Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abort Kas valikuvõimalus või kuritegu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abort, rasedus, aborti, kuritegu, jäta, valikuvõimalus, tervisega, ihust, lahendatud, õnnestu, vältimine, haigestumine, sundida, lükkama, rahulikult, valikuid, häbi, valdavadTALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2
Tallinna Ülikool Abort Referaat Autorid: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on abort? 4 Ajalugu 5 Raseduse katkestamine medikamentoosse meetodiga 6–7 Raseduse katkestamine kirurgilise meetodiga 8–9 Abordid Eestis 10 Mille poolest ohtlik? 11 – 13 Abortide statistika 14 Ülevaated riigiti 15 - 16 Kokkuvõtte 17
Third level tehislikult. Fourth level Aborti teati juba 3000 aastat tagasi. Fifth level Vanas Kreekas ja Roomas kasutati rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti aborte. Aborti kaks liiki: 1)Esimest nimetatakse 2) Teist nimetatakse indutseeritud spontaanseks e vältimatuks ehk esilekutsutud abordiks. abortiks Spontaalne abort Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi, mille põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng (peamiselt varaste iseeneslike abortide korral), platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid (peamiselt hilisemate iseeneslike abortide korral)
Tere Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja. Esiteks, mis on abort? Abordiks nimetatakse raseduse tehislikku katkestamist või ka iseeneslikku katkemist. Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamik aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda lööb juba 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. Abordi tegemise meetodeid on palju. 70 protsenti aborte viiakse Eestis läbi emakasisu väljutamisega plastikust või metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse.
Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD Lisa 1. Raseduste lõppemine 2010 21 Lisa 2. Abord ei mõjuta rinnavähki haigestumist 22
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ABORT referaat õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1.Aborti tüübid. ...................................................................................................................................5 2. Kas abort on mõrv?.................
Mis on abort ? Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Enamus aborti tegevaid naisi ei tea midagi sellest, et nende ihus on täiesti elav inimene, kelle süda juba lööb 21. päevast pärast eostumist. Ta on väike inimene, kes peab veel arenema. On hämmastav, kuidas inimesi on hoitud teadmatuses sellest, mis toimub. Selle lehekülje eesmärk on anda edasi infot abordi kohta ilma fakte varjamata ja ilustamata. Alates 1956. aastast, kui meil seadustati vaba abort, on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel VABA ABORDI * TEEL HÄVITATUD VÄHEMALT 1,4
Abort Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on jäetud mulje, et nende ihust lihtsalt eemaldatakse "midagi" ja sellega on nende probleem lahendatud. Abort on embrüo või loote väljutamine emakast enne sündi. See võib toimuda iseeneslikult või tehislikult. Esimest nimetatakse spontaanseks, teist indutseeritud ehk esilekutsutud abordiks. Mõlemal juhul võib olla tegemist nii surnud kui elava embrüo või loote väljutamisega emakast. Esimesel juhul on embrüo või loode surnud kas iseeneslikult mingi geneetilise või füsioloogilise häire/haiguse tagajärjel, või on
SISUKORD 1 ABORDISEADUSE ARENG...........................................................................3 1.11976. aasta abordiseadus............................................................................. 3 1.2Loote õigused.............................................................................................. 5 2 ABORDI FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED MÕJUD..........7 2.1 Abort ja selle füsioloogiline mõju..............................................................7 2.2 Abordi psühholoogilised tagajärjed............................................................8 3 Abordi tegemine Eestis................................................................................... 11 KOKKUVÕTE...................................................................................................12 SISSEJUHATUS
2. Teoreetiline taust Käesoleva uurimustöö teemaks on abordi tegemine alaealiste seas. Et teema teoreetilist tausta avada töötasime läbi kümmekond ajakirjanduses avaldatud artiklit, mille teemaks oli teismeliste rasedusega seonduv. Ajakirjanduses avaldatud artikleid lugesime seepärast, et eeldasime, et see on noortele kõige kättesaadavam ja uuem info. Artiklis: ,,Rasedusest hoidumine - müüdid ja tegelikkus" (Põhjarannik, 02.08.2007) olid huvitavad müüdid aborti kohta, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Näiteks nagu: abort on ohutum, kui suguühtejärgsed tabletid. Igasugune kirurgiline sekkumine on ohtlikum, kui mistahes rasestumisvastane meetod. Uurisime meie linna noorte suhtumist aborti ning kastutasime selleks just kohaliku ajalehte ,,Põhjarannik". Põhjaranniku artiklis: ,,Tervise Sotsioloog: Kõige kurvem pilt on rahvastiku tervisega oli samuti juttu abordit" (Põhjarannik, 22.10.2009)
Plaaster räägitud Rasestumisvastane rõngas-hormonaalne vahend,kaitse kestab üks kuu üks rõngas.Sisaldab kahte hormooni: östrogeen ja kollaskeha hormoon. Tuppe asetuvad.Imenduvad tupe kaudu limaskesta. Sealt läbi limaskesta lähevad vereringesse. Tuperõnga ja kombineeritud rõnga . Toime-pärsib munaraku küpsemist ja ei lase tal munasarjast vabaneda. Munarakku ei vabane ja ei toimu rasestumist. Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal samasugune östrogeeni tase. Kui naine on üle 70kg, siis ei pruugi paksuse tõttu seda toimet saavutada. 99% tõhusus.
.......................................................................... 37 Lisad .............................................................................................................. 38 3 Sissejuhatus Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 1519aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem. Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul
vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhnaja värvaineid! Rasedus teismeeas Ootamatu raseduse korral on raske otsutada, mida teha, eriti kui Sa pole harjunud veel ise nii suuri asju otsustama. Kui nüüd raseduse olemasolu kinnitust leiab (rasedustesti, arsti läbivaatuse või ultraheli abil), tuleb Sul valida: Laps alles jätta ja sünnitada raskustele vaatamata? Paljud tüdrukud valivad selle tee, sest mõte abordist tundub neile absoluutselt vastuvõetamatu. Samas võtta endale täiskasvanu vastutus, olemata
13 mesed on edukamad ka tööl ja koduvälises isiklikus suhtlemises. Kui peres leiavad kõik aega ja energiat traditsioonide alalhoidmiseks, annab see tunnistust perekonna väärtusest iga pereliikme silmis.Ühtlasi väärtustab traditsioonide elujõud kodusooju- se looja vaeva ning aitab motiveerida rutiinset kodust tööd. Kõik pereliikmed arenevad ja muutuvad pidevalt, aga argitoimetused ei jäta tihti või- malust muutustesse süveneda. Igaüks võib oma perekonna traditsioone loovalt rikastada ja värskendada. 15.PEATÜKK PEREPLANEERIMINE Küsides inimestelt, mida tähendab nende arvates pereplaneerimine,saame tihti vastu- seks, et see tähendab, millal ja kui palju lapsi neil sünnib.Tegelikult hõlmab perepla- nerimine inimese paljusid tahke - soovimatust rasedusest ja suguhaigustest hoidumist,
Premenstruaalse sündroomi eelduseks on tugevad haigustunnused, mis halvendavad naise töövõimet või häirivad tema sotsiaalset elu. Psüühilistest sümptoomidest esinevad sagedamini ärritatavus, masendus ja unetus. Somaatilistest sümptoomidest on tavalisemad rindade paisumine ja hellus, kõhu suurenemine, kalduvus tursete tekkeks ja peavalu. Epidemioloogiliste uuringute põhjal on välja selgitatud, et tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse või sooritada kuritegu või enesetapp on naistel kõige suurem enne menstruatsiooni. III Seksuaalfüsioloogia Seksuaalfunktsioon on füsioloogiline funktsioon ja selle osatähtsust kogu organismi heaolule ei või üle- ega alahinnata. Seksuaalsuses avaldub rohkem kui üheski teises füsioloogilises funktsioonis inimeste individuaalsus ning kui seda ei osata arvestada, võib vaevalt loota abielus seksuaalset harmooniat. Inimese seksuaalfunktsioonil on võrreldes teiste füsioloogiliste fiunktsioonidega 5
Isiklikud/usulised tõekspidamised (nt laps piirab isiklikku vabadust või on abielu eesmärk) Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel) Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord) Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine) 6.2. Rasedus ja viljastumine Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. (Teiste imetajate puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.) Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on
Sotsiaalsed aspektid- aru saada, et vajadused on erinevad. Erinevates kultuurides saadakse armastusest väga erinevalt aru. Keda me oma ellu sisse laseme, on teie asi, kõik ei pea sisse saama. Reproduktiivtervisega seotud probleemid- müüdid, tundetarkus, lahutused, sünnitus, suhete probleemid (lõpetamieprobleemid, kuidas lahutada nii, et mõlemad terveks jääks), lahutused võiks olla madalam protsent, pered võiks rohkem koos olla, ühiskondlik surve. TEINE LOENG Kes peaks tegelema tervisega? Teie ise! 1)Riik 2)Haridus, kool (meedikud, sotsiaaltöötajad, pedagoogid, süsteemne, täpne ja reeglipärane süsteem), teadlikkus, et inimesed säilitaksid teadlikult tervist. 3)Vanemad, kodu- nii emotsionaalne, kui füüsiline keskkond. Milline on vanemate suhe ja mis keskkond sinna luuakse. Mida vaja teada, et õpetada tervist? Arengupsühholoogia Bioloogia Sotsiaalpsühholoogia Suhtlemispsühholoogia (kuidas grupp tööle panna)
samad naised on kogenud nii vaimset kui füüsilist vägivalda või siis füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud, mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus. Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma. Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret? 10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga. 25 19
· Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda seksuaalvahekorda astumiseks. Kui aga naine käitub nii, et mees peab tema käitumist nõusolekuks, kuigi tegelikult ei ole naine nõus, siis puudub subjektiivne külg ja seega ka kuritegu. Tegemist on eksitusega, mille naine on põhjustanud oma käitumisega. Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
" Vägivallatseja võib ka ise süüdistada oma ohvrit toimunus, väites "kui sa poleks nii käitunud, poleks ma sind löönud." Kuuldes neid väiteid, usuvad vägivalla all kannatavad naised sageli, et nad ongi ise vägivallas süüdi ning nad jätkavad kooselu lootuses, et neil õnnestub ometi leida mingi nipp vägivalla peatamiseks. Vägivalla all kannatavad naised rakendavad igasuguseid võtteid, et partneripoolset vägivalda vältida, nende taktikatega aga ei õnnestu vägivallatsemist lõpetada. Vägivallatsemine saab lõppeda ainult siis, kui vägivallatseja võtab vastutuse selle peatamise eest enda peale. Lisaks sellele, et naisi pannakse vastutama nende suhtes tarvitatud vägivalla eest, väidetakse vahel ka seda, et naistele isegi meeldib, kui nende suhtes vägivalda tarvitatakse. Sageli selliseid naisi ja nende vajadust abi järele ignoreeritakse. See aga ei tähenda kaugeltki, et nad abi ei vajaks, nad lihtsalt ei tea, et neid saab üldse aidata
alandada, hirmutada, ähvarda või teha füüs haiget). Lähisuhtevv on süstemaatiline kaaslase/lapse/vanema Rootsis ja USA-s on naise ,,ei" eiramine ükskõik millises vahekorra staadiumis käsitatav vägistamisena. allutamine enda tahtele vv kasutades või vv ähvardades. Paljudes mittelääne kultuurides pole naissoo emantsipeerumine aga veel alanudki. Maskuliinsete Vägistamine on kuritegu, mis ühendab seksi ja vv, tehes seksist vv vahendi. Tegemist on pigem võimu islamimaade n olukord meenutab n positsiooni eu-s keskajal või enne seda. Eriti vv vastu on Lääs kui kirega, vallutuse ja põlguse kui armastuse ja ihaga ja pigem kui omandiõigusega seotud kuritegu. sallimatu. In vv väheneb kõigis kategooriates, mida arenenum on ük. Ja mida pikaajalisem on Võimu tunnetamine naise üle
Tagada küllaldane info depressiooni ja ärevuse kohta Julgustada tervishouspetsialistidega regulaarset kontakti pidama Julgustama otsima lähikondlaste toel võimalust vabadele hetkedele ja abile majaidamistöödes Julgustama otsima sõpruskontakte teiste naistega Julgustama pöörates tähelepanu ka kõige väiksematele edasiminekutele Hetkeline masendustunne on normaalne tundeelu reaktsioon suurte elumuutuste puhul, nagu seda on ka rasedus naiste jaoks. Kohanemisega kaasnev meeleolu kõikumine on loomulik. Depressioonist sellistel perioodidel saame rääkida vaid püsivaks muutunud masendustundest. Kerge ärevus ja hirm on igapäevased ja iseenesest normaalsed tunded. Ärevushäiretest saame rääkida siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab tegevusvõimet. Emakurbus (baby blues) Umbes 50-80% emadest tunnevad kurvameelsust esimesel sünnitusjärgsel nädalal
Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust. Psühhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analüütiline). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaaljõud (arenguseisukohalt). Inimene on ühiskonna produkt. Kõige olulisem EGO. Inimene on olemuselt ratsionaalne, mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Kõige rohkem meeldib rääkida Egost. Areng toimub astmete kaupa. Igal etapil on sotsiaalne konflikt. Siis saab edasi kui on lahendatud. Ühtegi konflikti või kriisi pole võimalik täielikult lahendada. Elu muutub vanuse kasvades järjest keerulisemaks, on vaja et inimene oleks kriisi lahendanud piisavalt selleks, et ta oleks lahendustega varustatud tulemaks toime nõuetega mida järgmine aste eeldab. Räägib personaalse identiteedi kujunemisest. Protsess sõltub arengu konfliktide samaaegsest integreerimisest nii individuaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest,
Positiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud õnne ja rahuoluga suhetes (põhjendamine, kehtestamine, partneri toetamine). Valikud on igal astmel, v.a. eeltingimustes. Konflikt algab partneri sildistamisest. Kirjeldav silt (tõepõhine, tähendusrikas hääletoon ja zestid juurde) teisele haiget tegev silt ähvardav silt. 1.Objektiivne kirjeldus 2.Metafoorid- nt tallaalune, kelgunöör? 3. Saadetakse sinna või loomad 4. Kahesuunalised sildid, seot vaimse tervisega , diagnoosid 5. Lootusetuks kuulutaine +laiendus (täielik, tõeline, absoluutne), mis vabastab ütleja vastutusest konflikti lahendada Silt kiirendab konflikti: *põhiküsimus ähmastub *peab halvasti ütlema, sest keegi teine tegi seda enne *tunne kui vastureakstioon on antud, siis saabub rahu Eelarvamus- suhtlemisel ei lähtuta sellest, kes teine inimene on, vaid sellest Sildil on võõrandav mõju, silt sunnib sildikohaselt käituma, silt häirib läbirääkimisi ja koostööd.
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav k�
09 4.Inimõigused regionaalsel tasandil Ameerika süsteem · Ameerika mandrite inimõiguste süsteem põhineb kolmel dokumendil: o Ameerika Riikide Organisatsiooni harta (1948) o Ameerika deklaratsioon inimese õiguste ja kohustuste kohta (1948) o Ameerika inimõiguste konventsioon (1969) Peamine dokument, ei ole ühinenud näiteks USA (ta on allakirjutanud, kuid võtnud mõtlemisaega) ja Kanada (põhimõtteliselt ütleb dokument, et abort on keelatud, Kanadas on abort lubatud. Kanada põhimõtteliselt inimõiguste dokumentidele reservatsioone ei tee). · Inimõigustega seotud küsimused muutusid üha aktuaalsemateks ning nendega tegelemiseks moodustati 1959.a Ameerika Inimõiguste Komisjon, mille ülesandeks oli ,,pidada valvet" nende õiguste edendamise üle. · Ameerika Inimõiguste Kohus loodi Ameerika inimõiguste konventsiooni alusel ja selle täitmise tagamiseks
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
oli. Igasugused muudatused tuletavad meelde ajutisust, kaduvust. Kui miski muutub, siis see häirib neid. Kui on tugevamad jooned, siis muutused kutsuvad esile hirmu. Nad püüavad muudatusi takistada, piirata, peatada. See on üsna võimatu võitlus. Hoitakse raudselt kinni mingist oma arvamusest, hinnangust, kogemusest, harjumusest, ideest. Sellest tehakse mingi seadus või reegel. Uusi kogemusi ei soovita omaks võtta. Kui sellest ei õnnestu kuidagi kõrvale põigata, siis moonutatakse neid, et need vanadega kokku sobiksid. Nii võib inimene teadvustamatult minna ebaausale teele. Jäetakse mingid detailid tähele panemata või tõlgendatakse neid teisiti. See kõik toimub selle pärast, et vältida ebameeldivaid üllatusi, mis uus võib kaasa tuua. Oht on eelkõige selles, et ollakse vähe avatud, arenguprotsessid võivad olla pidurdunud (iseenda areng sealhulgas).
Mis liiki isikutega siin tegeist on? Tegu on füüsiliste isikuteda alluvussuhe puudub Millisesse õiguse valdkonda nimetatud probleem kuulub? Tegu on eraõiguse valdkonnaga Mis õiguse liigigiga tegemist on? Tegu on subjektiivse õigusega ehh tegu on kindla subjektiga seotud õigusega. Laural on juriidiline kohustus raha tagastada. Mida saab Priit ette võtta? Sõlmima Lauraga võlaleping aga kui Laura pole nõus siis... Verbaalselt veenda raha tagasi maksta, ja kui see ei õnnestu siis saab pöörduda maakohtusse. Kas Laura rikkus sotsiaalseid norme? Kui jah, siis mis liiki? Jah, rikkus moraali ja tavanorme. Kas Laura rikkus õigusnorme? Rikkus küll. Kokkuleppelised normid, kohustavad normid Priidu silmis aga lubavad normid Õigusaktid Kirjalik dokument Kindlatele nõuetele vastav Õigusnormid kui käitumisreeglid peavad olema teatudu süsteemis Pädeva riigiorgani poolt kehtestatud (näiteks ministril on õigus anda määrusi)
Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele: · On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada;
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
