ei ole tänapäeval kindlasti vähem oluline kui 10, 20 või 50 aastat tagasi. Sellepärast polegi õige öelda, et kirjand on oma aja ära elanud. Mure on aga selles, et meil traditsiooniliselt viljeldud kirjandi headust ei saa ühelgi formaalsel skaalal täpselt mõõta ning seetõttu ei sobi kirjand kuidagi riigieksamiks. Püütakse saavutada saavutamatut ehk välistada hindamise subjektiivsus on viinud absurdini: kirjandid on kujundatud standardi järgi konstrueeritud tekstideks, mis pahatihti õpitakse teemavaldkondi ette aimates pähe juba enne eksamit. Ja see on tõesti haledalt mõttetu. Kui prioriteediks on riigieksam ning soorituse täpne mõõdetavus, peab kirjand kaduma. Iseasi mida teistmoodi eksam sisaldada võiks. Kahtlemata on vajalik tekstide analüüsimine, kuid sedalaadi suutlikkust punkti täpsusega vaagida on veel võimatum kui praeguseid omanäotuid kirjandeid
muutunud vabrikutöölisteks, iseseisvad kaupmehed näiteks ametnikeks). Pidev olelusvõitlus ei lase kultuurile keskenduda. Ületöötamine viib keskendumisvõimetuseni (pärast tööd otsitakse pingutust mittenõudvaid tegevusi). Spetsialiseerumine. Mentaliteedimeediumis domineerivad nüüd arvamused ja tunded, mida mõistuseideed seni korrastasid ning alla surusid. Nt natsionalism, mida ta nimetab väärituks ja absurdini viidud patriotismiks. Inimeste suur mõjutatavus, sest nad ei mõtle enam oma peaga. Kus iganes kollektiiv mõjub üksikisikule tugevamini kui see temale tagasimõju avaldab, seal tekib allakäik. Rõhutab üksikindiviidi vaimse täiustamise vajalikkust. Nii tervikule kui üksikindiviidile on elu ilma maailmavaateta kõrgema orienteerumisvõime patoloogiline häire. Tänapäeva inimene oma kahanenud mõtlemisvajadusega on patoloogiline nähtus.
Et seda kavatsust ellu viia, kutsub ta appi oma parima sõbra Martini, kes on vastu tahtmist sunnitud kolima paarikese juurde elama. Aga ainult nädalaks, mitte rohkem. Nii käivitub vägagi plahvatusohtlik, kuid naljakas situatsioon, mis lõpuks leiab lahenduse läbi koomika ja musta huumori. Clément Micheli ,,Nädal aega kolmekesi." on tõeline maiuspala nii head situatsioonikomöödiat kui absurditeatrit armastavale vaatajale. Hästi läbikomponeeritud tekstis annab tooni tundlik, vahel absurdini viidud, veidi nihestatud huumor. Lugu, mis esmapilgul võiks tunduda veidi ehmatav või isegi küüniline, osutub hoopiski ühtaegu nii naljakakas kui ka liigutavaks. Lemmik näitleja Jan Uuspõld Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas. Ta on eesti näitleja ning töötab aastast 1998 Eesti Draamateatri näitlejana. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Jan on hea näitelja, ta alati elab enda rollides. Ta näidendid on humoorikad ja huvitavad.
Pärast väsitavat päevatööd vajame ka puhkust ja lõõgastust. Kõik need asjad on vahendid, et saaksime nende keskel OLLA ja rahuldada oma igapäevaseid vajadusi, mitte selleks, et saaksime OMADA uhkemat, kallimat autot, maja jne. Paljud on praegu hädas oma pangalaenudega, sest majanduse kõrgperioodil ei arvestanud nad tegelike vajadustega, vaid tahtsid pisut toretseda ja laenasid ennast lõhki. Asjade saamiseks ja omamiseks minnakse vahel lausa absurdini. Oleme kõik näinud või isegi osalenud kaubamajade hulludel päevadel, kus inimesed ei mõtle tihti, kas neil seda kaupa vaja on ja loobuvad inimväärikusest ostuhimu nimel. „Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju,“ ütleb üks tuntud virtuaalne lauamäng (www.rakett.org). Tegelikult on õnneks kõik selles mängus hoopis vastupidi, mängu jooksul küll koguneb igasugu mõttetuid ja kalleid „asju“, kuid neist tuleb hoopis lahti saada
hetkel kasulik. b)võivad viia vastuoluliste tulemusteni nt: valetaja paradoks ,,Ma valetan'' - samaaegselt võib olla nii õige kui väär Habemeajaja paradoks Küla habemeajajale esitatakse nõudmine: ta peab habet ajama ainult neil isikutel, kes endal ise habet ei aja. Kas ta endal ise habet võib ajada? *sofistide plussid - õpetasid inimesi kahtlema, õpetasid neid kasutama kriitikameelt sofistide miinused - viisid kriitikameele absurdini, mitte midagi pole tõest. Protagoras(480-410 eKr) ,,Inimene on kõigi asjade mõõt.'' - kõik sõltub inimesest, kõik näeme maailma erinevalt. Gorgias(485-370) Algatas nähtuse, nagu retooriline kunstproosa - väitluses kõne ajal tuleks kasutada kunstipäraseid metafoorilisi väljendeid. Teaduses on metafooride kasutamine keelatud. Sokrates(470-399eKr) Tänavafilosoof - liikus mööda Ateena linna tänavaid, jagas oma vaateid ükskõik kellega, kes kuulas. Ta ei pannud midagi kirja
Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. Säärane lõpp on klassikaline deus ex machina Molière'i kummardus armuliku kuninga ees. ,,Tartuffe" paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ise ilmub lavale alles 3. vaatuse alguses, mil tema olemus on publikule juba ammu selge. See võte võimendab veelgi Tartuffe'i teeseldud vagatsemise, näilise kasinuse ja alandlikkuse ning tema saamahimu kontrastist tekkivat koomilist efekti. Samuti viib absurdini Orgoni silmade avanemisega viivitamine. Siiski erines ,,Tartuffe" oma nalja laadilt Molière'i eelnenud teostest: selle koomikas polnud enam varasemat rõõmsameelsust. Sügav elutruudus lähendas näidendit satiirile. Ja kuigi teos naeruvääristas otseselt ainult võltsusklikke ja silmakirjateenreid, hakati autorit süüdistama usule endale kallaletungimises. Komöödia pidavat usku kahjustama, sest õige ja vale usu vahelist piiri
kunsti, ning hiljem tagasi kodumaale naastes, hakkasid noored ameeriklased ise omal maal ilma tegema. 1960. aastate Pariisis tekkis Nouveau Réalisme nimeline kunstiliikumine, mille esindajateks Yves Klein, Jean Tinguely, Arman jt olid tõrjuval seisukohal puhta abstraktsiooni suhtes. Nad üritasid uuendada peaaegu unustatud dadaismi, võttes kasutusele ebatavalisi ja moodsaid vahendeid, et jõuda välja absoluutse absurdini. Lisaks muutsid nad pilditegemise etenduseks. Nende teosed on enamasti kolmemõõtmelised visuaalse kunsti teosed - assamblaazid, mida on võimatu pidada maali-kunstiks ning ka traditsiooniliseks skulptuuriks ja akumulatsioonid, mis kujutavad endas vanade esemetega täidetud klaasseinaga kaste. Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Euroopas, Pariisi kunstielu Yves Klein (1928-1962), kes oli ka Nouveau Réalisme'i asutaja
Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vanakreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis "Theaitetos" lausub ta: "...geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K. Kivinurk "Maailm, tõde, vabadus"; Tallinn "Valgus 1991; lk 4). Samuti kasutas ta matemaatikast kui reaalteadusest võetud absurdini viimise meetodit oma idealismi käsitluses: eelduste ümberlükkamise meetodiga tõestas ta, et meelte abil tunnetatavad asjad on vastuolulised ning muutlikud. Sellele vastandina tõelisel olemisel ei saa aga olla vasturääkivaid omadusi. "Platonfilosoof on lahutamatu Platonmatemaatikust" (Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971). Platon pidas matemaatilisi objekte muutumatuteks nagu ideidki
Kirjeldatud on peamiselt normeeritud ühiskeelt; keele variante nagu argikeel, kõnekeel vähe (keerukas!) Kus võiksid olla järgnevas suulise kõne näites 1) lausete ja osalausete piirid, 2) mitteterviklikud laused? ja siis tuli minimood/T. pagan võtku/T vat sellega oli küll/MT, see läks niimodi/M+T, muide/, taotleti peaaegu=et sama asja/T, et keelata ära/MT. mini läks järjest minimaks/T, ja lõpuks=e oli veel niisugunegi moment/M+T, mina näiteks nüüd võin noh/MT muidugi see oli absurdini minev/T, inimeste kriitika meel selle mini juures/MT, võibolla see oli vahend/T. ei teagi/T. tolle aja kohta ei oska analüüsi teha/. jah./ lausa ranna riietes käidi Rüütli tänaval/. noh nisugune/ noh ma mõtlen nii=et vaat käidi. kübar peas=ja, siis rinnahoidja=ja, ja ja siis kõrge kannaga kingad jalas. isegi niimoodi isegi juba olid ni=et see=oli minu arust oli mingid mingid et mini tuleb.
moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid Sõnakoomika – naljakad väljendid, murdekeel jne Komöödia alažanrid: Farss – jämekoomiline žanr, keerukad žüseekäigud, absurdini võimendatud situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA Poeetika – isikupärasem väljendus Kujutatakse indiviidi ja tema eraelu, tugevam side reaalse ühiskonnaga
voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid. Et näha ,,võimsa" lahenduse nõrkasid külgi, tuleb asi viia absurdini. Heaks näiteks toomegi kohe taastumatute energiaallikate laialdast kasutuselevõttu. Tagajärgedele hakatakse mõtlema alles siis, kui probleem on lõpptarbijate endi silme ette jõudnud. Kõiksugused arendustööd energiatehnoloogia kallal on alati olnud oodatud, seeläbi me olemegi teinud suuri hüppeid pea igas tegevusvaldkonnas, kuid siinkohal tasub meeles pidada, et tulus ja lihtne ei ole tingimata see üks ja õige. Taastumatu energia algusaegadel teati väga hästi selle kaudsetest
· Maailma lõpp, sest üks ajastu on lõpule jõudnud · Sõjajärgne süütunne vaenlane on vend ja kaaskannataja Ekspressionistlikud kirjanikud: Marie Under , Henrk Visnapuu DADAISM Modernistlik kirjandusvool, mis tekkis 1916.a. Zürichis ühes kabarees. Dadaistid kasutasid algelisi väljendeid, ebaloogilisi seoseid, ühendasid seoseta sõnu. Lapsekeelsed väljendid. Häälikute ja sõnade suvaline kokkukuhjamine viis absurdini. Nad tahtsid vabaneda vormidest ja mõistuse kontrollist. Iseloomulik: · Mängulisus, mõnitamine, pilkamine · Agressiivne suhtlemine publikuga · Provokatsioonid · Luule visuaalse külje tähtsustamine · Kõlaefektidele rajatud luuletused · Automaatkirjutamise rakendamine · Dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Juba 1920ndatel hakkas dadaism hääbuma, suubudes sürrealismi. SÜRREALISM
heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle tõelisuse peegeldused, siis toimub mõttetu kahekordistamine- kui meil on üldine inimese idee, siis meil läheb ju tarvis ka iga üksiku inimese ideed eraldi, sest inimesed on erinevad (niisiis peaks inimeses peegelduma üldine inimese idee ja veel üks idee, mis on see konkreetne tema erinevusi üldisest inimese ideest rõhutav idee, kuid see viib lõppkokkuvõttes absurdini) ja veel võib välja tuua etteheite, et Platon vastandab ja eraldab ideedemaailma ja meile tajutava maailma rangelt kaheks, et selle vahele jääb ületamatu kuristik, aga asja tõeline olemus ei saa ju olla lahus asjast enesest! ,, Vaatamata kriitilisele suhtumisele jäi A. alati oma õpetaja suureks siiraks austajaks ja pealegi pärinevad vastupidist teadustavad andmed autoreilt, kes ise suhtuvad A.-sse mitte eriti sõbralikult" (E. Salumaa ,,Antiikfilosoofia" lk. 90) 343
inimestele. Ta oli empirismi rajaja(inglane). *Empirism- teadmised pärinevad kogemustest *Sündides on lapse mõistus „tabula rasa“ *Liht-ja liitideed. Alguses võtab laps kaasa ainult lihtidee, siis hakkab lihtideesid omavahel seostama ja tekivad liitideed. Nt apelsin on kollane, ümmargune ja krobeline. *Teadmised moodustuvad kogetud detailide ja sündmuste kokkupanemisest George Berkely(1685-1753) oli väga järjekindel empirist, jõudis absurdini. Ta oli vaimulik, hiljem ka piiskop. Teos „Nägemise uus teooria“ *Kõige aluseks on meelte abil saadud kogemus. *Inimene ei suuda tunnetada mateeriat, seetõttu võib arvata, et mateeriat pole olemas. Nt ma katsun lauda, tunnetan selle kõvadust, siledust, aga ma ei tunneta otseselt selle mateeriat, on ainult idee Pilet 9 1. Keskaja filosoofia. Aquino Thomas 2. lmmanuel Kanti elu ja tema filosoofia 1724-1804
Juba algusest saadik (Palladio'st peale) kandis klassitsism teatud kunstlikkuse märki küljes, ehitusesteetika oli pea kogu aeg ülekaalus ehitustehnika üle. Oma arengu viimases faasis (antikiseeriv, helleniseeriv klassitsism) muutub klassitsistlik arkitektuur täielikuks petikarkitektuuriks; vastolu ehitusesteetika vahel ühelt poolt ja ehitustehnika ning praktiliste nõuete vahel teiselt poolt küünib tihti absurdini: Vignon'i Madeleine Pariisis on väliselt täpne antiiktempli koopia, ilma akendeta; valguse saab ta katusesse tehtud ja väliselt täitsa maskeeritud avaustest! Nii oli klassitsism jõudnud surnud punktini ja pidi vaibuma, seda enam, et võimule pääsnud praktiliselt mõtlev kolmas seisus otstarbekohasust rohkem hinnata oskas kui puhtesteetilisi väärtusi. Klassitsismi lagunemine annabki ennast tunda kõige pealt just linna-elumaja arkitektuuris.
mitte autor, ... vaid lugeja. H. Bloom, mõjuäng Luuletaja ambivalentne suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse, Luuletaja loob suhtes teise luuletajaga, Eelkäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi Paroodia Eesmärk - naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või žanrit, Teisendatakse alusteksti süžeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Pastišš Eesmärk - mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. F. Jameson, pastišš kui ‘tühi paroodia’ (blank parody), iseloom. postmodernismile Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest(Cervantes “Don Quijote” (1605, 1615), parodeerib rüütliromaanide konventsioone
Kommunistliku ülesehitust kirjandusnõuded Inimesed teel kommuntistliku suuna poole (tegelased) Teose alguses inimene läbi imbunud kapitalistlikust... Lõpus saab aru, et kommunism õigem ja hakkab seda juurutama Alles 60ndatest hakkab Eesti kirjandus uuesti mõju avaldama, F.Kafka Kultuuur saab suuremat mõju kapitalistlikest riikides Kafka-kõige paremini tabanud 20. Sajandi olemuse, väga realistlik, tekib juhistatus, mis viib kõik absurdini nagu unenägu, Nihestatusega tuleb esile uus põlvkond kirjanikke 60ndatel ARVO VALTON 1935 63'l kirjandusse ,,Veider soov"- novelli kogu. Hakkab muutma seniseid suundi. Tema pööras oma pilgu lihtsa inimese poole. Läheb kolhoosi, tahes teha intervjuud lihtsa töölisega, huvitub lihtsa inimese elust. Otsib väikseid nüantse. Saadab leebe huumor 68. Aastal sai klassikuks ,,8 jaapanlannat" 3 novellikogu. Tehasesse 8 jaapani väliskülalist
problematiseerimine, muutmine Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased) Mõju on paratamatu, midagi originaalset pole võimalik luua (R. Barthes) Kirjandusteos kui ruum, mis sisaldab lõputut hulka seoseid Paroodia ja pastiss paroodia mänguline jäljendamine, eesmärk naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või zanrit, tehakse ümber süzeed, tegelasi, stiili, minnakse vahel absurdini, ka sõbralik ja lugupidav Pastiss jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Milline roll on paroodial ja pastissil postmodernistlikus kirjanduses (L. Hutcheoni ja F. Jamesoni arusaamad paroodiast ja pastissist)? - Postmodernistlik paroodia on kriitiline ja loov, samaaegselt saame teada nii esitluse piiridest kui selle mõjuvõimust. 15 Müüt. Milline roll on müütidel kultuuris
riskianalüüsile. ( Näited Pestitsiidide tuuletriiv Loodussäästliku mõtteviisiga pere ja külalised kogunevad kodutalu õuel. On keskmisest tugevama tuulega suvepäev, naabertalu traktorist pritsib kõrvalasuvat põldu. Tuul kannab pritsmed otse taluõuele. Põhjus: hea taimekaitsetava ja taimekaitseseaduse normide eiramine. Mida teha? ( Tegelik olukord tõi kaasa absurdini ulatuva pahanduse koduomaniku ja Põllumajandusameti ametnike vahel, mille käigus anti inimesele mõista, et pestitsiidid ei olegi tervisele kahjulikud vaid on looduses vajalikud lämmastikumürgituse vältimiseks. ( ( Ametniku ülesanne oli fikseerida juhtumi asjaolud ning määrata seaduserikkujale asjakohane karistus, tagades kõrvaliste isikute põhiõigused
nõukogude aastaid ja keerulisemat aega, jõuab rahvarinde loomiseni ja iseseisvusaja sündmusteni. See kirjutab Eesti kuldajastust (mis on antiikajast pärit mõistet, Eesti kohta seda ei kasutata, v.a Faehlman põgusalt mainis), mis tegelt ei olnud nii „kuldne“, nagu mäletatakse. Pätsi 30ndate poliitika ei olnud nii ’demokraatlik’ ja etölu nii tsensuurivaba nagu inimestele mäletada meeldib. Eestlaste töökus jm on kõik liialdatud absurdini. Teose põhjaks on fiktsiooni ja fakti omavaheline suhe ja segunemine. Samamoodi käsitleb ta kõiki poliitilisi sündmuseid, sõjaaega ja järgnevat nõukaaega. Tahab seda tõsist suhet dekonstrueerida, mängulisemat läbi käia vms. Raamatu läbivaks narratiiviks on meie ja nende e diblade vastandus. Rahvusäärmuslaste tõsise eluäsitluse vms tugev kriitika/pilkamine. -1999 „Liblikas“ jämedakoelisuse ja iroonilisuse asemel on pigem nostalgiline suhe. Žanrilt teatriromaan
esinevad põletikud, epiteeli vigastused, endotserviksis on rohkem CD4 lümfotsüüte. Süüfilis tõstab CCR5 ekspressiooni, klamüüdia võimendab replikatsiooni. 23. Kas HIV diagnostikat Eestis tuleks parendada? Kui "jah", siis kuidas? Kui "ei", siis miks? Eesti probleemid: 1. kvaliteedisüsteem on pigem erand kui probleem. 2. Laborid omavahel ei taha koostööd teha, konkurentidena käsitlemine absurdini: näiteks puudub HIV register tänu sellele, sest keegi ei anna teistele infot välja ja Eestis toimuvast ei saa korralikku ülevaadet. 3. Kommunikatsioonibarjäärid: arst vs labor. Laboriarstid õpivad arstiks ja pärast spetsialiseeruvad laborile, saades keemia poolest aru ja seletades selle arstile arusaadavalt ära (ja vastupidi). Reeglina arstid, eriti perearstid, ei oska labori tulemusi interpreteerida (eriti need, kes paarkend aastat tagasi med
Apophrades ehk surnute tagasitulek, luuletust hoitakse tahtlikult avatuna, ning lõpptulemusena ei lase uue luuletuse saavutus meile paista mitte seda, et selle oleks kirjutanud eelkäija, vaid seda, et hilisem poeet on ühtlasi kirjutanud ka eelkäijale iseloomulikud teosed. Teisendamine Paroodia Eesmärk: naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või zanrit Teisendatakse alusteksti süzeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Travestia Eesmärk: moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed > sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad oma väärikuse Jäljendamine Pastiss Eesmärk > mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaz F
Apophrades ehk surnute tagasitulek, luuletust hoitakse tahtlikult avatuna, ning lõpptulemusena ei lase uue luuletuse saavutus meile paista mitte seda, et selle oleks kirjutanud eelkäija, vaid seda, et hilisem poeet on ühtlasi kirjutanud ka eelkäijale iseloomulikud teosed. Teisendamine Paroodia Eesmärk: naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandustraditsiooni, voolu või žanrit Teisendatakse alusteksti süžeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Travestia Eesmärk: moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed > sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad oma väärikuse Jäljendamine Pastišš Eesmärk > mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaž F
Tegelased pidid olema teel kommunustliku ühiskonna poole, pidi näitama inimeste arengut. Algul on inimene kapitalistliku mõtlemisega, siis silmad avanevad ja mõistab kui oluline on kommunism ja asub seda ühiskonda üles ehitama. 60nendatel veel polnud. Siis saime kapitalistlikelt riikidelt eeskuju mitte idast. 60ndendatel hakkab tulema mõjutusi (Kafka arusaam ühiskonnast kujutab kõike väga realistlikult ja ühel hetkel on nihestatus, mis viib kõik absurdini. Unenäo loogika). Selline lähenemine läheb Nõukogude Eesti kirjandusse. Arvo Valton (1935 ... ) Lühivormide viljeleja. Prosaist. Novellikogu ,,Veider soov". Hakkab muutma seniseid suundi Eesti kirjanduses. Teda ei huvitanud töö eesrindlane vaid pööras pilgu lihtsa inimese poole. ,,Veider soov" räägib sellest kuidas ajakirjanik läheb kolhoosi ja teeb intervjuu väga lihtsa tööinimesega mitte kõige tublima/kangelasega. Püüab tabada midagi uut inimese elus,
Alguse saab ökonoomia kui ühiskonnateaduse areng. Paljusid klassikute „seadusi“ teatakse, tuntakse tänapäeval majandusteaduse „alustena“. Näiteks kahaneva piirkasulikkuse seadus, suhtelise eelise seadus, kapitali akumulatsiooni tähtsus majanduskasvu tagajana jt. Ometigi ei saa väita, et klassikud ei teinud vigu. Mõnikord väidetakse isegi, et klassikud läksid oma liberaalsuse (ja laissez-faire) ihalusega absurdini. Klassikalist majandusteadust võib periodiseerida järgmiselt: Varajane klassikaline majandusteadus ehk “smithlased” (The Early Classical School ("Smithians")) • Adam Smith, 1723-1790. • Dr. James Anderson, 1739-1808. • Jeremy Bentham, 1748-1832. • James K. Maitland, Earl Lauderdale, 1759-1838 • Jane Haldimand Marcet, 1769-1858. • Thomas Robert Malthus, 1766-1834. • Thomas Tooke, 1774-1858 • Colonel Robert Torrens, 1780-1864. • Sir Edward F. West, 1782-1828.
intuitsioonil. Mahutab kõik taksonid “kastidese”. Ei põlga ka parafüleetilisi taksoneid. Ülevaatlik, stabiilne ja sobib registrisse. Fülogeneetiline süsteem põhineb klaadidel, tunnistab vaid monofüleetilisi taksoneid. Peegeldab paremini looduslikke protsesse, aga on suhteliselt ebatäielik ja muutuv.Tegelikkuses püütakse klaade ikkagi rühmitada klassikaliste taksonite ja nimede alla, aga see ei õnnestu alati, ja viib järjekindlal rakendamisel absurdini (näiteks kõhrkalade sõsarklaadi „luukalad“ kuuluksid ka neljajalgsed, muidu oleksid luukalad ja parafüleetiline rühm!). 33. Pärilikkuse kandjad: mis on tuum, kromosoom, geen, plasmiid? Tuum kannab pärilikkusainet (DNA), mis päristuumsetel paikneb hiiglapikkade, kahes “niidist” koosnevate molekulidena. Enne raku pooldumist tiheneb ta kromosoomideks DNAsse kodeeritud “kolmetäheliste sõnadena” raku ja kogu organismi pärilikkus. Geen valgu sünteesi määrav lõik DNA ahelas
kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, ... vaid lugeja. H.Bloom Luuletaja ambivalentne (kaksikpidine) suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse. Luuletaja loob suhte teiste luuletajatega. Eelkäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi. 39.Parodia ja pastiss Paroodia eesmärk naeruvääristada teise autori teost, mingit kirjandussituatsiooni, vooli või zanrit. Teisendatakse alusteksti süzeed, tegelasi, stiili, võib olla liialdatud absurdini, ka sõbralik, lugupidav. Pastiss postmodernistlik või ka tühikomöödia. Eesmärk on mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. F.Jameson pastiss ,,tühi kui paroodia". Lisaks ka: 21 Travestia eesmärk moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise
Esimesi ilusaid näited võib leida Laabanilt, gümnasistina debüteerib kooliväljaandes ja 40ndatel kultuuriajakirjanduses üldisemalt. Luuletus Stalinile on ilmunud ka koondkogudes ja L enda seletus asjale on loogiline: kui tuleb see aeg, kui püütakse rakendada sots realismi reegleid, siis on väga sürrealistlik võtta printsiibid ja kruvida need üle vindi. Jõuda esteetikaga absurdi. See, mida pol motiividega L teeb, on see, et ta jõuab mingil moel absurdini. Esimeseks tagantuksest tulevaks sürrealismi manifestiks on "Sürrealismi perspektiive" (1944 koguteoses Eesti Looming II) tutvustus sürrealismist, mis on kirjutatud nii, et see ei ole paljas ülevaade tendentsidest kirjanduses, vaid see on ka kuulutus. "Ankruketi lõpp on laulu algus" - mingil moel eeskujulik sürrealism. Siin pole vaidlemist, kas see on sürrealism või ei. On küll. Siin on otsest vaimustumist sürrealismi manifestidest
diskrimineerija. Lisaks näeb seadus ette, et vabadele töökohtadele tuleb võtta mõlemast soost isikuid. Kas see võiks tähendada seda, et koolidesse hakkab tekkima järjest rohkem meesõpetajaid ja ehitustele naistöölisi? Õnneks ei ole seadusesse siiski sisse kirjutatud sookvoote, mis näeksid ette, kui palju naisi või mehi teatud asutuses 45 peaks töötama. See viiks tõenäoliselt olukorra absurdini ning meesõpetajate ja naisehitustööliste järele tekiks väga kiiresti suur nõudlus. Lõpetuseks tahaksin ma öelda, et kuigi eelnev jutt kujunes üsna kritiseerivaks, ei ole ma siiski soolise võrdõiguslikkuse seaduse absoluutne vastane. Tõin lihtsalt välja mõningad punktid, mis mulle seoses selle teemaga pähe tulid. Ent tegelikult on vaja seoses selle seadusega veel palju järele mõelda, palju parandada ja palju korda saata soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.
Skandaale on tema ümber kohe, tark on ka nagu vaarao. 1882 võtab ette reisi Ameerikasse, kus peab kunstiloenguid. Ameerika võttis teda ammulisui vastu, sest neil nagu ei ole oma kunsti, oma kirjandust, mis oleks sügavalt nende. Ja kõik tormavad, samal ajal on väga sensatsioonimaias, Wilde ei valmistanud pettumust. Loengud on täis tõelisi vaimukaid galanbuure ehk sõnamänge. Jõuab oma kunstiteoorias välja absurdini, tema ülteb niimodi, et kunst ei tulene elust, vaid elu jäljendab kunsti. Oma teooriat tõestab kirjanduse kaudu. Ülteb nii, et pessimismi mõtles välja Hamlet ja kogu maailma haaras melanhoolia, sellepärast, et ühel printsil tuli tuju veidi kurvastada. Nihilistil, revolutsionääril, ilma usuta märtril, selle mõtles tema meelest välja Turgenev ja täiustas Dostojevski, ja siis hakkas kogu maailma mässama. Kogu 19. Sajandi
viisil ja kui palju üldse sekkuda majandusprotsessi. Nendele küsimustele vastuste leidmisel tekivad paratamatult infokulud. Meetmete rakendamine toob kaasa ka kontrollikulud. Kui riik kasutab osaliselt turu tee- nuseid, tekivad siingi tehingukulud. Riigi tegevusega seotud transaktsioonikulud kajastuvad suuresti riikliku bürokraatia ülalpidamiskuludes. Üleliigse riikliku sekkumisega võib kergesti jõuda absurdini. Viimaste aastakümnete poliitika tulemusel on demokraatlikes riikides märgatavalt kasvanud igasuguste “vähemus- te” huvide rahuldamine ühiskonna kui terviku arvel. Tasakaalustamatus eri rahvusrühmade ametialase edenemise võimaluste vahel on USA-s aina kasvav probleem. Sellest üle- saamiseks on vastu võetud hulk seadusi, mille abil tahetakse ära hoida
(zenbudism, taoism jt.) 1979. aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna "Rännak giidi saatel" (1988, Juhan Smuuli nimeline preemia 1989), milles poliitilised realiteedid on seostatud eetikaga. Autor juhib tähelepanu vägivallale poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdini, selles kasutab idamaade motiive "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhinna on saanud 1973 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe armastus", Eduard Vilde nimelise kolhoosi auhinna 1984 jutustused "Üksildased ajas" I. Ülevaate Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I II (1984).
võõbanud ja polsterdanud. Siit selgub, kui suur tähtsus on pettusel, valel ja silmakirjalikkusel, olgu ühiskondlikult või kosmiliselt, ning kui laiad alused on patulangemisel Eedenis. Inimene peab paratamata edev olema, inimene pidi paratamata iseoma nõrkustele komistama, sest isegi maakera, kus asume, on valelik, petis, silmakirjalik ja edev. Nõnda peab iga mõtte lõpuni mõtlema iga järelduse kas või absurdini viima, ainult siis hakkad maailma ja inimesi pisut taipama. Nii et lugege ja mõtelge, lugege ridade vahelt, siis räägime asjast lähemalt. Aga millal te koju sõidate? Jõuluks ei? Ma oleks teile mõned taimed kaasa annud, et oleksite võinud seal nende nimesid küsida. Hea siis küll. Kui see teil läbi, siis räägime, siis paneme õiged sihtjooned..." Kui Indrek Timuski juurest välja tuli, käis tema pea sõna tõsises mõttes ringi, nii hirmus palju oli
annaabi.ee 
