VÕÕRAS Albert Camus Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus oli 27-aastane, kui ta raamatu lõpetas, täiesti tundmatu kirjanik, sündinud ja üles kasvanud Alzeerias. Camus teenis elatist ajakirjanikuna ja oli juba avaldanud kaks köidet artikleid. Ent kaugel
Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linna osas ja raha pole tal ka eriti palju. Meursaultil pole palju tuttavaid, vähesteks tuttavateks on tal Maria, kellega tal on armusuhe ning kaks naabrit, Salamano ning Raymond. Ometigi pole Meursault nagu kõik teised. Ta on oma olemuselt väga ükskõikne, teiste suhtes hoolimatu, tal puudub tundlikkus teda ümbritseva suhtes, ometigi on ta intelligentne, kuid ta ei
............ 4-6 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine..................................................................................7 2.2 Jutu püramiid..........................................................................................8 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus..................................................................9 2.4 Analoogia graafiline kujundamine........................................................10 3. Hinnag teosele 3.1 Milliseid mõtteid teao tekitas.................................................................11 3.3 Kelle võtaksin sõbraks ja miks?............................................................12 3.4 Kokkupuuted tänapäevaga....................................................................13 3.5 Kas ja miks soovitan teistele?................................................................14 Kokkuvõte..........................................
Holdeni probleemid olid küll vist veidi raskemate killast, aga kindlasti on ka tegelikult selliseid inimesi olemas. Holden: tasakaalutu, närviline, pikka kasvu, nägi vanem välja kui oli, egoistlik, arg, hoolimatu, hoolivus õe vastu, huumorimeel, jõi, suitsetas, ei viitsinud õppid, hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud
3 2. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) "10 kooki". Autor on Lehte Hainsalu ja joonistanud Viive Noor. Ilmunud aastal 1990. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Ma arvan, et see raamat ei kutsu nii palju lugema, kui näiteks "Jussikese seitse sõpra." Raamatus on pikemad tekstid ja illustratsioonid ei ole nii head. Samas on juttu sisu huvitav ja lastele kindlasti meeldiks seda kuulata. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib lahkest tüdrukust, kes küpsetas pannkooke. Need koogid andis ta aga näljastele loomadele ära. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja raamat õpetab lastele kindlasti teistega jagama oma asju. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Kui on
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
laagrisseminnes maha jäi, oli ta väga kurb ja enda peale kuri. Mini-Martin: Martin, keda kutsutakse raamatus Mini-Martiniks kuna ta oli väiksem kui teine Martin. Tal polnud vanemaid ja ta elas orbudekodus. Ta oli oma vanuse kohta väga julge ja ta armastas jäätist (ma tunnetasin ta pettumustunnet päris tugevalt, kui ta avastas, et Defolt saadud jäätis maitses samamoodi kui ahjukana ja praekartulid ja tatrapuder). Muud väiksemad tegelased (nendest ei saa väga pikka juttu, aga nad olid loos tähtsal kohal): 16 Mia: Tüdruk Joonase klassist kelle kadumise tagajärjel sattusid poisid maa-alusesse kuningriiki. Defo: Mees, kes aitas poistel algselt ruuterite käest põgeneda ja andis neile algsed juhtnöörid oma maale tagasi saamiseks. Lõpus tuli välja, et ta juhtnöörid olid valed ja ta rääkis valet sellepärast, et ta soovis endale kuningatrooni. Simmu: Poiss kes käis igal pool Florianaga kaasas ja oli ta „parem käsi“
Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult Tulevane klassik Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970.aastal. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Lõpetas Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal ja siirus õppima Tartu Ülikooli ajakirjandust 1988-1993. Ja kuigi Kivirähk on
olles. Arvo Valton -- sundimatult viljakas 2007 "Tulge sisse ja vaadake, millised ilusad neiud siin on!" hüüab kirjanik Arvo Valton- Vallikivi rõõmsalt telefoni, nii et soome-ugri kirjanduse loengut kuulama tulnud piigad punastavad. Aukartus elava klassikuga kohtumise ees hajub kiiresti, sest klassik ei jäta sugugi hirmsa inimese muljet. -- Saite äsja komi kirjaniku Vladimir Timini noorsooromaani "VanaPermi poisi Tikö seiklused" eestindamise eest lastekirjanduse tõlkimise auhinna. Äsja ilmus teilt endalt uus lasteraamat "Ehatähe valgus". Milliseid kriteeriume te lastejutte kirjutades püüate järgida? -- Arvan, et lastele kirjutades ei pea tegema mingeid erilisi kummardusi madalale ja lihtsakoelisele, kuid samas oleks muidugi mõttetu käsitleda ainest, mis nende maailma veel ei kuulu (näiteks tuumafüüsika, kuigi ka sellest on vist võimalik kirjutada lastepäraselt). Üldse arvan, et lapsed on mõnegi stiili või teema suhtes hoopis avatumad kui täiskasvanud
on meil virk ja väle ta. aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977 "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike... Rehetare ahjus hõõguvad viimased söed… Täna ei tehta tööd, sest on neljapäeva õhtu. Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu." Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss".
.................................................................................. 15 2 SISSEJUHATUS 3 Elukäik Jean-Paul Charles Aymard Sartre [zan-pol sartr] (21. juuni 1905 Pariis 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist. Sartre'i ema neiupõlvenimi oli Anna-Marie Schweitzer ja ta oli Albert Schweitzeriga lähedalt sugulane. Jean-Pauli mereväeohvitserist isa suri, kui poiss oli 15-kuune. Keskkooliaastad veetis ta La Rochelle'is. Aastal 1929 lõpetas ta École Normale Superieure'i. Seal kohtas ta Simone de Beauvoir'd, kellest sai ta elukaaslane. Sartre töötas 19311945 Le Havre'is filosoofiaõpetajana. Tema üks tuntumaid romaane on "Iiveldus", mille autor kirjutas ülikooliprofessorina. Sartre võitles tulihingeliselt kõige ebaõiglase vastu
Rass suhtus teistesse tegelastesse enamasti hästi, kuid ei usaldanud neid , sest elu oli õpetanud ainult iseennast saab usaldada. Ta teadis, et ei tasu oma elust või unistusest rääkida, sest nad ei mõistaks teda ja naeraksid lihtsalt ta üle. Seda julges ta ainult Sädele öelda. · Peategelase tähelepanekud teiste tegelaste suhtes Rass märkas seda ,et nad on tegelikult mõttetud mehed , kes lihtsalt saavad kõrtsis kokku, tellivad joogid ja ajavad tühja juttu. Selle asemel, et mõelda mis elust võiks edasi saada. Tema sõbrad ei unistanud millestki rohkemast kui varastamisest või kahju tekitamisest. · Järeldused peategelase tutvusringkonna kohta Rassi tutvusringkonna põhjal saab järeldada seda, et poiss on valinud endale valed sõbrad, kelle ainukeseks mõtteks on ebaseaduslikul viisil kiirelt raha teenida. Tegelikult ei vali Rass seda seltskonda vaid ta on selle osa. Ta on kasvanud ja arenenud koos nende inimestega
raskeks. Keerulised sõnad ja laused. Raamatu ülesehitus oli ka kuidagi ebatavalisem kui harjund olen. Nimelt peategelane väidab, et loen tema kirjutatud raamatut. Peategelane, aga on meessoost, kuid tegelik autor naissoost. See ajas algul väga segadusse. Kui olin lugemisega lõpule jõudnus ja arvasin, et olen kõigest aru saand, siis avastain, et lugeda on veel vaja järelsõna, kus raamatu peategelased rääkisid asjadest nii nagu nende arvates oli olnud. Kõik rääkisid eri juttu. Seega jäi mulle see väga segaseks. Tihti pöördub minategelane lugejate poole ja niiöelda vestleb lugejaga.Tegelased suhtlesid tihti kirja teel, raamatusse oli jäädvustatud nende vahelisi kirju. Peategelane Bradley arvab: ,,Kiri on barjäär, lühike hingetõmbeaeg, talisman, mis kaitseb meid kurja maailma eest, peaaegu eksimatu meetod teatud vahemaa tagant tegutsemiseks." 3
See kõik oli seotud NSV Liidu ühiskonnaga, kus inimesed pididki olema töölisrahvas ja võrdsed. 8. Nimeta seitse ajaloolist isikut, kelle leidsid teosest. Kes nad on (tähtsus ajaloos) ning kuidas on nad seotud peategelase looga? Paul Keres- kõige kuulsam eesti maletaja. Ullo käis Kerese vastu mängimas male simultaani. Raimund Kull- oli tol aja kõige kuulsam eesti dirigent. Ullo ja Lia käisid Estonia teatris, siis nad kohtusid Kulliga ning ajasid juttu, kuna Kull oli Ullo peretuttav. Kaarel Eenpalu- oli tol ajal Eesti riigivanem. Ullo töötas tema alluvuses. Johann Laidoner- üks kuulsamaid eesti sõjaväe juhte. Ullo käis koos temaga NSV Liidu lepingule allakirjutamas. Friedebert Tuglas- üks kuulsamaid eesti kirjanike ja kirjandustealastest. Ullo toimetas talle Arthur Valdese kirja. Lydia Koidula- üks kuulsamaid eesti kirjanike. Ullo vanaema oli osalenud I laulupeol ning kohtunud Lydia Koidulaga
Visby linna. Ta ei öelnud kellelegi, kuhu ta läheb, lootuses, et keegi teda ei segaks. Ta võttis aega lihtsalt enda jaoks ja vahepeal kirjutas midagi autobiograafia sarnast, milles ta kirjeldas eelnevaid sündmusi oma elus. Siiski suutis tema salateenistuse sõber ta üles leida ja sõitis ka ise sinna kohale. Siin said raamatus kokku raamatu algus ja praegune osa, inglasel oli Magnusele pakkuda ülesanne minna Eestisse ja tuua seal Säre nimekiri, milles raamatu alguses juttu oli. Magnus oli esiti väga skeptiline, kuid hiljem siiski nõustus, tal avanes lõpuks võimalus minna tagasi kodumaale Eestisse ning kohtuda ka Kaiga. Väliseestlase ja ajakirjanikuna sai Magnus väga sooja vastuvõtu osaliseks, hea hotellituba, kohalik suhete korraldamise komitee juht sõidutas teda mööda Eestit ekskursioone tehes, kõik selleks , et ajakirjanikule võimalikult head muljet jätta. NSVL oli parasjagu ametis oma maine parandamisega
kassi. Need on kunagi ühe meremehe poolt Hemingwayle kingitud kasside järglased, kel kõigil kuus varvast nagu nende esivanemalgi. Loomingust 1926 - "Ja päike tõuseb" tõi tuntuse ja menu. Kujutab mõttetut ja eesmärgitut olesklemist, sõja läbi teinud inimeste pessimismi. Tegelased elavad küllaltki lõbusalt, teiselt poolt tunnetavad elu mõttetust. Romaan keskendub eraelulis- intiimsele tasandile. Sõjast on juttu vaid möödaminnes, sõja taga on valitsuste ja äriringkondade kasuahne poliitika, see ei ülenda, vaid pigem alandab inimest. Kellegi lootused ei täitu, sõda on nad ühel või teisel viisil sandistanud, pannud nägema elu absurdi ja tühjust, näiteks on peategelane Jake impotent. 1927 jutukogu "Mehed ilma naisteta". 1929 "Hüvasti, relvad" on sõjavastane teos. NB! Vaid "Ja päike tõuseb" ja "Hüvasti, relvad" on kadunud sugupõlve teosed! 1935 "Aafrika haljad künkad".
muinasjutu-, seiklusjutu-, robinsonaadide ja realismiiga Nimeta pildiraamatu liigid *Ainult pildid *Pilt + napp tekst *Värvimisraamat *Multifilmipildiraamat*Sarjapildiraamat*Narratiiviga pildiraamat (sh koomiks) 3 Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19. sajandi keskpaika 1849 Carl Körber „Karjalaste luggemisse ramat“ – I täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald „Eestirahwa Ennemuistesed jutud“ 1884 J. Kunder „Eesti muinasjutud“ Missugused luuletekstid liigituvad lasteluule alla? rahvaluule, lastele kirjutatud luuletused, täiskasvanutele kirjutatud, aga lastele mõistetav luule,
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisiraamatuid ja sealseid pilte. Ta
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
E. Wharton Kellel on nõrk iseloom, see ei ole inimene, vaid asi. S. R. N. Chamfort Suur inimene näitab oma suurust sellega, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. T. Carlyle Inimene, kes oskab asetada ennast teiste seisukohale ja kes saab aru nende mõtteviisist, ei tarvitse kunagi muretseda oma tuleviku pärast. O. D. Young Kes ei ole kunagi lootnud, ei tunne kunagi meeleheidet. G. B. Shaw See, et ta oli sunnitud varjama teatud osa oma elust, andis talle ausa inimese reputatsiooni. A. Camus On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. C. Chanel Vaesel on rohkem lapsi, rikkal rohkem sugulasi. Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen
Märksõnu. Kirjaniku ja/või tema tegelaste pilguheited, lause ehituse plastilisus, ootuspäratus, ootuspärase ja ootusepäratu pingetloov fluktuatsioon (võnkumine). Algupärandi põhine ja tõlkepõhine. Selline vahendusteski osati säiliv, osati muunduv vahetu stiil on üks tõlgitsemis- ja tõlkekunsti võlusid. 2. Kronotoop. Mihhail Bahtin’i (1895 – 1975) 1930ndate aastate lõpus loodud mõiste, mis kreeka keelest tõlgituna tähendab „aegruum“. Eeskujuks oli Albert Einsteini mõiste „aegruum“ füüsikast (relatiivsusteooriast). Esimest korda tuldi 20. sajandil selle peale, et aeg ja ruum moodustavad neljamõõtmelise ühtsuse. Bahtin rakendas selle idee humanitaarias kirjandusele. Kirjanik loob oma jutustava teosega justkui ühtse maailma aegruumist omaette olemisse sopistunud iseseisva, autonoomse aegruumi (kronotoobi). Eri ajastutel ja erinevates eepilistes žanrides on kronotoobil erinevad avaldumisvormid
" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!
ja Isebel ning ta ema on kokku mänginud, et teda sundida Isebelliga abielluma. Tõenditeks oleks näiteks ebaõnnestunud plaan teda teolt tabada Kadriorus kuid Isebel kogemata ukse kinni jätnud ning ka see kuidas Isebel eelneval ööl nii sihikindlalt ja üleolevalt tema kodus viibis tunnistades, et Astritit ta kardab kuna Martini ja tütre vaheline armastus on tugev, naisega aga mitte. Peale poodi minekut nägi ta Vana ehitusmeest tänavapoolsest aknast välja vahtimas ja hakkas juttu puhuma mille tulemusena sai teada, et vanake juba nädalaid tänava poolset korterit omab ja kõike elu näeb, Martin ei ole kindel kas vanake teab tema afäärist või mitte vihjeid nagu tuli aga võisid olla suunatud vabalt mõne teise pattuja peale kodutänaval. Igatahes otsustab Martin, et on aeg asjad kokku kraamida kõigest koosoleku tõendid eemaldada ning lahku minna, Isebel olevat juba läinud Kadriorugu koristama saades teada, et Juudi paar tuleb Kuressaarelt varem tagasi.
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus................................................................
Tallinna 21.Kool ,,Gala Dali võimukas Muusa" Elisabeth Sau 12c Tallinn, 2011 Gala enne Dali'd Jelena Dmitrijevna Djakonova sündis Kaasanis 1894.a 26. augustil. Pere läheb elama Moskvasse Jelena isa oli Moskva advokaat. Jelena tervis on aga vilets ning seepärast peab ta Venemaalt lahkuma. Raamatu lugu algab siis, kui Jelena oli 18. Ta astub Davosis Sveitsis rongilt maha ning asub sanatooriumisse tuberkuloosi ravile. See on suhteliselt kallis lõbu, kuid pere Moskvas, olles parajalt jõukas, katab ravikulud. Tema välimust tol hetkel on iseloomustatud kui slaavi tüüpi: laiad põsesarnad, tugev lõug, ülisuur laup, lopsakas suu ja matt jume. Samas ei ole ta ka ilus. Tema näojoontes ja olekus on teatav karmus ja kalkus, ta ei ole meeldiv. Kui tal poleks pakse, loomulikult lokkis säravmusti juukseid, pikki ja tugevaid käsivarsi, kumeraid küüsi ning ilusat figuuri, näiks
Poistel oli koolis oma Sala Seltsi ajaleht, mille Lapsepõlve kolimised toimetajaks oli Harri. Paadrema kooli kolmanda klassi õpilasena tekkis soov õpetajaks saada. Ajendiks oli koolijuhataja Paul Ajango eeskuju. Aja jooksul soov süvenes ning veeres nagu lumepall üha suuremaks. Pärast algkooli lõpetamist tuli kodus juttu sellest, mis noormehest pidi edasi saama - kas jääb maale sulaseks või läheb linna mõnd ametit õppima. Kindel soov oli edasi kooli pääseda. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanatädi soovitusel sooritas Harri Jõgisalu sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkooli Sakala tänaval. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgümnaasium ja progümnaasium; direktor ning õpetajad olid ühised.
kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees?" küsis punase habemega mees, kes lamas rõõtsakil letil ja ajas paari talumehega juttu, kel olid leivakotid lahti ja sõid. ,,Soovite tuba?" ,,Oleks palunud küll, kui võimalik," vastas Indrek ja tundis äkki nälga. ,,See väike," ütles punahabe tüdrukule, kes jällegi Indrekule otsa vaadates naeratas ja ta ühes kastiga enesega kaasa vedas. ,,Kolmkümmend ööpäev!" hüüdis punahabe kastitalujaile järele. See oli määratud Indrekule, aga tema kõrvust lipsasid sõnad tähelepanematult mööda.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui ma ei oleks sinu katuse all, siis ma ütleksin väga halvasti. OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt omadega hädas. Aga see on õigus - Laura ei ole asi. Me ei räägi Laurast, me ei räägi isegi sinust. Me räägime sinu harjumusest Laurat enda omaks pidada. ROLAND: Midagi ma ei ole hädas. Ma ei taha nii lolli juttu kuulata. Kas sa annad endale aru, mida sa mulle räägid? Need asjad ei käi niimoodi. Tule maa peale, mees. OSVALD: Kuidas need asjad siis käivad? ROLAND: Ei käigi kuidagi. Ja sellest me rohkem ei räägi. OSVALD: Kuidas ei räägi, me pole kuhugi jõudnud veel. ROLAND: Mida sa mees, endale ette kujutad Et ma ütlen, kui sa nii väga tahad, eks siis võta! Mis jutt see on! Ja harjumusega sa panid kõvasti bambusesse. Sa vist ei tea armastusest midagi..
Mets ja maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema hõbeehted, sind ehib tema, - kes see mind? MARI. Sina oled ehtimatagi ilus! TUNA. Seda kuulen ma ka alles esimest korda, ja sinu suust. MARI. . Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. Kas hakkame koju minema või? TIINA. Koju? Juba? Mul ei ole ju veel marju. MARI. Mis sina siis tegid? TIINA. Ah! Nii hea oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses, käsk lõhnas, kuusk tilkus vaiku... Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. Kuidas ta vaene põgenes! Mina ikka kännul! Vahel ajas küll pea püsti ja susises vastu, aga pani muudkui jälle minema - inimese silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle.
mõnedki raamatud. Sander teeb talle ettepaneku, et see kirjutaks raamatu ära tema eest ( Sander: ,, Iseasi oleks, Piibeleht, kui sina mind aitaksid"), muidugi kopsaka summa eest ( Sander: ,, Ma maksan sulle kahe-, - ütleme kolme-, - minu pärast neljakordse honorari! - ja kui sul veel muid soove on, mille täitmine minu võimise piirides minu käsi: ma täidan nad!"). Ja nii saabki, raamatu ilmudes saab see parimaid arvustusi ning võidab koguni kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: ,, Kirjandusselts - ,,Pisuhänd" auhind kõige kõrgem auhind!"). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud
Soodlas olid sõja järel käinud röövlid, kes tegid talu tühjaks kõigest paremast kraamist, nii oli Marta kodutu ja puupal jas. Võib mainida, et hiljem pidi ta veel paar korda kolima ja elas viimati Pindis Tamrate juures, kus J.K olin veetnud suurema osa lapsepõlve suvedest. Kahul oli Marta ka kolhoosnik ja tema hooldada oli kolhoosi kanala selles töös J.K. abistas teda natuke, millest samuti on kirjutatud juba mainitud raamatus "Kust tuli öö". Seal on juttu ka ta sõprusest naabrilaste Mati ja Mallega ja nende ühistest seksuaalse kallakuga meelelahutustest. Tädi Martale ei olnud jäänud kuigi palju lugemisvara. Olid vaid mõned aastakäigud "Maretit", "Ajakirja Kõigile" ja paar kanakasvatuse käsiraamatut, mida ta luges hoole ja huviga, tehes mõttes oma kanala asutamise plaane, mis on küll siiani teoks tegemata. Eostes jooksevad kokku Põlva (Ora) ja Ahja jõgi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
