Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tehnikaosakond Nimi Perekonnanimi PUIDUVAHAD Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD 2 KASUTUSVALDKONNAD Puiduvaha sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha ...
Lipiidid Lipiidid on ühendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappejääkidest ja alkoholist. Jaotus: 1. Lihtlipiidid: õlid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid, fütosteriidid Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur
Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoobsed osad on membraani sees üksteise vastas ja hüdrofiilsed osad on väljaspool 3. VAHAD Kaitsevad taimi vee aurustumise eest, peegeldavad valgust 4. STEROIDID On tsüklilised ühendid nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3
Ettevalmistus bioloogia riigieksamiks- spikker lipiididest, sisaldab palju vajalikku infot nede koostisest ja ülesannetest organismis.
rasvhapetega ja üks fosforhappega. Prostaglandiinid rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate. Omavad hormonaalset toimet. Steroidid - ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub mavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist ja ühest tsüklopentaani tsüklist. 2. Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi (perekondi): rasvhapped, rasvad, fosfatiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, prostaglandiinid, isoprenoidid. Lipiidide funktsioonid oranismides: *struktuurne ( põhiliselt omane fosfolipiididele, rakumembraani koostises, ainete trantsport); *energeetiline (põhiliselt omane rasvadele, peamine energeetiline varuaine); *kaitse (valdavalt rasvad, rasvkude kaitseb mehaaniliste tegurite eest ja toimivad soousisolatsioonina); *metaboliidid, sünteesi lähteained (peamiselt
1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad ()- taimsed ja loomsed. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 3)Liitlipiidid (fosfolipiidid)- üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraan koostisesse. Moodustavad kahekihilise struktuuri- membraani (vt.8 küsimus) 4)Tsüklilised lipiidid (steroidid). Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Nt
Peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Kaitseb mürkide eest, kogub endasse. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiallikana. Isolatsiooni materjal. 2. Vedelad rasvad ehk õlid Küllastumata rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikas ja seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep, päevalilleseemned Õli viljades oliivid, pähklid 3. Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt. mesilasvaha (mesilase kärg). Vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin on kreemides) Toidulipiidid asendumatute rasvhapete defitsiir põhjustab dermatiite ja energia defitsiit. Saab kaladest oomega 3 rasvhapped. (Lugema hakkame süsinikuahelat teistpidi).
Tallinna Teeninduskool Meelika Kärner 031M PRAKTIKA ARUANNE Tallinn 2009 Sisukord MÜÜGITÖÖ ALUSED 3. Sissejuhatus 4. Kaupluse tudvustus TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS 5. Majapidamispaberite sortiment 6. Majapidamispaberid JUUSTE HOOLDUSTOODETE SORTIMENT 7. Juuksehooldusvahendid (lakid, geelid, vahad, maskid) 8.Juuksevahud, juuksemaskid, juuksepiim TOIDUKAUBAÕPETUS 9.Margariinide sortiment 10. Suhkru sortiment 11. Kohvi sortiment 12. Tee sortiment 13.Pastatoodete sortiment ARVESTUS JA ARUANDLUS 14.Kliendile arve kirjutamine 15. Kliendile arve kirjutamine 16. Kauba saatedokumendid 17. Kokkuvõte 18. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Olin praktikal Ülemiste Rimis ajavahemikul 05.01.2009- 09.03.2009
Õlide kasutamine puidu ja muude ehitusmaterjalide viimistlemisel Kadri Lajal Maaehitus - I Milleks? Vähendavad puidu lõhenemist Kaitsevad niiskuse eest Kaitsevad mustuse eest Kaitsevad hallituse eest Uuendavad ilmet Õlivärvide kasutamine välistingimustes Sobiv viimistlemise aeg on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Õlivärvide kasutamine sisetingimustes Peab võtma arvesse, milleks viimistletavaid pindasid kasutatakse. Viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida. Õlivärv ei tohi kuivada liiga kiiresti(võib tekkida nahataol...
Lipiidid Lipiidid on estrilise ehitusega biomolekulid, mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol ja rasvhape. Lipiidid jagunevad 3 rühma: Liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Jagunevad: Vedelad rasvad Tahked rasvad Vahad Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on enamasti küllastumata rasvhapped mis on vedelas olekus(õlid). Neil on süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Oliivi õli Tahked rasvad Süsinikkude vahel on üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad:
Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on pealmiselt küllastumata rasvhappeid enamasti vedelas olekus(õlid) Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse
LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep
desoksüriboos on DNA lähteaineks] Lipiidid · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. (alkohol, glütserool ja 3 rasvhappejääki) · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 1. Lihtlipiidid ehk naturaalrasvad · Taimsed rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed 2. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad · Loomadel on peamiselt küllastunud rasvhapped tahked rasvad 3. Vedelad rasvad ehk õlid · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus. · Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks 4. Vahad · Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. · Loomsed vahad on nt
11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust
monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu?
Energiavaruks ja ehitusmaterjaliks on ka lipiidid Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molekule. Enamik neist on hüdrofoobsed e vett tõrjuvad ja vees nad ei lahustu. Lipiidid on küllalt lihtsad hüdroobsed või osaliselt hüdroobsed orgaanilised molekulid, tavaliselt koosnevad vesinikust, hapnikust ja süsinikust. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidi on rasvad, õlid ja vahad. Rasvad e lipiidid on suured molekulid, mis koosnevad glüsteroolist ja rasvhapetest. Erinevatel rasvadel on rasvhappejäägid erinevad, kuid glüsteroolimolekul on alati sama. Küllastunud rasvhapetes on süsinikumolekulide vahel ainult üksiksidemed. Küllatunud rasvhapped esinevad peamiselt loomsetes rasvades. TAHKED EHK RASVAD Küllastumata rasvhapetes esineb üks või mitu kaksiksidet. Esinevad taimsetes rasvades.VEDELAD EHK ÕLID
ühendid. Lipiid = alkohol + rasvhappejääk. Lipiidid : a) lihtlipiid naturaalrasvad (+vahad taimsed/loomsed) rasvad / õlid b) lihtlipiidid glükolipiidid / fosfolipiidid | c) steroidid Naturaalrasvad on glütserool + rasvhappejääk. * Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad) . * Küllustumata rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad (õlid). * Vahad on pikaahelalised alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked. Vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on okastel, vahalille lehtedel, viljal. On kaitsefunktsioonis. Loomsed vahad on mesilase vaha. * Fosolipiidid sis. Lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Need on rakumembraani koostises. * Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid. Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon,
2 Lihvpaberid 2 Granaatkattega lihvpaber 2 Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber 2 Ränikabriidkattega lihvpaber 2 Vesilihvpaber 2 Klaaspaber 2 Karukeel 3 Terasvill 3 Lihvpaberi tähistus 3 Peitsid 3 Õlipeits 3 Vesipeits 3 Keemiline tumendamine 3 Sellakid, vahad ja õlid 4 Polituurid 4 Vahad 4 Õlid 4 Lakid 4 Kasutatud kirjandus 5 Ettevalmistus ja lihvimine Enamik mööblitükke ja tislerdisi tuleb ka peale kõige hoolikamat hööveldamist või kaapimist üle lihvida. Ärge kunagi enne viimistluskihi pealekandmist koonerdage ettevalmistustele kuluva ajaga.
Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahharoos (glükoos, fruktoos), maltoos (2 glükoosi, linnasesuhkur), laktoos (glükoos, galaktoos). Polüsahhariidid glükoosi jäägid: tärklis, tselluloos,
energiavajadusest. Ehitusmaterjal tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad Kaitse tselluloosist ja kitiinist kestad kaitsevad organisme välismõjude eest Lähteaine Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähtaineks kõigi biomolekulide- lipiidide, valkude ja nukleiinhapete sünteesiks. Lipiidide hulka kuulub palju mitmesuguseid molecule. Enamik neist on vet tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, vahad, steroolid, fosfolipiidid, rasvlahustuvad vitamiinid ja paljud muud ained. Lihtlipiidid on rasvad, õlid, vahad, nad on väga energiarikkad. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul, milllel on organismis mitu olulist rolli. See tagab membraanide voolavuse ja läbitavuse, on vajalik D-vitamiini sünteesiks ja rasvade seedimiseks vajalike sapphapate sünteesiks. Organism suudab seedida umbes 70% kehale vajalikust kolesteroolist, ülejäänud peab tulema toidust
Ehitusmaterjal (riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes, tselluloos taimedel, kitiin lülijalgsetel) Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri) Toit ( imetajate piimasuhkur) Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest hüdrofoobsed taimsed vahad (lehtedel), loomsed vahad (mesilasvaha) Lipiidid Hüdrofiilne pea Hüdrofoobne saba ·Steroidid keerulise ehitusega molekulid, hüdrofoobsed D-vitamiin, mõned hormoonid (adrenaliin), kolesterool ·Liitlipiidid (fosfolipiid) koosnevad lipiidist ja mõnest muust molekulist Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsioon( 1g rasva- 38,9 kJ )
* Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt. oliivid) ja vahad (tahked ja vastupidavad teiste ainete toimele, taimsed vahad (kaitse ja nt. puuviljadel ja okastel), loomsed vahad (mesilaste kärjed, lambavill -> lanoniin)). 2. Liitlipiidid fosfolipiidid (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, pea on hüdrofiilne - jalad hüdrufoobsed) 3. Tsüklilised lipiidid (vees ei lahustu ja esinevad loomakudedes) hormoonid (reguleerivad keha ainevahetust ja muud, nt.testosteroon, östrogeen, progesteroon, neerupealiste hormoonid),
Polüsahhariidid- on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis, tselluloos(annab taimedele tugevuse), glükoos(koosneb glükoosijääkidest, talletatakse maksas ja lihastes), kitiin(on suhkur, mille monomeer sisaldab aminorühma(lülijalgsete välistoes, seente rakukestas). Lipiidid- on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks. Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks(rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on tahked(loomsed rasvad) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed, sellised rasvad on vedelad(taimsed õlid) Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, taimelehtedel
monoosi jääkidest Kitiin- putukate väliskihi koostisaine , Süsivesikute ül :energeetiline , Taimede ja loomade ehituses , ligimeelitav ülesanne , varuaine , kaitseb külmumise eest , toiduks ,on teiste ainete koostisosa LIPIIDID Nad ei lahustu vees ,vaid orgaanilistes lahustes Lihtlipiidid A) naturaalrasvad · Tahked loomsed rasvad · Vedelad taimsed õlid (lina , raps , oliivi ) B)Vahad · Taimsed vahad (puuviljadel , õuntel nt ) · Loomsed vahad (mesilaste tarus , mesilas vaha ) Liitlipiidid fosforlipiid esineb rakumembraanis Steroidid Hormoonid. Mees- testosteroon Nais Östrogeen D- vitamiin , kolesterool Lipiidide ül: Annavad 2x rohkem organismile energiat kui sahhariidid .Varuaine , kaitseb loomi külma ja meh . vigastuste eest , Rakumembraani koostis, reguleerivad ainevahetust , lahustiks vitamiinidele , 1kg rasva = 1,1 kg vett VALGUD
ainete talletamine rasvkoes VII. Lahusti funktsioon (lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine) VIII. Termoisolatsioon IX. Bioregulatoorne funktsioon ( hormoonid) X. Transport XI. Efektiivne elektriline isolatsioon XII. Asendamatud eelühendid KLASSIFIKATSIOON 1) Lihtlipiidid (neutraalrasvad, mitteseebistuvad) a. Vedelad rasvad (taimsed õlid) b. Tahked rasvad (loomsed rasvad) c. Vahad (taimsed ja loomsed rasvad) 2) Liitlipiidid (fosfolipiidid) Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga Toimivad nagu sõudepaadid, vedades hormoone ja rasvlahustuvaid vitamiine 3) Tsüklilised lipiidid (steroidid) Peamiselt hormoonid Vees ei lahustu Nt
· Loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamine energeetiline varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja
Taimsed rasvad e õlid koostisesse küllastumata rasvhapped – vedelad rasvad kolesteroolist sünteesitakse: taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks hormoone Vahad vitamiin D ühendeid tahked ja keemiliselt vastupidavad sapi koostisosi taimsed vahad (nt puuviljadel, okastel) täidavad Hormoonid kaitsefunktsiooni testosteroon loomsed vahad (nt mesilaste kärjed, villa kaetud loomse östrogeen vahaga) progesteroon neerupealiste hormoonid Liitlipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega Lipiidide ülesanded
Lisaained. Definitsioon Lisaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel, eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, konsistentsi, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Päritolu 1. Ained, mis on eraldatud toiduainetest 2. Ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. 3. Ained, millel ei ole looduses analoogi. Liigitus Jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Põhifunktsiooni alusel võib lisaainetel olla veel teisi omadusi. Toiduvärvid E100 E199 Säilitusained e. konservandid E200 E299 Antioksüdandid E300 E399 Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E400 E499 Happed, alused, soolad E500...E585 E500 naatriumkarbonaadid (söögisooda) happesuse regulaator, kergitusaine E501 kaaliumkarbonaadid E502 ammooniumkarbonaadid E507 soolhape Kunstlikud maitse ja aroomained ning nende ...
Tekivad kahe-kolme monosahhariidide ühine- misel.Glükoos+fruktoos=sahharoos.Linnasesuhkur ehk maltoos.Laktoos ehk piimasuhkur.Oligo- sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid). Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen.Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energee- tiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad. Kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Steroidid on madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid.Moodustuvad vaid elusorganismides.Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transport-, regulatoorset-,kaitse-, liikumis-ja ener- geetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED:
Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaaniline aine on vesi. Organismide veesisaldus on 70% - 90%. Orgaanilistest ainetest on rakkudes: · kõige rohkem valke (sellepärast, et neil on rakus täita palju ülesandeid). · Lipiidid rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud).
Sellised rasvad on tahked. (neid nimetatakse loomseteks organismideks) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel kaksiksidemed. Sellised rasvad on vedelad. (õliseemnetes) Vahad Vahad on pikaahelaliste ühe hüdroksüüsete (üks OH ühik) alkoholide ja rasvhapete estrid. Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, vahalillede leht4edel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitsefunktsiooni. Mesilasvaha on loomne vaha, sellest valmistavad mesilased oma kärjed. Lipiidid Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiididdes on lisaks glükoosijääk. Steroidid... ... on vees lahustumatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomarakkudes. Neerupealsete hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ja naissuguhormoon estrogeen on steroidid.
LIGIMEELITAV - õistaimede magus nektar tolmlejate putukate ligimeelitamiseks TOITE - laktoos imetajate piimas KAITSE - taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu BIOSÜNTEETILINE - süsivesikul on lähteaineks teiste ainete sünteesil; nt: riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes; süsivesikutest lipiidide süntees RASVAD EHK LIPIIDID - - orgaanilised ühendid, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt; vees mittelahustuvad; lahustuvad orgaanilistes lahustites; fibrinogeen, fibriin, histoon, lipaas, insuliin LIPIIDIDE JAOTUS: 1. HORMOONID - tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust SUGUHORMOONID - testosteroon ja östrogeen *östrogeen osaleb munarakkude küpsemisel INSULIIN e. neerupealise hormoon 2. RASVHAPPED KÜLLASTUNUD
Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped) LIPIIDID Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I LIHTLIPIIDID EHK NEUTRAALRASVAD · Vedelad rasvad taimsed õlid · Tahked rasvad loomsed rasvad · Vahad taimsed ja loomsed Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · Õli seemnetes raps, kanep
Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Vahad on Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; · Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. · Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon), progesteroon (naissuguhormoon), neerupealiste hormoonid, Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
glütserofosfolipiidid, (neutraalrasvad ja vahad) Glütserofosfolipiidid sfingolipiidid, vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja Sfingolipiidid Mitteseebistuvad glükolipiidid) Vahad (steroolid, Tsüklilised lipiidid Steroidid prostaglandiinid, (kolesteriidid) Terpenoidid terpenoidid) RASVAD=triglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Sobivad toiduenergia säilitamiseks
desoksüribonukleotiid ribonukleotiid adeniin, guaniin, tsütosiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil kaksikahel üksikahel desoksüriboos riboos 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga:1. kuumutamisel 2. hapetega kokkupuutel 3. mehaaniliste tegurite puhul. 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad rasvad, vahad, õlid, steroidid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide VÄÄR, sest Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed VÄÄR, sest valgu aminohapete vahel on pepiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks ÕIGE. 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke ÕIGE. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid
Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Koosneb samuti glükoosijääkidest. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestades. Ehitusliku ülesandega. Glükogeen loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Insuliin muudab liikse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Lipiidid ehk rasvad Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1. Energeetiline kõige energiarikkamad. 1 g rasva täielikult oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energait 2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4
Lisaks oma peamisele ülesandele, hoida kreemi ,,koos", on oluline tema mõju nahale. Õige, sobiva emulgaatori leidmiseks on tootjad kulutanud palju raha ja nende täpset koostist ei soovi keegi avaldada. Emulgaatorite ülesanne on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ka ühtlase emulsioonina püsima. Emulgaatorid on keemiliselt erinevad ained, mis püüavad alandada aine pindpinevust. Pindpinevust alandavate omaduste tõttu on emulgaatoritena kasutusel ka mõned vahad, lanoliin, mesilasvaha, kolesterool ja selle estrid. Lanoliin sobib vesi-õlis (v/õ) emulsioonidesse, kolesterool aga nii vesi-õlis kui ka õli-vees (õ/v) emulsioonides kasutamiseks. Emulgaatoritel on tootele sageli ka teisi mõjusid, näiteks võivad nad toimida pesevate- ja/või säilitusainetena. Emulgaatorid jagunevad järgmiselt: · mitteioonilised (laenguta) - need on sageli etoksüleeritud. · anioonilised(negatiivse laenguga hüdrofoobid)-need on tavaliselt seebid
glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariidide ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid js. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikateks. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismides.
· Kaitsefunktsioon: glükoosi derivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete ( ka ravimite) kahjutuks tegemises. Antikehade, kaitselimade, verehüübimisfaktorite koostises. Rasvad e. lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid jagunevad 3 rühma: 1. Rühm lihtlipiidid e. naturaalsed rasvad. Need jagunevad vedelateks rasvadeks, tahketeks rasvadeks ja vahadeks. Vedelaid rasvd on taimsed õlid. Tahked rasvad on loomsed rasvad. Vahad on nii taimsed ja loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Neid talletatakse rakkudes ja 3 kasutatakse energiaallikana. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill
selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütar- rakkudele 30. DNA biheeliksi avastasid James Watson ja Francis Crick 1953.aastal. 31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga ( korralikud selgitused ) Näiteks: munavalge vahustamine, juuste lõikamine ja muna praadimine. 32. Lipiidid on orgaanilised ained , kuhu kuuluvad(4) õlid, vahad, steroidid ja lipoproteiinid. 33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata! 1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismiskõige rohkem sahhariide Vale- Kõige rohkem on valke. 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed Vale- aminohapete vahel on peptiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õige 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke Vale- sinu kehas lakkab antikehade teke. 5
( maltoos ehk linnasesuhkur,- sahharoos ehk roosuhkur,- laktoos ehk piimasuhkur) Polüsahhariidid ,- liitsuhkrud mis on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad monosahhariidide liitumisel. ( tärklis,- inuliin( taimede varuaine),- glükogeen ( lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes ),- tselluloos( taime rakukest),- kitiin ( seene rakukest, lülijalgsete toese ) Lipiidid:- hüdrofoobsed ehk ei lahustu vees ( õlid, rasvad, vahad ) Lipiidide biomolekuli koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega Lihtlipiidid: naturaalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad, tahked loom rasvad, ja vahad mis on nii taimse kui loomsed Liitlipiidid,- fosfolipiidid, mis on rakumembraani koostises Lipiidide ülesanded: Energeetiline funktsioon:- on kõige energia rikkamad inimtoidu komponendid, neid saadakse üle kahe korra rohkem energiat kui sahhariididest
molekule (nt. hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest,kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lipiidid Estrilise ehitusega biomolekulid,mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist.Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-,liit-, ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on naturaalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo-ja glükolipiidid,tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Lipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Lipiidide hulka kuuluvad: rasvad, õlid, vahad steroidid jt. vees lahustamatud ühendid.
Tähtsamad on maltoos, mis koosneb kahest glükoosijäägist ning laktoos, mille molekul koosneb glükoolist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Looduslikud sellised ained on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärkis on taimedel varuaine. Kokkuvõttes on sahhariididel organismis kaks ülesannet : energeetiline ja ehituslik. Lipiidid -rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid
Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad- >glütserool+3rasvhappejääki, b) vahad 3.liitrasvad (lihtrasv+muu ühend) glükolipiidid(rakumembraanides) fosfolipiidid 4.steroidid tsüklilised ühendid Lipiidide funktsioonid: Energeetiline funktsioon 1g 38kJ so 9,3 kcal Ehituslik funktsioon nt fosfolipiid ja kolesterool rakumembraanis Varuaine funktsioon loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades (mesilaskärjes, vahad) Ainevahetuslik funktsioon -(vee teke) 1kg rasva annab 1,1kg vett nt kaamel koiliblikas
monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad lipiidid on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Lipiidid on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse, organismi talitluste ja protsesside reguleerimine. 8.Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu?
glükoos - energeetiline Oligo –sahharroos, laktoos, maltoos - energeetiline, toiteül Polü - tärklis ja glükogeen P rakumembraani ehitus, varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside
Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett
lahustu vees ega vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilites solventides ja veidi ka polaarsetes solventides. Lipiidide funktsioon: · organismides rakumembraanide koostiskomponendiks · energeetiliseks varuaineks. · kaitse funktsioon · nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoididrasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lisaks liigitatakse: seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Molekuli struktuuri järgi võib lipiide jaotada liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide. Rasvad e
vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile: Lihtlipiidid ((neutraal)rasvad ja vahad) Liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid) tsüklilised lipiidid (tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide). Rasvad e