koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega. Loodusgeograafia on objektiteadus. Tegeleb loodusnähtusega. Inimgeol oma uurimisvaldkonda pole, on hoopis oma teema ruumikorraldus. INIMGEOGRAAFIA KOOSSEIS JA TÄHTSAMAD TEEMAD Fundamentaalteadus otsib uusi teadmisi Rakendusteadus uurib nende teadmiste praktilise kasutamise võimalusi ja ületada tekkivaid raskuski. Rakendusteadusest areneb välja rakendus. Fundametaalse inimgeo puhul on olulisemas kaks liigendust: · sisu alusel(küsimuste alusel, millega mingi koostisosa tegeleb) ja · abstraktsuse määra alusel(Kui laua küsimusteringi uuritakse ja kui üldiselt kehtivaid tulemusi taotellakse). Sisu alusel: peamised teadusharud. Sisu alusel jaguneb inimgeogr kuueks peamiseks haruks. Kõigepealt nimetaksime loodusgeograafiaga kahasse arendatavat loodusvarade geograafiat.
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms
Peamised teadusharud · loodusvarade geograafia- ära kasutatavad loodusnähused · rahvasiku ja asulastiku geograafia- rahvastiku geograafia paiknemine, rännete geograafia · majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus. Inimeste majandusliku tegevuse paiknemine · poliitgeograafia- poliitilise tegevuse ruumiline korraldus. · Kultuurigeograafia- ruumiline kultuuriteadus · seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime- *nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograafilisest ruumist *uus põhiteema *ruumiline korraldus
PARADIGMA VEAD/PUUDUSED (5) MAADEAVASTUSTE PARADIGMA · Liiga palju kirjeldusi · Kirjeldusi ei osatud enam kaardile kanda · Kaardid muutusid ebaülevaatlikuks · Suurem osa kohtadest sai kiiresti avastatud ning hakati uurima
Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõpp-produktiks ongi tihtipeale kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt. Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste
Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõppsaaduseks ongi tihti kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt. Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond REFERAAT AINES INIMGEOGRAAFIA ALUSED KONTROLL JA VABADUS Mark Goodwin'i põhjal Juhendaja: prof. Rein Ahas Tartu 2011 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kontroll ja vabadus inimgeograafias.
Ühelt poolt püütakse leida üht universaalset miskit, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt püütakse esile tuua ainulaadsust, mis teeb ühe kultuuri teise suhtes unikaalseks. 4) religioon, sotsioloogia jne. Õppimisvõimalused Eestis- mujal maailmas on olemas eraldi õppetoolid ja institutsioonid. Aga kuna Eesti on väike, siis saab õppida TÜ-s geograafia osakonnas. Ja TLÜ, kus loodi 2007 maastiku ja kultuuri keskus. Sissejuhatus kultuurigeograafiasse- inimesed on loomult geograafid: meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta. Aja jooksul muutub arusaam ruumist (väikelaps-vanainimene). Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti. Tihti vajati informatsiooni teiste maade kohta majanduslikel ja vallutuslikel eesmärkidel. Mingi hetk tekkis küsimus: miks on mujal teistmoodi? Paljud maadeuurijad tõid kaasa oma retkedel ka kirjeldusi inimesete ja nende elukorralduse, ühiskonna kohta. Renessanssi aeg- õitseng geograafias
Kuna igal nähtusel linnastunud ühiskonnas on oma ruumiline aspekt, on see olemas ka gentrifikatsioonil ja nii kuulub ka gentrifikatsiooon geograafia ja geograafide huviorbiiti .Gentrifikatsiooniprotsess on tekitanud kestva arutelu ja vaidluse juba 1980.aastate algusest (Ley 1986, Smidth 1987 ) . Põhjus, miks gentrifikatsiooniprotsess on nii palju tähelepanu tõmmanud ja selle üle nii palju lahingut löödud seisneb selles, et gentrifikatsioon on kaasaegse inimgeograafia üks teoreetilisi lahinguvälju, mis tõstab esile vaidlused struktuuri ja vahendi, tootmise ja tarbimise, kapitali ja kultuuri ning pakkumise ja nõudluse vahel. Käesoleva referatiivse uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade gentrifikatsiooni põhisisust ja olemusest. Töö on koostatud kirjandusallikate põhjal, millised on ära toodud viidete all töö lõpus. Kuna tegemist on grupitööga, siis ühiselt töötati välja töö põhikontseptsiooon ja valiti kirjandus
ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geograafia uurib sidemeid riigi ja maapinna vahel, sest need on omavahel orgaaniliselt seotud. Ratzeli riigi, kui organismi tunnused: Riik on kõrgemat järku terviku orgaaniline osa Riik pole mehaaniline moodustis, vaid elav terviklik vorm. Riik on looduse loomusunniline saadus Riiki iseloomustavad loomulikud eluprotsessid
mis on atlantismi strateeglise kontrolli all.3 Euroopa Liidu Geopoliitika. Euroopa liit on Euroopa suurte ja väikeste riikide vabatahtlik ühendus, kus ühenduse aluseks on ühised väärtusede ja huvid. Euroopa Liit ja tema regioonid (Lääne-Euroopa, Kesk-Euroopa (vishegradi riigid)Lõuna- Euroopa, Põhja-Euroopa, Balkanid, Ida- Euroopa (Lääne Rooma), Vahe-Euroopa) EL laienemise seos geopoliitikaa (endiste suurriikide ning nende gepoliitiliste huvide kogum). Põhjala; Kuid ei tohi unustafa, et EL on koondunud endised impeeriumid ja suurriikid, kes nüüd pritavad realiseerida oma ajaloolisi GP hucisid ja eesmärke läbu EL- . Selleks tuleb neid vaadelda eraldi ja hiljem EL ühise
Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumilisi tingimusi, mis on aidanud kaasa üksikute linnade või siis nende rühmade tekkimisele, soodustanud nende
Igal maastikul on oma teket ja arengut iseloomustav struktuur. Kõik mastikud kokku moodustavad maastikusfääri ehk epigeosfääri, mis hõlmab maakoore ülaosa, hüdrosfääri, biosfääri ja atmosfääri alaosa. 3. Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist. Maastikuteadus pärineb 20. saj algu, kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool. Olulisemad nimed: A von Humboldt- saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja, Tema peateos on "Kosmos" (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised, V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused L S Berg- vene geograaf S Passarge- saksa geoloog 4
maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seostes puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (kõlvikud, asulad, teed jms.); peisaaz, mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (see käsitlusviis on geograafias aegunud, kuid nii tõlgendatakse maastikku veel näiteks kunstis ja igapäevases kõnepruugis). 2. Maastikuteaduse teke, olulisemad teadlased ja õpetajad. Eesti teadusliku geograafia sealhulgas ka maastikuteaduse rajaks oli Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. 1919 1923. Rajas ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. Selle raames pandi alus nii Eesti loodusruumide kui ka inimese poolt kujundatud
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid Referaat Koostas: ************ Juhendas: Kiira Mõisja Tartu 2012 Sissejuhatus Antiikaja teadmised maailmast võttis kokku astronoom, geograaf ja kartograaf Klaudios Ptolemaios. Ta tegutses Aleksandrias, mis oli pärast Kreeka linnriikide kadumist Kreeka kultuuri- ja teabekeskus. Tema peateos ,,Almagest" (araablaste antud nimetus) oli kokkuvõte Kreeka teadlaste matemaatika- ja astronoomiatöödest. ,,Almagestis" põhjendas Ptolemaios geotsentrilist universumisüsteemi, mis oli üldtunnustatud, kuni Kopernik tõestast Maa pöörlemise ja tiirlemise ümber päikese.
maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seostes puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (kõlvikud, asulad, teed jms.) peisaaz, mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (see käsitlusviis on geograafias aegunud, kuid nii tõlgendatakse maastikku veel näiteks kunstis ja igapäevases kõnepruugis). Maastik jaotatakse sageli: · loodusmaastik · kultuurmaastik Sageli on loodusteaduslikes töödes vaadeldud: · loodus ja kultuurmaastikku kui vastaseid · ühe ja sama maastiku eri tasandeid või kihte. Loodus ja kultuurmaastik ei välista teineteist. Kultuurmaastiku eristamise kriteerium on muutunud järjest subjektiivsemaks.
le iseloomulik hõivestruktuur. 29, 33 World Trade Organization), mis moodustati uurim is- ja arendustegevus (Research and Deve- GATT-i reorganiseerimisel 1994. a. 34 lopment - R&D) - uute toodete loomissüsteem, äriteenused e. to o tjateenu sed - teenused, mis kuhu on kaasatud teadlased ja insenerid. 19 osutatakse firmadele tootmisotstarbel. 15, 32 vabakaubanduspiirkond - ühendus, kus liikmes ühiskonnageograafia e. inimgeograafia - geograa maade vahel on kaotatud kõik kaubandustõk- fia osa, mis tegeleb ühiskondlike nähtuste ruu ked (kvoodid, imporditollid, eksporditoetused). milise korralduse uurimisega. 7 Samas säilitatakse individuaalne kaubanduspo ühisturg - riikide ühendus, kus tolliliidule lisan liitika väljaspool liitu olevate riikidega. 36 dub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine vastulinnastum ine e
Clüver (1580-1620). Suurte maadeavastuste üldistusena kujunes üldine geograafia üldmaateadus. 18. saj. arenes geograafia tihedas seoses statistikaga ja täiendas oluliselt kirjeldavat riigiteadust. Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokum
Inimese juuresoleku printsiip ( See printsiip nendib, et inimmõju on tänapäeval looduses paratamatult igal pool olemas) 8. Miks peetakse LK Biol •multidistiplinaarseks teaduseks? •sünteetiliseks teaduseks? •Kriisiteaduseks? •„Ebatäpseks“ teaduseks? Multidistsiplinaarne, kuna tihe seos teiste bioloogiliste teadusvaldkondadega. Ulatub väljapoole bioloogiat : ökonoomika, psühholoogia, sotsio-ökoloogia, kultuuri ajalugu, ajalugu, inimgeograafia jne) Sünteetiline, kuna on süntees paljudest alusteadustest ( nt. ökoloogia ja ökonoomika, õigusteadus, geneetika, sotsioloogia jne.), mille printsiipe ja uudseid lähenemisviise rakendatakse ressursside kaitse ja kasutamise praktikas (nt. põllumajandus, kalandus, metsandus jne ) Praktilised kogemused mõjutavad omakorda alusteadusi. Kriisieriala, kuna LKB, peab koguaeg lahendama keerulisi ülesandeid ühe või teise haruldaseks
Biheivorisitid väidavad, et inimeste otsustamisprotsessid ja tegevus on seotud lähiümbrusega. Biheivorismist mõjutatud linnageograafid kritiseerisid majanduse aspektide ületähtsustamist inimeste käitumise seletamisel. Olulisemaks peeti sotsiaalseid ja kultuurilisi tegureid. Tähtsaks uurimisvaldkonnaks biheivoristlikus linnageograafias on kujutlusgeograafia ja mentaalsed kaardid. Tuntumad selle valdkonna esindajad on angloameerika geograafid Peter Gould, John R. Gold, Teignald Golledge....jne. Ameerika arhitekt Kevin Lynchi meelest tahavad inimesed elada keskkonnas, mida on võimalik lugeda, millest on võimalik lihtsalt, visuaalselt aru saada ja kus on võimalik orienteeruda teatud objektide abil. Samuti on oluline, et linna visuaalsuse objektid mõjutavad emotsionaalselt inimesi. Selles mõttes on linnaplaneerimine oluline vahend meeldiva linnakeskkonna loomisel.
Läbipaistvus, usaldus Odavus Konstruktivism Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon Kontekst Identiteet Normid Keel Kopenhaageni koolkond Copenhagen Peace Research Institute Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde People, States and Fear (1983, 1991) Security: A New Framework for Analysis (1998) Regions and Powers: The Structure of International Security (2003) Sektorid Regioonid Julgeolekustamine Sektorid Sektorid Sõjaline -> sageli pannakse sõjalis-poliitiline kokku Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne -> vaesus Keskkonna Regioonid Regionaalsed julgeolekukompleksid -> julgeolek toimub regioonide alas Protsessid ja dünaamika seotud Geograafiline ala Julgeolekustamine Ohu diskursiivne konstrueerimine -> keegi ütleb, mis on oht
Ühiskonnageograafia e. inimgeograafia. Loodusvarasid muudetakse endale : 1. tarvilikeks aineteks või mitteainelisteks hüvedeks ( toit, rõivad, eluase ) - tarbeesemed 2. Materjalid,energia, tööriistad, oskused vajalikud tootmise jätkamiseks Üksikisik(talu) enda tarbeks, ülejääk müügiks. Ettevõte ( kellel rohkem kapitali) seotab tootmisvahendid, palkab töölised,valmistab rohkem kaupu, müüb neid. Üksikisikute ja ettevõtete majanduslikku käitumist uurib MIKROÖKONOOMIKA. - Inimesed, ettevõtted tihedas suhtlusvõrgustikus. Et seal kujuneksid majandamiseks võimalikult soodsad tingimused, vaja organisatsiooni RIIKI ( valitsust ) Majandusharu, mis analüüsib mahjandussuhteid riigi tasasndil MAKROÖKONOOMIKA Majanduse toimimist ruumis,ruumi iseärasuste ja kaugute mõju uurib majandusgeograafia. 1. Uurivad koha / religiooni loodust, rahvastiku omadusi 2. Asutuse ja infrastruktuuri paiknemist 3. Ettevõtete omavahelisi suhteid 4. Tootmise korraldust
· Geograafia Maa ja ilm 9. klassile. A. Kont T. Rummo. Tln.: Raamatutrükikoda 1999. Avita- 242 lk (7) · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 4 (ENE 4) Tln.: Valgus, 1989.-704 lk. (23) · Eesti Entsüklopeedia nr 5 (EE 5) Tln.: Valgus, 1990.-704 lk. (34) · Geograafia Maa ja ilm 8. klassile. T. Rummo. 30 Tln.: Jna sta Publishers & Printers Ltd. 1998. Avita- 156 lk (17) · Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile III osa. J. Jauhiainen A. Kont Tln.: Raamatutrükikoda 2003. Avita- 242 lk (18) · Eesti Entsüklopeedia nr 10 (EE 10) Tln.: Raamatutrükikoda Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998- 704 lk (29) · Eesti Entsüklopeedia nr 6 Tln.: Valgus, 1992- 704 lk (31) · Eesti Entsüklopeedia nr 9 (EE 9) Tln.: Raamatutrükikoda Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996- 704 lk (12) · Maateadus 7. klassile Maailm ja inimene I osa J. Jõgi, T. Kokovkin, A. Kull, M. Milder, E. Sillam. Tln
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud sinna kunagi tagasi, ja jõudis
KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia ......................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................4 1.2 Kliima....................................................................................................................................5 1.3 Majandus..........................................
Andmetöötlus viisid Igasugune uurimis töö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada kõigile üheselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab arvestama aja ja ruumi mõõtmega kasutatakse siin mitmeid spetsiifilisi andme töötlusi viise. Ruumi andete töötlemiseks kasutatakse gartograafilisi meetodeid: uuritavaid objekte või nähtusi analüüsitakse vastavate kaartidega. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid e. Arvutikaarte. Arvutikaartidele saab palju rohkem infot mahutada. Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtusi, sest andmete oudeval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvuti kaardile saame aga panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jagada need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvuti kaartidel on võimalik
Kaardil on ära märgitud riikide, kubermangude ja provintside piirid, asustatud punktid, tähtsamad teed, rahvaste elupaigad ja Suur Hiina müür. Kaarti kaunistavad erinevad joonistused, millel kujutatakse Vene riigi sümboolikat, stseene igapäevaelust ja antiikmütoloogiast. Kuna Kirillovi kaart avaldati esmakordselt 1730. aastatel, siis oli sellel ka pühendus valitsevale keisrinnale Anna Ivanovnale (võimul 1730 1740). 1 I. K. Kirillov vene riigitegelane, geograaf ja kartograaf. 1707. või 1708. aastal lõpetas Moskva navigatsioonikooli. 1720. aastal juhatas teaduslikke töid, mille eesmärgiks oli Vene impeeriumi maakaartide koostamine. 1727. aastal koostas Kirillov esimese Venemaa süstemaatilise majanduslik-geograafilise kirjelduse, mis ilmus pealkirja all "Vene riigi õitsev olukord". 13 Just selle kaardi kohaselt on algmeridiaaniks loetud meridiaani, mis läbis tookordse Vene
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
tulemuse. Sageli jääb õpilastel puudu oskusest oma teadmisi rakendada ja vastuseid selgelt sõnastada, mitte niivõrd faktiteadmistest. Väga kõrged tulemused eeldavad õpilase tubli töö SA Innove kõrval ka tema professionaalset õpetamist/juhendamist. Eesti gümnaasiumides geograafiat õpetavatest õpetajatest omab geograafi kvalifikatsiooni vähem kui 40%. See võib olla oluline takistus kõige kõrgemate tulemusteni jõudmiseks. Suur on erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide eksamitulemuste vahel. Kuni 2007. aastani oli erinevus enam-vähem stabiilselt 10 punkti eesti õppekeelega koolide kasuks, alates 2008. aastast on vahe kärisenud veelgi suuremaks. Eriti silmatorkav on see, et vene õppekeelega koolides on äärmiselt vähe neid õpilasi, kes suudavad saada kõige kõrgemaid tulemusi
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regio
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
