Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti)
Religiooni olemusest Tänapäeval kehtib igal maal erinvaid uske. Näiteks Idamaades kehtib peamiselt islam, Eestis kehtib peamiselt kristlus jne. Peamiste uskude kõrval levib meil ka õigeusk jms. Kõik usud erinevad üksteisest mingil moel. Need erinevused on tingitud eri maade kultuuri ja traditsioonide erinevusest ning ka ajaloo sündmuste tõttu. Religioon ehk usk on tihedas seoses ka hariduse, teaduse, filosoofia, kunsti ja muu sellisega. Siiski on uskudel ka sarnaseid jooni. Samuti on usu mõju riigile ja rahvale erinev riigiti ja on muutunud ajaloo vältel. Usu levimine ja selle vastuvõtmine rahva poolt ning selle sallimine on samuti erinev. Ilma religioonita rahvaid ei ole maailmas olemas olnud ning ei tulegi, sest see on kuidagi alati seotud inimestega. Religiooni mõistetakse igal pool erinevalt. Selle mõiste on muutuv ning sõltub
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid.
edasi. On alati tseremooniad tihedalt kombetalitusi täis pikitud. Kõrge riigiametnik peaks andma oma juuresolekuga heakskiidu kõigile seda maad positiivselt mõjutavatele kõiksuskaemustele. Kui sellist võrdsust ei suudeta täita, siis võiks usulised tseremooniad riiklikelt üritustelt üldse kõrvale jätta. Eesti Vabariigis võivad registreeritud kirikute ja koguduste vaimulikud tegutseda perekonnaseisuametnikena ja osutada muid sotsiaalteenuseid. Ei tea kas ikka mitte usklik inimene läheb kirikumehele kaebama seksuaalsest ahistamisest või muust halvast teost ja miks peaks kristlik jumalasõna rohkem mõjuma kui psühholoogiline või psühhiaatriline nõustamine. Oleks huvitav teada kui palju mitte usklikke inimesi on läbinud sellise nõustamise ja millised on olnud tulemused. Pikki aastaid on toimunud koostöö kirikute ja haridusministeeriumi vahel, mille tulemusena on välja töötatud usuõpetuse programm. Ka selles suhtes jagunevad
Vastus oled sina ise Kui ollakse siia maailma sündinud, peab ise hakkama ka saama. Ei saa loota kellelegi teisele, sest reetmine on täiesti võimalik. Loomulikult on hea, kui aidatakse, aga ennekõike peab uskuma endasse. Tore, kui arvatakse, et religioon aitab, kuid kõige tähtsam on siiski uskuda enda tahtejõu ja hinge tugevusse. Teine inimene ei saa esimese elu elada. Vastus kõigele on inimene ise. Religioon on inimkonna ajaloos alati aktuaalne ning väga tähtis olnud. Sadu, isegi tuhandeid aastaid on erinevaid jumalaid kummardatud ning samal ajal oldud absoluutselt kindlad, et just nende jumal on ainus ja õige ning kõik teised on väärad. Usu pärast tehakse kohutavaid ning ka suurejoonelisi tegusid
Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end
Jäljel on kaks näitajat: “tihedus” ja “ulatus”. Lõhe – Mina ja piiri vaheline psüühika osa. Lõhe on usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel. Nende kategooriate seoseid on võimalik selgitada visuaalse näitega, mis on aluseks edasistele selgitustele. 7. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsioon tähendab uskumise või religioosne olemise viisi. 1)väline (inimese jaoks religioon täidab mingeid teisi ülesandeid, nt meelelahutustlik või sotsiaalne staatus, printsiip teenib mingeid teisi eesmärke) iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks. religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Religioon võib olla vahendiks kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutuseks. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad.
elust religiooni. Kirjutama hakates avastasin, et mul ei olegi kujunenud otseselt oma arvamust religioonist. Selle essee vältel üritan seda kujundada ning need sellega seonduvad asjad enda jaoks selgemaks mõelda. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal?
Kas religioon avardab mõtteid või tapab neid. Tunnen inimesi, kes ütlevad: "Mõtlemine, see ongi religioon!" Mul pole põhjust kahelda, et nad on selles veendunud. Tunnen teisi, kes väidavad vastupidist: "Religioon, see piirab mõtlemist!" või koguni: "Religioon ja mõtlemine on ju täielikud vastandid!" Niisama veendunult kui esimesed. Kuidas siis asjalugu on - kellel on tegelikult õigus? Selleks peaks esmalt defineerima mõisted mõtlemine ja religioon. Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare
James leidis, et meil on õigus kõike seda uskuda, kui see aitab meil elada, ning usk Jumalasse ju teeb seda: “Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem.” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 55.) Me võime nautida oma Jumalat (ingl enjoy our God), kui ta meil on, ning argumendid Jumala tunnistamiseks peituvad eelkõige isiklikus kogemuses. James pidas tähtsaks ka seda, et religioon ei satuks vastuollu teadusega. Kuid praegusel juhul seda ohtu ei ole, sest teadus räägib sellest, mis on, mitte sellest, mida ei ole – järelikult ei saa viidata teadusele, otsimaks tõestusi, et nähtamatut maailma ei ole. Küll arvas ta, et reaalne maailm on tunduvalt keerulisem, kui seda oletab ja peab võimalikuks loodusteadus. Pragmatismil ei ole niisiis eelarvamusi mütoloogia suhtes. Kui selgub, et seesugused
mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa.
Bertrand Russell) "Usu tõttu jätavad inimesed end ilma paljust väärtuslikust, mis neid vaimselt rikastaks".(Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) mõnes mõttes on ju hea see religiooni lohutav funktsioon, kui seda poleks, siis ma leian et needsamad alandlikud ja rõhutud otsiksid oma lohutust ikkagi kusagilt või looksid, leiaksid oma lohutuse allika millestki must, mingil muul moel(see võib omakorda muutuda religioosseks). Isegi kui seda võibki nimetada illusiooniks, mida religioon inimesele pakub, et tegelikkuse puudjääke täita ja kui need illusioonid või uskumused aitavad inimesel ka tegelikult teatud probleeme elus lahendada, siis miks ei võiks religioon selle koha pealt olla positiivne? Inimene niikuinii otsib kusagilt endale tuge, olgu see religioon või midagi muud. Näiteks filosoofilised arutlused, kaalutlused võivad samuti mõnele inimesele anda teatud arusaamu sellest, kuidas oma elu elada või millest oma lohutust otsida ja
filosoofiast), see tähendab, et religioonil on loodusteadusest erinevaid aspekte ja vice versa; vastasel juhul ei läheneks me nendele kahele teadmusekollegiumile ja ei defineeriks neid spetsiifiliselt kui "religiooni" ja "loodusteadust". Antud arutluse käigus on meile hoopiski olulisem nende vaheline suhe, mis pole pelgalt taandatav sõnadele "religioon" ja "loodusteadus", vaid hõlmab kõike seda ampluaad, mis nende sõnadega kaasas käib. Teadus ja religioon on paljude inimeste meelest ühtesobitamatud, teineteist välistavad vastandid, inimtunnetuse kaks äärmust, millel puudub igasugune ühisosa. Niisuguse üldlevinud arusaama kohaselt ei tohiks ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste hoiakutest või tõestustest, sest need võivad viia
ISLAM JA ALLAH Islam on üks maailma religioonidest, mis nagu judaism ja kristlus on monoteistlik ehk usk Ainujumalasse, mis tekkis üle 1400 aasta tagasi Araabias. Sõna "islam" tähendab araabia keeles "Jumala tahtele alistumist". See usk õpetab, kuidas leida tõeline sisemine rahu- tuleb allutada end Jumala tahtele ning elama tema loodud seaduste järgi. Kõige tähtsam on teada, et ei ole olemas teist jumalat, kes vääriks kummardamist, peale Allahi. Islam on kõige kiiremini leviv religioon maailmas. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit selle usu järgijat ning see arv kasvab iga päevaga aina enam. Arvatakse, et iga viies inimene meie planeedil on moslem.(www.wikipedia.org) Islam on jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. See religioon julgustab inimesi teadmisi omandama, õppima ning selle käigus end harima. Islam õpetab, et iga inimene on vastutav ma tegude eest, mille kohta tuleb Viimsel Kohtupäeval vastust anda-
Jumal kas olemas või teda pole Blaise Pascal Sajandeid on filosoofid ja professorid üritanud tõestada Jumala olemasolu. Mõned silmapaistvad mõtlejad, kes eales on elanud, on juurelnud kaua selle küsimuse üle. Kuid iga mõtleja jõuab jumala selguseni erinevalt. ,,Kas jumal on olemas?" ja ,,Milles seisneb tema olemasolu?" on kaks küsimust, millega filosoofid on tegelenud antiikajast tänapäevani. Selles esees üritan mina nende küsimustele vastuse leida. Jumala olemasolu tõestamiseks on tehtud mitmeid katseid. Minu arust on jumal midagi suurt, võimsad ja kättesaamatud. Meie, inimesed ei saa seda oma meelte abil tajuda, kuid me saame tekitada endale ilusiooni temast. Minu arust on jumal üks suur energia, mis hõljub meie ümber ja kui meil hakkab hirm või tunneme üksildust siis me otsime abi temalt, mis täidab meie hinge õnnega. Ning kui me üritame mingile keerulisele küsimusele vastuse leida ja lõpuks ei leiagi siis väidame, et jumala
o Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle.
Järgmisel laupäevaõhtul olid samad mehed aga jälle tantsijaid vaatamas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas Siis ma sain aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning et inimese ihar iseloom lööb alati välja, ükskõik kui puhastatud või läbipiitsutatud ta Hüvakäeraja religiooni poolt ka poleks" Siiski ei taibanud LaVey tollal, et ta oli teel formuleerima uut religiooni, mis oleks vastujõuks kristlusele ja selle juudi pärandile. See oli tegelikult väga vana religioon, palju vanem, kui kristlus või judaism. Aga seda polnud veel kunagi formuleeritud, sisendatud inimestesse mõtete ja rituaalide kaudu. Just selle rolli sai endale LaVey 20. sajandil. Pärast abiellumist 1951. aastal jättis 21-aastane LaVey maha imelise karnevalimaailm ja hakkas elama vaikset perekonnaelu. Elu keerdkäigud viisid ta lõpuks ametini, mis esmakordselt ta elus ei olnud vastuolus kiriklike tavadega. Temast sai San Francisco politseifotograaf
Isegi siis, kui keegi ei jälgi seda, on ikka moraal. Moraali alused on meis kõigis olemas. Iseseisvad väärtused on ka olemas: Inimlikkus inimene on alati eesmärk, pole kunagi vahend. Inimlikkus on absoluutne väärtus. Inimene võib olla ise pühaduseta, aga inimlikkus temas on püha. Teist inimest tuleb austada. 21.11.11 Kunsti olemuses on tõlkida ennast looduse keelde. Seisab meelelise ja puhtmõtlemise vahepeal. Kunstist kõrgemal seisab religioon. Kristlus kõrgemail astmel. Kristliku religiooni sisu langeb täiesti ühte tõelise filosoofia sisuga. Inimene teab Jumalast nii palju kuivõrd Jumal on inimestes iseendast teadlik. Mingis mõttes saame jumalast teada läbi selle, et jumal mõtleb endast läbi meie. Kõige kõrgem selle aste on filosoofia. Alles filosoofias saab absoluutne vaim puhta, mõttelise kuju. Sinna pole haaratud meie tunded, ilumeel, tundmused. Alles filosoofias jõuab see vaim iseendasse tagasi.
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine.
kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud. See on nö. mitteametlik religioon. Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus.
selleks ei pea olema preester, selleks ei pea ohverdama, piisab sellest kui inimene räägib jumalaga. · Kõik inimesed on võrdsed jumala ees. Et no näiteks jumala silmas pole keegi ori. Aastal 313 saab kristlus lubatud usundiks, siis on keisriks Konstantiinus Suur- esimene ristiusku pöördunud keiser. : Nägi ilmutust, et taevast tekib mingi lahingu lipp ja saavutabki võidu. 361-362 on jälle tagakiusatud religioon, sest siis mingi valitseja suke. 392 saaab kristlusest rooma riigis peaaegu et ainuke lubatud usund, keelustatakse paganlikud overdused. Rooma riigi valdav religioon. Pagan- "mats" Alus, millele keskaegne vaimumaailm rajaneb: 1. Rooma riik ja õigus 2. Kreeka haridus- keskaja ideaalne haridus- 7 vabakunsti 3. Kristlus 4. Keldi, slaavi ja germaani rahvasterändamine. säilitavad vaimset pärandit? ? ladina keel sureb välja, tekkiva duued keeled. Clodovech- frangi pealik
Mida ütleb islam terrorismi kohta? Referaadi koostamiseks kasutab autor nii vastavateemalisi teoseid kui ka internetilehekülgi. Mis on islam? Islam tekkis 7. sajandil tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
· Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö mõistuse haardeulatuses peavad olema · Lugedes Cicero "Hortensiust" tekivad tal ratsionaalselt kontrollitavad. filosoofilised huvid. · "Oo tõde, oo tõde, kui sügavalt õhkas juba siis mu · Kõik mis on, on oma olemises ja seisundis hinge sügavus sinu järele!" põhjustatud Jumalast. · Järgnevad Platoni ja manihheismi mõju. · Jumal on kõrgeim tõde ja kõrgeim väärtus
Käies paar aastat tagasi õpilasreisil, juhtusi,me kuulma raadiost uudist, kuidas noor 15-aastane moslem ennast pommivööga vankri ratta alla veeretas ning plahvatuse käigus hukkus mitmeid inimesi. Poisid hakkasid arutama, et kindlasti enesetaputerroristid joovad enne teo tegemist ära liitrite viisi alkoholi ja tarbivad narkootikume, et julgust koguda. Tabasin peale sellist mõtteavaldust ennast arutlemas sügavama põhjuse üle, miks enesetaputerroristid suudavad sellist tegu teha. Mina ei arva, et selles mängib mingit rolli alkohol ja narkootikumid, vaid usk ning kasvatus. Lapsed kasvavad sünnist saati keskkonnas, kus esikohal on religioon ning elatakse usureeglite järgi. Neil ei ole mingit vabadust valida endale usku, mis oleks neile meelepärane ning peavad elama nii nagu vanemad, sugulased ja ühiskond neile ütleb. Saudi- Araabias võttis äärmuslus isegi üle koolihariduse, et hoida koolinoori õppimast maailma ajalugu, kartuses, et nende usk võib sedasi vankuma lüüa
Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides rajatakse usuteaduskondade juurde eraldi õppetool mittekristlike usundite uurimiseks. Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli
Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki
Tooge näiteid. Koopaiidoli kohaselt elavad inimesed justkui koopas, mis kõike neid ümbritsevat moonutab. Koopa all pidas Bacon silmas inimese kasvatusviise, käitumis- ja elamismalle ning isegi juhuslikke sündmusi. Näiteks inimesed, kes sõitsid autos lahtise turvavööga ja tegid läbi avarii hakkavad sellest sündmusest alates vööd kandma – õnnetus muutis neid. Kui usklikus perekonnas kasvab laps üles, siis on ta suure tõenäosusega usklik, kuna teda on väiksest peale usklikuks kasvatatud. Tal pole tekkinud tõsist võimalust teistsuguse maailmapildiga kokku puutuda. 33. Selgitage, milles seisnevad Francis Baconi seisukohalt turuiidolid. Tooge näiteid. Turuiidolid seisnevad selles, et inimesed kasutavad sõnu ja väljendeid, mille tähendust nad ei tea või millel see üldse puudub. Näiteks sobib minu arust võõrkeelsete sõnade, eriti roppuste kasutamine ja mugandamine eestikeelsesse kõnepruuki
Satanismi sümbolid olid informantidele rohkem tuntud kui satanismi rituaalid. Meie ühiskonnas on ka pentagrammi ja numbrit 666 levitatud ja neist on mõningal määral ka räägitud. 10 2.3. Satanisti tüüpiline välimus Me kujutame sataniste üleni mustas ja punases. Kujutletakse, et neil on ilmselt kuri pilk ja kaelas ripub suur pentagrammiga kett, puusadel on ilmselt ketid ja näos needid. Kuid tegelikult, uurides internetis erinevaid lehekülgi ja lugedes foorumitest, selgus, et satanist võib olla kõikjal meie ümber, ilma et ta näitaks välja oma usulist kuuluvust kuidagi oma riietuse või olekuga. Tegemist on usuga, mis lubab olla inimesel see, kes ta tahab, ja ei sea erilisi piiranguid. Tsiteerin Eestis eksisteerivat satanistide ühingut MVO-d (Musta Veenuse Ordu): ,,Ei ole olemas mingit stereotüüpset satanisti, mingit pikajuukselist alati musta kandvat ja mööda süngeid kohti kolavat, black-metal
Iga inimene on ise ka eesmärk, väärtus. L. Feuerbach materialist. Mõtlemine toetub Goethe lausele: kellel on mõistus, see ei vaja religiooni. Inimesed lõid Jumala hoopis enda näo järgi, mitte vastupidi. Jumalad lihtsalt inimeste soovide ja unelmate vili. Usk kuulub inimkonna lapsepõlve juurde, see tuleb asendada teadusega, inimene on universumi kõrgeim olend. Usub piiritult inimese mõistusesse, see on piiritu ja kõikvõimas, aga religioon hoiab inimest pimedana/puuris, kus ei saa olla vaba, vaid tuleb olla lootusetult rumal. Religioon on mõjutanud ka moraali nii, et kui algselt põhjendas üksikisiku isekust, siis religioon toob kõikvõimsa iseka olendi Jumal. Pole midagi head. Religioon ongi inimese algsest olekust võõrandumise ilming. Inimese elamine maailmas, kus teda tabavad õnnetused, sunnibki teda looma unistusi ideaalist. Mida vaesem ühiskond, seda rikkam jumal
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja." (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öelda, ,,Miks ma küll nii tegin kui o
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
