriumitest,milleks on: 1) võimsus . energiatootmise suurim kiirus konkreetses protsessis, 2) mahutavus . energiavarude suurus või ainevahetuslike nihete ulatus organismis, 3) efektiivsus . aeroobsete ja anaeroobsete energiaprotsesside kasutamise aste spetsiifilise koormusega ülesannete täitmisel.Nii näiteks iseloomustatakse aeroobset võimsust maksimaalse O2 tarbimisega (VO2 max), aeroobset mahutavustVO2 max kiiruse säilitamise ajaga, aeroobset efektiivsust aga anaeroobse läve kiirusega. Kõik nimetatud kolm kriteeriumit on iseloomulikud nii aeroobsetele, glükoluutilistele kui ka alaktaatsetele protsessidele.
xh retsessiivne, xH dominantne P xHxh x xH y xH xh xH y I xHxH xHy xHxh xhy Pärilike haiguste profülaktika 1) Mutageenide vältimine kahjulikud tegurid võivad mõjutada munarakke 2) Sugulusabieludest hoidumine 3) Sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi * asendusravi organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone. N: diabeedikud ensüümi. * dieetravi kasutatakse pärilikke ainevahetuslike haiguste korral * kirurgiline ravi kõrvaldatakse pärilikud väärarengud * geeniteraapia defektne geen asendatakse terve geeniga Päriliku eelsoodumusega haigused On kujunenud välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Keskkonnategurid võivad soodustada või pidurdada päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Sellisteks haigusteks on näiteks suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk ja teised vähkkasvajad
kindlaid ühendeid.selleks vajavad nad energiat, mida saavad energiarikastest ühenditest Fagosütoosivõimelised loomarakud-aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sinna, liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse.(järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid ja lagundavad fagotsüteeritud aine-abööbi toitumine) Rakuorganellid- Tsütoplasmavõrgustik-mööda selle kanlikesi toimub ainete rakusisene liikumine ja on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Tsütoplasmavõrgustik jaguneb karedapinnaliseks ja siledapinnaliseks tsütoplasmavõrgustikuks. Karedapinnalisel asuvad ribosoomid mis sünteesivad valke. Siledapinnalisel võrgustikul asuvad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist Ribosoomid- Ribosoom on kaheosaline. Mõlemad osad koosnevad rRNA ja valgumolekulides. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas-tuumakestes Ribosoomis toimub valkude süntees. (polüsoom-mRNA-ga seotud ribosoom)
mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vanemalt (ristviljastumine). vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Genoom liigiomases ühekordses Homöostaas organismide stabiilne sisekeskkond kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline ehk tasakaal, mis tagatakse ainevahetuslike materjal. Inimese genoom koosneb 24 protsessidega. kromosoomist (22 autosoomist, ning sugukromosoomidest X ja Y). Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse Genoommutatsioon mutatsioonilise muutlikkuse toimega orgaaniline aine
Patoloogilise anabolismi tunnused on rasvumus, gigantism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO 2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP. Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude
-lihaskontraktsioon Närviimpulsi tulemusena müosiini ristisillakesed aktiveeruvad ja põhjustavad aktiinmüofilamentide liikumise müosiinfilamentide vahel. Selle tulemusel toimubki lihaskontraktsioon. 5. Lihaskiudude tüpologiseerumine. Tüpologiseerumise põhimõte. Iseloomusta punaseid ja valgeid lihaskiude. Lihaskiudude tüpologiseerimisel võetakse aluseks nende kontraktsiooniomadused – põhiliselt kiirus kombineerituna metaboolsete-ainevahetuslike iseärasusetega. On olemas kiired (valged) ja aeglased (punased) lihaskiud, mida eristavab üksteisest kontraktsioonijõud, -kiirus ja väsimusresistentsus. 1) Aeglased/punased lihaskiud – lihaskiud on peened ning neid ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. See võimaldab saada lihasel rohkem hapnikku, mis hea, sest punastes lihaskiududes toodetakse energiat O2 arvel. Palju on mitokondreid, mis võimaldab suures mahus aeroobset tööd teha. O2 transporti verest lihaskiu
(maksimaalne kasutegur, pikema aja jooksul, mitte korraga ning reguleeritav igakülgselt). Ühelt rajal on võimalik üle minna teisele (efektiivne) ning on kordineeritud (katabolismi (vahe-)produktid on vajalikud sünteesis, mida vaja, et oleks nt. katabolismi ensüüme). Nad ei ole pöördprotsessid, mis tähendab, et on võimalik samaaegselt teha. Anabolism ja katabolism. Anabolism: Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Anabolismi staadiumid: - Eelühendite süntees katabolismi viimase staadiumis tekkivatest - vaheühenditest - Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused - (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid, jne.) - Ehitusüksustest sünteesitakse valgud, nukleiinhapped, jne. Katabolism: Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on
annaabi.ee 
