selle jaoks, et ka kõige hullemas seisus olevad inimesed ei peaks tundma tühja kõhtu? Me elame riigis, mis on arvestatud kui arenenud riik ja meie poed on küllusliku valikuga igast maailma nurgast kokku toodud erinevate roogadega. Me ostame iga päev endale korvitäie toitu ja ei mõtlegi sellel ajal, et see sama korvitäis toitu on midagi, millest paljud inimesed suudavad vaid unistada. Suurtel poekettidel läheb päevaselt sadade kilode kaupa toitu äraviskamisele tänu aegumisele, kuigi seda võiks jagada abivajajatele. Miks peaks neid huvitama see, kas see toit jääb prügikastis roiskuma või saab keegi sellest ka kasu? Olgugi, et tihtipeale need inimesed, kes sellisesse olukorda on sattunud, et nad ei suuda igapäevaselt teenida piisavalt, et ennast ära toita on selle ära teeninud igasuguste meelemürkide pruukimise ja muu sellisega, ei vääri nad ilma jäämist põhisemast. Edukus elus ei tule lihtsalt ja paljud ei jõuagi kuskile
Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanikuks perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01.2005 tahab Õ teada, kelle käest ja kui palju ta saab raha nõuda. A1 vaidleb vastu, et tema ei ole enam reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik ja kõik nõuded on nüüd juba aegunud. Ka A2 tugineb aegumisele. Hüpotees: Kas Õ saa nõuda A1-lt raha VÕS § 108 (1) alusel ? Eeldused: 1. kohustus maksta raha? reaalkoormatis. Sissenõutavaks muutunud § 239 (1) A1 sai omanikuks 2001 aastal ja vastutab nende nõuete eest kuni 2003 aastani A1 3x100 000 eurot 2. rikkumine ? + 3. aegumine ? § 236 TsÜS § 154 (korduv) A1 saab sissenõuda ainult 2x 100 000. 4. Kas Õ saab nõuda A2 lt ? a. § 239 b. rikkumine ? c. aegumine ?
võlgnikuks mitteolevat isikut alusetute nõuete esitamise eest. Aegumise esemeks saab olla vaid nõue (nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist), mitte võimalus neid kohtus hageda. Tagajärjed: pärast aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest (aegumine ei lõpeta nõuet, küll aga seab selle täitmise sõltuvasse võlgniku tahtest. Kohus saab nõude aegumisele tuginedes jätta hagi rahuldamata juhul kui võlgnik sellele kohtus tugineb. Aegumisele ei allu protsessuaalne hagi esitamise õigus kui selline vaid kohtus maksma pandud nõue. Aegumisele alluvad vaid materiaalõiguslikud nõuded. Oma kohustuste aegunud nõude alusel vabatahtlikult täitnud võlgnik ei saa kohustuste täitmiseks üleantut aegumisele tuginedes hiljem tagasi nõuda. Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandiandjalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel
nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. (4) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003] § 148. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumisele. 3. jagu Seadusest tuleneva nõude aegumine § 149. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. § 150. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg !!!!!! (1) Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat
2. Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine.Tasaarvestades saab nõudmisi kui:subjektid on samad;nõude tähtpäev on juba saabunud;objekt on sama . (nt: a võlgneb b-le 100eur ja B a-le 80euri. Tegelikult võlgneb a b-le 20euri) 3. Loobumine. Kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkulepe kreeditori ja deebitori vahel. 4. Aegumine. Obligatsioonid, mis on rajatus tsiviilõigusele teatavasti ei allunud aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide. 5. Surm. Surm ei kustuta obligatsioone.Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega.
nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. (4) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003] § 148. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva nõude aegumine Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumisele. 3. jagu Seadusest tuleneva nõude aegumine § 149. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. § 150. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg !!!!!! (1) Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat
neid volitusi, mida subjektiivne õigus sisadab. Subjektiivsete õiguste teostamine peab olema kooskõlas hea usu põhimõttega ja ka heade kommetega. Nõudeõigus -õigus nõuda kohustatud poolelt millegi tegemist või tegemata jätmist (nt kahju hüvitamise nõue, leppetrahvi nõue). Nõudeõigusest tuleb eristada kujundusõigusi (nt lepingust taganemine, hinna alandamine, tehingu tühistamine) ning vastuõigusi (nt omapoolsete kohustuste täitmisest keeldumine, aegumisele tuginemine) Eristada võib: a) protsessuaalset ja b) materiaalset nõudeõigust. Protsessuaalselt võib nõude alati esitada, kuid sellele on võimalik rahuldust saada, kui nõue materiaalõiguslikult olemas on. Nõuded võib liigitada tsiviilõiguse harude järgi: võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud, pärimisõiguslikud nõuded. Eristada tuleb nõudeõiguse (hagi) alust ja eset. · Vastuõigused (ehk vastuväited)
Nt lepingust taganemise õigus on antud ainult teatud tähtajaks ja kui selle aja jooksul lepingust ei taganeta, siis kaotatakse see õigus. NB antud juhul ei ole tegemist hagi aegumise tähtajaga! 2) vastuväited, mida ei esitata nõudeõiguse olemasolu kohta, vaid selle teostamise kohta need on vaided. Siin on omakorda kolm alaliiki: 6 aegumise vastuväide aegumine ei lõpeta nõuet, kuid kui kohtus tugineda aegumisele, siis nõudel ei ole enam alust. 7 Edasilükkav vastuväide seisneb selles, et nõue ei ole muutunud veel sissenõudeks. Nõue on küll olemas, aga seda ei pea veel täitma, kuna täitmise aeg ei ole veel kätte jõudnud. 8 Nõudeõigust piirav vastuväide ei eita nõudeõigust, kuid tugineb mingile asjaolule, mille tõttu ei saa nõudeõigust teostada. Nt kinnipidamisõigus (vt VÕS § 110-111) kui üks
Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid. Hagid, mida rakendati analoogia teel üldhuvide kaitseks. Erilised oblikatsiooniõiguslikud hagid preetorite reeglitele rajatud hagid. Vanimad hagid actiones civiles ei allunud aegumisele s.t nad ei kustunud nende mitteesitamisel teatava aja jooksul. Nad olid seega actiones perpetuae. Vastupidiselt olid preetorite hagid alati tähtajalised. Ediilide hagid aegusid ülimalt 1 a. Jooksul. 5. Legisaktsiooniline protsess Selline nimetus in tulnud sellest, et kogu rituaalne protsessi käik oli kujunenud küll tavadena , kuid nad fikseeriti lõplikult XII tahvli seaduses. In iure stadium-Kõige pealt pidi pöörduma preetori poole
Riigikassa oli kogumispaik, kus hoiti varasid. Linnakogukondi (municipium) tunnistati iseseisvate õigussubjektidena. 1. saj eKr on teada, et kollegiumite loomiseks on vaja vähemalt kolm liiget. Pärastpoole ka normaalseks korraks kolleegiumi loa nõutamine senatilt. Vabariigi perioodi lõpul olid nii munitsiipiumid kui ka erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas. Endise riigikassa kõrvale tekkis imperaatori kassa(fiscus), millel oli palju privileege: selle varandus ei allunud aegumisele ega iganemisele, selle nõuetel oli eesõigus teiste kreeditoride nõuete ees, sellel oli seaduslik pandiõigus võlgniku kogu varale. Praktiliselt oli riigikassa fiscus juriidiline isik. Rooma õigus fikseeris lähtuvalt vajadustest juriidilise isiku iseseisva õigusvõime. PEREKONNAÕIGUS Patriarhaalne perekond, kõik isa võimu all. Kolm abielu sõlmimise vormi: o Religioosne akt- 10 tunnistajat + preestrid. Keerukas ja pidulik, kindlad sõnad.
Tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Ei ole lubatud teostada seadusvastasel viisil, ka selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule 10. Aegumise mõiste Näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumisele alluvad ainult nõudeõigused, mitte absoluutsed õigused ega kujundusõigused. 11. Millised on nõuete aegumistähtajad? Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle nõude sissenõutavaks
47. Mis on aegumise sisuks? Kui isikul on õigus nõuda teiselt isikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist (nõue), siis peab ta arvestama sellega, et see nõue aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (vt TsÜS § 142 lg 1). See ei tähenda aga nõude lõppemist. Nõue püsib edasi, kuid kohustatud isik võib oma kohustuse täitmisest keelduda. Aegumisele alluvad ainult nõuded, mitte aga absoluutsed õigused. 48. Milliseid aegumistähtaegu TsÜS eristab? Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1). Ehitise puudustega seotud nõuete aegumistähtajaks on 5 aastat, kui nõue tuleneb: 1) töövõtulepingust (TsÜS § 146 lg 2; vt ka VÕS § 646); 2) müügilepingust (TsÜS § 146 lg 2; vt ka VÕS § 222); 3) ehitamisel kasutatud toorme või materjali puudustest (TsÜS § 146 lg 3).
vastuväiteid, kuna tõendid ei ole talle enam kättesaadavad, samuti võib ta olla kaotanud regressivõimaluse 2. Nõue kui aegumise ese nõue – õigus nõuda teiselt isikult teo tegemis või sellest hoidumist, aeguda saavad nõuded ise, mitte aga võimalus neid kohtus hageda 3. Aegumise õiguslikud tagajärjed TsÜS 142 lg1 – pärast aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest kohus saab nõude aegumisele tuginedes jätta hagi rahuldamata üksnes juhul, kui võlnik sellele kohtus tugineb, s.t kohus ei saa aegumist kohaldada omal algatusel TsÜS 143 omakohustuse aegunud nõude alusel vabatahtlikult täitnud võlgnik ei saa kohustuse täitmiseks üleantut aegumisele tugiendes hiljem tagasi nõuda VÕS 1028 lg2 p2 reegelaegumistähtaeg – tehingust tulenevalt 3 aastat TsÜS 146 lg1 alates nõude sissenõutabaks muutumisest TsÜS 147 lg1
11. Käendaja tagasinõue – mõiste, sisu ja piirangud. Vastavalt VÕS § 152 lg-le 1 läheb võlgniku asemel kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Sõltumatult aluseks olevast suhtest tekib käendajal seadusest tulenevalt tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik peab kohustuse täitma sellisel juhul mitte enam võlausaldajale, vaid käendajale. Tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS § 70 (solidaarvõlgniku tagasinõude aegumine). Piirang on §-st 147 lg 2 => käendaja ei oma regressinõuet põhivõlgniku vastu, kui ta ei andnud kohustuse täitmisest talle teada ning põhivõlgnik täitis ise ka võlausaldajale selle kohustuse. 12. Garantii mõiste ja tunnused, eristamine käendusest? Garantii ja käenduse sätete kohaldamine.
Pealinn 05.09.2016). 798 päeva on rohkem kui kaks aastat ja kaks kuud. Aga on kaasusi, kus menetletakse ja käiakse kohut viis või isegi kümme aastat. See on meeletu INIMRESSURSI RAISKAMINE riigis, kus seda ressurssi on nagunii ülinapilt. Uurimise ja kohtuskäimise ajal on osalised traumeeritud, ärevil, teadmatuses, AGA UURIMINE JA KOHUS VÕIVAD PROTSESSI SUVALISELT VENITADA VÕI EESMÄRGISTATULT ORIENTEERUDA PAHATEO AEGUMISELE. 9 / 20 Ent kas politsei jätab majandussulid rahule ainult rahapuuduse tõttu? Võibolla siiski ka tahtmatuse tõttu. Hiljuti olevat otsustatud, et tõsine kriminaaluurimine pole kohustuslik, kui kannatanule (ohvrile) tekitatud kahju pole väga suur, on alla 80 000 euro (aga kui tegemist on poliitilise opositsiooniga, siis võidakse ka 68 eurot maksva kringli väidetavalt korruptiivse söömise-söötmise pärast pidada ridamisi
b. Nõuet lõpetav vastuväide ei eitata, et nõue oli, vaid nõue on lõpetatud (nõue on vahepeal täidetud; äramakstud võlg). 2. Nõude teostamise kohta käivad vastuväited vastuväited, kus ei eitata nõude olemasolu vaid viidatakse põhjustele, miks ei saa nõuet teostata. a. Aegumise vastuväide nõude täitmise tähtaeg on möödunud (kõige levinum) Aegumise tähtaja möödumine ei lõpeta nõuet, kuid see annab võimaluse teisele poolele tugineda aegumisele ning jätta nõue täitmata. b. Edasilükkav vastuväide / ajatamise vastuväide väidetakse, et nõue ei ole veel sissenõutav, nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks. c. Nõudeõigust piirav vastuväide tugineb tavaliselt mingisuguselegi vastuväitele. Subjektiivsest tsiviilõigusest tuleneva nõude saab rikkumise korral esitada vaid seaduses sätestatud tähtaja jooksul, nii et see oleks riiklikult kaitstud
Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanik perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01.2005 tahab Õ teada, kelle käest ja kui palju ta saab raha nõuda. A1 vaidleb vastu, et tema ei ole enam reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik ja kõik nõuded on nüüd juba aegunud. Ka A2 tugineb aegumisele. 1. Hüpotees: Õ saab nõuda A1-lt või A2-lt raha maksmise kohustuse täitmist VÕS 108 lg 1 ja AÕS § 229 lg 1 alusel ! POLE LAHENDATUD ! Eeldused: 1. Reaalkoormatise olemasolu? (+) 2. See, kes nõude esitaja (Õ) on reaalkoormatise omanik? (+) 3. Kas isik (A1), kelle suhtes nõude esitatakse on reaalkoormatisega kinnisasja omanik? (-) ei, aga oli teatud perioodil 4. AÕS § 236 lg 2 5
(eriti oluline hagiaegumise tähtajal, või õigustlõpetavad tähtajad.) Hagi aegumine Hagi aegumise mõiste Hagi aegumise tähtajaks on mingi ajavahemik, mille kestel riik tagab hageja nõude kaitse. Aeg, mille kestel on võimalik pöörduda kohtusse ja on garanteeritud kohtulik kaitse ( kohus vaatab selle hagi läbi!) . Juhul kui Hagiaegumise tähtaeg on möödunud, siis see ei lõpeta nõuet, küll võib teine pool tugineda aegumisele ning sel põhjusel jäetakse hagi rahuldamata. Kohus iseseisvalt ei saa tugineda hagi aegumisele, ainult siis kui kostja on nõudnud. See nõe millele hagi esitatakse, riik ei taga enam kaitset. Tsüs §152 omandiõigusnõue ei aegu Pandirealiseerimisnõue ei aegi Reeglina kõikide nõuete osas on kehtestatud hagi aegumise tähtajad Tsüs §145 lg 1 tuleb kohaldada koos §138 lg 1 tuleb järgida heausu põhimõtet. · Võib aegumistähtaega lühendada
vältida lepingu ühepoolset lõpetamist olukorras, kus lepingu täitmise nõue on juba aegunud. Kolleegium peab põhjendatuks analoogia alusel rakendada VÕS § 118 lg-t 2 ka lepingu ülesütlemisele. Kohtud märkisid küll õigesti, et kohustuse rikkumise nõude aegumine ei tähenda lepingu rikkumise fakti äralangemist, kuid ei arvestanud, et VÕS § 118 lg 2 järgi muutub lepingu ülesütlemine tagasiulatuvalt tühiseks, kui hageja teatab, et ta tugineb täitmise nõude aegumisele. Asja materjalide kohaselt on hageja menetluse algusest peale tuginenud investeerimiskohustuse täitmise nõude aegumisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel otsustada VÕS § 118 lg-t 2 kohaldades investeerimiskohustuse täitmise nõude aegumise üle. Kui kostja see nõue on aegunud, on sellisele aegunud kohustuse rikkumisele tuginev üürilepingu ülesütlemine tühine.
Lisaks, B ei soovi probleemi kõrvaldada, sest tema arvates on kõik korras, kuna korteri müümise ajal tema tugines kinnistusraamatus olevatele andmetele. 5. Hinna alandamiseks peab A esitama B-le avaldust (VÕS § 112 lg 2 lause 1). Hinna alandamise avaldus on vormivaba avaldus. Ehk eeldame, et A esitas hinna alandamise avalduse B-le. 6. Seaduses ei ole sätestatud hinna alandamise tähtaega. Ostuhinna alandamine on kujundusõigus ning kujundusõigusena ei allu see ka aegumisele TsÜS § 142 lg 1 mõttes. Ehk eeldame, et hinna alandamise avaldus oli tehtud mõistliku aja jooksul. 7. VÕS § 112 lg 1 kohaselt hinda saab alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. Järeldus: A saab korteri hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kaasus nr 5.2
47. Mis on aegumise sisuks? Kui isikul on õigus nõuda teiselt isikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist (nõue), siis peab ta arvestama sellega, et see nõue aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (vt TsÜS § 142 lg 1). See ei tähenda aga nõude lõppemist. Nõue püsib edasi, kuid kohustatud isik võib oma kohustuse täitmisest keelduda. Aegumisele alluvad ainult nõuded, mitte aga absoluutsed õigused. 48. Milliseid aegumistähtaegu TsÜS eristab? Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1). Ehitise puudustega seotud nõuete aegumistähtajaks on 5 aastat, kui nõue tuleneb: 1) töövõtulepingust (TsÜS § 146 lg 2; vt ka VÕS § 646); 2) müügilepingust (TsÜS § 146 lg 2; vt ka VÕS § 222); 3) ehitamisel kasutatud toorme või materjali puudustest (TsÜS § 146 lg 3).
54. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus mittetäieliku kohustuse täitmise korral? § 4 sätestab, mis on mittetäielik kohustuse täitmine. Isik, kes on täitnud mittetäieliku kohustuse, ei saa tulla seda tagasi nõudma SK alusel tuginedes sellele, et tegelikult ei oleks võlgnik saanud nõuda selle täitmist. 55. Mida tähendab SK-i kohaldamise võimatus aegunud kohustuse täitmise korral? Kui isik täidab kohustuse olukorras, kus ta tegelikult oleks võinud tugineda aegumisele ja mitte seda täita, siis ei saa ta hiljem tugineda sellele, et ta ei pidanudki seda täitma ja ei saa nõuda SK alusel tagasi. 56. Mida tähendab SK-i kohaldamist välistav asjaolu – tühise tehingu alusel saadu tagasinõudmise vastuolu tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga? Me peame hindama seda sätet ja selle eesmärki, mille tõttu vastav tehing on tühine või tühistatud.
Reeglina on nii, et mida kaugemaid asju tuleb uurida, seda keerulisem ja tülikam on ka kohtupidamine. Seega, üheltpoolt on aegumise tähtajad selleks, et distsiplineerida õigustatud isikuid. Teiseks, et tagada hea kohtupidamine ja kolmandaks, et anda võimalikule teisele poolele ka õigusselgus (muidu võiks 10 aastat jutti ähvardada hagiga). Hagi aegumise tähataja möödumisega nõue ei lõpe. Küll ei taga riik sellele nõudele enam kaitset. Juhul, kui teine pool tugineb hagi aegumisele, siis kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei kohalda ise aegumisi. Juhul kui kostja tugineb aegumisele, siis hagi ei rahuldata. Kui teine pool on täitnud nõude, mis on aegunud, siis ei saa ta enam pärast tagasi nõuda tuginedes alusetule rikastumisele. Tuleb eristada hagi aegumistähtaegu nõuet lõpetavatest tähtaegadest! Need tähtajad, mis on tühistamiseks ette nähtud, on õigust lõpetavad tähtajad. Need on tähtajad kujundusõiguse kasutamiseks teise poole suhtes.
Reeglina on nii, et mida kaugemaid asju tuleb uurida, seda keerulisem ja tülikam on ka kohtupidamine. Seega, üheltpoolt on aegumise tähtajad selleks, et distsiplineerida õigustatud isikuid. Teiseks, et tagada hea kohtupidamine ja kolmandaks, et anda võimalikule teisele poolele ka õigusselgus (muidu võiks 10 aastat jutti ähvardada hagiga). Hagi aegumise tähataja möödumisega nõue ei lõpe. Küll ei taga riik sellele nõudele enam kaitset. Juhul, kui teine pool tugineb hagi aegumisele, siis kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei kohalda ise aegumisi. Juhul kui kostja tugineb aegumisele, siis hagi ei rahuldata. Kui teine pool on täitnud nõude, mis on aegunud, siis ei saa ta enam pärast tagasi nõuda tuginedes alusetule rikastumisele. Tuleb eristada hagi aegumistähtaegu nõuet lõpetavatest tähtaegadest! Need tähtajad, mis on tühistamiseks ette nähtud, on õigust lõpetavad tähtajad. Need on tähtajad kujundusõiguse kasutamiseks teise poole suhtes.
2. Taasarvestus ehk compensatio. Võla ja nõudmise vastastikune tasaarvestamine.Tasaarvestades saab nõudmisi kui:subjektid on samad;nõude tähtpäev on juba saabunud;objekt on sama . (nt: a võlgneb b-le 100eur ja B a-le 80euri. Tegelikult võlgneb a b-le 20euri) 3. Loobumine. Kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkulepe kreeditori ja deebitori vahel. 4. Aegumine. Obligatsioonid, mis on rajatus tsiviilõigusele teatavasti ei allunud aegumisele st vastavaid haigis võidi esitada alati.Preetor esitas hagiesitamises aastase tähtaja.Kui see tähtaeg oli lastud mööda minna võis kostja esitada vastava vaide. 5. Surm. Surm ei kustuta obligatsioone.Kustutavad küll aga obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega. Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus
17. juulil 2010 esitas A B vastu hagi, milles nõudis õnnetusega põhjustatud mittevaralise kahju (valuraha) väljamõistmist summas 50 000 krooni. B vaidles hagile vastu põhjendusega, et A peab tõendama nii mittevaralise kahju tekitamist kui kahju suurust, kuid ei ole seda teinud. Kohtuistungil küsis kohtunik B-lt, kas tema arvates ei ole nõue lõppenud või aegunud. Seepeale tugines B kohtuistungil ka nõude aegumisele. Kohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata põhjendusega, et A nõue on aegunud. Kas kohus toimis õigesti? Millised on A võimalused oma õigusi kaitsta? Kas selline suunamine on lubatav? 4. Liisinguandja A sõlmis B-ga liisingulepingu metsaveotraktori liisimiseks. Traktori ostuhind oli lepingu sõlmimisel 1 345 000 krooni. B ei suutnud liisingumakseid graafikujärgselt tasuda ning A ütles lepingu pärast hoiatamist erakorraliselt üles. B tagastas traktori. Tagastamisel
· Kui keegi leiab, et ta õigus on rikutud, siis peab ta ise olema aktiivne ja distsiplineeritud, et oma ajadel silma peal hoiab. · Anda kindlus võimalikele kostjatele. Et nemad teaksid, et alates mingist ajast on ÕIGUSSELGUS. Nõue sellega ei lõppe, kui tähtaeg läbi saab, küll aga siis riik seda enam kaitset selles asjas ei taga. Kohus ei kohalda ise aegumist, aga kui teien pool kostja tugineb aegumisele. Kohtus siis peab kontrollima, kas on aegunud ja siis ei rahuldata hagi. Kui teine on täitnud nõude, mis on aegunud, sisi ta ei saa enam pärast seda tagasi nõuda tuginedes alusetult rikuastumisele. Hagi aegumise tähtaegi tuleb eristada teistest õigustlõpetavatest tähtaegadest. Kagi aegumise tähtaeg on seaduses antud, aga kokkuleppeliselt võidakse hagi aegunise tähtaegasid lühendada või pikendada. Pole seaduses piiri antud, kui lühikeseks seda aegumistähtaega lühendada võib
Kui keegi leiab, et ta õigus on rikutud, siis peab ta ise olema aktiivne ja distsiplineeritud, et oma ajadel silma peal hoiab. Anda kindlus võimalikele kostjatele. Et nemad teaksid, et alates mingist ajast on ÕIGUSSELGUS. Nõue sellega ei lõppe, kui tähtaeg läbi saab, küll aga siis riik seda enam kaitset selles asjas ei taga. Kohus ei kohalda ise aegumist, aga kui teien pool kostja tugineb aegumisele. Kohtus siis peab kontrollima, kas on aegunud ja siis ei rahuldata hagi. Kui teine on täitnud nõude, mis on aegunud, sisi ta ei saa enam pärast seda tagasi nõuda tuginedes alusetult rikuastumisele. Hagi aegumise tähtaegi tuleb eristada teistest õigustlõpetavatest tähtaegadest. Kagi aegumise tähtaeg on seaduses antud, aga kokkuleppeliselt võidakse hagi aegunise tähtaegasid lühendada või pikendada. Pole seaduses piiri antud, kui lühikeseks seda aegumistähtaega lühendada võib
alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. (TsÜS § 151). Kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele tehingust tulenevaid nõude aegumistähtaegu, mida aga ei kohaldata aegumise erijuhtudele. Seadus võimaldab aegumise katkemist ja peatumist. Aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. 102 Aegumine( Õigus(keelduda(
TsÜS koos põhikohustusega aegub sellest tulenev viivisenõue – kui põhinõue aegub, aegub ka viivisenõue. RK: „Seega nii põhinõude kui ka viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma. Kohustatud pool võib tasuda põhivõla, olenemata selle aegumisest. Kohtuotsuse alusel põhivõla tasumine ei võta kostjatelt aga õigust esitada viivisenõudele aegumise vastuväide, tuginedes põhinõude aegumisele.“ Viivisenõue võib olla HUP-iga vastuolus. RKTKo 3-2-1-69-08, p 24 - leppetrahvilt viivise arvutamine Asjaolud: Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu, hageja) hagi OÜ BALTIC ARMAMENTS (kostja) vastu leppetrahvi 155 822 krooni 80 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Pooled sõlmisid relvade müügilepingu, mille kohaselt kohustub müüma hagejale. Kostja on ainult osad relvad üle andnud, mitte kõiki. Seega kostja rikkus lepingut. Õiguslik probleem:
jätku võlanõude kustutamiseks jms). Nii solidaarse kui ka täiendava vastutuse korral peab võlausaldaja tõendama, et võlgnik on kohustust rikkunud (VÕS § 100). Vastavalt VÕS § 152 lg-le 1 läheb võlgniku asemel kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Sõltumatult käenduse aluseks olevast suhtest põhivõlgniku ja käendaja vahel tekib käendajal seadusest tulenevalt tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu. Tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS § 70 (solidaarvõlgniku tagasinõude aegumine). Üldreeglina aegub tagasinõue samal ajal, kui oleks aegunud võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Siiski ei aegu käendaja tagasinõue enne 6 kuu möödumist päevast, mil ta kohustuse täitis või tema vastu hagi esitamise päevast. Aegunud kohustuse täitmisele 6 - kuulist tähtaega ei kohaldata ja seega ei saa aegunud kohustuse täitmisel käendaja VÕS § 70 lg 2 alusel tagasinõuet esitada ka siis, kui hagi
jätku võlanõude kustutamiseks jms). Nii solidaarse kui ka täiendava vastutuse korral peab võlausaldaja tõendama, et võlgnik on kohustust rikkunud (VÕS § 100). Vastavalt VÕS § 152 lg-le 1 läheb võlgniku asemel kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Sõltumatult käenduse aluseks olevast suhtest põhivõlgniku ja käendaja vahel tekib käendajal seadusest tulenevalt tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu. Tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS § 70 (solidaarvõlgniku tagasinõude aegumine). Üldreeglina aegub tagasinõue samal ajal, kui oleks aegunud võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Siiski ei aegu käendaja tagasinõue enne 6 kuu möödumist päevast, mil ta kohustuse täitis või tema vastu hagi esitamise päevast. Aegunud kohustuse täitmisele 6 - kuulist tähtaega ei kohaldata ja seega ei saa aegunud kohustuse täitmisel käendaja VÕS § 70 lg 2 alusel tagasinõuet esitada ka siis, kui hagi
(nt saamata jäänud tasu, puhkus jne). Töötaja osadega nõustub osadega mitte. Nt kui TVL ei mõistnud lähetuskulusid välja. Millal esitada aegumistähtaega? Aegumist ei kohalda ei kohus ega TVL ise, vaid pool peab ise avalduse esitama. TVL lahendas asja ära, kuigi asi oli aegunud. TVL nõustub T et ÜÜ TA oli tühine. TA läheb kohtusse – vaidlustamaks. KUI TVL ei ole aegumisele tuginetud, siis kohtus sellele tugineda enam ei saa. - (TLS §§ 74 lg 4, 105 lg 1, TsÜS § 146 lg 1) 10.6.2 Avalduse esitamine - töötaja esitab avalduse oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele TVK-le - tööandja esitab avalduse töötaja elukoha või töötamise koha TVK-le - kollektiivse töötüli avaldus esitatakse tööandja asukoha või elukoha või
Reaalkoormatise kande kohaselt peab A1 maksma härra Õ-le iga aasta 1. juuliks 100 000 krooni. A1 on omanikuks perioodil 02.01.2001 kuni 28.06.2004. Alates sellest omandab kinnisasja A2. A1 ei ole Õ-le mitte sentigi raha maksnud. Ka A2 ei ole Õ-le midagi maksnud. 03.01.2005 tahab Õ teada, kelle käest ja kui palju ta saab raha nõuda. A1 vaidleb vastu, et tema ei ole enam reaalkoormatisega koormatud kinnisasja omanik ja kõik nõuded on nüüd juba aegunud. Ka A2 tugineb aegumisele. Hüpotees: Kas Õ saaks A1-lt ja/või A2lt nõuda raha AÕS § 229 lg 1 alusel ? A1- 1. Reaalkoormatis? (+) 2. A1 peab olema omanik? 2.1 A1 vastutab AÕS § 239 lg 1 teise lause alusel ? 2.1.1 A1 on olnud omanik? (+) 2.1.2 Omandile tekkinud kohustused? (+) 300 000 krooni 2.1.3 Kokkulepe? (+) 2.2 Aegumine TsÜS § 154? (+)Korduv aegumine. Aegumine ei lõpeta nõuet. Aegumine on mittetäielik nõue st sa võid seda täita ent see pole kohustuslik
annaabi.ee 
