Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine- ja hiline täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga: 40-60 aastaselt. Langemine ehk allakäik. Ebameeldivuste vähendamine. Hiline täiskasvanuiga: 60 aastane ja vanem. Haigused. Täname Kuulamast!
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA (eluaastad 0-1) Selles eas õpitakse ennast kõhuli keerama, roomama, istuma ja seisma. Hakatakse tasapisi mõistma inimkõnet ja astutakse esimesed sammud. Oluline on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad. Sel moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima. ...
ELUKULG Jelizaveta Kalinina Õ14-2 Elukaar on inimeste elukäik sünnist surmani. Väikelapseiga Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine TÄISKASVANUIGA Tööelu Karjäär Perekond Keskea kriis Sõltumatus Istuv eluviis
protsesside tulemust. Inimese areng eostumisest kuni vanuri eani. 1. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastumise hetkest. 2. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni. 3. Looteperiood üheksandast nädalast kuni sünnini. 4. Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. 5. Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. 6. Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. 7. Murdeiga 11. kuni 16. eluaastani. 8. Varane täiskasvanuiga 20 kuni 40 aastaselt. 9. Keskmine täiskasvanuiga 40 kuni 60 aastaselt. 10. Hiline täiskasvanuiga 60 aastane ja vanem. Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6
SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid ehk käivitusreaktsioonid (1,5- 4.elukuud) – „paneb kokku“ erinevaid liigutusi 3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum,
rasedusnädalast kuni sünnini).Lootel on võimalik sugu eristada. Lisaks on lootel olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda Kaks esimest on kõige tähtsamad kuna siis on lapsele arenenud kõik organid ja kehaosad. 7.MIDA OSKAVAD VASTSUNDINUD BEEBID? Vastsündinud beebib oskavad ujuda. 8.NIMETA INIMESE VANUSELISI ARENGUETAPPE Väikelapseiga Koolieelikuiga Kooliiga Puberteet e. murdeiga Varane täiskasvanuiga Keskmine täiskasvanuiga Hiline täiskasvanuiga 9.MISSUGUSED ON PIAGET JA VÖGOTSKI TEOORIATE PEAMISED ERINEVUSED? Intelligentsus on J. Piaget' käsitluses baasfunktsioon, mis aitab indiviidil keskkonnaga kohaneda. Areng toimub nii bioloogilise küpsemise kui ka kogemuse alusel. L. Võgotski peamine erinevus J. Piaget'st seisnebki kultuuri osatähtsuse erilises rõhutamises; ta näeb tihedamat seost keele omandamise ja mõtlemise arengu vahel ning tõstab palju suuremal määral esile
kordinatsioon. · Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks. · Puberteet ehk murdeiga 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. · Varane täiskasvanuiga 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase. · Keskmine täiskasvanuiga 40-60 aastaselt. Füüsilise tegevuse tase hakkab langema ja toimuvad organismisisesed muutused, nt menopaus ja nägemisteravuse langus. · Hiline täiskasvanuiga 60 kuni surmani. Sagenevad kroonilised haigused. Vananemisprotsessid. Nävrisüsteemi areng · Sündides on inimesel olemas peaaegu kõik närvirakud.
kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid. Puberteet 11. kuni 16. a väga kiired bio muutused ja saavutatakse suguküpsus, kasvatakse jälle kiiremini (T 1012) ja (P 12-14). Varane täiskasvanuiga 20-40 füüsiliste võimete kõrgtase. Keskmine ... iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. Hiline ... iga alates 60 kroonilised haigused, vananemisprotsessid. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastamise hetkest. U 36 tunni pärast hakkab sügoot jagunema, nädalaga on juba 100 rakuline kogum, selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast 8nda nädala lõpuni
3) Tunnetuse, sotsiaalse arengu uurimisega Arengupsühholoogial on kaks eesmärki: 1) kirjeldada inimeste käitumist läbi nende arengu; 2) selgitada põhjusi ja protsesse, mis produtseerivad muutusi käitumises ühest ajahetkest teise. Inimese areng jaguneb Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Sotsiaalne areng- väliste, kultuuriliste, sotsiaalsete mõjude poolt määratlev areng. Täiskasvanuiga 20/25 60/65 aastat Täiskasvanuiga ei ole vanus vaid seisund, milles inimesel on teatud teadmine iseendast - John Fowles. Täiskasvanueaga seondub mõiste küpsus. Seega: Täiskasvanu vastutab oma tunnete, tegude ja mõtete eest. Ta suudab võtta vastutuse ka teiste inimeste, nende heaolu eest. Ta tunneb ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, suudabpüstitada endale ja arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi
Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi)
Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek · Murdeiga · Kooli lõpetamine · Tööleminek
tempos. Alates 10.-12.a kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Poistel hakkab kasv kiirenema 12.-14.a. Tüdrukute areng sel perioodil 2.a. kiirem. Sel perioodil toimuvad väga kiired bioloogilised muutused. Arenevad teisesed sugutunnused (nt rinnad tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus (tütarlastel esimene menstruatsioon ja poistel esimene seemnepurse). Noorukiiga - kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga - 20-40aastaselt on inimesed oma füüsiliste võimete kõrgtasemel. Keskmine täiskasvanuiga - 40-60aastaselt hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismilised muutused (nt menopaus naistel, nägemisteravuse langus). Need võivad põhjustada muutusi ka inimese minapildis. Vananemise kiirus on isikuti erinev, sõltudes paljudest teguritest: geneetilisest soodumusest, keskkonnamõjudest (UV toime nahale). Ebameeldivusi saab vähendada, kui noorusest
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. Kehatemperatuuri kontrollimine Mõiste Eesmärk KT tõusmise mehhanism KT mõõtmise instrumendid KÄITUMUSLIK KONTROLL PSÜHHOLOOGILINE KONTROLL Soojusregulatsioonikeskus Soojuseteke Soojuskadu ELUKAAR: seos KTK Väikelapseiga Lapseiga Täiskasvanuiga Vanadus
............................................................................. 5 Väikelapseiga ..................................................................................................................... 5 Lapseiga ............................................................................................................................. 6 Noorukiiga .......................................................................................................................... 6 Täiskasvanuiga .................................................................................................................. 6 Vanadus ............................................................................................................................. 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid: ...................................................................... 7 Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus ................................................................... 7
kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 8. Puberteet ehk murdeiga - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20. eluaastal. 9. Varane täiskasvanuiga - 20-40 aastaselt, on inimesed on füüsiliste võimete kõrgtasemel. 10. Keskmine täiskasvanuiga - 40-60 aastaselt, hakkab füüsilise tegevuse tase langema ning tekivad organismisisesed muutused(menopaus, nägemisteravuse langus). 11. Hiline täiskasvanuiga - 60-aastaselt ja vanemalt, sagenevad inimestel kroonilised haigused(südamehaigused, kõrgvererõhutõbi), esinevad suuremal või vähemal määral kõikides kehaorganites. 5
........................................................................................... 5 Väikelapseiga..................................................................................................................5 Lapseiga......................................................................................................................... 5 Noorukiiga....................................................................................................................... 6 Täiskasvanuiga...............................................................................................................6 Vanadus.......................................................................................................................... 6 Suremise elamistoimingut mõjutavad tegurid:....................................................................6 Sõltuvus/sõltumatus suremise elamistoimingus..................................................................7
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastu...
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhju...
puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Terviklik teedi hajumine ja isiksus kuuluvus minapilt gruppidesse Varane Lähedus/ Sügavad ja Sõbrad ja Võime kogeda täiskasvanuiga isolatsioon kestvad suhted austajad, armastusst end konkurents ja siduda ja jagada. koostöö Täiskasvanu iga Generatiivsus/ Produktiivne ja Jagatud töö ja Võima kogeda stagnatsioon loominguline ühine armastust end
tehtud tööde eest või lapsest ei peeta lugu, tekitades alaväärsustunde 5) Identsus või rolliähmasus (varane noorukiiga): Enda leidmine, terviklik ego-identiteet 6) Intiimsus või isolatsioon (hiline noorukiiga): Eeldus, et noor inimene loob lähedase sideme teise inimesega, võib areneda üksindus või isoleeritustunne 7) Generatiivsus või stagnatsioon (täiskasvanuiga): Järgmise põlvkonna soetamine või endassesulgumine, stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide (hiline täiskasvanuiga): Elule tagasi vaatamine, rahulolu iseendaga või rahulolematus, meeleheide. 19. Teadvuse seisundid: ärkvelolek, uni, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastid, depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid 20. Stimulandid stimuleerivad KNS, parandades tähelepanuvõimet, kuid aeglustades reaktsioone
Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12. eluaastast kiireneb tüdrukute kasv, poiste kasv hakkab kiirenema 12.- 14. eluaasta paiku. Sel ajal kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõppeb 16.-20. eluaasta paiku. 4. Täiskasvanuiga jaguneb kolmeks perioodiks: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. Varases täiskasvanueas, mis on 20-40 aastaselt, on inimesed füüsiliste võimete tipul. Keskmises täiskasvanueas (40-60 aastaselt) hakkab füüsilise tegevuse tase langema, tekivad organismisisesed muutused. Hilises täiskasvanueas (60+ ) sagenevad kroonilised haigused, vananemisprotsess on täiel kiirusel. 5. Jean Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt jagunedes nelja
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõik...
Ühe seebimulli elukäik Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Katsekäigus puhusime kõrrega seebiveest mulli laua peale. Ning seejärel hakkasime mulli vaatlema. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Mis tähendab, et seebimulli pind ei ole ühe paksu...
Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Mari-Liis Männik Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Külastatud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html 2. Beck, U
7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüdioos, trihhomonoos, herpes kondoom/spiraal/tabletid 11.imikuiga (vastsündinu), lapseiga (koolieelik), murdeiga, noorukiga, täiskasvanuiga (küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga ja raugaiga) 12. kliiniline surm seisund. kus inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad hingamine ja südame töö, nahk on sinikahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud; bioloogiline surm kliinilise seisundi järgne seisund, kui 5-6 minuti järel pole suudetud elustada. hävivad ajurakud, keha jahtub, veri paikneb ümber madalam asuvatesse kehaosadesse ja lihased kangestuvad. 13
Kriitiline periood- teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil Optimaalne periood- periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini. Nt 3-a eneseteenindamisoskuste arenemine(söömine). Arenguperioodid · Sünnieelne periood · Vastsündinu(1 kuu), imik(0-1a) · Varane lapseiga e eelkooliiga(2-7a) · Keskmine lapseiga e noorem kooliiga(7-12a) · Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a) · Varane täiskasvanuiga(18-30ndad) · Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada · Hilinetäiskasvanuiga(60-...) Arengukriis-periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad- toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. Lasteaeda minek, kooliminek, murdeiga, kooli lõpetamine, tööleminek, abiellumine, lapse sünd, lahutus. 20.sajandi arengu-uurijad Jean Paiget (1896-1980)- mõtlemise arengu seaos bioloogiliste protsessidega.
lihtsamalt kui teistel ning mõnel kauem. Õnnistatud on need vanemad, kelle lastel see aeg rahulikumalt möödub. Ilmselt on nad suutnud oma last kasvatada sedasi, et neid usaldatakse ja nende vastu on säilinud austus ja armastus. 5 Selle keerulise ja tormilise etapi möödumisega saabub taaskord rahu. Nooruk leiab ennast ja hakkab taipama, et elus ei ole kõik must valge ja alati ei saa seda mida tahad. Saabub täiskasvanuiga, mis jaguneb samuti mitmeks etapiks. Esmalt varane äiskasvanuiga või siis noorukiiga. Füüsilised muutused on toimunud ning vaimne pagaski on suurenenud.Sihid ja eesmärgid pannakse paika ning hakatakse nende poole pürgima. Tekivad sügavamad tunded ja huvi vastassugupoole vastu.Nooruk hakkab tuleviku peale mõtlema, millist kodu ja kui palju lapsi ta tahaks, milline ta töö on ja kes ta elukaaslaseks saab. Huvid ja hoid hakkavad
Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga Haydni vanemad soovisid, et pojast saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust tema vanemad ei toetanud, seega teenis elatist klaveri õpetajana ning viiuldajana orkestrites ja ansamblites. Tol perioodil kirjutas ta klaveripalasid ning kergemat orkestri muusikat. Aastal 1759 sai Haydn'st krahv Morini õukonna kapellijuht. Sel ajal valmis ka tema esimene sümfoonia. Aastal 1761 sai Haydn'st vürst Paul II Anton Esterhazy õukonna kapellmeister.
puudel või madalamatel taimedel. Paljud liigid eelistavad niiskeid elupaiku. Enamiku oma kuni kolmeaastasest elust veedavad jaanimardikad röövtoidulise vastsena. Lühike, vaid paarinädalane täiskasvanuiga sunnib paljusid suguküpseid isendeid sootuks paastuma. Kui söögipoolist ikkagi pruugitakse, on eelistatumad road õietolm ja nektar. Emased jaanimardikad munevad pinnasesse ning surevad pärast seda paari päeva jooksul. Üks emane muneb poolsada muna. Vastsed kooruvad umbes nelja nädala pärast. Suve veedavad vastsed põhiliselt süües ja kosudes. Sügisel kaevuvad jaanimardikavastsed pinnasesse, et seal talv üle elada. Pikkus: isased ~ 1cm, emased ~1,5 kuni 2cm, vastne kuni 2,5 cm
Tuleviku üle mõtlema hakkamine, isikliku kontrolli suurendamine elu üle, teadmiste tekkimine. Fantaasia etapp (4 kuni 10 aastat) Huvi etapp (11 kuni12 aastat) Võime etapp(13 kuni 14 aastat) Uurimine ehk noorukiiga Sellesse etappi kuuluvad 14 - 24 aastased. Erinevate tegevuste proovimine ja elukutsevalik. Eeel etapp (14 - 17 aastat) Ülemineku etapp (18 - 21 aastat) Katse etapp (22 - 24 aastat) Ameti omaksvõtmine ehk varane täiskasvanuiga Sellesse etappi kuuluvad 25 44 aastased. Pädevuse saavutamine valitud valdkonnas. Sisaldavad mina-kontseptsiooni rakendamist ametirolli. Katse etapp (25 kuni 30 aastat) Stabiliseerimise etapp (30 kuni 44 aastat) Ameti säilitamine ehk keskiga Sellesse etappi kuuluvad 45 65 aastased. Selles etapis säilitatakse kõik võimed ja oskused mis on eelnevate eluaastate jooksul õpitud. Kolm arenguülesannet: säilitamine, ajaga kaasaskäimine ja uuendamine.
Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga..............................................................................6 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga...........................................................................................6 2.7. Noorukiiga..............................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.......................................................................................................8 2.9. Hiline küpsusiga.....................................................................................................8 2.10. Elatanuiga.............................................................................................................9 2.11. Vanuriiga...............................................................................................................9
· Nimetatud kahel viisil toimub uue kõhre moodustumine kõhresiseselt (interstitsiaalne kasv) ja kõhre välispinnal (apositsionaalne kasv) Kõhrkoe kaks kasvuviisi Peri- konder Kondro- 1 blast Kondro- tsüüt 2 Maatriks 1 = apositsionaalse kasvu vöönd 2 = interstitsiaalse kasvu vöönd Kõhrkoe regeneratsioon · Perikondri kondrogeenne aktiivsus piirdub organismi kasvuperioodiga enne täiskasvanuiga · Täiskasvanul toimub regeneratsioon perikondri ja ümbritseva sidekoe arvel, millest vohanud noor sidekude (granulatsioonkude) täidab kõhre defekti · Noore sidekoe rakud võivad muutuda kõhre põhiainet produtseerivateks kondroblastideks- kondrotsüütideks, kuid defekti täitva sidekoe muutumine kõhrkoeks toimub erineval määral ja väga aeglaselt
· · · · · · · ELUKAARE SEOS MAGAMISE ELAMISTOIMINGUGA Sellele ülesandele vastamisel kasutage tabelit Aastad Etapi nimetus Kommentaar 0-1 imikuiga 1-3 väikelapseiga 3-7 lapseiga 7-11 algkooliiga 11-16 põhikooliiga 16-19 keskkooliiga 19-25 Iseseisvaelu algus 25-45 täiskasvanuiga 45-65 Hiline küpsusiga 65-75 elatanuiga 75+ - ... vanuriiga SÕNASTIK 5 Täiendage sõnastikku omalt poolt teemakohaste sõnadega! · Ängistus, e, t, si , · Talletamine, se, st, si · Ärkvelolek, u, ut, uid · Pentsik, u, ut, uid , , , , , · Põgus, a, at, aid , , · Äratama, da, n , , , , , · Küllaldane, se, st, si,
Pereplaneerimine: 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4) Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks
Vabadus. Vastutus. Vabadusvastutus. Peaaegu kõik noored ootavad igatsevalt aega, mil saabub nende suur päev, kaheksateistkümnes sünnipäev koos täisealiseks saamisega. See on nende jaoks üleminek iseseisvasse ellu, mis annab neile vabaduse teha, mida nad soovivad, kuid kas me üldse oleme valmis vastutuseks, mis vabadus endaga kaasa toob ning kas siis enne täiskasvanuiga meil vabadust ei olegi? Täiskasvanuks saades saame õiguse käia valimas, kuid palju on neid noori, kes seda ootavad? Kindlasti on ka neid, kes ootavad, et nad saaksid parandada Eesti käekäiku ja võtta osa poliitikast. Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad, et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse. See vanus annab õiguse käia baarides, klubides, osta
6. Loodet kahjustavad tegurid. Ema haigused. Punetised. Füüsikalised mõjutused: löögid, põrutused, pidev rappumine, kitsad riided, tugevatoimelised kiirgused. 7. Last ootava naise toit peab sisaldama piisavalt kõiki põhitoitaineid, et hoida last tervena. 8. Rasedusest hoidumine. Naistel rasestumisvastased- ehk hormoontabletid, spiraal. Meestel kondoom 9. Eluea etapid. Vastsündinuiga, imikuiga, lapseiga, murdeiga ehk puberteediiga, noorukiiga, täiskasvanuiga(küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga, raugaiga), surm (kliiniline, bioloogiline). 10. Püstiasendi positiivsed küljed. Selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokkukasvanud, et keha raskust toestada. Meie käed on vabad ja me saame nendega sooritada erinevaid liigutusi ja kaasas kanda esemeid. Negatiivsed. Liikumiskiirus on kahanenud. Tagajäsemetele langeb suurem koormus.Kokkukasvanud ristluulülid muudavad sünnituse raskemaks. 11
kasutamise oskustest. Lapsepõlv ja noorukiiga Beebi esimeseks mittesõnalise suhtlemise kogemuseks on ämmaemanda ja ema käte puudutus, kõik sünnituse juures viibinud kuulevad ka lapse esimest sõnalise suhtlemise ilmingut, tema kisa. Täiskasvanu suhtlemisraskused võivad olla tingitud puudulikust suhtlemisest lapseeas. Puberteediealised võivad teatud sõnadele omistada tähendusi, mida teab ainult nende oma grupp ja mida täiskasvanud ei mõista. Täiskasvanuiga ja vanadus On välja arvatatud, et täiskasvanute sõnavara koosneb tavaliselt 3000-5000 sõnast, kuigi lugemissõnavara võib olla suurem. Vanaduses halvenemad kuulmine ja nägemine ning see võib vähendada suhtlemise tõhusust juga aistingute moonutatuse tõttu. Artriit sõrmiliigestes võib muuta kirjutamise raskuks, põdurus võib mõjutada keha asendit ja žeste.
Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) · Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja "meid", sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab
Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid. Edukas toimetulek sellega annab noorele tugeva enesetaju; ebaõnnestumine tekitab meeltesegaduse, mis võib avalduda apaatia v mässumeelsusena. – seotud kaaslaste rühmadega; liidri mudelitega; (olla mina ise (või mitte olla); jagada omaette olemist) Noorusiga. Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane täiskasvanuiga) Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ja “meid”, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Need, kes suudavad allutada oma egoistlikke huve ja arendada vastastikku võrdväärset ühistegevust, tunnevad end isoleerituna. –seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab
Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria: 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)- oraalne periood (sünd-1a)-Imemine; anaalne periood (1-3a)- Potilkäimise õppimine; falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm (Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a), 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a), 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a), 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a), 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a), 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) 24
kahtlused, ebakindlus (on loomulikselles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel.Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid–see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivadarmumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei
vaimset tööd. Õppimine toimub läbi mängu, kujuneb välja püsivad sõbrad. 5) Identiteet vs rolliähmasus 12-18a – Murdeea periood, toimuvad füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan. Toimub pidev emotsioonide kõikumine, ebakindlus. Tekivad armumised ja seksuaalsuhted. 6) Intiimsus vs isolatsioon noorus 18 -… - lähedaste suhete loomine ja hoidmine, armastus 7) Loovus vs stagnatsioon täiskasvanuiga - Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus 8) Integraalsus vs meeleheide - Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Inimese käitumise juhivad alateadlikult soovid ja mälestused, sisemine tung
1. Iseloomusta inimese elujärke. Imikuiga:1 eluaasta, Suudab seista, astuda mõned sammud, üteb lihtsad sõnad Lapseiga: Kuni T: 12-13, P: 13-15, kehaline vaimne areng, õpib liikuma, kõnelema, areneb fantaasia, õpib lugema, kirjutma Puberteedi e. Murdeiga: Lõpeb 17-18, Hormoonid arenevad, ärritavad kergesti, tekib huvi vastusoo poole (esimene armastus) Noorukiga: Kuni 21-22 a, kehaline areng, kehaliselt arenenud Täiskasvanuiga: Varaneküpsus: kuni 36, arenevad võimed max, luuakse perekond Hiline küpsus: 60a,Vaimsed j kehalised võimed aeglaselt taandarenema Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded.
DREXLERI/SIBBETI MEESKONNA SOORITUSE MUDEL TUCKMANI RÜHMA ARENGUETAPPIDE MUDEL 1. staadium. Moodustamine 2. staadium. Tormlemine 3. staadium. Normimine 4. staadium. Sooritamine 5. staadium. Laialiminek WHEELANI RÜHMA ARENGU INTEGREERITUD MUDEL Lapsepõlv-sõltuvad liidri korraldustest ja toetusest, kardetakse kõrvale jääda Noorukiiga-liidri roll kahtluse all, tekivad väiksemad rühmitused sarnaste väärtustega Täiskasvanuiga-liidrid ja rollid paika pandud, koostöö algus Küpsus-meeskond mõistab selgemalt rolle ja eesmärke,töö tulemused paranevad KOKKUVÕTTEKS Meeskonna tulemuslikuks toimimiseks on vaja juhti, kes reguleerib ja jälgib protsessi, aidates püsida õigel teel Meeskonna toimimiseks on vaja kindlat toimismissüsteemi, mille järgi töödatakse Meeskonda tuleb panna tööle vastavalt võimetele ning arengule Meeskonnatöö valmides ei tohi unustada
ja ükskõikseni Õe-venna suhte etapid- teismeiga Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoops tema kaitsmine) Konfliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi), territoriaalsuse teemadel Õe-venna suhte etapid- noorukiiga Võib olla õe-venna suhetes madalseis Eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad), suhete vältimine või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus. Õe-venna suhte etapid- hilisem täiskasvanuiga Puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus Taasleidmine. Lähimad elusolevad sugulased Varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda Õed-vennad kui hooldajad (kohe lähimate pereliikmete järel) Suhte arenguline perspektiiv Uue lapse sünd(häiritus, ebakindlus) Koos kavamine Teismeline Noorukiiga Perekonnaelu ökoloogia ja eetika Hilisem täiskasvanuiga Õe-venna suhte kasutegurid
Igaüks, kes õpib toime tulema kriisiga konkreetsel astmel omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, mis on vajalikud järgmisel astmel, puhkeva kriisi ületamiseks. 1)usaldus <-> usaldamatus e. umbust, 1a 2)iseseisvumine <-> kahtlemine ja häbi, 2-3a 3) algatusvõime <-> süüdioleks, 3-6a 4)püüdlikus <-> alaväärsus, 7-11a 5)identiteet <-> rollihägusus, 11-murdeiga 6) intiimsus <-> isolatsioon, 18-25 7) loovus <-> paigalseis, täiskasvanuiga 8) rahulolu <-> meeleheide(kibedustunne), vanadus. Vajaduste hierarhia, A. Maslow. 2 peamist põhimõtet: 1)Inimese vajadused võib paigutada tähtsuse järgi hierarhiasse, kus alumised vajadused arenevad kõrgemataseme vajadusteks. 2) Rahuldatud vajadus ei ole enam käitumise motivaatoriks. Küps isiksus, C.Rogers. 1.Sügav eneseaustus (ennast austada saab ainult enesekindel inimene-adekvaatne enesehinnang). Enesekindla inimese tunnused: -teab oma tugevaid külgi
eluaastani Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused Hüppeliselt kiire kasvamine Suureneb eneseteadvus, iseseisvustung Noorukiiga Poistel alates 17.-18. ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22. eluaastani Kasv aeglustub ja lakkab Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Käitumine muutub tasakaalukamaks, tundmused püsivamaks Täiskasvanuiga 21.-22. eluaastast kuni 60. eluaastani Vaimsed võimed arenevad maksimumini Organism on lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel munarakud enam ei küpse ja lõpeb menstruatsioon 10. Mis on…? Kineetiline surm—Inimene kaotab teadvuse, seiskub südame töö ja hingamine Bioloogiline surm—aju surm, mis järgneb kineetlisele surmale 11
Mida te koos tegite? Kellega Sa veetsid kõige rohkem aega koos? Kas Sinu igapäevases sõprusringkonnas olid ainult ühest või mõlemast soost inimesed? Kui vanalt Sa hakkasid kohtingutel käima? Mida te tegite kohtingutel? Kirjelda enda esimest kohtingut. Mis olid Sinu eakaaslaste normid kohtingute ja suhetega vastassoost inimeste suhtes? Mis olid Sinu hobid/huvid? Mis raamatuid Sa lugesid? Mis muusikat kuulasid? Mis sporti tegid? III. Täiskasvanuiga A. Edasine haridus Kirjelda enda hariduskäiku peale keskkooli. B. Töö ja karjäär Mis tööle Sa läksid peale keskkooli/kõrgkooli lõpetamist? Mis töökohad on Sul olnud peale neid? C. Abielu Millal ja kus Sa oma abikaasaga kohtusid? Mis tõmbas tema poole? Millal ja kuidas the otsustasite kokku kolida ja/või abielluda? Mis oli algselt kõige raskem Sinu jaoks abielus olemise osas? Mis oli kõige meeldivam?
Känkimine (tükkideks sidumine) mahu näitaja, staatiline sidumine, dünaamiline sidumine (keerulisem) Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada. Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv) 5. Arengupsühholoogia Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga 40-50ndad keskmine täiskasvanuiga 60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga sotsialisatsioon kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad. Samas on neil ligipääs infole mis 60 aastat tagasi lastel ei olnud.
annaabi.ee 
