„Hamlet“ William Shakespeare (1)

„ Hamlet “
William Shakespeare

• Näidendi tegevus toimub keskajal. See kestab umbes kuu aega.
  
• Tegevus toimub Taanis, Helisngöri lossis. Autor ei ole tegevuspaiku põhjelikult kirjeldatud. Loss on seest uhke.
  
• Esimeses vaatuses näevad valvurid öösel surnud kuninga vaimu ning räägivad sellest Hamletile. Hamlet ei luba valvuritel sellest kellegile teisele rääkida. Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius , kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse Norramaale kirja viima.
  

Teises vaatuses saadab kantsler Polonius oma teenri oma poja juurde. Tema poeg Laertes sõitis esimeses vaatuses Pariisi. Teener pidi Laertesele viima kirja ja raha. Selles vaatuses juhtub veel kirjadega palju. Nimelt annab Polonius Hamleti poolt Opheliale mõeldud kirja ( Hamlet oli Opheliasse armunud) hoopis kuningale ning siis hakkab huvitama, et mis Hamletit vaevab. Claudius paneb selle pärast Hamletile nuhid järgi aga Hamlet saab sellest aru. Kõige olulisem selles peatükis on see, et lossi tuleb näitetrupp. Hamletil tuleb idee, et näitlejad võiksid etendada sellise näidendi, kus peaosaline tapatakse. Umbes nagu Hamleti isa arvatatav mõrv.
Kolmanada vaatuse mõistab Claudius, et Hamlet ei ole enam tavaline. Kuningas aimas, et prints plaanib midagi. Selles vaatuses etendataksegi see näidend, mida Hamlet näitetrupil palus etendada. Hamlet jälgib etenduse ajal ainult Claudiust. Ta tahab kuninga meeleolust ja käitumisest aru saada, et kas tema ongi mõrvar. Kui näidendis tuleb mürgitamise koht, siis Claudius ei suuda end talitseda ja lahkub saalist. Sellaga saab Hamlet kindlalt teada, et Claudius on tema isa mõrvar. Peale etendust kutsus Gertrud Hamleti enda juurde, et temaga toimunust rääkida. Sel ajal näeb Hamlet, et keegi jälgib neid kardina tagant. Hamlet arvab , et see on Claudius ning virutab möögaga. Tegelikult oli kardina taga hoopis Polonius ning Hamlet tappis süütu mehe. Peale seda saab ema Hamleti peale väga vihaseks. Hamlet ei hoia enam saladust endale ja räägib siis emale mõrvaloost ning on ema peale vihane. Hamlet süüdistas ema isegi selles, et ta oli kaasosaline .
Neljas vaatus algab sellega, et Hamleti ema räägib kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Kuningas annab käsu saata Hamlet Inglismaale . Salajane käsk oli Hamlet teekonnal tappa. Hamlet oli kaval ja pääses minema. Selles vaatuses satuvad lossi ka surnud Poloniuse mõlemad lapseks. Tütar Ophelia tuleb lossi laulma aga poeg Laertes tuleb väga vihasena. Laertes sai teada, et tema isa tapeti lossis. Seega läks ta vihaselt kätte maksma. Lossis sai ta teada, et mõrvarik oli olnud Hamlet. Peatüki lõpu poole saatis Hamlet lossi kirja. Ta tahtis, et Horatio põgeneks Taanist. Claudiusele tahtis õelda, et tuleb järgmisel päeval Taani. Selles peatükis on ka üks väga kurb sündmus. Hamleti armastus Ophelia ei talu pinget ja uputab end jõkke. See muudab Laertese Hamleti vastu veel raevukamaks. Nüüd oli Hamlet Laertese arust süüdlane nii isa kui õe surmas. Claudiusele see isegi meeldis, sest nüüd oli Laertes tema liitlane .
Viies vaatus algab Ophelia matustega. Seal on ka Hamlet. Peale matuseid kutsus Laertes Hamleti kahevõitlusele ning Hamlet nõustub. Kuningas tahtis kasutada halbasid võtteid. Nimelt oli Laertese mõõga ots mürgiga koos. See oli selleks, et Laertesel oleks suuremad võidu võimalused. Samuti oli Hamleti jooginõusse pandud mürki. Võitluse käigus Hamlet saabki pihta ning tema keha saab mürgitatud. Samas on tal veel palju jõudu ja ta saab Laertesest jagu. Laertes sureb . Siis otsustab Hamlet ka isa eest kätte maksta. Ta ründab Claudiust ning tabab teda. Samuti käsib ta Claudiusel mürgitatud jooki juua. Kahjuks suri ka Hamleti ema Gertrud. Ema suri sellesse, et ta jõi ka seda jooki. Lõpuks sureb mürgitusse ka Hamlet.
4. Teose tegelased: Hamlet, kuningas Claudius, kuninganna Gertrud, Polonius, Ophelia, Laertes, Horatio.
Hamlet oli väga kaval. Seda tõestab see, et ta suutis kuningas Claudiuse üle kavaldada. Nimelt lasi ta etendada etenduse, millega sai aru, et Claudius on mõrvar. Samas oli Hamlet siiras. Seda tõestab tema saadetud armastuskiri Opheliale. Hamlet oli ka väga lahke . Näide on see, et kõik külla tulnud inimesed said hea vastuvõtu. Samas oli Hamlet halastamatu ja sihikindel. Ta oli plaaninud isa surma eest tasuda ja seda ta ka tegi.
Gertrud oli kahepalgeline. Peale enda mehe surma abiellus ta enda mehe vennaga. Samuti uuris Hamleti selja taga tema kohta. Samas oli Gertrud armastav. Ta hoolitses Hamleti eest väga ja lapse tervise pärast. Gertrud oli ka siiras. Sellest on näide see, et peale Ophelia surma ütles ta, et just sellist mõrsjat ta oleks endale tahtnud. Gertrud ütles alati, et Hamlet on talle väga kallis, kuigi Hamlet tegi ka jubedaid tegusid .
5. Konflikt tekib Hamleti isa surmast. Hamlet ei usu, et tema isa lihtsalt ära suri. Kui ta näeb isa vaimu lossis, siis hakkab ta kahtlustama Claudiust. Kui lossi tuleb näitetrup, siis Hamletil tekib plaan. Ta laseb etendada mõrva kirjeldavat näidentid. Claudiuse emotsioonidest saab Hamlet kohe aru, et Claudisu tappis tema isa.
6. Kuulsaim tsitaat – „Olla või mitte olla!“.
Huvitav on ka mõte – „ Kas saab siis andeks see, kes püsib patus?“
Mulle meeldis ka mõte – „ Mu kõne torgaku, ent mitte oda!“
7. Raamat oli päris huvitav. Polnud mingi igav teema. Oli ka verd ja tapmist mitte ainult mingi armastus. Raamat oli eluline ja sündmuste rohke. Mulle meeldis eriti Hamlet, kes läks enda eesmärgiga lõpuni.