Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "A. Strindberg - Preili Julie". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
julie, kristin, preili, krahv, jeani, krahvi, juliel, põrandale, pliidi, astub, arva, lahkub, hotell, kokk, köök, seljas, arvab, asetab, kristinil, suudelda, pahane, saadab, neiu, varastatud, jooks, tapa, armukade, mehele, riides, strindberg, naturalistlik, teener, jaaniööl, lagi, metall, purskkaev, valgest, toolid, pliit, purk, vanaaegne, kõlistiRISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud
See vastab, et ei tunne end sumbunud õhus kuigi hästi. Perenaine ärritub, ütleb, et ta tuulutab tube iga päev. Gregers ütleb juba, et seal haiseb ning lahkub lauast. Relling kisub tülli. Gregers ütleb, et ta kannab ,,ideaalset nõudmist" ikka veel endaga südames kaasas. Relling tahab teda trepist alla visata. Perenaine ei lase tal seda teha, ent heidab Gregersile ette tema inetu teo oma enda toaga. Koputatakse uksele. Suurärimees Werle, kasukmantel seljas, astub ühe sammu üle ukse. Tahab oma pojaga nelja silma all rääkida. Hjalmar ja Relling paremale ära. Gina läheb Hedvigiga kööki. Werle uurib, et kas pojal on tema vastu mingid kavatsused, midagi tema uue eluülesandega seoses. Gregers heidab isale ette, et teine on terve ta elu ära rikkunud. Räägib, et vanasti ta kartis isa aga enam mitte. Kavatseb Hjalmari päästa valedest ning varjamistest. Gregers mainib veel
) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes ning kui neid ei vabastata sureb linn vaid paari päevaga nälja ning janu kätte. Juudit saadab Susanna rabit ning vanemaid kutsuma. (Enne kui Juudit jõuab eestoast lahkuda, astub sisse lapsega naine.) Naine palub Juuditilt ühtainsat tilka vett oma lapse jaoks, kes on peaaegu surnud. Juudit käib välja uskumatuid ideid (silmavesi, enda lüpsmine). Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta. (Pöördub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake väikese poisiga käekõrval.) Siimeon teatab ärritunule, et turul müüakse vett ning naine lahkub rutates. Siimeon otsib poisile
aeg tema abikaasat nina pidi vedanud nagu tillukest last, et teda küll karta ei maksa. Ükstapuha, mida mida ta teeb, on Orgon kõike valmis heaks kiitma, isegi kui mees milleski reaalselt ka süüdi on, peab Orgon seda valeks. KUUES STSEEN Orgon ronib laua alt välja, püha viha täis. Elmire arust on veel liiga vara ning peidab mehe oma selja taha. SEITSMES STSEEN Tartuffe siseneb Orgonit märkamata, tahab Emiret kaissu haarata, ent kui see kõrvale astub, seisab tema ees Orgon. Orgon käsib tal võimalikult ruttu ära minna tema majast. Tartuffe vastab aga, et maja ei kuulu enam talle ning hoopis tema ise peab majast viivitamatult lahkuma. Et ta ei luba lasta ennast oma majas solavata. KAHEKAS STSEEN Orgon halab Elmirele, et kinkinud kogu oma varanduse vihahoos Tartuffele. VIIES VAATUS ESIMENE STSEEN Cleante vestleb Orgoniga. Tuleb välja veel, et Tartuffe on saanud oma valdusesse paberid, mis määravad tema sõbra saatuse
EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Argan istub üksi oma toas, ta ees on laud, ta arvutab litrite abil apteekriarveid ja arendab iseendaga kõneldes vetlust. Loeb kokku kõik oma korrad, mil ta klistiiri on saanud. See kuu 11 kord
Nad patravad pikalt. Noormees tahab akent avada, kuna sees on hirmus palav, ent narr ei luba tal seda mitte mingi hinna eest teha. Ruumi siseneb hüveülem, seejärel kirja-, väe-, välis, põllu-, sise- ja karjaülem ning nad kõik on häiritud tapvast kuumusest. Vastust tahetakse nõuda narri käest. (Avaneb uks tagaseinas pahemal; sisse astuvad kaks kirvemeest ja jäävad kummalgi pool ust seisma. Kõik pöörduvad sinna, oodates kuningat, aga sisse astub narr, süles vaip ja padjad. Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas, aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale, lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused
Doktor seletab Jelenale oma maalist, ent tool on peas hoopis mingid muud mõtted. Doktori ülekuulamisega ühele poole saadud, taipab Astrov midagi ning hakkab räigelt Jelenale külge lööma ning räägib, et ta käib seal nii tihti tegelikult just nimelt tema tõttu, et ta armastab teda. Võtab tal pihi ümbert kinni ning üritab suudelda. Jelena puikleb vastu ning on räigelt pahane tema peale. Sisse astub Vanja ning doktor põgeneb. Jelena palub teda, et ta korraldaks talle ning professorile kõik ärasõiduks vajalikud korraldused kohe tänase päeva jooksul ära. Professor on kokku kutsunud kõik inimesed, et midagi suurt teatavaks teha. Räägib siis, et tahab mõisa maha müüa ning selle raha eest Soome elama minna. Vanja läheb otsemaid konflikti, sest ta tunneb end sügavalt solvatuna, et ta töötas 25 aastat järjest 500 rubla eest aastas, et ära masta mõisaga koos
Küsib, et kus see tolvan siia sai. Pierrot nõuab oma õigusi liiga kaua ning saab mehel rodumisi kõrvakiile. Charlotte on samuti Pierroti peale pahane, eriti selle pärast, et too pole õnnelik, et too mees ta ära võttis ning temast nüüd proua saab. Pierrot on hämmingus. Soovib, et ta ei oleks meest uppumissurmast päästnud. Don Juan saab selle peale pahaseks ning hakkab meest taga ajama, et talle peksa anda. Sganarelle palub tal vennikese sinnapaika jätta. Pierrot astub nende vahele, Don Juan hakkab lööma, kui järsku Pierrot laseb pea alla ja Sganarelle saab kõrvakiilu. Sai nüüd oma heategevuse eest. Pierrot läheb oma tädile ära rääkima, et mis seal kõik sünnib. NELJAS STSEEN Don Juan on räägib, et nüüd saab temast kõige õnnelikuim mees ning et ta ei vahetaks oma õnne mitte millegi vastu siin maailmas. VIIES STSEEN Mathurine sajab mehe ja naise vestlusesse sisse ning uurib don Juanilt, et kas ta ajab Charlottele ka armujuttu
kohe helistaks. Bradley helistab talle linnast. Francis ütleb, et Priscilla on surnud. Bradley lubab kunagi Londonisse sõita, aga ei kavatsenud seda niipea teha. Ta tahab vaid Julianiga kahekesi olla. Bradley varjab surma Juliani eest. Koju jõudes on Julian riietunud musta nagu Hamlet. Bradley rebib talt riided seljast ja nad seksivad. Nad magavad, kui kostub kolkimine vastu ust. Mõlemad on hirmul. Bradley läheb vaatama. Arnold on mutrivõtmega ukse taga. Ta astub sisse ja kui Julian vaatama tuleb, mis toimub, räägib Arnold Julianile ära, kui vana Bradley tegelikult on ja et too varjab tema eest Priscilla surma. Arnold nõuab, et Julian kohe temaga kaasa tuleks, aga Julian ei lähe. Arnold annab Julianile kirja Rachelilt. Kirjas ütleb Rachel, et nad olid Bradleyga vahekorras. Hommikul ärgates Bradley avastab, et Julian on ära läinud. Ka Bradley läheb siis Londonisse Priscilla matustelel ja Juliani otsima. Juliani ta aga ei leia
Rank ja Helmer lähevad ära. Linde räägib Norale, et Krogstad on maale sõitnud ning tuleb alles homme õhtul. Nora leiab, et tal on jäänud veel vaid 31 tundi elada. KOLMAS VAATUS Sama tuba. Esikusse viiv uks on lahti. Ülemiselt korruselt on kuulda tantsumuusikat. Proua Linde istub laua ääres ja lehitseb hajameelselt raamatut; katsub lugeda, kuid nähtavasti ei suuda mõtteid koos hoida; paar korda kuulatab põnevalt, kas välisukse tagant midagi ei kosta. Sisse astub Krogstad. Tuleb välja, et naine oli Krogstadile kunagi korvi andnud aga nüüd tahab suhet taastada ning mehe juurd ekolida. Mees arvab kohe, et ta ütleb seda ainult selle pärast, et ta kirja tagasi võtaks aga naisel on sellest kirjast täiesti ükskõik. Õigemini ta tahabki, et Helmer sellest saladusest teada saaks, kuna valed lõhuvad sealset elu. Mõlemad on südamest rõõmsad. Krogstad oli juba nõus minema otsejoones kirja tagasi nõudma, net jääb nüüd naise nõusse. Lahkub.
talle, et tal on kohutavalt vanamoodne kleit. Luise solvub kohutavalt ja otsustab endale mônest teisest môisast veel ilusamad kleidid varastada kui preilil. Tuleb Hans ja armub preilisse. Oskar määrib endale samal ajal salvi nina alla, teeb 3 kukerpalli ja läheb libahundina toitu otsima. Varastab teiste huntide tagant suure soku ja toob koju. 12. november - Hans on kohutavalt armunud, läheb Intsu juurde, kes pakub talle härra uut aluspesu ja ütleb, et tahaks ôhtul preili magamistuppa saada. Ints nôustub ja Hans hakkab ônnelikult koju minema. Tee peal näeb, kuidas Oskar on puu otsa ehmatanud ühe mehe, kes Saaremaalt tuulispasana môisa aita vargile on tulnud. Mees kukub puu otsast alla ja saab surma. (Oskar laseb varastada ainult oma küla inimestel) Õhtul lähebki Hans preili tuppa, kuulab, kuidas preili magab ja avastab, et nad hingavad ühes rütmis. Peale seda läheb koos Intsuga härra sigareid suitsetama ja môtleb oma preili peale. 13
on kohutavalt vanamoodne kleit. Luise solvub kohutavalt ja otsustab endale mônest teisest môisast veel ilusamad kleidid varastada kui preilil. Tuleb Hans ja armub preilisse. Oskar määrib endale samal ajal salvi nina alla, teeb 3 kukerpalli ja läheb libahundina toitu otsima. Varastab teiste huntide tagant suure soku ja toob koju. 12. november - Hans on kohutavalt armunud, läheb Intsu juurde, kes pakub talle härra uut aluspesu ja ütleb, et tahaks ôhtul preili magamistuppa saada. Ints nôustub ja Hans hakkab ônnelikult koju minema. Tee peal näeb, kuidas Oskar on puu otsa ehmatanud ühe mehe, kes Saaremaalt tuulispasana môisa aita vargile on tulnud. Mees kukub puu otsast alla ja saab surma. (Oskar laseb varastada ainult oma küla inimestel) Õhtul lähebki Hans preili tuppa, kuulab, kuidas preili magab ja avastab, et nad hingavad ühes rütmis. Peale seda läheb koos Intsuga härra sigareid suitsetama ja môtleb oma preili peale. 13
Rääkis loo selleks, et äkki kirjanik sellest mingi mõttetera saaks, ent Sander ütleb, et lool peab olemas olema algus-, kesk- ning lõpppunkt, ent paraku sellel lool on vaid algus. Nii, et tuleb ära oodata teised kaks Laura lahkub. (Sander tõuseb, vaatab taskukella, kehitab tusaselt õlgu ning läheb akent allavaatamiseks uuesti avama; sel silmapilgul koputatakse ukse pihta. Ruttab avama; tulijale kätt vastu sirutades joviaalselt.) Sisse astub Tiit Piibeleht. Mehed on kooliajast juba vanad tuttavad. Mees on sattunud üle hulga aja linna. Räägivad veidi oma seiklustest, kui Sander kurdab talle oma muret. Juhtumisi on Tiit samuti kirjanik ning ta on nõus mehe hädast välja aitama. Tal juhtub olema just valmiskirjutatud raamat ,,Pisuhänd". Kuna mehe varasemaid töid väga hästi just kiidetud ei ole, ütleb Sander, et tema nime all leiavad tema tööd kindlasti suurt tunnustust, kuna tal on nii hea nimi. Sander pole
ägestub, vihastub, solvab kõiki ja karjub Juliale, et ta kas abiellub neljapäeval Parisega või läheb kerjuseks sest sellisel juhul ta Juliat enam enda majas näha ei taha. Ema toetab isa otsust ning ka Amm peab seda mõistlikuks, sest Romeoga Julia nagunii koos olla ei saaks. Julia läheb selle kõige peale vend Lorenzo jutule. Neljas vaatus 1. stseen(Lorenzo kongis) Paris räägib Lorenzole uudisest ning Julia astub uksest sisse. Vestluse käigus annab Julia Parisele mõista, et ei salli teda väga, kuid läheb nii kuis minema peab. Paris lahkub. Julia ja Lorenzo on mõlemad murtud Capuletti otsusest. Lorenzo mõtleb välja plaani: Julia peab jooma jooki, mis saadab ta 42ks tunniks sügavasse unne ning ei näita elumärke, et Capulettid ta ära saadaksid teise ilma ning vahepeal saadab Lorenzo isa mungaga Romeole kirja kus on kirjas nende plaan ning kavatsused, et Romeo saaks Julia endaga
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souc
kohe helistaks. Bradley helistab talle linnast. Francis ütleb, et Priscilla on surnud. Bradley lubab kunagi Londonisse sõita, aga ei kavatsenud seda niipea teha. Ta tahab vaid Julianiga kahekesi olla. Bradley varjab surma Juliani eest. Koju jõudes on Julian riietunud musta nagu Hamlet. Bradley rebib talt riided seljast ja nad seksivad. Nad magavad, kui kostub kolkimine vastu ust. Mõlemad on hirmul. Bradley läheb vaatama. Arnold on mutrivõtmega ukse taga. Ta astub sisse ja kui Julian vaatama tuleb, mis toimub, räägib Arnold Julianile ära, kui vana Bradley tegelikult on ja et too varjab tema eest Priscilla surma. Arnold nõuab, et Julian kohe temaga kaasa tuleks, aga Julian ei lähe. Arnold annab Julianile kirja Rachelilt. Kirjas ütleb Rachel, et nad olid Bradleyga vahekorras. Hommikul ärgates Bradley avastab, et Julian on ära läinud. Ka Bradley läheb siis Londonisse Priscilla matustelel ja Juliani otsima. Juliani ta aga ei leia. Julian
tassid ära. Kuid äkki jääb ta keset kaupa seisma klaasistunud silmadega ning hakkab oma pottide keskel tantsima, lõhkudes enamus kaupa ära. Temaga ühineb üks naine. Kuid kohale tuleb konstaabel ja viib tantsijad ära. Ekke läheb edasi loomalaadale, et vaadata kas ema on lehma maha müünud. Kuid näeb mustlast kel pits käes ja kisendab, et tema naine on ära surnud. Tema 11 last halisevad sama moodi. kõik rahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Ränneld teeb pidevalt Paoskit maha ja paneb talle oma mõtted pähe. Lõpuks taipab Paosk seda ja hoiab isehakanud kunstnikust eemale. Viis vana ruuna Tegelased: Taadremaa Kaarli (pereisa); Taadremaa viis ruuna: Juhan, Villem, Hendrik, Oskar, Anton (perepojad). Sisu: Oli laat, iga poeg tahtis isalt 50 krooni saada, kuid isal oli igale ainult 5 krooni anda. Poisid vihastasid ja ei teinud enam kodus tööd. Isa polnud nõus oma talu poegade nimele kirjutama. Lõpuks viskas isa oma rahakoti põrandale ja ütles, et pojad saavad talu kevadel endale. Poisid asusid uuesti põllule tööle. Armuleib Nooremärdi peremees Juhan ja tema naine Mari. Peremehe sugulane Tõnn tuleb Nooremärdile sulaseks. Noored sulased ei salli vanemat Tõnni. Heinatööd, kari, saunamaja, kivide õhkimine. Marile ei meeldi, et Tõnn nende juures elab, kuid lõpuks ta lepib vanamehega. Teise eest Peep Lõo asub tööle Jakob Mesilase vanakraamikaupluses. Tüürimehe lesk, Leili Kivi,
Ühel hetkel märkab Ekke aga Enekeni koorma otsas istuvat. Ta on tüdinud ootamast isa, kes restoranis praalib kui rikas ta on ja kui odavalt ta hobuse ja vankri sai. Ekke ostab pileti näidendile, kuid kui ta saali siseneb on ta seal üksi, sest teised inimesed on seisukohal, et kes siis tühja saali ikka esimesena minna tahab, näidendi algusel hakkavad alles inimesed saali valguma. Näidend ei ole küll suurem asi, aga Ekke oli väga vaimustatud. Etenduse vaheajal astub Ekke jalutusruumi, ta tõmbab riide eest ära ja vaatab mis lava taga toimub. Tema arvates ei ole näidend lavataguse elu kõrval midagi. Ekkelt küsitakse, et kas ta on näitleja. Ta mõtleb veidi ja ütleb siis, et on osalenud küll Hamletis ja et ajalehed koguni kirjutasid sellest. Ekket vaadatakse veidi kahtlaselt, et tõi pudel viina ja oskab näidelda ka veel. Nüüd astub taharuumi arvepidaja, kes ütleb, et seekord saime täismaja, aga
linna poole ajavad. Ühel hetkel märkab Ekke aga Enekeni koorma otsas istuvat. Ta on tüdinud ootamast isa, kes restoranis praalib kui rikas ta on ja kui odavalt ta hobuse ja vankri sai. Ekke ostab pileti näidendile, kuid kui ta saali siseneb on ta seal üksi, sest teised inimesed on seisukohal, et kes siis tühja saali ikka esimesena minna tahab, näidendi algusel hakkavad alles inimesed saali valguma. Näidend ei ole küll suurem asi, aga Ekke oli väga vaimustatud. Etenduse vaheajal astub Ekke jalutusruumi, ta tõmbab riide eest ära ja vaatab mis lava taga toimub. Tema arvates ei ole näidend lavataguse elu kõrval midagi. Ekkelt küsitakse, et kas ta on näitleja. Ta mõtleb veidi ja ütleb siis, et on osalenud küll Hamletis ja et ajalehed koguni kirjutasid sellest. Ekket vaadatakse veidi kahtlaselt, et tõi pudel viina ja oskab näidelda ka veel. Nüüd astub taharuumi arvepidaja, kes
hüljatud. Draamas ,,Isa" on peategelasteks mees ja naine, kaks vastandlikku poolt, kes on muutnud perekonna võitlusareeniks. Selles naturalistlikus psühholoogilises näidendis saavutab triumfi naine. Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on ,,naturalistlik kurbmäng". Ka selles teoses on kirjaniku eesmärgiks tegelaste sügav analüüs. Parunipreili Julie on kogu näidendi ideestiku ja mõtte kandja. Julie andub jaaniööl teener Jeanile. Seda situatsiooni põhjendab autor nii pärilike omaduste kui ka iseloomuga. Preili on vana sõjaväeaadli järeltulijana pärinud isalt türanliku valitsejavaistu, emalt meela tundevabaduse. Jäänud kriisiolukorras üksi, on preili enesetapp vältimatu lõpplahendus. Oma draamades uurib Strindberg mõistuse hälbeid. Ta ei häbimärgista mitte niivõrd ühiskondlikke, kuivõrd inimeste endi põhilisi pahesid
Prantslasest kroonikakirjutaja mainib ühemõtteliselt, et kuninganna käitus pigem kui vallaline plika. Aliénor pöördus peale vahejuhtumit Antiookias oma päriskoju Akvitaaaniasse. Kirjas Rooma paavstile palus ta oma abielu tühistada, sest Louis VII olevat tema veresugulane. Paavsti jaatav kiri kannab kuupäeva 21.03.1152. Niisiis oli Aliénor kolmekümneselt jälle vaba ja Akvitaania polnud enam Prantsuse kuninga domeen5. Olukorda kasutas ära noor Anjou krahv Henri Plantagenêt6, kes oli Aliénorist 11 aastat noorem. Krahvist sai juba kaheksa kuu pärast Aliénori mees ja Akvitaania hertsog. Kuid see polnud veel kõik! 19.12.1154 kroonis Canterbury piiskop noorpaari Westminsteri kloostrikirikus Inglismaa kuningaks ja kuningannaks. Oli ju noormehe ema Mathilde Inglismaa kuninga Henri (Henry) I tütar, Guillaume (William) Vallutaja lapselaps. On ütlematagi selge, et pulmade järel läksid nii
,,Sõber" : rida on raha... I töödega saadab juba tohutu menu, klassiku staatuses, ühiskonnas kõrgelt hinnatud Keeruline isiksus I periood nalja Vilde periood, põnevus ja naljajutud ,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad. Laura-Medig armuvas. Õnnelik lõpp
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo Schenkenberg laseb Agnese Tallinnasse oma laagrisse viia ning Gabriel visatakse haavatuna jõkke. Agnes arvab, et Gabriel on surnud ning on nõus abielluma Risbiteriga, kes pidi naisega juba ammu abielluma. Altari ees ütleb Agnes ,,ei" ning minesab. Ta viiakse mõisasse paranema. Gabriel ja Agnes valetavad preili hooldaja ees üksteisele. Armunud kohtuvad korraks, kuid peale seda õhtut läks Gabriel sõtta. Agnes väga igatses noorukit, kuid ta viiakse kloostrisse. Noored ei suuda olla teineteiseta ja igatsevad üksteist väga. Gabriel tungib kloostrisse ja viib Agnese ära sealt. Agnes ja Gabriel lähevad Venemaale elama. Nad on väga õnnelikud, et saavad lõpuks koos olla ja õnnelikult oma elu üksteise seltsis veeta. Tõeline armastus purustab lõpuks kõik takistused.
kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas.Ekket huvitas see väga , ning ostis samuti endale selle konksu. Ka potikaupmees Setu Pedra oli kohal , nagu iga aastagi . Setu Pedra oli väga tuntud mees ,kuna ta on igal aastal müünud enda potte ja kausse laadal. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi. Pedra rüüpab ise pudelist juua. Setu Pedral olid juba asjad kõik muru peale laotatud nii ,et üks poiss ,kes ehmus ära koerast , astus tema asjade peale. Järsku aga astub Setu Pedra ise ka enda asjade peale ja hoobilt hakkab nende peal tantsima ning meelitas teisedki laadalised endaga koos tantsima. Kuid hiljem tuli konstaabel kohale ja hirmutas tantsijad minema. Edasi läks Ekke loomalaadale ,et vaadata kas ema on lehma maha müünud , kuid näeb mustlast kel pits käes ja kisendab, et tema naine on ära surnud. Tema 11 last halisevad sama moodi. Terve laadarahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa
Rahvas muutus rahutuks ja ähvardasid autorit, Pierre Gringoire't. Ta otsustas etendusega siiski algust teha (The Good Judgment of Madame the Virgin Mary). Tegelased esindasid nelja erinevat prantsuse klassi (Clergy, Nobility, Trade, and Labor). Rahva arvates on see etendus igav. Rahvas pöörab oma tähelepanud Clopin Trouillefou'le, kerjusele (who climbs his way up to the stage, crying out: "Charity, if you please!"). Ka näitlejad kaotavad huvi etenduse vastu. Sisse astub Kardinal. Ta on populaarne ja võimukas kes satub tähelepanu keskpunkti. Jacques Coppenole avaldab rahvale muljet oma huumoriga ja pöörab rahva tähelepanud narride paavsti valimisele. Gringoire üritab oma etendust jätkata, aga keegi ei pööra talle tähelepanu ja järgneb rahvahulgale. Coppenole teeb ettepaneku valida paavst nagu Flandrias. Kandidaadid pistavad pea läbi augu; inetuima näoga inimene võidab. Ei lähe kaua kuni kellalööja Quasiomodi paavstisk valitakse. Kui
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Rahvas ootab müsteeriumi algust, kuid kardinal ei olnud kohale jõudnud. Rahvas soovis algust näha ja seejärel alustada narride kuninga valimisega. Rahvas muutus rahutuks ja ähvardasid autorit, Pierre Gringoire't. Ta otsustas etendusega siiski algust teha. Tegelased esindasid nelja erinevat prantsuse klassi. Rahva arvates on see etendus igav. Rahvas pöörab oma tähelepanud Clopin Trouillefou'le, kerjusele. Ka näitlejad kaotavad huvi etenduse vastu. Sisse astub Kardinal. Ta on populaarne ja võimukas kes satub tähelepanu keskpunkti. Jacques Coppenole avaldab rahvale muljet oma huumoriga ja pöörab rahva tähelepanud narride paavsti valimisele. Gringoire üritab oma etendust jätkata, aga keegi ei pööra talle tähelepanu ja järgneb rahvahulgale. Coppenole teeb ettepaneku valida paavst nagu Flandrias. Kandidaadid pistavad pea läbi augu; inetuima näoga inimene võidab. Ei lähe kaua kuni kellalööja Quasiomodi paavstisk valitakse. Kui
elulaadi,pistoda ja püssi õigusi. 20)L. Tolstoi elu ja looming. (1828-1910) Lev Tolstoi on tuntud vene 19. saj. kultuuritegelane koos oma kaasaegsete kirjanikega nagu : 1. Ivan Turgenev (1818-1883) 2. Fjodor Dostojevski (1821-1881) 3. Anton Tsehhov (1860-1904) 4. Nikolai Nekrassov (1821-1877) 5. I. Gontsarov (1812-1891) 6. Aleksei Ostrovski(1823-1886) Ta sündis 28 aug. Jasnaja Poljana pärusmõisas. Tuula kubermangus krahv Nikolai Tolstoi ja vürstitar Maria Volkonskaja kõrgaristokraatlikus perekonnas. Kirjanikul oli kolm venda- Nikolai, Sergei ja Dimitri ning õde Maria, keda kasvatasid sugulastest hooldajad. Oma lapsepõlve pidas kirjanik kurvaks, sest ema suri kui poeg oli vaevu kahe- kaastane, pärast isa surma jäi ta üheksa-aastasena orvuks, kuid samas ka õnnelikuks, sest tal oli suur sõprus vendadega, täiskasvanute hool, Jasnaja Poljana loodus ja raamatud.
FELIX Tantsi nii nagu vanasti. ANN Lõpeta... Restorani ilmuvad lapsed. Vanemaid nähes jäävad eemale seisma. ANN Lase mind lahti. KAREEN Felix, palun lase Ann lahti. FELIX Tantsi. ANN Mul on valus... FELIX Siis tantsi. ANN Aiii.... FELIX Keeruta. ANN Lõpeta .... Felix püüab tantsida. Ann lihtsalt väänleb ta käte vahel. Kareen püüab neid takistada. Felix ja Ann lendavad põrandale pikali, pärast mida tõuseb Ann ja tormab WC-sse. Kareen tema järel. Tim talutab isa püsti, laua taha. Saara võtab vaikides istet. 17 TIM Mis siin toimub? FELIX Te jäite hiljaks. TIM Ma küsisin, et mis siin toimub? FELIX Perekondlik koosviibimine. TIM Kus üks naerab ja teine nutab?
annaabi.ee 
