Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks Peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. 2900 - 6378 km läbimõõt, Suur rõhk. Tuum Välistuum 2900-5100 Raud, nikkel Vedel
Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 4. Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: · ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam.
Maakideks nim. metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 3. Oskad võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort (paksus, vanus, kivim kihid )
kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud. Enamik moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel. Moondekivimid on näiteks marmor (tekkinud lubjakivist), gneiss (tekkinud graniidist). Moondekivimeid ei ole maakoores kuigi palju. Ookeaniline maakoor koosneb ainult basaldist ja settekivimitest, mandriline maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine) *Ookeaniliste laamade põrkumine: veealused vulkaanid, vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud, maavärinad (Himaalaja mäestik)
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB! Vaata, õpi: LAAMTEKTOONIKA http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 3. Laamad Joonisel on kujutatud kolm erinevat tüüpi laamade liikumist: 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading) 1 2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda Joonis 4. Kolme tüüpi laamade äärealad
Pangea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel mandritel. 10) Laamtektoonika(põhjused, esinevad protsessid laamade erinevatel servaaladel, näited). Maakera katab 50-200 km paksune jäik kiht (litosfäär), mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ja on lõhustunud laamadeks. Litosfääri all asetseb osaliselt sulanud astenosfäär. Astenosfääris konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad o N: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam
* Kontinentaalne rift mandri koore rebend, eemaldumine, pangasmäestikulise reljeefiga. * Ookeani keskmäestik maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3) - * Muudab mulle viljakaks, * soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks, * ehitusmaterjal, * turism, * maavarad. 21. Mis on laamad? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama. - * Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. * Liiguvad umbes 7-20cm aastas. * Neid eraldavad mäestikud, süvikud, murrangulised alad. * 3 suuremat laama: Euraasia laam, Vaikse ookeani laam, Antarktika laam. 22
Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles. Tekib kuum vedel kivimmass magama. Kergem ja kuumem aine hakkab maa sees pinna suunas liikuma. Jahtunud ja tehedam materjal aga vajub Maa sisemuse suunas. Nii tekivad vahevöös aine liikumised, mis panevad liikuma ka laamad. a.)ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud
Kõik kommentaarid