Insener Jacob Arnold situatsioonülesanne Jacob Arnoldi raske elu vaeses perekonnas ja range kasvatus on mõjutanud teda selliselt, et ta kardab riskeerida ja iseseisvalt otsustada. Oma ebakindlusest tingituna pöördub ta oma probleemidega pidevalt ülemuse või teiste inseneride poole, mis omakorda segab nende tööd. Abraham Maslow teooria järgi jagunevad inimese vajadused sarnaselt püramiidile erinevatesse astmetesse. Nendeks vajadusteks on: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvalisuse vajadused 3. Sotsiaalsed vajadused 4. Lugupidamise vajadused 5. Eneseteostuse vajadused Selleks, et inimene püüdleks oma arengus ülespoole, peavad esmalt olema rahuldatud madalama astme vajadused. Mida lähemale jõutakse mingi vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Jacobi puhul tundub, et tema sotsiaalsed vajadused on rahuldamata, sest ta otsib kontakti teiste töötajatega ka vähetähtsate küsimuste korral. Juhil oleks...
ta teab siis, et teeb kõik õigesti. Võimalik, et Jacob lapsepõlves ei saanud väga kiita ja nüüd ta üritab seda tasa teha Soovitused juhile: · Julgustama inseneri iseseisvaks tööks ja mitte võtta jutule, enne kui töö on päris valmis · Ignoreerida tema hirmu ja anda aga uusi töid · Anda tagasisidet iseseisva töö eest · Võib olla ei tohik nii palju kiita Oostuste teooria Victor H. Vroom Motivatsioon on kolme teguri tulemus · Valents- kui väga soovitakse tasu, hüvitust · Ootus- kaalutlus toimetuleku tõenäosusest · Hüvituse tõenäosus- tegutsemise tulemusena saadava võimaliku hüvituse hinnang Jacob tahab oma tööd teha, talle meeldib oma töö kuid tema eneseusaldus on madal, seega on ka tema ootushinnang madal, kuigi teised temasse usuvad. Võib olla on ka
VAJADUSTE JA TÕUKEJÕUDUDE PROTSESSITEOORIAD TEOORIAD McClleland Skinner Maslow Vroom Herzberg Adams McGregor 1. Milles väljendub motivatsioon? Motivatsioon väljendub inimese tegevuses ja suhtumises mingisse ülesandesse või töösse. Motivatsioon mõjutab seda milliseid valikuid inimesed langetavad, mida teevad ning kui hästi ja halvasti ning kui pikaajaliselt mõnda asja tehakse. 2. Kuidas saab inimese motivatsiooni mõõta või hinnata?
Millal on efektiivsem? 20. Selgita erinevusi liidri ja juhi vahel. 21. Klassikaline liidristiilide jaotus. Iseloomustage igat lühidalt. 22. Selgita Fiedleri olukorda arvestavat liidristiili valikut. 23. Selgita Hersey- Blanchard`I mudeli järgi, kuidas on omavahel seotud liidristiil ja järgijate valmisolek ülesande täitmiseks. 24. Millest sõltub motivatsioon ja töörahulolu F. Hertzbergi 2 mudeli teooria järgi? 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste (V. Vroom) kui võrdsuse (S. Adams) teooria puhul. 26. Kuidas motiveerida inimest Skinneri teooria põhjal. Käitumise muutmise võimalused. 27. Mida peaks juhid tegema, et inimesed oleksid motiveeritud ja töötaksid efektiivsemalt? 28. Konfliktijuhtimine. Konfliktide põhjused ja lahendamise strateegiad. 29. Suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid. 30. Kontrollimine. Kontrolli protsess, liigid. 31. Muutused. Muutusele vastuseisu põhjused. Vastuseisu vähendamise võtted.
Maslow teooria 1. Füsioloogilised vajadused. Kuna Jacob Arnold kasvas üles vaesevõitu maaperes, kus kehtis range kord võisid jääda tema füsioloogilised vajadused rahuldamata. See peegeldub ka sellest, et hariduse omandamise ajal pidi ta palju pingutama ja tööd tegema, et katta ise oma kulutusi ja siis võisid tal kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused jääda rahuldamata, nt uni, söömine ja eluase. Praegu ta töötab sisekujundusfrma insenerina, sellest võib järeldada, et hetkel on tema füsioloogilised vajadused rahuldatud. 2. Turvalisuse vajadused. Täidetud, sest tal on olemas kindel töökoht ja ülemus on tema võimekuses kindel ja tahab teda motiveerida. 3. Sotsiaalsed vajadused. Täidetud, kuna ta kuulub toetavasse kollektiivi, ta julgeb pöörduda kollektiivi poole, et neilt nõu küsida ja lasta neil otsustada. 4. Lugupidamise vajadused. Ei ole täidetud, kuna ta ei taha riskeerida, kardab iseseisvalt otsustada, see võib tulla selles...
Jacob saaks enesekindlamaks. Ignoreerima Jacobi vahepealseid küsimusi ja tegema talle selgeks, et tahab näha vaid töö lõpptulemust. Samas iga iseseisvalt tehtud otsuse eest kiita ( vabad päevad, ametiauto). Juht võiks saata ta koolitusele või panna ise teisi koolitama, et ta suhtleks inimestega rohkem, kuid teeks oma otsused ise( nö tunneks end kõrgemal positsioonil, kui kaastöötajad ja sel juhul jääks ära neilt nõu küsimine.) 4. Vroom Vroomi teooria järgi peaks juht suurendama hüvituse tegelikku väärtust ja tugevdama seoseid jõupingutuse, tulemi ja hüvituse vahel. · Juht peab suutma Jacobile selgeks teha, et ta ka ise oma võimekusse usuks, seega muutuks enesekindlamaks. · Jacobile võiks pakkuda hästi tehtud töö eest hüvitisi, ka lihtsalt sõnaline positiivne tunnustus tehtud töö üle oleks kindlasti abiks. ( Tehes nii, saad selle )
saab ära hoida sobivalt käitudes. Näiteks kaitsevahendid hoiavad ära tööõnnetused. Karistamine on negatiivne tagajärg ebasoovitava käitumise korral, et seda ei korrataks. Näiteks saab juht vähendada palka, nõuda seletuskirja. Kustutamine on oluliste positiivsete tagajärgede kõrvaldamine mittesoovitud käitumise korral. Näiteks saab juht jätta töötaja harjumuspärasest preemiast ilma. Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus, hüvituse tõenäosus ja hüvituse atraktiivsus. Leale oleks kõrge valentsiga hüvis palgatõus. D.McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus
kompetentsus, seotus), väline motivatsioon aga tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Õigluse teooria – Adams ütles, et inimene võrdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga. Võrdsusteooria väidab, et töötajad eelsitavad tasakaalus ja võrdseid olukordi. Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria – Vroom, Porter, Lawler – tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu. Eesmärgi püstitamine – Locke & Lathan väidavad, et inimesi motiveerib suhteliselt raskete eesmärkide saavutamine. Eesmärgiteooriates peetakse motivatsiooniallikaks mitte töötaja vajadusi, vaid sellise eesmärgi püstitamist,
teaduslik juhtimine. Peale Esimest Maailmasõda keskenduti organisatsioonianalüüsi kõrval ka sellele, kuidas inimfaktor ja psühholoogia mõjutavad organisatsiooni. Olulisemad organisatsioonikäitumise esimese põlvkonna uurijad olid: Chester Barnard Frederick Winslow Taylor Elton Mayo Henri Fayol Mary Parker Follett Frederick Herzberg Abraham Maslow David McClelland Victor Vroom 3. Lihtne strukruur Funktsionaalne struktuur Divisjonid Maatriksstruktuur Võrk-organisatsioon 4. Roll on mingi kindel käitumismudel, mida oodatakse inimeselt, kes organisatsiooni struktuuris asub mingil kindlal positsioonil. ·Roll kirjeldab ka seda, kuidas inimene tajub situatsiooni, milles asub. ·Roll, mida inimene organisatsioonis täidab, on mõjutatud kahe grupi faktorite kombinatsiooni poolt:
muredest.Maslovi väitel tuleb leida see koht mis jäi täitmata ja sealt alustada lnimest aitama jamotiveerima.Siin me näeme et kollektiivis ei olnud lähedad suhtlemis 2 oskusi. Kuigi on nõustajad olemas , kes oleks pakkunud Merikele tulla juttule ja proovida anda nõud kuidas võiks ennast motiveerida. Kindlasti pakkuda talle püstitada endale eesmärk , näiteks proovida lastega käituda nii nägu tahad et sinuga inimesed käituksid. Victor Vroom’i võrdlust teooriat nimetatakse ka ratsionaalse isiksuse teooriaks. Juhil on tarvis oma alluvalt uurida, milliseid hüvitisi alluv hindab. See teooria on ehitatud üles töö eest saadava tasu ja tehtud jõupingutus suhtele, Iga töötaja määratleb enda jaoks selle suhe.See on tajuv mitte matemaatiline suhe.Merike ka piaks vaatama mis tema jaoks on prioriteediks. Kas on ainult rahas probleem või ikkagi ka töökolektiivis ka sõltub palju?
kompetentsus, seotus), väline motivatsioon aga tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Õigluse teooria Adams ütles, et inimene võrdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga. Võrdsusteooria väidab, et töötajad eelsitavad tasakaalus ja võrdseid olukordi. Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria Vroom, Porter, Lawler tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu. Eesmärgi püstitamine Locke & Lathan väidavad, et inimesi motiveerib suhteliselt raskete eesmärkide saavutamine. Eesmärgiteooriates peetakse motivatsiooniallikaks mitte töötaja vajadusi, vaid sellise eesmärgi
arvestavad töötamisel. Ootuste teooria sai alguse 1930. aastatel. Ootuste teooria järgi on inimese tegutsemise aluseks ootus, et teatud käitumine viib soovitava tulemuseni. See teooria, millele on aja jooksul lisandunud täiendusi, on laialt levinud töötaja käitumise erinevate tahkude seletamisel, muuhulgas tema motivatsioonitaseme, töösoorituse ning töölt puudumise, aga ka töötaja eestvedajavõimete ning karjäärivalikute puhul. Ameerika psühholoog Vroom (1964) arendas edasi esialgset ootuste teooriat, millega tulid välja Tolman ja Honzik (1930), ning töötas välja süstemaatilise töömotivatsiooniteooria. Vroom väidab, et motiveeritus käituda teatud viisil tuleneb inimese ootusest, et selline käitumine kutsub esile teatud tagajärje; motivatsioon on kordades tugevam, kui inimene ise sellist tagajärge soovib ning seda väärtustab. Kui näiteks usin töö ja ületunnid aitavad töötaja arvates kunagi saada ametikõrgendust
Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja vabastada end rutiinist. Jacob muutuks enesekindlamaks. Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida. Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht? Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow, Herzberg, Skinner, Vroom" (Iseseisev töö motivatsioonist). 4 1 MASLOWI TEOORIA Lähtudes Maslow vajaduste hierarhia püramiidist on Jacobi füsioloogilised- ja turvalisusvajadused rahuldatud. Lähteülesandes on küll juttu, et ta on pärit vaesevõitu maaperest aga ma eeldan, et insenerina ei tohiks tal palga ega majandusliku turvalisusega probleeme olla. Küll aga on Jacobil probleeme kuuluvusvajadusega. Selle probleemi tagajärjed on juba käes
selle alluva head töötulemused, kes vajab ülesande täpset struktureerimist; saavutustele orienteeritud eestvedamine sobib kõige rohkem nendele alluvatele, kellel on kõrge saavutusvajadus; kui ülesanne on selge ja rutiinne, saavutatakse häid tulemusi iga eestvedamisstiili kasutades Eesmärgi raja teoorial on oluline roll eestvedamisteooriate arendamisel. Just see teooria on oluliselt panustanud eestvedamise kui väga keerulise nähtuse mõistmisse. Vroomi ja - Yettoni mudel. (Vroom-Yetton Model) Üks olulisi eestvedamise uurimisobjekte on otsustamisprotsessis osalemise aste. Kaks uurijat, Victor Vroom ja Philip Yetton on välja töötanud mudeli, mis määrab juhtide otsustamise viisi. Vroom ja Yetton pakkusid välja viis eestvedamise stiili olenevalt alluvate otsustamises osalemise astmest. Viis eestvedamise stiili on järgmised: 1. A1 autokraatlik juht teeb otsuse üksi, tuginedes olemasolevale infole 2
Kas see tõdemus, mida ma juba teises klassis teadsin võiski olla Douglase käsitlus inimestest? Aga kui võtta asja niimoodi et sportlane ka ju pingutab ja näeb suurt vaeva oma tulemuste nimel muudkui treenib ja treenib ka temal on eesmärk, kuigi võib-olla pole ta pädev mõnes muus asjas. Kuhu siis sellised liigitada? Isiklikult arvan, et kõigil on võimalus olla keegi, kui ainult on olemas see eesmärk kuhu jõuda, mille nimel pingutatakse ja motivatsioon (V. Vroom, konspekt). Leian, et inimesi erinevatesse kastidesse ja tulpadesse panna pole viisakas, ja eriti siis, kui sellest veel kõvasti räägitakse. Olulise asjana näen veel organisatsioonis omavahel suhtlemist ning igasugust koordineerimist. Kaitseväes on nimelt need väga olulisel kohal. Võib öelda, et kaitseväes kehtib strukturalistlik teooria, sest on olemas ametlik suhtumine, mis on erinevate määruste ja sisekorraeeskirjadega kindlaks määratud. Veel on siis mitteametlik
tõenäolisemalt soovitud viisil, kui sellist käitumist hüvitatakse; need hüvitused on kõige efektiivsemad siis, kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist, mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. Kinnistamise teooria ignoreerib selliseid faktoreid, nagu eesmärgid, ootused ja vajadused. Fookuses on vaid see, mis juhtub inimesega ühe või tegevuse korral. Ootuste teooria Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. 1. Ootus ehk toimetuleku tõenäosus on inimese hinnang tegevuse või tööga toimetulemiseks. Vastavalt hinnangule võib ootust väljendada 0-st („ei saa üldse hakkama“) +1-ni („tulen suurepäraselt toime“). 2. Hüvituse tõenäosus näitab, kuivõrd inimene usub hüvituse tegelikku saavutamist
· töötajad püstitavad, lähtudes kokkulepitud strateegiast, ise eesmärgid ning nende realiseerimise teed ja vahendid Vroomi ootuste teooria olemus põhineb eeldusel, et töötaja tööpanus (sooritus) võimaldab tal realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Ootus seisneb usus, et teatud tegevus võib olla töötaja seisukohalt edukas ning ta pingutab lähtuvalt sellest, kui väärtuslikuna tajub ta enda jaoks prognoositavat tulemust. (Yukl, 1989: 112-121; Steers, Black, 1994: 179-181.) Vroom väidab, et inimesed tegutsevad kõrge ratsionaalse mõtlemise tasandil ning nende teod olenevad individuaalsetest kogemustest, eeldustest ja ootustest. Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit: · töösoorituse tõenäosus · tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada. Tasu saamise
· töötajad püstitavad, lähtudes kokkulepitud strateegiast, ise eesmärgid ning nende realiseerimise teed ja vahendid Vroomi ootuste teooria olemus põhineb eeldusel, et töötaja tööpanus (sooritus) võimaldab tal realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Ootus seisneb usus, et teatud tegevus võib olla töötaja seisukohalt edukas ning ta pingutab lähtuvalt sellest, kui väärtuslikuna tajub ta enda jaoks prognoositavat tulemust. (Yukl, 1989: 112-121; Steers, Black, 1994: 179-181.) Vroom väidab, et inimesed tegutsevad kõrge ratsionaalse mõtlemise tasandil ning nende teod olenevad individuaalsetest kogemustest, eeldustest ja ootustest. Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit: · töösoorituse tõenäosus · tasu saamise tõenäosus · tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada. Tasu saamise
nemad. Enne kui hakata joonestama, toob ta mustandid ja eskiisid juhile heakskiitmiseks. Kuna Jacob on võimekas, tahab ülemus motiveerida teda iseseisvamalt töötama. Ülemus usub, et tema tegutsemist on võimalik parandada ja vabastada end rutiinist. Jacob muutuks enesekindlamaks. Ainult et juht pole päris kindel, kuidas Jacobit motiveerida. Küsimus: Kuidas motiveeriksid Jacobit, kui oleksid juht? Kasuta erinevaid motivatsioonimudeleid: Maslow, Herzberg, Skinner, Vroom. Selleks, et leida parim moodus, kuidas oma töötajaid motiveerida, on hea teada natuke nende tausta. Lähteülesande tekstist tulenevalt võib järeldada, et insener Jacob Arnoldi näol on meil tegemist väga tööka inimesega, kuid tal on tõenäoliselt probleeme enese väärtustamisega. Vaese maapoisina tuli tal ilmselt palju tööd teha, kuid vaevalt kellelgi kiitmiseks või tunnustamiseks aega jäi. Sealt siis on pärit ka
1) Nimeta kolm tegurit Vroomi ootuste teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel. Vroomi ootuste teooria olemus põhineb eeldusel, et töötaja tööpanus (sooritus) võimaldab tal realiseerida oma ootusi ja eesmärke. Ootus seisneb usus, et teatud tegevus võib olla töötaja seisukohalt edukas ning ta pingutab lähtuvalt sellest, kui väärtuslikuna tajub ta enda jaoks prognoositavat tulemust. (Yukl, 1989: 112-121; Steers, Black, 1994: 179-181.) Vroom väidab, et inimesed tegutsevad kõrge ratsionaalse mõtlemise tasandil ning nende teod olenevad individuaalsetest kogemustest, eeldustest ja ootustest. Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit: töösoorituse tõenäosus tasu saamise tõenäosus tasu saamise tähtsus ja soov Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust (eeldust), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada
tegutsemise potensiaaliks. Mudel kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme valgekaraede puhul. Puudused- ei ole universaalselt kehtiv. Hügieenitegurid võivad mõnd inimest motiveerida ja sisemise motivatsiooni tegurid mõjuda hoolena Herzbergi järgi motiveerimisel peab arvestama 1. Peab eemaldama rahulolematuse ja 2. Peab aitama leida rahulolu. 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste Vroom kui võrdsuse Adams teooria puhul? ADAMS alahüvitus Töötajad analüüsivad oma töö panust (haridus, staaz, töökogemused, kukutatud aeg) saadava hüvega(töötasu, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psüholoogilised hüvitused) Kui alluv tunnetab õiglust jätkab ta samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge , mille tulemusena areneb motivatsioon , et vähendada ebaõiglust. Langeb
midagi tegema või mitte. Valmisolek jaguneb psühholoogiliseks (nõustumine, kindlus) ja professionaalseks (võimelisus). . Juhtimisstiilid: · Käskimine ehk autokraatne juhtimine, · Müümine ehk selgitamine, · Osalev juhtimine, · Delegeeriv juhtimine. 10 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga: Töösoorituse tõenäosus (E) Tasu saamise tõenäosus (I) Tasu saamise tähtsus ja soov (V) Motivatsioon = E*I*V Kriitika: Tasustamine sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast; Eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist.
kogemus, harjumused), mitteprogrammeeritud otsus (uued probleemid, sõltuvalt väliskeskkonnast, seondub kriisi ja strateegiliste otsustega). Strateegiline, taktikaline, operatiivne otsus. Klassikaline otsustamise mudel: eesmärk kokkulepitud, probleemid täpselt formuleeritud ja defineeritud, täielik info, alternatiivide hindamiskriteeriumid on selged, otsustaja lähtub ratsionaalsusest ja loogikast. Vroom-Jago mudel (Yes-No- kas otsustada üksi või mitmekesi). Administratiivne mudel: eesmärgid, probleemid ja võimalikud lahendused ei ole selgelt defineeritud. Info, ressursid ja ratsionaalsus on piiratud, otsustamist mõjutab ka intuitsioon. Poliitiline mudel: eesmärgid, probleemid, lahendused erinevad, info, ressursid ja aeg piiratud, otsused on väitlemise ja tingimise tulemusel tekkinud kompromissid. Otsustamise protsess 1
1) eesmärk peab olema alluva poolt aktsepteeritud, heaks kiidetud. 2)Eesmärgid peavad olema selged ja hinnatavad et saaks hinnata reaalsust. ( konkreetsed) 3)Eesmärk peab olema väljakutse. Eesmärk peab olema saavutatav ja andma inimesele kogemuse oma võimetest. 4)Tegevuse kontroll ja tagasiside- annab töötajale märku ülesande tähtsusest, tõstab teadlikkust ja annab informatsiooni tegutsemise edukusest. KAASAEGSED MOTIVATSIOONITEOORIAD 1) Ootuste teooria – Victor Vroom 2) Õigluse teooria 3) Tähtsuse omistamise teooria 4) Mikro- makro motivatsioon 5) Töö omaduste teooria 6) Võrdsuse teooria OOTUSTE TEOORIA Vadi 67 Teooria looja on Victor H.Vroom. ( See teooria on eesmärgile suunatud motivatsiooni teooria.) Antud teooria põhjal on motivatsioon kolme teguri tulemus: Valents (Valence)- hüvituse saamise soovi tugevus, mis võib olla nii positiivne kui negatiivne. ( vastuseis üritusele)
· Mitmetahuline tegutsemise tung · Väline motivatsioon · Sisemine motviatsioon 67. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat · Maslow vajaduste hierarhia/teooria · Alderfer ERG-teooria (Olelusvajadus soov füüsilise ja materiaalse heaolu järele.Seotusevajadus soov rahuldada suhtevajadust.Kasvuvajadus soov jätkata arengu ja enesearendamise järele) · Herzberg kahe faktori teooria 68. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat · Vroom ootuste teooria (Teooria põhineb kahel põhilisel seisukohal: indiviididel on tunnetuslikud ootused tasude suhtes, mida nad oma tegevuse tulemusena saavad, ning indiviididel on nende tasude osas omad eelistused) · Adams võrdsuse teooria(See teooria põhineb ebavõrdsusel kui motiveerival aspektil ja väidab, et inimesed, kes usuvad, et neid on ebavõrdselt koheldud võrreldes teistega, püüavad ebamugavust kõrvaldada ja taastada võrdsust.) 69
suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet. Motivatsiooni faktorid: saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalust pakkuv töö, huvipakkuv töö, tunnustus. Kui hügeenifaktoreid ei ole, siis inimene on rahulolematu, kui olemas on inimene neutraalne, lisades veel motivatsiooniteooria on inimene rahulolev. Väga tähtsad on ka suhted, töötingimused ja töötasu. 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste (V. Vroom) kui võrdsuse (S. Adams) teooria puhul. Ootus on kindle arvamus, et tööalase jõupingutuse tulemusena saab ülesanne täidetud. Ootuse määrab ära tõenäosus, mil määral oleneb tegutsemise edukus tehtavast jõupingutusest. Kuna ootus on jõupingutuste ja saavutuse vahelise seose tõenäosus, siis võib selle väärtus olla vahemikus 0 kuni +1. Kui alluva meelest ei anna jõupingutus soovitud tulemusi, siis ootus on 0. Kui alluv on täiesti kindle, et
ülemakstuna Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: o On ükskõiksem töö tegemise suhtes o Käib ultimaatumeid nõudmas o Lahkub töölt 5 66. V.Vroom´i Ootuste teooria põhiseisukohad • Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. • Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus; hüvituse tõenäosus; hüvituse atraktiivsus. 1. Ootus ehk toimetuleku tõenäosus on inimese hinnang tegevuse või tööga toimetulemiseks
G Kasvuvajadus Enesearengu ja edukuse vajadus R Seostuse vajadus Vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid E Eksistentsi vajadus Baasvajadused ellujäämiseks 68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. 69. V.Vroom´i Ootuste teooria põhiseisukohad Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks.Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus; hüvituse tõenäosus; hüvituse atraktiivsus. 70. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga nim. motivaatoriteks
see sulle meeldib või mis kasu sa sellest saad? Jaga suur eesmärk ja plaan väikesteks tükkideks. Väikesi eesmärke on lihtsam saavutada ja iga saavutatud eesmärk julgustab edasi liikuma. Taasta oma energiavarusid, söö ja puhka korralikult, tee vaimse töö vahele pause, käi jalutamas. Ootuste teooria Esindajana on kõige enam tuntud Victor Vroom. Teooria põhineb kahel põhilisel seisukohal: indiviididel on tunnetuslikud ootused tasude suhtes, mida nad oma tegevuse tulemusena saavutavad; indiviididel on nende tasude osas omad eelistused. Ootuste teoorias väidetakse, et enne tulemuste saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi arvestatakse kolme peamise tegevuse kategooriaga: pingutus-tegevus - hinnatakse palju teatud jõupingutused võimaldavad tulemusi saavutada;
1. Tingimused, mis tunduvad võrdsete või ebavõrdsetena, põhinevad inimese tajul. 2. Ebavõrdsus on suhteline. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. 3. Inimene püüab muuta enda jaoks ebaõiglast olukorda järgmiselt: - on ükskõiksem töö tegemise suhtes; - käib ultimaatumeid nõudmas; - lahkub töölt. 69. V.Vroom´i Ootuste teooria põhiseisukohad • Ootuste teooria (Victor Vroom) väidab, et inimene tegutseb kindlal viisil, mis baseerub ootusel, et tegevusele järgneb antud tulemus - hüvitus ja selle hüvituse atraktiivsusel inimese jaoks. • Ootuste mudel sisaldab kolme muutujat: ootus ehk toimetuleku tõenäosus; hüvituse tõenäosus; hüvituse atraktiivsus. 1
Osalus ja võimuvajadus kipuvad olema tihedatl seotud juhtimisalase eduga,. Parimal juhtudel on kõrge võimuvajadus ja madal osalusvajadus. Tegelikult võib kõrge võimumotiiv osutuda juhtimisalase efektiivsuse lahutamatuks nõudeks. Kõrge osalusmotiiviga indiviidid püüdlevad sõprusele, eelistavad koostööolukordi võistluslikele ja ihkavad suhteid,mmillel on omane kõrge vastastikuse mõistmise tase. Ootuste teooria (Victor Vroom 1964) Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui tõenäoline on, et ta tulemuse saavutab. a.1.1) Seos pingutuse (E) ja tulemuse (P) vahel a.1.2) Seos tulemuse (P) ja tasu (O) vahel a.1.3) Hinnang Motivatsioon = (E-P) * (P-O) Ootuste teooria mudel Võime Sooritus
S3 Osalemine S4 Delegeerimine S1 Käskimine Madal suhetele ja madal ülesandele orient Kõrge ülesandele, madal suhetele orient. Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga: · Töösoorituse tõenäosus (E) · Tasu saamise tõenäosus (I) · Tasu saamise tähtsus ja soov (V) Motivatsioon = E*I*V Kriitika: Tasustamine sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast; Eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist. 15. Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Covey, Handy (lisage ise mõned
järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Valmisolek jaguneb psühholoogiliseks (nõustumine, kindlus) ja professionaalseks (võimelisus). Seega on oluline joonis 9 lugemist alustada altpoolt üles, mitte vastupidi: igale järgijapoolsele valmisolekuastmele (R-Readiness) vastab sama numbriga juhtimisstiil (S-Style): R1-S1, R2-S2 jne. Juhtimisstiilid: · Käskimine ehk autokraatne juhtimine, · Müümine ehk selgitamine, · Osalev juhtimine, · Delegeeriv juhtimine. Vroom-Yetton-Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseks. Vaata pilti K.Türgi ,,Eestvedamise" õpikust eksamil või KT-s seda vaja joonistada pole osata, aga selgitada, millega on tegu, küll. Sisuliselt on otsustuspuu erilisel viisil esitatud kas-küsimustest koosnev küsimustik, mis võimaldab otsustada, millist juhtimisstiili juht kasutab. V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda
· Juhi põhiline aeg kulub konfliktide lahendamiseks mitte otsuste vastuvõtmiseks Seega kõik juhi poolt tehtavad otsused on: · Konflikti näilikult lahendava iseloomuga · Oma lahenduselt juhuslikud · Tehtud ilma põhjaliku uurimiseta · Tehtud alati kogemuslikult (Pole olemas ühesuguseid olukordi) 35. Otsusele kui juhtimise `produktile' esitatavad nõuded Leadership and decisionmaking Vroom and Yetton (1973) The leader must analyse the problem situation before choosing the approach for dealing with it. The factors include: · The qualitative importance of the decision · The amount of information the leader and group have about it. · How structured the problem is · Whether subordinates need to be committed to the decision · Whether an autocratic decision is acceptable · How much subordinates want to solve the problem
122-127 1. Nõutavale tasemele tuleb viia töö suhtes mõjuvad välised tegurid, et vältida rahulolematuse teket. 2. Rahulolematuse tegurite kõrvaldamisega saavutame küll rahu, kuid mitte kõrget motivatsiooni. 3. Kui välised tegurid panevad tööle, siis seesmised panevad veel kõvemini tööle. 4. Igale töötajale leida talle sobiv ja meelepärane töö. 5. Teha kõik, mis juhtkonnast sõltub, motivatsiooniliste tegurite tugevdamiseks. 4.5.4.3. Vroomi ootuste teooria V. H. Vroom arendas edasi vajaduste hierarhiat ja kahe teguri teooriat ning tema järgi on motivatsioonil kaks olulist osa - individuaalsed vajadused ja ootused nende rahuldamiseks läbi konkreetse tegevuse. Inimesel võib olla konkreetse vajaduse rahuldamiseks suur või väike tahe. Mida suurem on tahe, seda tähtsam on inimese jaoks vajadus seda rahuldada ja seda suurema motiveeriva mõjuga see on. Eelnevast tulenevalt hindab inimene,
annaabi.ee 
