Vitus Bering (0)

Vitus Joanassen Bering
Vitus Joanassen Bering oli  Taanis  sündinud Vene meresõitja, kes elas aastatel  1681  –1741. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat.
Ta lõpetas 1703 Amsterdamis kadetikorpuse ja astus samal aastal Venemaa teenistusse alamporutšiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712– 1715 , mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutšikuks, 1710  leitnandiks, 1715 
4. järgu kapteniks, 1717  3. järgu kapteniks, 1720  2. järgu kapteniks ja 1724
 1. järgu kapteniks.
Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal.
Peeter I saatis Beringi merele . Tsaar käskis Beringil leida tee Indiasse ning välja uurida, kas Aasia ja Ameerika on teineteisest väinaga lahutatud. Beringi kaaslaseks sai kogenud tüürimees Aleksei Tširikov. Nad sooritasid kolm reisi koos. Kuulsuse tõi kolmas, Beringile viimseks jäänud reis. Kahel laeval seilates avastasid Bering ja Tširikov Aleuudi saared ja jõudsid Põhja-Ameerika rannikule .
Tagasiteel läksid nad lahku. Tširikov jõudis tagasi Kamtšatkale, kuid saare juures, mis praegu Beringi nime kannab, peksis torm teise laeva pilbasteks. Kohusetruu komandör ei talunud nälga ja rasket talvitumist ning suri. Algul seisis tema haual lihtne rist . Hiljem püstitati saarele mälestussammas: laia näo ja õlgadeni ulatuva lokkis parukaga mehe pronksbüst kivialusel.
On ka teine variant,kuidas Bering suri. Alaska  rannikule tagasiteel avastas Aleuutide saared ning Beringi saare, kus ta talvitudes suri skorbuuti ehk C-vitamiini puudumisest tingitud haigusesse.
Aastaid ei tunnustatud Beringi avastusretkede väärtust, alles kapten James Cook  tõestas Beringi vaatluste täpsust ja usaldusväärsust. Beringi nime kannab tänapäeval mitu geograafilist objekti: Beringi meri, Beringi saar, Beringi liustik ja üks karuliik. Alates 6. märtsist 2006 kannab Vitus Beringi nime ka Kamtšatka Riiklik Ülikool.