Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ainetöö siseauditist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
siseaudit, audiitor, audiitori, organisatsioon, siseaudiitorite, objektiivsus, finants, eetikakoodeks, elukutse, ainetöö, saavutamisele, hindama, kompetents, erapooletu, finantsaudit, vastavusaudit, juhtkond, läbiviimine, viinud, rakendamise, efektiivsustööplaanid, johanson, kõlbelisus, konfidentsiaalsus, hinnangut, neljaks, kinnitus, sõltumatusMajandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..................................................................................22 9
alluvusega, mis on oluline siseauditi funktsiooni sõltumatuse tagamisel. Põhinõue on see, et siseaudit peab olema võimalikult sõltumatu. Ainult see tagab siseauditi objektiivsed otsused/järeldused. Siseauditi funktsioon on ettevõttes kõike hõlmav, see tähendab, et see kontrollib ka juhatuse tegevust. Erasektoris peab siseauditi funktsioon tagama omanikule piisava kindlustunde, et nende vahendeid kasutatakse otstarbekalt. Siseaudit annab omanikele infot, kui efektiivselt resursse kasutatakse ning kas ettevõte toimib piisavalt efektiivselt ning suurendab omanike vara. Seega hoiab funktsioon omanikke kursis sellega, mis toimub ettevõtte sees. 1. Arvatakse, et siseauditi rakendamine tagab ettevõtte positiivse ja efektiivse tegevuse. Isegi hästi toimiv siseaudit ei suuda veel tagada ettevõtte efektiivsust, kui sellele ei aita kaasa kõik organisatsiooni muud struktuurid; 2
sagedus peaks sõltuma sellest, kui kerge on tekitada varale kahju või seda rahaks muuta. SISEAUDIT Mõiste ja ülesanded Siseaudit siseauditi funktsioon on hinnata ja analüüsida asutuse sisekontrollisüsteemi olemasolu, selle tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Siseauditi funktsioon peab lisama ettevõttele väärtust. Siseauditi läbiviijaks on siseaudiitor, kellel vastavalt audiitortegevuse seadusele peab olema kutsetunnistus. Oma olemuselt on siseaudit sõltumatu ja objektiive, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud ettevõtte tegevuse täiustamisele ja väärtuse lisamisele. Siseaudit aitab kaasa asutuse eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist, et hinnata ja täiustada riskide juhtimist, kontrolli, valitsemiskultuuri efektiivsust ning juhtimise taset. Avaliku sektori siseaudit peab andma mistahes avaliku sektori juhtidele kindlustunde, et
Mõisted Siseaudiitor- mitte sisejärelvalve, sisevaatlus jne. Vandeaudiitor- välisaudiitor, kelle põhiülesanne on anda hinnang ettevõtte majandusaasta aruannetele. Parasiidina on kasutusel mõiste väliskontroll, kontrollör. Kontrollingu funktsioon toetab org-i juhtimist. Ning tema peamisteks ülesanneteks on planeermis-, kontrolli- ja reguleerimissüsteemide infoga varustamine. Rahvusvahelisel tasandil ongi kasutusel ja eristatavad mõisted kontrolling, sisekontroll ja siseaudit. Ettevõttes teostab kontrollingu funktsiooni kontroller, kes peab vastaval juhtimistasandil andma probleemide lahendamiseks alternatiivseid lahendeid. Tegemist on org-i sisese nõustava ja toetava üksusega. Alternatiivid peaks andma vastuse küsimusele, mis juhtub siis, kui käituda vastavalt alternatiivile. Kontrollerid peaksid andma mitmeid alternatiive, sest siis jääb ka juhile otsustusvõimalus, sest juht ju vastutab kokkuvõttes.
9. avalikustamise printiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
siseauditi standarditega. Samas ei saa aga ainult siseauditi funktsioon muuta avalikku ja ettevõtlussektorit ausamaks ning läbipaistvamaks. Vajalik on kõigi selles keskkonnas tegutsejate moraalne, eetiline ja aus käitumine. Siseaudiitori ülesandeks on sellele protsessile igati kaasa aidata kasutades tema valduses olevaid abinõusid, vahendeid. Terminoloogia Sisekontrollisüsteemi ehk sisekontrolli mõiste sisaldab nii siseauditi funktsioone kui ka sisekontrollisüsteemi, kuna siseaudit on ise samuti üks osa sisek süsteemist. Sisek süsteem on ettevõttes toimiv terviklike abinõude süsteem, mille kaudu toimub ettevõtte juhtimine ning käskude, korralduste jm taolise jagamine ülevalt alla ning vastukajad ja reageerimine neile alt üles. Lisaks sisaldab sisek süsteem ka horisontaalset info jagamist (osakondade vahel). Sisekontrolli üksusi nimetatakse väga erinevalt: sisekontroll, sisejärelevalve, sisevaatlus või kontrollikomisjon, kontrolör, finantskontroll
neutraalne. 8) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamise aruanded tuleb koostada ettevaatlikult, kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on nimetatud hindamiste sihilik sooritamine. 9) Avalikustamise printsiip raamatupidamise aruannetes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamise kohuslasest, tema finants seisundist, majandus tulemustest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate ( kalastamine vastavalt algdokumentidele). Õiglane kajastamine tähendab varade ja kohustuste kajastamist nende tegelikus vaatluses, mis tagatakse nende hindamisega. 10) Sisu ülimlikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses tuleb lähtuda nende sisust ka siis, kui nende juriidiline vorm sellele ei vasta. Nt: tööruumi rentimine eluruumiks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISKIJUHTIMINE Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised
8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad audiitortegevust audiitortegevuse seadus, auditeerimise eeskiri, audiitorkogu põhikiri, audiitorkogu üldkoosoleku otsused ning juhataja otsused. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et adekvaatselt oleks hõlmatud kliendi kõik raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. 2
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu
Auditeerimine Aine lõppeb eksamiga. Semestri jooksul kaks testi. Testi tulemus võib anda eksami hinde. Mõisted Sise audit, sise audiitor, välisaudiitor-seda enam ei kasutata, rmp kohustus ja kohustuslane, Vande audiitori funktsioonid Tema funkts on hinnata rmp arvestuste finantsaruannete kvaliteeti ja korraldusi. Audiitor peab ise teadma kuidas tuleb rmp aruandlus korraldada. Aluseks on rmp ja aruandluse printsiibid. Rmp ja aruandluse korraldamise printsiibid Nad on olulised printsiibid kõik, aga kõik ei pruugi olla audiitortegevuses võrdse väärtusega. 1. Majandusüksuse printsiip Rmp kohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, töötajate, klientide jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip
AUDITEERIMISE ALUSED Audiitori ülesandeks on finantsarvestuse/aruannetele hinnangu andmine. Audiitor auditeerib aruandeid selleks, et leida vead, tahtlikud või mitte tahtlikud. Audit ja audiitor on üldmõisted. A VA SA VANDEAUDIITOR SISEAUDIITOR - Tegevust reguleeriti erinevate aktidega - tegevust ei reguleeritud - Varem nimetati välisaudiitoriks - funktsioon kõikehõlmav - Auditeerib finantsaruandeid ja nende kvaliteeti Audiitoritel peavad tegutsemiseks olema vastavad litsentsid/ load
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja
Analüüsi tulemused on huvipakkuvad nii sisestele kui välistele tarbijatele. 6. Sisekontroll, mis on organisatsiooni kui terviku tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist, tegevusmeetodeid, protseduure ja meetmeid, mis annavad piisava kindlustunde, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse. Tegemist on organisatsioonisisese süsteemse nähtusega. Sisekontrolli süsteem peab tagama, et organisatsioon toimib vastavalt selles kehtivatele normatiivdokumentidele ja et need on kooskõlas kehtiva sedausandlusega. Organisatsioonis toimiv süsteem, ettevõtte sisese korra täitmine töötajate poolt. 7. Siseaudit, mille peamine funktsioon on kontrollida sisekontrolli süsteemi ning teha ettepanekuid selle täiustamiseks ja parendamiseks. Ülesanne on jälgida, juhtide käepikendus. Osakonnana või üksusena organisatsioonis. 8
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale
majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu-ülimuslikkuse printsiip- Raamatupidamises kajastatakse majandustehingud lähtudes nende sisust, nende majanduslikust olemusest ka sellisel juhul kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. Audiitortegevuse seadus. Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus,
Esimene seadus võeti vastu NSV ülemkogu pool 19.02.1990. Kehtiva audiitoretegevuse seaduseelnõu võeti vastu 10.veebruar 1999 ning see jõustus 01.juuli 1999. Seaduse eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevust, sätestada audiitorite kohustused, õigused ning neile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsiooni ja juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikke aluseid. Seadus ei kehti riigikontrolli audiitoritele. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks kui: 1. Kui ettevõtet ei ole mitte kunagi auditeeritud 2. Kui auditeerib uus audiitor Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. Kes on teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu repurtatsiooniga 4
IX. Avalikustamise printsiip Kogu info, mis esitatakse aruannetes Rpkoh-se kohta on avalikustatav. Info alusel peab saama langetada ettevõtte finantsseisundi kohta õige ja õiglase hinnangu. X. sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga 09.09.08 Seadust hakati tegema 1992 aga vastu võeti alles 1999 Audiitor tegevus on reguleeritud audiitor tegemise seaduse reguleerimis eeskirjadega rahvusvaheliste standarditega hea audiitor tavaga Seadus ei laiene riigikontrolli tegevusele ja riigi audiitoritele. Audiitor on: 1) audiitori kutse saanud ja audiitorite nimekirja kantud füüsiline isik; 2) audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühing (edaspidi audiitorühing). Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ärinõustamine ja audiitorile õigusaktidega pandud või lubatud teiste ülesannete täitmine
(ISO/IEC 12207, ISO/IEC 15288) · kvaliteedihalduseks (ISO/IEC 9126, ISO/IEC 90003) · infoturbe haldamiseks (ISO/IEC 27000 seeria) · teenuste loomiseks ja haldamiseks (ISO/IEC 20000 seeria) · eestikeelse tarkvara loomisel (EVS 8) · IT terminoloogia korrastamiseks (ISO/IEC 2382 seeria) · dokumenteerimiseks (ISO/IEC 6592, ISO/IEC 9294 jt) 28. Infosüsteemi audit, selle eesmärgid, auditeeritavad objektid, maht, audiitor, riskid, korraldus, infrastruktuur, COBIT Infosüsteemi audit on mitmekülgne ülevaade ja hinnang auditeeritava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni automatiseeritud infosüsteemile või selle osadele, kaasa arvatud seostele automatiseerimata protsessidega ja organisatsioonilise struktuuriga. Näiteid auditi eesmärkide kohta: · hinnata süsteemide ja infotöö vastavust ettevõtte (äri)huvidele · hinnata ettevõttega seotud kolmandate osapoolte (näiteks avalikkuse) nõuete
1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks. 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil. 1988 I vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus.
............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi tähtsus...............................................................................................8 2. Klient...................................................................................................................11 2.1.Kliendikeskne organisatsioon.........................................................................11 2.2.Kvaliteedisuunitlus kliendi rahulolu............................................................13 2.2.1.Kliendikesksuse juurutamine...................................................................14 2.2.2.Kliendikeskse kvaliteedisuunitluse tähtsus/kasu....................................15 3. Protsessid........................................................................
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
1987.a.moodustati Pandivere veekaitseala (350 875 ha) karstunud ala kaitseks, kus moodustub Põhja- Eesti veevaru; 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»
Info jaguneb: Objektiivne reaalselt meie ümber Subjektiivne objektiivse keskkonna kirjeldus oma nägemuse järgi Sense making liigub objektiivse ja subjektiivse info vahel Nt: väljas sajab, panen kummikud jalga Tegevuse ja dokumendi vaheline seos Dokumendid tekivad asutuse tegevuse tulemusena. Dokumendid luuakse või saadakse asutuse mingisuguse tegevuse vältel või pärast tegevust. Dokumente luuakse tegevuste tõestamiseks ja dokumenteerimiseks. Dokumendi sisu, vorm ja struktuur Dokument on koostatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Dokumendi vorming määrab, kuidas dokumendi elemendid on organiseeritud/paigutatud paberil või esitatud failis. Dokumendi element on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Digitaalne dokument Kõik digitaaldokumendid on baastasandil elektrooniliste impulsside või seisundite jadad. Dokumendi sisu, vormi ja struktuuri kohta käiv info on salvestatud kodeerit
Avalike teenuste üleandmise hea tava (www.ngo.ee/teenused) Rahastamise hea tava tööversioon (www.ngo.ee/rahastamine) Tallinna Ülikooli Kodanikuühiskonna Uurimis- ja Arenduskeskuse ülevaade "Kolmas sektor arvupeeglis" (www.ngo.ee/uuringud) Ajakiri "Hea Kodanik" (www.ngo.ee/heakodanik) Mikko Lagerspetz "Kodanikuühiskonna lühisõnastik" (www.ngo.ee/sonastik) Avalik huvi Jätkusuutlikkus. Tõenäosus, et organisatsioon või tegevus suudab täita oma otstarvet tulevikus, kui arvesse on võetud organisatsiooni seesmised ressursid ning tegevuskeskkonna oletatavad või võimalikud muutused. Kaasamine. Kaasamise hea tava. Kaasamine peab võimaldama osalust viisil, mis võtab arvesse nende inimeste huve, keda ettevalmistamisel olev otsus puudutab. See peab olema kooskõlas eetika ja demokraatia üldiste põhimõtetega. Loeng: Olulised mõisted:
1971 - Lahemaa rahvuspark 1979 - I punane raamat 1970 - soode sõda 1985-87 - fosforiidisõda 1976 – Matsalu Riiklik Loosukaitseala saab Ramsari alaks Eestis 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2
,,Enesekontrolliplaan ja HACCP." referaat 2012 Enesekontrolliplaan. Enesekontroll on osa heast klienditeenindusest. Enesekontrolli abil on võimalik vähendada toidu valest käitlemisest/ säilitamisest tulenevaid kadusid ja materiaalset kahju. Enesekontrolliplaan on osa töötajate tööalasest juhendamisest ettevõttest, sest selles on lühidalt lahti kirjutatud kogu ettevõtte tegevus. Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja d
D. OLEMASOLEVATE SÜSTEEMIDE HINDAMINE Antakse ülevaade olemasolevatest süsteemidest, et tuvastada, millises ulatuses need võimaldavad asutuse dokumente hallata. Etapi tulemid: asutuse süsteemide loetelu, aruanne süsteemide vastavusele dokumentidele esitatavatele nõuetele. E. DOKUMENTIDELE ESITATAVATE NÕUETE TÄITMISE STRATEEGIA KINDLAKSMÄÄRAMINE Eesmärk määrata kindlaks sobivaim poliitika, protseduurid, standardid jms, millest organisatsioon dokumentide haldamisel juhindub. Dokumendihaldussüsteemidele esitatavad nõuded Nõuded jagunevad: funktsionaalsed; mittefunktsionaalsed. Nõudeid kirjeldavad dokumendid: Nõuded elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide funktsionaalsusele; Moreq2 eestikeelne tõlge F. DOKUMENDISÜSTEEMI VÄLJATÖÖTAMINE Dokumendisüsteemi loomise kava välja töötamine
Personalijuhtimine I osa Sissejuhatus personalijuhtimisse 1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu).
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobi
hädaolukorra esinemise sagedus teatud aja jooksul. 11 LÜHENDITE LOETELU a aasta ArhE "Arhiivieeskiri" ArhS arhiiviseadus DNS nimeserver HO hädaolukord HOVS hädaolukorraks valmisoleku seadus ISKE infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem jne ja nii edasi jt ja teised lk lehekülg n.ö nii öelda NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon nn nii öelda OCHA ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet sh sealhulgas st see tähendab UNDAC kriiside ja katastroofide hindamise ja koordineerimisega tegelev meeskond UPS katkematu toiteallikas VPN virtuaalsed privaatvõrgud 12 ÜJKP ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
annaabi.ee 
