Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat v...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
Usundilugu 10.10.2012 Judaism Järgijaskond tagasihoidlik. Väljakasvanud kristlus, tugevalt mõjutatud islam. Ta mõju on tähelepanuväärne. Tegemist on etnilise religiooniga. Omane ühele etnusele. Juudi rahvale. Juudi traditsiooni kohaselt: inimene on see, kelle ema on juut. Rahvus kandub edasi emaliini pidi. Võib olla ka liikumisi, mis väidab, et liigub ka isaliini pidi, traditsiooniliselt aga ainult naisliini pidi. NB! Puudutab traditsioone, mis on seotud ühe rahvuse või territooriumiga: ajaloo jooksul on traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rab...
kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon): Üldine religiooni ajalugu (üldine usundilugu) (religiooniteadus) - religiooni tekkimist, olemust ja arenemist uuriv antropoloogiline teadus. Võrdlev usundilugu erinevaid religioone nende ajaloolises arengus uuriv teadus. Usundilugu antud kontekstis võrdleva usundiloo osa, mis tegeleb religiooni põhimõistete ja maailmausunditega. Religiooniantropoloogia läheneb religioonile kui ühele kultuuri osale. Eesmärk on talletada seda, mida inimesed mõtlevad ja teevad, mitte aga arutlused selle üle, mida nad peaksid uskuma või kuidas peaksid käituma
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender a...
Mõisted. Riitus tegevus, mille käigus elustatakse müüte. Müüt tekkelugu, mis selgitab miks asjad on nii nagu nad on. Vägi loodususundid usuvad, et meie maailm on ümbritsetud väega mida on võimalik koguda ja mille abil on võimalik eemale peletada kurja. Samaan spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on tervistamine. Tema eritunnuseks on transs või lovesse laskumine. Nõid inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid anti-sotsiaalsetel eesmärkidel. Posija inimene, kes kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste aitamiseks. Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Jumal kõrgeim vaimne olend. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud ja jumalatega suhtlemiseks on igal religioonil oma tingimused. Loodusvaim elab looduslikes paikades ja ka loodusnähtustes. Kui loodusvaim võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Maaisand isik kellest usutakse, et ta ongi mingi konkreetse maa-ala...
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus.
Usundilugu Põhimõisted · Kultuur - inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja. · Jooga sõna tuleb sanskriti keelest sõnast yug - eesti keeles side, ike. · Jooga ülesanne on inimese ja maailma ühendamine: mina ...
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krisna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987. NSVL vastasus. Suure...
Askees- ihu kurnamine vaimse kirgastumise eesmärgil -neg. askees toidust, magamisest, mõnuainetest, suhtlemisest, suguühtest, pesemisest, juuste lõikamisest loobumine -pos. askees liialdused, ihu on hinge vangla, vaimne olend on peremees suured pidustused, kus süüakse palju ja tarvitatakse mõnuaineid jumal shiva oli askeet. Ei lõikanud juukseid. Shiva laubal on kolmas silm ja kui ta selle avab, siis maailm hävib. Saktism. Kummardatakse jumal saktit. Sakti hoiab universumit selle eest, et maailm kukuks kaosesse durga, lalita, kali tantrism india müstika Kama sutra- sutrad on õpetused läbi brahmani on kõik inimesed üksteisega seotud. Brahman on jõlmamatu mõõtmatu defineerimatu omadusteta jne Karma teo ja tagajärje üleüldine seadus. gaotama budismile alusepanija. Talle ennustatakse, et ta jätab pere maha ja hakkab askeediks. Üks kord ta näeb tänaval askeeti ja ta näeb kui õnnelik ta on. Gaotama jätab pere maha ja hakkab askeed...
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid....................................................................
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüüria...
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristlus...
Budism Budismi kolm kalliskivi · Triratna Kolmikaare Buddha, õpetaja/virgunu Dharma õpetus/Seadmus Shangha kogukond Buddha/Buda · Gautma Siddhartha/Gotama Siddhatha 624544/ 566486 kõik er inevad arvestused arvestavad, et buddha elas 80 aastat.S ündis Indias, tänapäeva Nepaalis. Kui ta s ündis, siis sellega seoses on mitmeid imelisi lugusid: tema ema olevat n äinud valget elevanti, kellel oli seitse mõhna ja siis sündis poeg ema küljepealt, maandus koheselt jalgadele jne.. Usutakse, et buddha on siia maailma s ündinud korduvalt. Neli elumärki, mida ta näeb, siis saab temast suur usujuht, kui aga ei n äe, siis ei saa. Haigevanurp ühameest Üks vanimaid buda s ümboleid on jalg, kus on khar ...
Mood kui religioon Mood on tänapäeva inimesele väga tuttav ja levinult kasutatav sõna. Termin ,,mood" hakkas Euroopas levima juba 14-ndal sajandil ülikute peredes. Sealt edasi hakkas moe mõju ja võim aina suurenema ja praeguses materiaalses ühiskonnas on moest saanud elustiil ja religioon, mis on levinud igal pool maailmas ja mille mõju on suurima ulatuse ja erinevaid rahvusi ning tõekspidamisi ühendava nähtusega. Moe ja religiooni vahel on väga lihtne leida märkimisväärseid sarnasusi. Jumalateks on suured ja tuntud moeloojad, kelle nimed ja näod meid tihti õlgu kehitama panevad, kuid kelle olemasolust ja tähtsusest me kõik teadlikud oleme. Jumalad panevad paika moesuunad ja kriteeriumid, mis meieni jõuavad preestrite valgustuse kaudu. Moemaailma preestriteks on kuulsused, kes kannavad ja seeläbi tutvustavad moeloojate uusi riideid. Preestrite alla kuuluvad ka moeajakir...
Oo, Püha Miikael, särav valguse prints, taevaste väehulkade juhataja, nähtamatu kaitse igat sorti kurjuse ning pimeduse vastu, kõigi Valgusolendite kaitsja ning abistaja Sinu nimi aitab mind hirmutavatel ning rasketel aegadel, Sa oled tugi kõikidele, kes on langenud ning nõrgad, Sa oled rahu keset tormi, Sa oled mu kaitsekilp kõigi raevukate vastaste vastu nii elus kui surmas. Peaingel Miikael oli Luciferi ülestõusu ja sõja ajal Taevas Jumala armee ülemjuhataja. Miikael sai enda nime oma sõjahüüu järgi: "MicaEl", mis tähendab, kes on nagu Jumal. Püha Miikael on nende inimeste kaitseingel, kes on sündinud pühapäevasel päeval. Miikael on haigete ja sõdalaste kaitsepühak, kalmistute patroon. Miikaeli kutsuti appi tormisel merel ja ka võitluses kiusatusega. Püha Miikae...
Gunnar Aarma "Kuidas Toituda" Et elada selleks peame mitte hingama vaid ka sööma. Seejuures on oluline, MIDA me sööma ja KUIDAS me sööme. Sellest oleneb inimese tervis ja elujõud. Väga oluline on toidu mälumine. Arstitepoolt soovitatakse toitu mäluda 30-40 korda. On kindlaks tehtu, et sääraselt toimides vajab inimene poole vähem toitu ja on siiski tervem ja elujõulisem. Tänapäeval ravitakse verevaegus haigusi ka värske juur-või puuviljaga, mitte enam lihaga nagu vanasti. Lihatoidud arvatakse olevat paljude haiguste nagu reuma, artriit, uriinhappe mürgistused organismis põhjustajaks. Dr. Winsh kirjutab brosüüris ,,Vähi vastu" : ,, See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa Inglismaa on ka klassikaline vähihaiguste maa, ning et vähki esineb rohkem rikaste kui vaeste hulgas." On kindlaks tehtud et paljud inimesed kes on elanud kõrgesse ikka on olnud peamiselt taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeeal...
KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. J. Eisen ,,Eesti mütoloogia", Tallinn 1995. 2. http://home.uninet.ee/~altoja/usund.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund 4. http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Peko 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk 7.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230 8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843 9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html 10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkiri PEKO Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko Jumala liik: Peko oli Setumaa viljakusejumal ja karjakaitsja, peamiselt odra- ja a pruulimisjumal, kes soosis oma austajaid. J...
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ...
Antiikkultuur Loeng kahe õpikuga: Lauri Leesi "Usundilugu" lk 9-11 Anne Nahkur "Antiigist renessansini" lk 9-11 Koostas: Ingrid Pukk Antiikkultuuriks nimetatakse... ... vanakreeka ja vanarooma kultuuri. Sõna antiik võeti kasutusele 18. sajandil prantslaste poolt. (Umbes samal ajal arenes Egiptuse kultuur) Heal lapsel mitu nime · Kuidas antiikkultuuri veel teiste sõnadega kutsutakse? Mida erinevatel aegadel antiikkultuurist tähtsustatud on? · Renessanss · Klassitsism · Suur Prantsuse revolutsioon Antiikkirjandus jaguneb: Vanakreeka kirjandus: · Arhailine ajajärk · Atika ehk klassikaline periood · Hellenism · Rooma aeg (Lisa ise daatumid) Kreeka münt Müntide käibelevõtt suurendas märkimisväärselt antiikmaailma kaubavahetust. Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast ...
Voodoo Voodoo, mõnikord kirjutatud ka Voudou, Voudu või Voudun, tähendab tõlkes ,,Jumal" , ,,Looja" , või ,,Suur Hing". Sõna voodoo on kasutatud valesti väga palju. Näiteks vampiirid, kuradid jne on kõik väljamõeldised. Tegelikult ei ole need üldse Voodoo kultuuriga seotud. Voodoo on pärit Aafrikast, tänapäeval on see juba üle maailma levinud. Sellest on kujunenud välja palju erinevaid vorme, kohati on sinna isegi katoliiklust sisse segatud. Kuid voodoo üldine mõte jääb samaks ,,Ravida individuaali suhtes tema endaga, teisega ja lõpptulemusena Jumalaga. Voodoo levis kuueteistümnenda sajandi paiku, kui hakati orjadega kaubitsema. Orjad, kes viidi ära nende kodumaalt, kultuuri juurest ja pere juurest, hakkasid korraldama rituaale, et saada ühendust oma sünnipaigaga. Nende omanikud (,,Isandad") ei mõitsnud nende kombeid ja rituaalne ning pidasid neid metslasteks, kellel ei ole inimlikke kombei...
Üldine usundilugu 29.sept 2010 Usundite rühmitamine(suured ja väikesed): · Maailmausundid(kristlus, judaism, islam), suurusundid(järgijate arvu järgi määratletav) · Traditsionaalsed usundid · Pärimuslikud usundid(lugude edasi andmine) Traditsioonilisi ja pärimuslikke usundeid iseloomustab: -suuline pärimus -traditsionaalne eluviis(milles elatakse? kuidas elatakse? ) -siinpoolsusesse suunatus(et inimesel läheks elu hästi siin, nüüd ja praegu, mitte ei mõelda hauatagusele elule; oluline on siinpoolses elus hakkama saamine) -kohtumine suurusunditega: toob kaasa teistsugused kultuurinormid, lugemine, kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagi...
Hinduism Koos massiteabevahendite arenguga on maailmas väga palju muutunud. Meist kaugemal toimuv on saanud lähedaseks ka meile. Seose rahvusvahelise suhtlemise laienemisega on meieni jõudnud info ka paljudest erinevatest usunditest. Usk mõjutab nii ühiskondlikke otsuseid kui maailma poliitikat. Kohati on see mõju positiivne ja arendav, kohati negatiivne ja pidurdav. Usu põhieesmärk on otsida ja leida vastuseid elu põhiküsimustele. Õppides tundma erinevaid religioone näeme kristluse eripära ning tema mõju kultuurile. Arheoloogiliste leidude põhjal oletatakse, et juba 150000-100000 aastat tagasi elanud esiajaloolised neandertaallased olid mingid usulised arusaamad. Usuliste rituaalidega kaasneb ühtekuuluvustunne ja ühistegevus. Usund aitab säilitada ühtseid väärtusi ja elunorme. Usund kindlustab ja korraldab ühiskonna elu ning võib kujuneda seda säilitavaks jõuks. Kõik suured maailmareligi...
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis, soomeugri piirkondades, Kesk Aasias, Aafrikas, Põhja Ameerikas. 6. Nõid nn spetsialist, kes kasutab maagilisi vahende...
Kirja olemasolu võimaldab riiki efektiivsemalt hallata. Kiri loob kõrgkultuuri. Ent kirja sünnitas religioon (kr hieroglüüf – püha märk). Inimest psühholoogiliselt toetav Traditsiooni loov Sotsiaalset mälu edasikandev Kuidas religiooni uurida: Usunditeadus (religiooniteadus; võrdlev usuteadus; ka religiooniantropoloogia) Peasuunad: Usundiajalugu – uurib religiooni ajaloolises plaanis Võrdlev usundilugu – uurib eri religioone võrdlevalt ajalooteljel Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele) Religioonipsühholoogia – uurib religioonides olevaid psüühilisi nähtusi ja elamusi
Religioonipsühholoogia religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonifenomenoloogia uurib religiooni kui nähtust ja jätab tema olemuse vaatluse alt välja, uurides usundite spetsiifilisi fenomene. Religioonisotsioloogia inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. Religiooniantropoloogia uurib seda, mis on avalik ja vaadeldav, uurib praktikaid. Religiooniajalugu religiooni muutumine ajas Võrdlev usundilugu võrdlusmomendid erinevate religioonide vahel. Teoloog usuteadlane
matkimisega usutakse seda sündmuste esile kutsuda ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia sisaldab riitust, mille käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud. (Kulmar, 2006) Religioosne ja maagiline käitumine on kõikides usundites tihedasti läbi põimunud. Kasutatud Kirjandus: · Huntington, S. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine. Tartu: Fontes, 1999 · Kulmar, T. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. Viited internetilehekülgedele: http://www.adherents.com/Religions_By_Adherents.html 22.08.2008
Samas, kui ta on nagu vaim, siis elab ta kõikjal. Kui me vaatleme kahe-raamatu- käsitlust, siis sellest tuleneb, et üks raamat (Pühakiri) on tunduvalt hilisem Looduse raamatust. Uku Masing kirjutab ,,Üldises usundiloos", et:" ülijumaluse idee pole sündinud kaasa inimkonnale ega ole ürgne ilmutus, ta on ,,ajendatud muljest, mille maailm kui tervik alguses järelmõtlevale inimesele tekitas, nii pea kui too hakkas aru andma temast väljaspool olevaist asjust"" (U.Masing Üldine usundilugu Ilmamaa 2000 lk 252) Olen tundnud ise tühisuse tunnet mägede vahel sõites, kindlasti tunnevad seda inimesed orkaanide, maavärinate ja tormide ajal. Kindlasti tundsid seda ka ,,ürgsed" inimesed ja tekkis kujutelm kellestki võimsamast ja vägevamast. Võib-olla on kristlus teinud endale ,,karuteene" kujutades Jumalat maalidel (näiteks Michelangelo Sixtuse kabel). Olen kuulnud tihti noorte väiteid:" Loomulikult ma ei usu Jumalat halli habemega vanameest
Rituaalile tekib uus tähendus, rituaali vorm ei pruugi muutuda. C. Geertz (1923-2006) Rõhutab sümboolseid küsimusi, tähenduste tõlgendamised. Mõistmisele jõuab kogu aeg tõlgendades, st tuleb välitöödel üksiksasjalikult kirjeldada, detailid see kõik tuleb täielikult ära tõlgendada. Seletab keerulisi asju lihtsal moel. Püüab mõista. M. Elidae (1907-1986) Religiooniantropoloogiline valdkond- samanismiuuringud (Elidae uuris samanismi) Võrdlev usundilugu Elidae võrdles erinevaid religioone Kriitiline teooria- religioon, võim, kultuur. Religiooni vaadeldakse kultuuri ja võimu kontekstis. 8. sekularisatsioon ja uued usuliikumised Sekularisatsioon- religioon üha taandub, samas uued vaimsed liikumised (samas teaduslik maailmavaade, võimutsev). Vanad usundid kogu aeg olemas olevad, kristlus, islam jne. Uued usuliikumised- ei tulenenud enam ühestki teisest usust, olid täiesti uutmoodi
kõiki seadusi ise järgivad. Enamik neist on usklikud vaid kombe pärast. KASUTATUD KIRJANDUS Judaism. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Judaism (Tallinn, 12.01.2012) Avin, B.-Z. Sellised nad on...IISRAELLASED. Estonia: Oval Projects Ltd, 2001. Breuilly, E., O´Brien, J., Palmer, M. Maailma usundid. New York: Emirates printing press, 1999, 36-37. Watch Tower Bibe and Tract Society of Pennsylvania. Inimkond jumala otsingul. New York: 2006. Kulmar, T. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.
USUNDILUGU MÕISTED 1. Riitus- usuline toiming müüdi elustamiseks 2. Müüt- seletus mingi asja tekkeks, kujutelm 3. Vägi- ehk mana, millega on kogu universum täidetud, nt juustes on vägi 4. Shamaan- spetsialist, kes tegeleb lovesse ja transsi viimisega, et hingedega suhelda 5. Nõid- spetsialist, kes tegutseb halbadel eesmärkidel, elab eraldi, kardetakse ja austatakse 6. Posija- tegutseb headel eesmärkidel, inimese tervendamine, kaitsmine, hinnatud tegelane 7. Jumal- kõrgem vaimne olend 8. Loodusvaim- elab loodusnähtustes, loomades, taimedes, esemetes, võib olla nii kasulik kui ohtlik, võib võtta inimese kuju, kuid proportsioonid on paigast ära 9. Maaisand- pealik, kohtunik, preester, kelle tegevusest sõltub maa viljakus, inimeste käekäik, levinud Aafrikas 10. Tabu- usuline keeld 11. Mana- ehk vägi 12. Üleminekuriitu...
Suur reede, esimene ülestõusmispüha, jõulud ja esimene nelipüha on riigipühad. Usuvabaduse piiramine : Valitsuse poliitika ja tegevus soodustas üldiselt usuvabaduse praktiseerimist. Usulistel põhjustel vangistatutest või kinnipeetutest ei ole teada antud. Sunniviisiline usku pööramine: Puudub teave sunniviisilise usku pööramise kohta. Uus seadus ei lase usul kooli imbuda Kuigi mahuka haridusreformi algatav seaduseelnõu kohustab gümnaasiumis kas või ühe õpilase soovil usundilugu õpetama, ei saa see noor õigust kristlikule kasvatusele, vaid üksnes riiklikult kinnitatud religiooniõpetusele. Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid õppida usuõpetust piibliloo vormis, ja kohalik kirikuõpetaja oleks valmis neile seda õpetama, kuid nad peavad õpetama-õppima kõiki religioone kirjeldavat üldist usundilugu või ainest loobuma. Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees.ee'le, et kavandatav
· 20. saj tähtis roll institutsioonide kujunemisel: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Tartu ülikoolis [1919], etnograafia dotsentuur ja professuur... · Eelistatumaks meetodiks 20. sajandil oli soome koolkonna metoodika, eriti uuritakse vana rahvalaulu. Meetodite kujunemine: · soome ajaloolis-geogr meetod (teemade suzeede levik) · võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Semper) · kirjandusteaduse alused · kirjandusteaduslikud meetodid (Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid 4 · NL aeg filoloogiline suund. · Tüpoloogiline meetod · Tekstikriitika Viimased 2 rajanevad soome koolkonnale: võrdlevad ja sisukesksed 30ndatel etnoloogiline uurimine (Loorits, Tampere)
"Valimise valu" Jaan Lahe Jaan Lahe, religiooniloolane 31.05.1971 Haridustee: 2004 - ... Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant 2001 - 2004 Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant 1999 - 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskond 1991 - 1999 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus: 2006 - ... Eesti Akadeemilise Teoloogia Seltsi liige 2006 - ... Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi liige 2005 - 2006 võrdleva usundiloo õppetooli juhataja kohusetäitja EELK Usuteaduse Instituudis Teaduskraadi info: Jaan Lahe, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Peeter Roosimaa, Randar Tasmuth, Gnoosise ja juutluse kokkupuutepunktid ja nende kajastamine autentsetes Pauluse kirjades, Tartu Ülikool Teaduspreemiad ja -tunnustused 0, Jaan Lahe; 2001 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi preemia teadustöö "Gnoos...
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogi...
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): - Ei tapa ühtegi elusolendit - Ei võta seda, mida mulle antud ei...
Kooli nimi Nimi klass Uku Masing Referaat Juhendaja: SISUKORD Sisukord.......................................................................................................................3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad ...
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik. jumalad- (tuleb eesti keeld...
kolme tüüpi aineid. Ühed on sellised, mille peab lihtsalt läbima, et pääseda õppima huvitavamaid ja vajalikumaid aineid. Teised on sellised, mis on omandatava eriala suhtes väga tähtsad. Neid aineid tuleb hoolega õppida, et olla oma eriala vääriline. Kolmandad on lihtsalt huvitavad ja kasulikud ained. Viimastes käiakse hea meelega, isegi siis, kui need ei ole kohustuslikud, sest need on lihtsalt silmaringi laiendavad. Üheks selliseks aineks minu erialal on näiteks üldine usundilugu. Ma ei välista seda, et mul selles aines omandatavat erialaselt kunagi vaja ei lähe, kuid pigem kuulan seda ainet üldharival eesmärgil, et teinekord oskaksin maailma usundite teemal kaasa rääkida. Praktilisi oskusi saan võrdselt nii kodust kui ka koolist. Elades vanematest eraldi, pean kõikide majapidamistööde ja -küsimustega ise toime tulema. Kuna elan ühiselamus, siis ei ole neid liialt palju, kuid uusi oskusi ja teadmisi tekib. Esimesel ülikooliaastal oli tihti nii, et kui
kokku ühel või teisel viisil. Müütidest on palju erinevaid variatsioone. See on meisterdamise intellektuaalne vorm. Tema struktuuraalse antropoloogia suund: kaksikjaotuses, kus on tähistaja ja tähistatav, võivad märgid müütilises maailmas hakata funktsioneerima vastupidiselt. See mis varem oli tähistaja võib muutuda tähistatavaks. 11.09.2012 Mircea Eliade (1907-1986) Tema eluaastatesse mahub kogu võrdleva usundiloo lugu. Fenomenoloogiline usundilugu. Antropoloogia evolutsioneerub edasi pärast Tylorit. Müütide asend on relatiivne (kultuur)antropoloogias. Pandud suhtesse teiste kultuuriliste toimingutega k.antropoloogias. Kui uuritakse müüti sünkroonis on tegemist strukturalismiga. Eliade (nim. romantikuks) selline õpetaja, kes 20. saj. kõige rohkem... Läheb algusest peale mööda tylorlikust käsitlusest, kus müüdile otsitakse algelist seletust. Müüt on tõde, see on igapeäevasest tavalisest tõest suurem. Sakraalse/profaanse
sotsiaalne kontroll, 46 LAV, 40 sotsialiseerumine, 10 Mehhiko, 59 staatus, 39 Melaneesia, 49 sugukond, 34 Mozambiik, 44 sünkrooniline, 25 Namiibia, 39 süntaks, 25 Nigeeria, 46 turg, 43 Peruu, 40 unilineaarne, 34 Polüneesia, 45, 49 usundilugu, 48 USA, 40, 44 vahetusabielu, 36 Zair, 46 Rahvad apatšid, 35 asteegid, 43, 50 azaud, 46 baskid, 62 beduiinid, 11 bušmanid, 47 eskimod, 35 haušad, 43 hopid, 35, 39, 47 hotendotid, 39 inkad, 44, 49 intuid, 38 komantšid, 31 kpelled, 46 maiad, 32, 43, 59 masaid, 33, 36, 38 melaneeslased, 57 nandid, 36 nomaadid, 33 66
· rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist seotust, suured rahvaluulekogud, range meetod (st välistab sarnaste tekstide juhusliku kokkulangemise), tuleb üles kirjutada kogumise aeg ja koht, tekkisid levikukaardid, laenuteooria. · Võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Johannes Semper) · kirjandusteaduslikud meetodid (August Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid (Herbert Tampere) Peamised uurimisküsimused: · lauliku tähtsus laulu esitamisel · pärimuslik protsess · diskussioonid tänapäeva folkloori üle 7. Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsitluse põhimõtted. Mõiste ,,rahvaluule faasid"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
