WEIMARI VABARIIK (1919-1933) Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti. Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne vastupanu Prantsumaale. Tulemuseks ...
Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused 1919. aastal kuulutati Saksamaal välja vabariik. Kuna selle põhiseadus töötati välja Weimari linnas, siis hakati uut riiki kutsuma Weimari Vabariigiks. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks- Weimari Vabariigi populaarsus elanikkonna hulgas oli väike, mistõttu see 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut lagunes. Miks see lagunes ehk mis olid selle nõrkuse põhjused? 1919.- 1920. aastatel toimus Versailles's rahukonverents, kus töötati välja rahuleping. Selle tingimused olid saksa rahva jaoks ülirasked ja need ei soodustanud stabiilsuse kasvu Weimari Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi Saksamaa majanduselus. Sõja tagajärjel niigi nõrgestatud majanduselu suri pr...
Ajaloo kordamisküsimuste vastused Mõisted: 1. NSVL- Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna ...
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! ...
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austri...
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
SISUKORD 1 1. Rahvasteliit ○ Rahvasteliit loodi 1919 ja see lagunes 1946. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mis eksisteeris erinevate valitsuste vahel. ○ Rahvasteliit loodi esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud ...
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põ...
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see,...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne ) Lisaks kardeti kommuniste, neid oli ka Saksamaal Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa töölispartei , mis nimetati 1920 aastal ümber natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks . Loodi pruunide särkidega rünnakrühmad ,kes võitlesid kommunistide ja juutidega 1923 . korraldasid hitlerlased riigipöörde katse : ***See kukkus läbi ,mõneks ajaks ...
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste j...
Konfliktid 1920 aastatel 1. Konflikt 1923 Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli kart...
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID SÕDADEVAHELISEL AJAL. SUURBRITANNIA 1. SISEPOLIITIKA– Pärast Esimest maailmasõda toimusid üsna suured muutused. Tähtsaim oli valimisseaduse demokratiseerimine. 1918 aastal said valimisõiguse kõik sõltumata varalisest seisust, mehed alates 21. eluaastast ning naised alates 30. eluaastast. Hiljem langes ka naistel see 21.eluaastani . Muutused toimusid ka Briti kaheparteisüsteemis: konservatiivide põhirivaaliks tõusid liberaalide asemele leiboristid (Tööerakond). Esimene leiboristlik valitsus oli võimul vaid mõned kuud, teine aga pidas juba kauem vastu. Enamik ajast olid võimul siiski konservatiivid. 2. MAJANDUS – oli arenenud tööstus ja kaubandusmaa. Võlg USA-le. Kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses. Suleti kaevandusi. Töölised saadeti tänavale. Streigid. Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. 3. ...
· Demokraatiad ja diktatuurid (Itaalia ja Saksamaa) Itaalia: raske sõjajärgne olukord majanduses, eriti Põhja-Itaalias; sõjaveteranid ei leidnud tööd ega sobinud ühiskonda; levisid äärmuslikud ideoloogiad; riigivõim on nõrk (kuningriik) Saksamaa: 1919-1933 oli Saksamaa demokraatlik vabariik e Weimari vabariik; pettumus Versailles' süsteemis, tingimusi peeti ebaõigasteks ning toetati juhte, kes lubasid ülekohtu lõpetada; majandus ei suutnud rahuajaga kohaneda; tekkis hüperinflatsioon · Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur erinevused Kehtestatakse mingi eelneva olukorra Täiesti uue ühiskonna ülesehitamise soov säilitamiseks Luuakse repressiivorganid Säilivad inimõigused Sõjatööstus! Vägivalla tase on madal Haarab kõiki eluvaldkondi, inimõigused · Diktatuurile iseloomulikud tunnused majanduses, poliitikas, ...
*1919 a. moodustati RAHVUSVAHELINE KOMMUNISTLIKU LIIKUMISE ORGANISATSIOON(see hutas erinevates riikides komm. msse.Poolas, Saksamaal,Eestis) *1924 korraldati KOMMUNISTLIKU RIIGIPRDE KATSE.Kodusja ajal rakendati Nukogude Venemaal poliitikat mida hakati kutsuma SJAKOMMUNISMIKS: 1) Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus (talupojad pidid kik oma vilja lejgid tasuta riigile andma) 2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest tht...
SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,ku...
SAKSAMAA 1) selgita mõisted reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine infaltsioon – raha väärtuse langemine demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini 2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prants...
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler Eluaastad Vanemad Elatise teenimine Sõjaväkke astumine Müncheni rügement Diktaator “Mein Kampf” (“Minu võitlus”) A. Hitleri kirjutatud raamat Ideoloogia põhimõtted Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS: uued riigipiirid kehtestati kahepoolsete kokkulepetega või Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Mandri-Euroopa sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai mõneks ajaks Prantsusmaa. Versailles' rahulepinguga sai Prantsusmaa tööstuspiirkonna Elsass-Lotring-i tagasi. Suurbritannia ja USA suurendasid oma mõjuvõimu terves maailmas. Itaalia sai suurriigiks. Euroopa kaardilt kadus 4 Euroopa arengut määranud impeeriumi: Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930- ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtn...
Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. Põhjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) Sõda romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõr...
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim ...
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majandusl...
SÕJA LÕPP Venemaa ja Saksamaa positsioonid • Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. • Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917. a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) - Veebruarirevolutsioon. • Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917. aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris) - Oktoobrirevolutsioon. • Nov. lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. • Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti (Brest-Litovski) rahu. Kolmikliidu kapituleerumine • Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA. • Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. • Augustis-septembris 1918 ...
I MAAILMASÕDA I MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: 1) vastuolud suurvõimude vahel 2) ohu alahindamine 3) sõja ülistamine 4) rahvusvahelise institutsiooni puudumine {miski, mis riike omavahel kokku tooks ja lepitaks (tänapäeval selliseks institutsiooniks ÜRO)} 5) sõjaväelaste surve (prooviti uusi relvi, lennukeid, soomusmasinaid) [KÕIK riigid olid 1914 aastaks sõjaks valmis] SÜNDMUS JA TÄHTSUS: 28.06.1914 Franz Ferdinandi tapmine (ajend, mitte põhjus I MS alguseks) 28.07.1914 Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja, ühtlasi ka I MS algus seoses sellega) 23.02.1917 streik Petrogradis veebruarirevolutsioonil (demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toidu...
Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) ...
DIKTATUURID KAHE ILMASÕJA VAHEL Esimese maailmasõja järgset aastakümmet iseloomustab patsifism. ITAALIA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL Olukord Itaalias pärast Esimest maailmasõda · Itaalia oli sõdivatest riikidest kõige enam kurnatud kuna Itaalia majandus oli väga nõrk. · Itaalias polnud ühtset sisturgu veel kujunenud. · Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane. · Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik. · Kõrge tööpuudus. Sõjaveteranid ei leia rakendust. · Teravalt lõhenenud ühiskond. · Itaaliat haarab tugev streigiliikumine. Äärmusliikumiste esiletõus Suurim opositsiooni partei on sotsialistid, kes on sel perioodil väga radikaane. Neile vastanduvad rahvuslased e natsionalistid. Natsionalistide esimene aktsioon 1919. aastal D´Annunzio hõivab Fiume linna, kus luuakse fasistlik vabariik. 1919...
Natslik Saksamaa 1933-1945 Natside võimuletulek 1919-1933 Weimari vabariik üldine rahulolematus - rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht ...
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Miks kujunesid diktatuurid? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord, kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne diktatuur isikukultus, kontrollib eraelu. Tunnused: Võim kontrollib kõiki ühiskonnaelu valdkondi ning totalitaarses diktatuuris ka eraelu. Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust. Ainupartei m...
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse ...
Parlamentaarne monarhia- valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi. Parlamendi kõrval valitseb ka monarh. Parlamentaarne vabariik- rahvas valib parlamendi, riigipeaks president. Mõlemal puhul riigi põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid. 1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele. 2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes, olid medõed sõjas. Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufrazettide liikumist. I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufrazettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse. 2.Täida lüngad. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservati...
Saksamaa . Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas Pealinn Berliin Saksamaa lipp Rahvaarv on 81 757 600 (2010) On suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, Rahvastiku tihedus on 230 in/km2 Riigipea Peaminister Parlament 19 sajand keiser riigikantsler bundestag 20 sajand President Liidukantsler bundestag Kuulutati pidulikult välja 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. WilhelmI oli Preisimaa kuningas 18591861 ja Saksamaa Keisririigi keiser 1817 aastast kuni surmani. Otto Eduard Leopold von Bismarck 1. aprill 1815 30. juuli 1898 oli Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler. Bismarcki suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist. Wilhelm II 27. jaanuar 1859 4. juuni 1941 Oli viiman...
Cabaret Muusikali tegevus toimub Berliinis aastal 1929. Kuigi Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb seal ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui klubiomanik Max, Sally kiivas armuke naise vallandab ja ta Cliffi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, arenebfemme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, T...
Kuidas valitseti EV 1918-1940 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. Põhiseadusega kehtestati Eestis demokraatlikud kodanikuõigused. Selle muutmiseks oli nõutav rahvahääletuse korraldamine. Liberaalse demokraatia ajajärgul oli väga palju erakondi, sellest võis olla tingitud ka poliitiline võitlus parlamendis ning valitsuse sagedane vahetumine. Kuid siiski püsisid riigikogus kolm põhijõudu -- vasaktiib, paremtiib ning tsenter . Koalitsioonivalitsustes domineerisid parempoolsed ja tsentriparteid. 1929. aastal vallandunud ülemaailmne majanduskriis ja sellega kaasnenud äärmuslike liikumiste toetuse kasv destabiliseeris Eesti üliliberaalset poliitilist süsteemi. 1929.aastal moodustati paremradikaalne antiparlamentaarne liikumine, mis pür...
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni. Kuna Versailles` rahule olid alla kirjutanud Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud neid saksa rahva alandamises ja rahvuslike huvide reetmises süüdistama. Hitler uskus, et I maailmasõja kaotuse süü langeb sotsiaaldemokraatidele. Sotsiaaldemokraatidest kujunesid hiljem välja kommunistid. Hitleri arvates olid just nemad need, kes õhutasid streike ja rahulolematust. Kui Hitler leidis oma t...
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks k...
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, ...
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT NÕUKOGUDE SAKSA SUHTED 1920. AASTAIL Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane. Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda ei sõjasüüdlaseks tembeldatud Saksamaaga ega ka enamlaste Venemaaga. Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste. Moskvast juhitav Komitern oli korduvalt korraldanud kommunistlikke ülestõuse Saksamaal. Kuigi need suruti maha, ei unustanud kommunistid oma plaane. Sellest hoolimata hakkasid Saksamaa ja Venemaa teineteisele lähenema. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õn...
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse...
Cabaret Kogu perega sai käidud ka vaatamas John Van Druteni näidendi ja Cristopher Isherwoodi jutustuste ainetel muusikali ,,Cabaret" Nokia kontserdimajas. Muusikal on olnud tuntud väga pikalt. Seda arvestades olin nõus seda ka kohe vaatama minema. Veel mängis rolli peategelasena mängiv Tanja Mihhailova. Ta on olnud kunagi minu tantsuteener ja paratamatult on ta mulle sümpaatne. Kahjuks etenduses pidin ma lõppkokkuvõttes pettuma. Tanja lauluhääl oli muidugi väärt kuulata, kuid etendus polnud kõige parem. Olen kindel, et hea lavastaja suudaks ka mulle selle muusikali sümpaatseks teha, kuid tookord seda kahjuks ei juhtunud. Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat- Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav- kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekauni...
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin ...
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. P...
Progress-katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele antisemitism-termin, mida kasutatakse tähisamakaks vaenulikkust juutide suhtes sionism-T.Herzl rajatud juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal ja heebrea keelt juutide ühiskeelena Nobeli preemia-rootslasest A.Nobeli testamendi põhjal asutatud rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind Sarajevo mõrv-ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Schlieffeni plaan-A. von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud Saksamaa sõjaline plaan, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel suunata kõik jõud Venemaa purustamiseks plaan 17-Prantsusmaa sõjaplaan, mis taotles Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist,Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist ja sissetungi Saksamaale positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel,...
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
