eetika nõuete täitmise üle; Advokatuuri liikmeks astumiseks kriminaalasjas kahtlustatav või 3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide peab advokatuuri astuda soovija süüdistatav. kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; esitama juhatusele avalduse 4) advokaatide täiendusõppe korraldamine; kirjalikus või elektroonilises Advokatuurist väljaarvamine: 5) riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete vormis. Juhatus otsustab viivitamata kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine; Juhatus otsustab liikmekandidaadi advokaadi advokatuurist 6) advokatuuri vara valitsemine; lubamise advokaadieksamile või väljaarvamise, kui tal on 7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine. sellest keeldumise
Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akateemilise õppe õigusõpetuses, oskab kõrgtasemel eesti keelt, on kõlbeliste omadustega ja tal on ka kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikuks ei või nimetada näiteks isikut, kes on: Mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; Välja heidetud advokatuurist; Pankrotivõlgnik. Kohtunik ei või töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi teda segada oma kohustsuste täitmist. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ta peab ka hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Ta peab end pidevalt arendama ning osale koolitsustel. Kohtunik ei või olla näieks: Erakonna liige; Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige. Rahvakohtunikud
nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; · välja heidetud advokatuurist; · vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest; · pankrotivõlgnik. · kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; · kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste
on tegutsenud,vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi abina või vähemalt ühe aasta 6 vandeadvokaadi vanemabina. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on õigusteaduse doktor või olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvatud. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna. Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane. Pärast advokatuuri juhatuse otsust vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise kohta annab advokaat vandeadvokaadivande. Vastavalt advokatuuriseadusele on advokaadid kohustatud läbima perioodilise täiendusõppe.
välisriigi kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega. • Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel; 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel • Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena
Kohtunikuks võib nimetada isikut, kes on: · EV kodanik, · Omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või samaväärne kõrgharidustunnistus saadud välismaal, · Oskab eesti keelt, · Kõlbeliste omadustega, Kohtunikkuks ei või nimetada isiut, kes on: · Süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, · Kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud, · Advokatuurist välja heidetud, · Avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest, · Pankrotivõlgnik, · Kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata, · Kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse EV president, riigikohtu esimehe nimetab üheks aastaks EV presidendi ettepanekul Riigikogu. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel.
Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku, notari, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtuniku ametikitsendused: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe või teadustööl
*Riigi õigusabi kui isikud ei suuda end ise esindada, siis võivad taotleda riigi õigusabi. *Eesti advokatuuris olevad komisjonid: eetika ja metoodika komisjon; põhiõiguste; perekonnaõiguse; riigi õigusabi; intellektuaalse omandi ja IT õiguse; tööõiguse; konkurentsiõiguse *Advokaat tegeleb läbi advokaadibüroo. Advokatuuril on ka aukohus. Kõige suurem karistus on advokatuurist välja viskamine ja kõige leebem on noomitus. Min rahatrahv on 64 ja max 16000 eurot. *Advokaatide üldkogu kõik advokaadid osalevad ja otsustatakse suuri küsimusi. Advokatuuri esimees valitakse üldkogul. On olemas ka vähemalt 7-liikmeline advokatuuri juhatus. Olemas on ka revisjonikomisjon, kes kontrollib eelarve täitmist. Advokaadi esindusõigust eeldatakse.
Õigus tegutseda advokaadina on isikuil, kes vastavad advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ja on sooritanud advokatuurieksami. Kui isik on saanud Eesti Advokatuuri liikmeks, on tal õigus kutsetegevusena anda õigusalast nõu, esindada või kaitsta isikut kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning koostada isikule dokumente ja teha tema huvides muid õigustoiminguid. See õigus lõppeb, kui isik arvatakse või heidetakse advokatuurist välja. Seega on advokaadi ,,ametiaeg" tema enda poolt tema tegevusega otseselt kujundatav. Sarnaselt advokaatidele, on väiksema sõltuvuse astmega kui prokurörid või kohtunikud riigist ka notarid, kelle saadav tasu on sõltuvuses nende poolt klientidele osutatavate teenuste iseloomuga. Tasu kindlate teenuste eest on küll Notari tasu seaduses paika pandud, kuid otseselt kindlast, riigipoolt tagatud kuupalgast notarite puhul nagu ka advokaatide puhul rääkida ei saa
vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 4) on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtuniku teenistusvanus: PS § 147. Kohtute seadus § 48 Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena
Reaalne liikmete võib nimetada et umbes 50- vastava arv ei ole teada, vaid 60% ringis piirkonna kuid kindlasti advokatuuri elanikud alla 50% liikmeid. Seega ei ole kõikidest Eesti 100% (nt seltsi patsientidest advokatuurist liikmed, kriminaalkarist umbes use tõttu 50-60%? väljaheidetud advokaat ei ole enam advokaat, vaid jurist)
kohtunikuna, notarina või pankrotihaldurina. - Või kes on töötanud enne kohtutäituri ametisse kandideerimist vähemalt viis aastat akadeemilist või rakenduslikku juriidilist kõrgharidust nõudval tööl ja sooritanud kohtutäiturieksami. Kes ei saa kohtutäituriks olla? - keda on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; - kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud; - kes on advokatuurist välja heidetud; - kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; - kes on pankrotivõlgnik; - kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; - kellelt on pankrotihalduri, vandetõlgi või patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine isiku enda avalduse alusel. Kohtutäituri ametitegevus jaguneb: Ametitoiminguteks
magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni; oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; on kõrgete kõlbeliste omadustega; on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; kes on advokatuurist välja heidetud; kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; kes on pankrotivõlgnik; kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. 4. Kuidas valitakse president? Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi
isikuomadusi (Ibid). Avaliku konkursi maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu vabale kohtunikukohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus sooviga kandideerida ja muud dokumendid tuleb esitada Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul konkursiteate ilmumisest (Riigikohus). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud advokatuurist välja heidetud avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest pankrotivõlgnik või kelle tegevus audiitorina on lõpetatud või kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 eluaastat. Kohtunikul pole lubatud töötada väljaspool kohtunikuametit mujal kui õppe- või teadustööl (Kiris 2009). Kohtunik ei või olla: Riigikogu liige valla- või linnavolikogu liige
akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtute seaduse §48 seab kohtuniku teenistusvanuse ülempiiriks 67 aastat. Kohtute seaduse §49 seab kohtunikule järgnevad ametikitsendused:
Notariamet on vaba elukutse, notaritasud aga kehtestab seadus, kuigi ta pole riigiametnik. Peab hoidma ametisaladust Ta peab käituma väärikalt ka väljaspool ametit Annab ametivande ja peab seda jälgima NOTARIKS SAAMINE Akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus Teovõimeline Eesti või EL kodanik Aus Eesti keele oskus Notarieksam Kandidaaditeenistus Notariks ei või nimetada isikut: kui ta on varem sellest ametist tagandatud; kui on advokatuurist välja heidetud; kui on pankrotivõlgnik; kui on pooleli kriminaalmenetlus; kui on kandnud vanglakaristust tahtliku teo eest; vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu Notarikonkursi kuulutab välja justiitsminister, kes määrab ka Eesti notarite arvu. Amet on eluaegne. Töökohaks on büroo, büroo peab olema lahti iga tööpäev vähemalt 5h. Lisaks oma tööle võib tegeleda veel teadus- ja õppetööga. TOIMINGUD Lepingute tõestamine
aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtute seaduse §48 seab kohtuniku teenistusvanuse ülempiiriks 67 aastat. Kohtute seaduse §49 seab kohtunikule järgnevad ametikitsendused:
akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut: 1) kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2) kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtute seaduse §48 seab kohtuniku teenistusvanuse ülempiiriks 67 aastat. Kohtute seaduse §49 seab kohtunikule järgnevad ametikitsendused:
1.Kes võib olla rahvakohtunikuks? Mitmeks aastaks ta valitakse? Kes valib? Rahvakohtunik 25 70 aastane teovõimeline eesti kodanik, oskab võõrkeeli, kõlbeliste väärtustega, laitmatu. Teda valib omavalitsusüksuste volikogu 2.Keda ei või nimetada ja kes ei või olla kohtunikuks? Kohtunikuks ei või nimetada isikut: · kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; · kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; · kes on advokatuurist välja heidetud; · kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; · kes on pankrotivõlgnik; · kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; · kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtunikuks ei või olla äriühingu asutaja juhtimisõiguslik osanik, erakonda kuuluv inimene, ei tohi tekkida eelistust. Peab olema võimalikult sõltumatu. 3
kohtuniku sotsiaalsed tagatised) Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · kes oskab eesti keelt, · on kõrgete kõlbeliste omadustega ning · kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega
juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon) ise õigusteenuseid ei osuta. Samas, kujundades advokaadi kutse-eetikat, täidab advokatuur ka ise spetsiifilist rolli õigusemõistmise, õiguskorra kaitse ja seega õigusriigi toimimise tagamisel.*17 Advokatuuri endise aseesimehe Ain Alvini esitatud järel- dustele tuginedes võib öelda, et advokaadi kutsetegevuse seesmiste reeglite ühtsus loob ühiskonnas tervi- kuna mulje advokatuurist kui kutseorganisatsioonist, kus kehtib teatav seadusega aktsepteeritud standard, mille suhtes kodanikul, avalikkusel või riigivõimul on usaldus.*18 Eelkäsitletud põhimõtteid, arvestades advokatuuri ees seisvaid ülesandeid ühelt poolt kutse- organisatsiooni, teiselt poolt avalik-õigusliku isikuna, on järgitud ka advokatuuri uute arengusuundade väljatöötamisel, mis omakorda on aluseks advokatuuriseaduse ja advokatuuri kodukorra kavandatavatele muudatustele. 2
asendusliige; prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ja tema asendusliige; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane ja tema asendusliige. Distsiplinaarvastutus Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus; rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; advokatuurist väljaheitmine; ) Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
Maakohtule. Kohtuniku staatus Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute seaduse § 47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena (PS § 147). Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku sõltumatus Kohtute sõltumatus Kohtunike personaalne sõltumatus Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna
juurdluse lõpetamiseks). See tähendab, et riik oma õiguskaitseorganite kehastuses võib ettekavatsetult rikkuda printsiipi, mis nõuab kõigi kodanike võrdset kohtlemist. Alla Raudsepp räägib, mida tähendab õiguskaitseorganite ringkaitse: kui vaja, siis korraldatakse jõuga, kasvõi justiitsministri (Urmas Reinsalu) surve abil, süsteemi korruptiivsust, erapoolikust ja mõjutatavust paljastava advokaadi n-ö näidispoomine. Alla Raudsepp visati advokatuurist välja, et kellelgi ei tuleks enam pähe mõtet süsteemi ebakohtade vastu välja astuda. Õnneks vilksatab intervjuus ka juristide nimesid, kes ei olnud nõus niisugustest näidispoomistest osa võtma. See võiks anda lootust. Advokatuuri osa Nüüd tuleb jutuks võtta advokatuuri osa õiguskaitsesüsteemis. Advokaadid on õiguse teenistuses selles mõttes, et nad ei lase läbi menetlustoimingute rikkumisi. See on nende kohus ja nende ametiuhkus
täitmise üle; 4) advokaatide täiendõppe korraldamine; 5) riigi õigusabi osutamine; 6) advokatuuri vara valitsemine; 7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine. Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristusedon: 1) noomitus; 2) rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; 3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 4) advokatuurist väljaheitmine. Karistust määrates arvestab aukohus menetletava asja olemust ja advokaadi isikuomadusi. Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mil aukohtumenetlusoli peatunud.
täitmise üle; 4) advokaatide täiendõppe korraldamine; 5) riigi õigusabi osutamine; 6) advokatuuri vara valitsemine; 7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine. Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; 3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; 4) advokatuurist väljaheitmine. Karistust määrates arvestab aukohus menetletava asja olemust ja advokaadi isikuomadusi. Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mil aukohtumenetlus oli peatunud.
tegemise kord" (18.dets 2003 määrusega kinnitatud). Rohkem on neid, kes on eksami kaudu saanud p halduriks. Grupp prof haldureid, kes ainult sellega tegelevadki. Lisaks sellele § 57 lg-s 2 sätestatud välistavad asjaolud: 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on viimase 10 aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituri ametist või advokatuurist välja heidetud; 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud; 4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle suhtes kehtib ärikeeld; 6) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla haldur või ettevõtja. Kuidas saab advokaatidega? Kas see käib ka nende kohta? Otseselt mitte. Neile ei anta õigust, kuid reeglina samadel alustel ei saa advokaadina tegutseda. Haldurina tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes on
tunnistus, mida Eesti Vabariik tunnustab vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnistamise seadusele ja kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: 1. süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; 2. kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; 3. advokatuurist välja heidetud; 4. avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5. pankrotivõlgnik; 6. kelle tegevus audiitorina on lõpetatud tema tahtest olenemata või 7. kellelt on patendi voliniku kutse ära võetud. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel.
Kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule ja Justiitsministeeriumile. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama. ■ Haldurina tegutsemise õigust ei anta isikule ( § 57 lg 6): 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või advokatuurist või audiitorkogust välja heidetud või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või kellelt on võetud patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel; [ 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud; 4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle kohta kehtib ärikeeld; 6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset
lahendamiseks pöörduda. Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena .Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl.Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms.
Kohtunikuks võib nimetada: · EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, · kes oskab eesti keelt, · on kõrgete kõlbeliste omadustega ning · kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja,
EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, kes oskab eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused (Kohtute seaduse § 47). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes nt on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, on advokatuurist välja heidetud jne. Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil;
ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. (Kohtunik ei tohi olla: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; välja heidetud advokatuurist; vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest; pankrotivõlgnik. kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; 42 erakonna liige;
annaabi.ee 
