Kagu-Aasia saared Enelis Haljaste 7b Sissukord Kagu-Aasia Kagu-Aasia saared Geograafiline asend Pinnamood Laama Mõned pildid Kagu-Aasia saared on ja ilmselt ka jäävad lähiajal üheks maailma kõige turistikamaks piirkonnaks. alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maad. Kagu-Aasia Saared Malai saarestik on kõige suurem saarestik Kagu-Aasias (Seal asuvad ka väiksemad saared) Malai saarestikul on üle 25 000 saare. Sunda saared on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust. Sunda saared jagunevad Väikesteks ja suurteks. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Geograafiline asend Malai saarestiku kordinaadid : 2° S ja 107° E Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse- ja India ookeani vahel. Sunda saarestiku kordinaadid on : 9° S, 120° E Bali saare kordinaadid ...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle tagajärjed Annabel Kallis Annar Õim Koloniaalsüsteem 20. sajandi alguses • Uusaegne koloniaalsüsteem tekkis majanduslikel, eeskätt kaubanduslikel kaalutlustel, et vedada emamaale toorainet ja hiljem muid kaupu, mis seal puudusid või olid raskesti kättesaadavad ( sool, vürtsid, toiduained, maavarad, tekstiil, luksusesemed). • Seepärast sai koloniaalsüsteem alguse just kaubandusettevõtete tegevusest (Hollandi, Inglise, Prantsuse Ida-India kompaniid) ning alles hiljem riigistati. • Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad • Olid maad, mille asustus oli hõre või mille põlisrahvastik hävitati ja kuhu asustati...
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ...
KESKAJA PIIRID JA PERIODISEERIMINE Varakeskaeg (V-X) , Kõrgkeskaeg(XI-XIII), Hiliskeskaeg(XIV-XV) Frangi riik, Ida-Rooma(Bütsants), Araabia riik FRANGI RIIK: tekkimine-V saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, ke...
KaguAasia Helena Kree 10B 2011 Geograafiline asend · Kagu-Aasia on Aasia alampiirkond, mis koosneb riikidest, mis asuvad geograafiliselt Hiinast lõunas, Indiast idas, Uus- Meremaast läänes ja Austraaliast põhjas. · Piirkond asub geoloogiliste laamade kokkupuutel. Loodus ja maavarad · Kagu-Aasia paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalvöönd on liigniiske ja tugevasti soostunud. · Kagu-Aasia on mägine. · Kagu-Aasias leidub mitmeid metallimaake ja fossiilkütuseid. Regioonis on märkimisväärsed metsavarud. Bruneis leidub ka naftat. Regiooni riigid · Kagu-Aasia riigid: Myanmar, Brunei, Ida-Timor, Indoneesia, Kambodza, Laos, Malaisia, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam · Kagu-Aasia alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maid. · Kagu-Aasia Maade Assotsioon (ASEAN) ...
Hawaii saared GEOGRAAFILINE AS END · Hawaii saared on vulkaanilise päritoluga saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestik koosneb 7 suuremast saarest. · Vaikse ookeani laama liigub aastas umbes 5-6 mm jagu Aasia mandri poole. 1959. aastast on Hawaii USA 50. osariik. Pindala: 16760 km2 Haldusjaotus: 5 maakonda Pealinn: Honolulu Valuuta: USA dollar Ajavahe: Kell on12 tundi eesti ajast järel RAHVAS TIK · Rahvaarv: 1,27miljonit · Usund: peamiselt kristlus · Riigikeel: hawaii keel ja inglise keel · Pärismaalased: polüneeslased KLIIMA · Troopiline vööde · Suvi (aprill-november) 23,9º - 31º C. · Talv (detsember-märts) 20º - 21,2º C. · Keskmine veetemperatuur on 24 C. Taimestik · Loodusvöönd: troopiline vihmamets. · Ligi 90% siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest on sellised, mida ei leidu kusagil mujal maailma...
Hawaii saared Kirjeldus Hawaii saared on saarestik Polüneesias. Saared kuuluvad Ameerika ühendriikidele, moodustades Hawaii osariigi. Hawaii saarestik tekkis vulkaani purske tagajärjel. Vulkaanilise tekkega saarte kogupindala on 16 600 km2. Pinnamood ja pinnavormid Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel basaltlaava voolas mööda laugeid nõlvu alla ja moodustas tardudes laugete nõlvadega kilpvulkaani. Laama Vaikse ookeani laama liigub aastas 5- 6mm jagu Aasia mandri poole. Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laama lahkneb. Nähtused Hawaiil on ainukesena aktiivne vulkaan tema teistest saartest. Hawaiil on vahel suured lained. Vulkaani pursked võivad tekitada tsunami. 2006 aastal toimus maavärin. Maavärin 2006-dal aastal 16.oktoobril toimus Vaiks...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
Kreeka ajaloo põhiperioodid Asend Vana kreeka e. hellas hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa ,Egeuse mere saared ning Väike-Aasia lääneranniku, samuti kreeklaste poolt asustatud alasid Vahemere basseinis (eelkõige Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias),Põhja-Aafrikas,Marmara ning Musta mere rannikul. Kreeta-mükeene periood · U 2000-1100 aastat eKr · Nim ka egueuse kultuuriks · U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr · Suurenes elanike arv, kujunesid linnad · Ülemkihi tekkimine · Sidemete tihenemine...
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad ...
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused süüfilis Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele Maadeavastuste mõju Ameerikale Indiaanlased suruti pärisorjusl...
Puhja Gümnaasium NIMI klass FI LI PI I N I D Refereaat Juhendajad: õp õp Koht 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldandmed.......................................................................................................................................4 2. Looduslikud tingimused...................................................................................................................5 3. Majandus .........................................................................................................................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte........
Vitus Joanassen Bering Vitus Joanassen Bering oli Taanis sündinud Vene meresõitja, kes elas aastatel 1681 1741. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat. Ta lõpetas 1703 Amsterdamis kadetikorpuse ja astus samal aastal Venemaa teenistusse alamporutsiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712 1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutsikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Peeter I saatis Beringi merele. Tsaar käskis Beringil leida tee Indiasse ning välja uurida, kas Aasia ja Ameerika on teineteisest väinaga lahutatud. Beringi kaaslaseks sai kogenud tüürimees Aleksei Tsirikov. Nad sooritasid kolm reisi koos. Kuulsuse tõi kolmas, Beringile viimseks jäänud reis. Kahe...
LÕUNA-AASIA TURISMIOBJEKTID PAKISTAN Badshahi mosee (17. saj) Dharmarajika, Taxila linnas K2 "Metsik mägi"(8611m) INDIA TAJ MAHAL Agre linnas, ehitati 17. sajandil Bodh Gaya Kõige tähtsam pühapaik. Peamiseks kloostriks Mahabodhi Tempel Bodhimanda koht ümber Bodhi-puu JAISALMERI KINDLUS - "kuldne linn" Ehitatud 12. sajandil Kollasest liivakivist NEPAL KATHMANDU Taleju tempel - pühendatud jumalanna Taleju Bhawani'le Kathmandu's EKSTREEMSPORT: Mount Everest (8848m) Mägironimine Paragliding Benji-hüpe MALDIIVID "Robinson Crusoe saared" "Maapealne paradiis" Laguunid, korallid Aitäh!
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Dalmaatsia rannik Anna Ulst, Maria Juhani 10.c Asend Horvaatia ja Montenegro territooriumil Rannik jääb Aadria mere idarannikule Selle ääres asuvad turismipiirkonnad Split ja Dubrovnik Dalmaatsia rannikut esineb veel ka Aasia kaguosas Sumatra saare edelarannikul Dalmaatsia rannik Kirjeldus Mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud, seepärast on lahed väga sügavad Mäestike tippudest tekkinud saared jooksevad paralleelselt rannajoonega Rannajoon on üsna käänuline Huvitavaid fakte Lähim lennujaam asub Splitis, mis on üsna ranniku juure Rannikutüübi nimi pärineb Horvaatia lõunaosas asuvast endise Rooma provintsi Dalmaatsia nimest See rannikutüüp on väga haruldane
Vahemeri Vahemeri ● Pindala 2 509 000 km² ● Maht 3 653 000 km³ ● Suurim sügavus 5121 m ● Keskmine sügavus 1456 m Asukoht Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel. Ühendatud Atlandi ookeaniga Gibraltari väina kaudu. Marmara ja Musta merega Dardanellide kaudu. Kliima Suvi: soe, kuiv ning vahel niiske. Talv: pehme, vihmane. Kasvatatakse näiteks oliive, viinamarju, apelsine, tangeriine. Sateliidipilt õhtusest Vahemerest Vahemere suurimad saared Sardiinia (Itaalia) Sitsiilia (Itaalia) Vahemere riigid ja turism Vahemere riigid on näiteks Portugal, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka ning Türgi. Sooja kliima, mere, mägede ja kultuuripärandi tõttu on Vahemeremaad populaarne turismipiirkond. Antibesi linnavaade (Prantsusmaal) Porto linnavaade (Portugal) Positano (Itaalia) Ibiza saar (Hispaania) Tä...
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhu...
Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on ...
Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Tume ajajärk u 1100-800 eKr Homerose ajajärk (eepos) · Omanäoline ja kõrgtasemeline minoiline tsivilatsioon linaarkiri! · Lossid hüljatud, kiri ununenud, rahvas rändab Väike-Aasia rannikule peaaegu tsivilisatsioonieelne aeg. · Tähtsamaks keskuseks - Knossos, kreeklased domineerisid Egeuse merel. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast ei toonud kaasa ühiskonna · 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene. ...
VAIKNE OOKEAN Vaikne ookean Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean. Ta asub Aasia, Austraalia, Antartika ja Ameerika vahel. Vaikse ookeani pindala on 179, 68 miljonit km. Vaikne ookean on maakera suurim, vanim ja sügavaim ookean. Ligi pool ookeani põhjast on täiesti tasane (umbes 4 km). Vaikse ookeani suurim sügavus Mariaani süvikus ehk teise sõnaga Challengeri sügavik on üle 11 km. Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid. Sagedamini kui teistel...
Ehte Humanitaargümnaasium Filipiinid Referaat Tallinn2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik..............................................................
Rahvusvahelised suhted pärast 2 ms Pariisi rahulepingud 1947. a veebruar Rahulepingute projektid koostati Pariisi rahukonverentsil 1945-1946. Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga: Itaalia Soome Ungari Bulgaaria Rumeenia Rahulepingutega …. …. Määrati kindlaks riigipiirid Euroopas, sh kaotanud riikide territooriumeid vähendati. ….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas. …. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared) Kuriili saarte kuuluvuse pär...
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõt...
KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge)...
Austraalia Astraalia pealinn on Canberra. Australlia on nii manner kui ka riik. Asub Austraalia ja Okeaana maailmajaos. Pindala poolest maailma kuues, asub lõunapoolkeral, teisel pool ekvaatorit lõunas.Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaber riigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus- Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liidu riigid . Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori ). Koordinaadid on 40°S ja 140°E . Keskmine thedus on alla 1 milojonit 1km kohta. Vaatamata om tohutule suurusele on Austraalia hõreldalt asustatud. Enamikku saart hõlmav kõrbestunud sisemaa on inimtegevuseks liiga kuiv ja viljatu. Ligikaudu 85% elanikkonnast paikneb ida - ja kagu osa rannikul, ning Prethi ümbruse linnades ja nende läheduses. Linnastuse % on 91%. Austraalia suurimad linnad on Sydney, ...
GL 1.MULDADE EROSIOON (ärakanne) Põhj: vesi- paduvihmad, voolud +inimtegevus mullapinna kaitsva taimkatte hävitamine Metsade lageraie nõlvadel · Lahendused: Mullatöid tehes võimaluse korral teha nõlva kaldega. · Kaitse rajamine küngaste nõlvadel või veekogu kallastel. · Segaviljanduse meetmed rabapõldudes, viljapõldude vahel üheaastaste kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustu...
JAAPAN referaat Tallinn 2009 TÕUSVA PÄIKESE MAA Jaapan on üks maailma kõige arenenumaid riike. Seda tänu oskusele arendada tööstust ja kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus käreda vooluga jõed moodustavad uh...
Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Asukoht: Balkani poolsaar ja Egeuse mere saared Geograafilised olud: · Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega · Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile · Kreeka on tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud · Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri · Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega Kolonisatsioon · Umbes 1500 vallutasid kreeklased Kreeta saare, suur osa Egeuse merest oli nüüd kreeklaste võimu all. · Tumedal ajajärgul rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia lännerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks ...
INDONEESIA Donatella-Desiree Heido 8.a ASEND · Indoneesia on riik Kagu-Aasias. · Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. · Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 34 provintsist (umbes 6000 on asustamata). · ASEND Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. · Indoneesia saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit ning neist suurimad on Jaava, Sumatra, Uus- Guinea ja Sulawesi. · Riigi rannajoone pikkus · Pealinn Jakarta. · Hümn: "Indoneesia Raya" · Riigikeel indoneesia. · President Joko Widodo. · Rahaühik: ruupia (IDR). · Indoneesia pindala on 1 904 569 km 2 · Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. · Indoneesias elab 237,6 miljonit inimest (2010) https://www.youtube.com/watch?v=Rc2dG7uMlhA (hü.) KLIIMA · Valitseb ...
Teenindusmajandus 1. Otepääle tahetakse rajada uut slaalominõlva. Nii nagu ikka on ettevõtmisele pooldajaid ja vastaseid. Mis võiksid olla slaalomiraja ehitamise poolt- ja vastuargumendid? Poolt areneks turism, tuleks juurde uusi töökohti Vastu kahjustaks pinnast ja loodust, turistid võivad visata prügi maha ja see reostaks loodust 2. Nimeta maailma massiliselt külastatavaid piirkondi. Analüüsi turismi mõju neid piirkondades. Maailma tuntumad turismipiirkonnad: Vahemere äärsed riigid, Kariibi mere saared, India, Uus-Meremaa, Austraalia, Kanaari saared Positiivne mõju turismis Negatiivne mõju turismis Majanduslikult · Kallimad hinnad · Uued töökohad · Tööd on siis, kui ilmad on ilusad · Majandus areneb (turistid ja turiste käib palju ostavad rohkem ...
Euroopa Anna Bogdanskaja 11 a Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saare...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD..........................
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa ...
Eesti Euroopas geograafiline asend Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Google Earth satelliidipilt Geograafiline asend ...on mingi koha või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht Maal Eristatkse: loodusgeograafilist asendit majandusgeograafilist asendit poliitgeograafilist asendit Euroopa asend maailmas · Euroopa maailmajagu hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa ja seda ...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika) Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega. Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru. Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil. Majandusgeograa...
Rakvere Eragümnaasium Mandrite teke ja kujunemine Referaat Autor: Mari-Liis Vilgelm 11.B Juhendaja: Õp. Erki Õun Rakvere, 2009 Sisukord 1. Mandrite teke ja kujunemine...............................................................2 2. Mandrite areng................................................................................3 3. Laamtektoonika avastamine...............................................................4 4. Triivitavatest mandritest.....................................................................5 Mandrite teke ja kujunemine Valdavalt on levinud termini "manner" geograafiline tähendus, kuid selle kõrval on olemas ka geoloogiline, mis on mõnevõrra teistsugune. Kui geograafias peetakse mandrite piiriks rannajoont, siis geoloogias on mandri piiriks mandrilava ehk selfi ülemin...
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kun...
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir ...
1. Maailma rahvaarv ja suuremad riigid. Maailma rahvaarv 6,1 miljardit inimest. Suurimad riigid: Hiinad, India, USA, Indoneesia, Brasiilia ja Venemaa 2. Maailma rahvastiku paiknemine territooriumil Tihedalt India, Aasia kagurannik, P-Ameerika lääne poolne rannik. Kesk-Ameerika saared,Lõuna-Euroopa, Lõuna-Inglismaa. Hõredalt Põhja-Ameerika põhjapoole osa, Põhja-Aasia, Austraalia siserannik, Põhja- Aafrika, Brasiilia, Gröönimaa 3. Rahvastiku protsessid ühiskonna erinevatel arenduastemel. Traditsiooniline Industriaal Infoühiskond Sündimus kõrge, suremus kõrge I periood - Loomisel sündimus jääb Madal sündimus ja suremus ning (Eriti väikelapsed) Eluiga lühike, iive kõrgeks, suremus aga langeb. rahvaarvu väga aegalane kasv. on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 Sündimus regule...
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...
1.RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1.SKT 2.Inimaerengu indeks 3.Majanduse struktuur 4.Elektri tootmine/tarbimine 1 inimese kohta 5.Elatustase 2.SKT-Sisemajanduse kogutoodang-riigi aasta kogutoodang ja teenused rahalises väljenduses. 1 inimese kohta USD-s INIMARENGU INDEKS-näitab haridustaset, keskmist eluiga ning SKT 1 in kohta MAJANDUSE STRUKTUUR-Majandus jaotatakse 3 sektoriks · Primaarne-hankivad majandusharud(põllumajandus,metsandus) · Sekundaarne-tööstus · Tertsiaarne-teenindus.Arenenud riikides enamus inimesi 60-70% Vähearenenud riikides töötab enamus primaarses valdkonnas. 3/4.PÕHJA-RIIGID, IDA-EUROOPA, LÕUNA-RIIGID(5allgruppi)(asukoht, SKT, majandusarengu tase, elatustase, 3-5 riigi nimed) Ida-Euroopa:Majanduslikud raskused seoses üleminekuga sotsialistlikult plaanimajanduselt turumajandusele.Eesti, Poola, Leedu Põhja-riigid:kõrgelt arenenud riigid. Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia- PÕHJAPOOLSED ALAD 1.kõrge majanduse ar...
Tai turismimajandus Turismi areng Tais Turismiharu hakkas Tais jõudsalt kasvama 20. sajandi teiselt poolel, kui Vietnami sõja perioodil saabusid Taisse peamiselt USA sõdurid. Selle ajaga langes kokku Tai elatustaseme tõus ja tehnoloogia areng, mis võimaldas reisida kaugemale, kiiremini ja odavamalt, ning inimestel leidus senisest rohkem vaba aega kasvas jõudsalt ka rahvusvaheline turism. Tai oli tolle aja uue reisitrendi peamine sihtpunkt Aasias. Tabel 1. Turism Tais 1998-2007 Rahvusvaheline turism Tais Turistid Keskmine Keskmised kulud Aastatulu Aasta Number Muutus Viibimine Inimene/päevas Muutus Million Muutus (Miljion) (%) (Päev) (Baht*) (%) (Baht) (%) 1998 7,76 +7,53 8,40 3712,93 +1,12 242 177 +9,70 1999 8,58 +10,50 7,96 ...
Austraalia Asukoht · Austraalia mandril · Lõunapoolkeral Pindala · 7 704 366 km2 · Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200km · läänest itta on mandri ulatus 4100 km Piirid Austraalial on ainult ookeani piir , sest see on saar mis asub Vaikses Ookeanis. Pealinn · Canberra 345000 elaniku Rajati pealinnaks 1913. aastal territoorium on 814,2 km2 Rahvastik · u. 22 106 112 elaniku · Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. · Rahvastiku tihedus 2,8 inimest km2 Keeled · austraalia inglise keel Räägivad u. 79% elanikest · hiina dialekt · itaalia keel Suurimad linnad · Sydney · Melbourne · Brisbane · Adelaide · Perth · Darwin Riigikord Konstitutsiooniline monarhia , mida valits...
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus 2 Filipiinid on riik, mille leidsid esimesed asukad 30000 aastat tagasi ja oli esimene Kagu-Aasia riik, mis sai iseseisvaks peale Teist maailmasõda(1946). See saarterikas riik on ka ainus riik maailmas, mis heiskab lipu tagurpidi, kui on sõjaolukord. Tegemist on maailma suurima sõnumite saatjate riigiga (350-4...
Suur Sumatra Andamani maavärin Toomas Le 209 Mis asi on Suur Sumatra Andamani maavärin ? Suur SumatraAndamani maavärin on viimase aja suurim ja laastavaim looduskatastroof mis tõi endaga kaasa hiigel tsunami Andmed India ookeani maavärin ehk suur Sumatra Andamani maavärin leidis aset 26 detsember 2004 kell 00:58:53 maailmaaja järgi (7.58 kohaliku aja järgi) Maavärin tekitaski tsunami mida nimetatakse aasia tsunamiks. Tsunami laastas Indoneesia, Sri lanka, India, Tai ja teiste maade randu. Lained jõudsid ka Aafrica idaarannikule 4500 km kaugusele epitsentrist. Maavärina võimsus oli 9,0 magnituudi kanamori skaala järgi. See oli võimsaim maavärin. Randu üleujutavate lainete kõrgus oli kuni 30 meetrit. Tsunami tagajärjel hukkus üle 225 000 inimese. Maavärina epitsenter ning selle liikumine India ...
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIID...
I osa. KEEL ja KEELED KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED "Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012 Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasu...
annaabi.ee 
