Snasta perioodilisusseadus. $Kes ja millal selle avastas? -Dimitri Mendelejev; 1869 $ Millega algab iga periood? -Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid? -Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavreetsiumini jrjenumbritega 89-103. $ Mis on lhike periood? Palju neid on?
moodustades elektronpilve. Orbitaal on ruumiosa aatomis, kus on suur elektroni leidumise tõenäosus. Tuum koosneb väiksematest tuumaosakestest Tänapäevane aatomi mudel Kerakujuliseelektrono pilve läbilõige Rohkem täpikesi tähistab elektroni leidumise suuremat tõenäosust Orbitaalid S-orbitaal- kerakujuline Orbitaalid P-orbitaal- piklik, hantlikujuline Elektronkihtidel on alakihid S-alakiht P-alakiht D-alakiht F-alakiht S-alakiht Esimene Kõige madalama energiaga Sisaldab vaid üht s- orbitaali P-alakiht Järgneb s-alakihile Energia kõrgem kui s-alakihil Sisaldab kolme p- orbitaali porbitaalid paiknevad omavahel risti (x, y ja ztelge pidi) D-alakiht Lisandub kolmandast elektronkihist Energia kõrgem kui p- alakihil
arvu poolest. 3 vesiniku isotoopi: 1) tavaline vesinik H; 2)raske vesinik H; 3) üliraske vesinik H. 4. Bohri järgi on elektronkatte ehitus kihiti. Elektronide arv elektronkihil 2n . 5. Tänapäeva mudeli järgi ei paikne kihiti vaid moodustub energiatasemete järgi elektronpilv- s.o. negatiivsete laengute pilv. Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.s-kera, p-hantel 6. Elektronkihtides alakihid : I kiht 1s (saab olla 2 elektroni) II kiht 2s 2p III kiht 3s 3p Järjekord näitab elektronide energiataset. 7. Ruutskeem näitab paardunud ja paardumata elektrone elektronskeem P +15| 2)8)5) elektronvalem P 1s 2s 2p 3s 3p ruutskeem 8. Sama alakihi orbitaalid täituvad elektronidega ühekaupa. 9. Perioodilisustabel: rühmad vertikaalsed tulbad tabelis (18, jagunevad A ja B)
Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-) - f-orbitaalid: 7 tk (kuni 14 e-) Elektronvalem näitab elektronide paiknemist mitte ainult elektronkihiti, vaid ka alakihiti. Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi. Enne ei hakka täituma uus alakiht, kui eelmine pole täitunud. Energia kasv: 1s<2s<2p<3s<3p<4s<3d<4p<5s<4d<5p<6s<4f<5d<6p<7s<5f<6d<7p<8s P: +15 2)8)5)1s22s22p63s23p3 Fe: +262)8)14)2) 1s22s22p63s23p64s23d6 Ruutskeem näitab elektronide paiknemist nii alakihiti kui ka orbitaalide kaupa. Ühte orbitaali märgib üks kastike, millel võib asuda kas üks elektron või kaks elektroni, vastavalt paardumata elektron või elektronpaar.
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja
kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil. Paardunud elektron elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid B-rühmade metallid. Alakiht alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist. Igal alakihil on erinev energia. Tähistatakse s, p, d ja f alakihid. S-alakihi energia on kõige väiksem. Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega d-alakihid
kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil. Paardunud elektron elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid B-rühmade metallid. Alakiht alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist. Igal alakihil on erinev energia. Tähistatakse s, p, d ja f alakihid. S-alakihi energia on kõige väiksem. Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns1 ja ns2, kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega d-alakihid
laenguga pilv. -) Igale alakihile vastavad kindla kujuga aatomiorbitaalid. * Aatomiorbitaal (elektronorbitaal) on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. -) Orbitaale tähistatakse orbitaali tüübile vastava tähega, mille ees on kihi number. * Ühele orbitaalile mahub kuni 2 vastassuunaliste spinnidega (pöörlemissuunaga) elektroni. * Orbitaalil võib olla: 0e (tühi orbitaal); 1e (paardumata/üksik elektron); 2e (elektronpaar). Kihi Alakihid Alakihtide Maksimaalne Elektronide numbe orbitaalide arv elektronide arv maksimaalne arv kihil r alakihis 1. 1s 1 2 2 2. 2s, 2p 1, 3 2,6 8 3. 3s, 3p, 3d 1, 3, 5 2, 6, 10 18 * Alakihid täituvad: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s...
rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele.
* palakiht: järgn e b s alakihil e alat e s tei s e st el e ktronkihi st. S ell e alakihi e n erig a o n v eid k õr g e m kui s alakihil. palakihil o n 3 por bitaali. n e e d or bita ali o n piklikud ja s ar n a n e d e s m õ n e v õrra h a ntlite g a. por bitaalid p aikn ev a d o m a v a h el risti. * dalakiht: tul e b juurd e alat e s kol m a n d a st el e ktronkihi st. S e e o n v e el k õr g e m a e n e r gia g a kui e el mi s e d alakihid. dalakihis a s u b 5 dor bitaali. J a n e e d v e el k e er u ka m a kuju g a kui por bita alid. Elektronvalem kirjeldab elektronide paigutust kihtides ja alakihtides. Elektronkihti märgib number, alakihi tüüpi vastav täht. Elektronide paigutust orbitaalidel väljendatakse ruutskeemidega. 2) Keemilise sideme liigideriti tähtis on polaarne side. Keemilise sideme omadused on määratud selles osalevate tuumade omadustega ja elektronide summaarse laenguga
rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal – seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f – alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele.
kõrgemale energiatasemele. Elektronpilv elektroni leidmise tõenäosust näitav hajunud piirjoontega pilv. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil. Paardunud elektron elektronpaari koosseisu kuuluv elektron. Siirdemetallid Brühmade metallid. Alakiht alakihtideks jagatakse elektronkihte alates 2 kihist. Igal alakihil on erinev energia. Tähistatakse s, p, d ja f alakihid. Salakihi energia on kõige väiksem. Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. s elemendid vesinik, heelium ja kõik IA ja IIA rühma metallid (ns 1 ja ns 2 , kus n tähistab perioodi numbrit). p elemendid IIIA VIIA elemendid. Lisaks väärisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. d elemendid aatomites täituvad elektronidega dalakihid
Maal- hoiab sideme; elastsusjõud on Prootonid, neutronid Näited universumi koos selline jõud koos; tuum koos Radioaktiivsed kiirgused Fundamentaalosake- algosake, mis ei koosne millestki. (lepton elektron, neutriino, kvark, vaheosakesed (nt footon) Iseloomustavad: kvantarvud (peakvantarv kihid/kõrvalkvantarv- alakihid s ja p.../magnetkvantarv- orienteeritud ruumis x,y,z/spinnkvantarv- spinn), mass, värvilaeng Elementaarosake- koosneb teistest osakestest nt kvantidest. Iseloomustavad- veidrus, sarm, ilu(omad.mis näitavad mingit sorti käitumist erinevates vastastikmõjudes) Mateeria osakesed- leptonid ja kvargid. Mateeria koosneb 1. põlvkonna osakestest (u ja d kvarkidest ja elektronidest) Leptonid- (elektron, eletronneutriino...) osalevad nõrgas vastastikmõjus ja
Peakvantarv n 1 2 3 4 5 Elektronkihi tähis K L M N O Suurim elektronide erv kihis 2 8 18 32 50 Orbitaalkvantarv l 0 1 2 3 4 Alakihi tähis s p d f g Peakvantarvule vas- tavad alakihid 1s 2s 2p 3s 3p 3d 4s 4p 4d 4f Alakihi orbitaalide arv 1 1 3 1 3 5 1 3 5 7 Suurim elektronide arv alakihis 2 2 6 2 6 10 2 6 10 14 Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. 7 Mõnede elementide elektronkonfiguratsioon
kontrollib ka MAC aadresse (kas pakett on mõeldud antud seadmele või ei). MAC aadressidega tegutsemine Füüsiline kiht Bittide ülekandmine. See on kõik füüsiline, käegakatsutav kraam nagu juhtmed, töösagedus, pinged, topograafia, mis kaablid on kasutusel jne. Trololo kiht Andmeedastus kõige algelisemal viisil. Üldnimetus on “Tra ma ei viitsi” ja selle alakihid on (nh trummipõrin) “ema” ja “padrunid”. Info edastatakse diileri kaudu (aga ta peab nunnu olema ja sierraga sõitma sest mdea midagi muud vist ei eksisteeri, ahja kasse võiks ka olla), kes suhtleb füüsilisest kihist (konspekti lugesid w? gg) kõrgematega. Ja nhh ta üldse selline kiht, millega tegelikult pole väga muud teha, kui Pirso lotr.txt jagada. Väga äge! (Katsu vaid Arrak kustutada
annaabi.ee 
