Tuleviku kool Minu arvates on tuleviku kool seline, et sa ei peagi kooli minema, kuna sa vaatad kodus arvutist või televiisorist, mida õpetaja räägib ja õpetab ning selle põhjal teed sa konspekti. Kodutöö saadab õpetaja sulle meilile. Kõik õppimine toimub arvutis. Õpikuid, vihikuid ega töövihikuid ei ole. Ning õpetaja näeb kõiki 30 õpilast oma arvutist, mida kõik teevad läbi veebikaamera. Tunnid on samad nagu praegugi kuid osad on ka uued, näiteks lendama õppimine erinevate lendamisvahenditega ning iga tund kestab 45 minutit. Kehalist kasvatust tehakse vabal ajal ning siis räägitakse õpetajale mida sa tegid 45 minuti jooksul ja kui sa midagi ei teinud ja valetasid õpetajale igasugust jama, siis on näha et sa muutud aina paksemaks. Need, kes on õpiraskustega, saadetakse haiglasse ajuoperatsioonile, mis annab tarkust juurde. Kui see operatsioon ebaõnnestub, siis saadetakse need õpilased ...
Tuleviku kool Tuleviku kool on lastele tehtud väga mugavaks ja kergeks. Õpetajatel ja õpilastel on tahvelarvutid, mida saab kasutada õpikute, töövihikute ja vihikute asemel. Sellega muutub õpilaste koolikott juba väga kergeks, kuna ei pea enam raskeid raamatuid ja vihikuid kaasas kandma. Koolis ei peaks käima esmaspäevast reedeni, vaid toimuks paaril päeval koduõpe, kus õpetaja hologramm õpetab ja kontrollib, et asjad saaksid õigesti tehtud. Klassis ei ole palju õpilasi, kuna õpetaja peab jõudma kõigiga tegeleda, kui nad kooli tulevad. Vahetunnid kestavad pool tundi ja kindlasti ei ole need niisama olemiseks, vaid põnevalt sisustatud. Tulevikukoolis toimuvad ka ekskursioonid ja mitte tavaliste bussidega, millega meie praegu sõidame vaid hõljuvate ussidega. Nii on neil võimalus Eestist kaugemale ka minna. Igal kuul korra toimub koolis ka pidu, kus õpilased saaks...
Tuleviku kool Viimasel ajal on üsna aktuaalne teema olnud koolireform. Päevakorda on kerkinud mitmeid küsimusi praeguse ning ka tuleviku koolisüsteemi kohta. Milline peaks olema tuleviku kool ja millistest teadmistest on kasu tuleviku ühiskonnas? Arvan, et tulevikus ei õpetata koolis mitte aineid, vaid õpetatakse kuidas õppida. Õpetajad motiveerivad õpilasi õppima seda, mida nad ise tahavad. On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab täpselt samu asju kui teised edukad on inimesed, kellel on ühiskonnale pakkuda midagi erilist. Loomulikult on ka oskusi, mida vajab iga inimene (näiteks kirjutamine, lugemine, arvutamine), kuid on aja raiskamine õpetada inimesele asju, millest nad ei huvitu. Sellised asjad kaovad kohe ...
Tulevikukool Minu tulevikukool peaks kindlasti olema avar, lai ja suur. Treppide asemel on liftid, eskalaatorid, mis viivad üles, aga samas on ka trepid. Klassides on kindlasti suuremad lauad ja igal laual eraldi laualamp. Istumiskohad on pehmed tugitoolid, kus kindlasti toolide kõrgust saab muuta ja seljatuge reguleerida, 1 nupuvajutusega tuleb erineva mõjuga jook. Klassi seina katab suur tahvel, mis on puutetundlik. Õpikute asemel on seadeldised, kus on kõikide ainete materjal sees. Vihikute asemel on läpakad ja õpilased võivad tunni ajal kuulata ka muusikat ja olla Msnis ja Facebookis. Söögi vahetunnid on hommikul, lõunal ja õhtul. Lõunauinak toimub lõunal pärast söömist. Õpilane valib ise mis tundides ta sellel päeval käib ja mis päeval ta kooli tuleb, kokku peab saama vajalikud tunnid käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas j...
Tuleviku kool Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei sa elada õppimata. Keskkond kus laps omandab lõviosa oma teadmistest etendab olulist rolli lapse arengus. Laps vajab õppimisel kodu ja kooli tuge. Intelektuaalse kasvulava tagamiseks on vajalik kvaliteetne õpikeskkond. Ainult kodusest kasvatusest tänapäeval ei piisa. Meie tulevik on väga suurel moel seotud tulevaste põlvedega nende hariduse ja käekäiguga. Meie väikeste koolide sulgemine ja tulevikus vajadusel nende taasavamine on hoopis keerulisem ja raskem. Inimesi maale meelitada on suhteliselt võimatu, kuna lapsevanemad suunduvad linna tööle. Maaelu hakkab vaibuma. Kui tänapäeval pannakse rõhku sellele, et ärga unustage oma kohtukohti, siis meie ühiskond proovib just vastupidist teha. Kui perekonnad suudunuvad linna ei ole neil enam mingit soovi tagasi maale asuda, kuna maal on kõik välja surnud ja siis ei ole vastavaid võimalusi ...
Tuleviku kool Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas on meist kindlasti paljud mõelnud tulevikule ja sellega seonduvale. Praegusel tehnikaajastul areneb kõik, eesotsas tehnikaga, ulmelise kiirusega. Peaaegu kõik inimesed oskavad kasutada arvutit, nutitelefone ja muid tehnikavidinaid, millest 10-15 aastat tagasi veel keegi midagi ei teadnud. Koolinoored oskavad tehnikasaavutusi suurepäraselt enda heaks ära kasutada - palju töid ja esseesid tehakse ära arvutitega, esitatakse plagiaate. Nutitelefone kasutatakse spikerdamiseks, vahest ka kontrolltööde tegemisel kõik on ju internetis olemas! Minu vanemad ei osanud sellisest koolielust unistadagi, minu jaoks on see täiesti tavaline, kuid milline võiks välja näha kool, kus hakkavad õppima minu lapsed? Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks. Võib julgelt öelda et vähemalt 25% õpilastest hilinev...
Lennart Meri kõne 1997 Vabariigi President Hugo Treffneri ausamba avamisel Tartus 25. mail 1997 25.05.1997 Armas Trefoonia pere! Oleme avamas ausammast Hugo Treffnerile - õpetajale ja koolijuhile. Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle materialiseerimist on treffneristid oma au ja oma samba meie rahva mälupilti jäädvustanud. Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui p...
21. sajand kas haridus internetiülikoolist Sadu aastaid tagasi said haridust omandada kas rikkad või tahtejõulised inimesed. Tänapäeval on aga haridus kättesaadav kõigile. Üha enam vajatakse harituid ja tarku inimesi juhtivatele ja vastutusrikastele positsioonidele. Kuid meie kiires ühiskonnas võib nii mõnelgil meist õpingud poolikuks jääda. Vastavalt muutustele meie ümbruses, kohendatakse ka haridussüsteemi. Aina rohkem kasutakse tarkuse omandamiseks interneti ja selle hüvesid ning arvatavasti on tulevikus võimalik koolis käia ilma, et peaks kodust lahkuma. Kuid kas see on ikka meie ühiskonnas võimalik ning ka praktiline? Tänapäeval on võimalik läbida lühikursuseid ilma kodunt lahkumata. Näiteks on Eestis juba interneti abiga kättesaadaval inglisekeeleõppe algajaile. Kogu õppe toimub e- kirjatsi. Sulle saadetakse õppematerjalid ning sa õpid need iseseisvalt selgeks. Seejärel teed online va...
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. ...
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekk...
Tulevik ja karjäär Pisikesest peale on meid õpetatud ja suunatud. Oleme teinud palju valikuid, mis otsustab meie tuleviku ja teed, mida käima hakkame. Karm on tõdeda, et nooruses tehtud vead mängivad tulevikus ja karjääripuhul suurt rolli. 12 aastat on pikk aeg, aga siiski ükskord tuleb see aeg, mil see saab läbi. Tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meid köidab. Valides järgmist käiku, tuleb silmas pidada, mis on tuleviku perspektiivis vajalik ja tasuv. On karm tõde, et noored ennast käest lasevad ja ei pinguta, valivad nii- öelda lihtsama tee. Aga veel kurvem on see, et tihti saavad neist meie ühiskonna häbiplekk- joodikud, kodutud. Aga mängus on ju meie tulevik, see, mis otsuseid me teeme praegu ja see, kuidas me suhtume asjadesse .Suuresti on süüdi meie keskkond, kus me elame. Kiidetakse niiöelda viielisi ja kõrvale jäetakse pisut kesisema hinnetega õppurid. Siiski arvan m...
,,Inimese elu on lõpetamata jäänud kool´´ Maige Muidre Inimese haridus, kujundab ka tihti tema tuleviku. Mida parem haridus, seda parem palk ja paremad elutingimused tulevikus. Eestis on keskmine brutopalk 1 091 eurot. Võrreldes ülejäänud Euroopaga on Eesti keskmine brutopalk suhteliselt kesine. Madalat palka tagab enamasti madal haridus. Kuna Eesti koolide õpilaste arv on langenud kümne aastaga ligi 74 000 võrra, ei ole ka väga üllatav, et Eesti keskmine brutopalk pigem madalapoolsele kaldub. Pooleli jäetud kooli võib põhjustada laiskus, isiklikud mõõnaperioodid, kuid ka lihtsalt rahapuudus. Enamasti on kõik siiski inimese tahtmises ja mõtlemises kinni. Kui isik tahab haridust omandada, siis ta tavaliselt saab sellega ka hakkama, isegi kui soovid ja ootused mõnel perioodil ähmastuvad. Võib küll oota öelda, et võimalused parema hariduse saamiseks on Talli...
Austatud õpetajad! Kallis koolipere! ---------- Gümnaasium on kool, kuhu iga õpilane tahab hommikuti meeleldi tulla. See on hea kool, kuna õpilased on toredad ja kokkuhoidvad ning siin ootavad õpetajad, kes lisaks eluteele juhatamisele pakuvad ka turvatunnet. Täna tahaksin rääkida võimetest- näha, kuulda, tunda, rääkida, mõelda ja rõõmustada. Ning kõige olulisem võime, mis inimesele antud, on võime armastada. Nendest võimetest tahan ma rääkida, mõeldes õpetajale. Õpetaja näeb seda, mida õpilane ei märka. Näiteks seda, kui laps on vahel kurb ja seda, kui rõõm purskab välja. Õpetaja kuuleb ka neid lapsi, kes ei räägi valju häälega ja vahel on täitsa tasa. Õpetaja tunneb, kui lapsel on mure. Õpetaja räägib selliseid asju, mida lapsed veel ei tea. Õpetaja õpetab mõtlema. Õpetaja rõõmustab, kui lapsel läheb hästi. Õpetaja armastab oma tööd kogu südamest. Rääkisin teile praegu kokkuvõttes kõige paremast ja tähtsaimast maailmaimest, kelleks ...
Koolirõõm ja koolimure. ,,Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled" nii algab laul. Seal on väljendatud rõõmu ja ootust, võib-olla tõesti esimene klass ootab seda nii, aga suuremad teaved, et koolirõõmude seas on ka piprateri, mis teevad koolile ka mõru maigu juurde. Kool paneb aluse tulevikule ja see on kindlasti üks suurimaid koolirõõme. Loomulikult hakkame seda rõõmu hindama alles mitu aastat pärast lõpetamist. Sa oled suur ärimees ja tööpäevad hakkavad kell 9.00 ning lõppevad kell 17.00. Sa oled sinna jõudnud tänu koolile ja sa tunned rõõmu oma elust. Paar tänavat eemal on asotsiaal, kel pole kodu, õigeid riideid ja armastavat pere ega töökohta. Tema oma elust rõõmu ei tunne, sest võib- olla ta ei viitsinud koolis käia või tegi ta koolist enamus aja poppi ning tuli koolist ära, kui võimalus oli või lihtsalt ei käinudki seal. Järelikult on haridus ja ka kool rõõm, kuid kahjuks hakkame seda hindama pal...
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Ee...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Ülenurme alevikust valitud ala kohakirjeldus Ruumilise planeerimise iseseisevtöö Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Ala iseloomustus......................................................................................................................4 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust..............................................................................4 1.2.Määratletud ala maakasutuslike planeeringute ajalugu.....................................................5 2.Ala kohakirjeldus.....................................................................................................................7 2.1.Lynch´i mälukaardi analüüs..............
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Riigiteaduste suund Vene vähemuse ühiskonda integreerimine taasiseseisvunud Eestis Essee Aines: RIT 6016.YK Eesti Ühiskond ja Poliitika Tallinn 2018 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................... 3 2. Hariduslik integratsioon.................................................................................. 4 3. Õiguslik ja poliitiline integratsioon..................................................................6 4. Integratsioon tööturul...................................................................................... 7 6. Integratsiooniga seotud tuleviku väljakutsed................................................10 7. Kokkuvõte....................
Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana) peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spencer...
21.07.2015 Motivatsioonikiri Pöördun Tartu Kutsehariduskeskuse kooli poole sooviga, et tulla õppima Tartu Kutsehariduskeskuse ehitusviimistlus eiralal. Seniseid oskuseid, teadmisi ja kogemusi ei ole, kuna olen lõpetanud äsja põhikooli. Kuid küll olen emaga kodus remonti teinud ja näinud kuidas remonti tehakse. Kui ma seda kõike nägin ja natukene ka ise aidata sain, siis hakkas just see amet mulle meeldima, ning olekski soov just seda ametit edaspidises elus pidada. Minu tööalased tuleviku unistused, tahaksin teha suurt karjääri. Ning pärast mitmeid aastaid seda karjääri pidades, kogemusi ja oskusi rohkem omandades rajada enda ettevõte. Ning jõuda välismariikidesse välja . Tartu Kutsehariduskeskus on just mulle sobiv kool selle pärast, et selles koolis on palju võimalusi ennas arendad. Olen kuulnud inimesteld kes on just sellest koolist läinud selle eriala peale tööle ja on head kiidusõ...
Clark Gable Tartu Kivilinna Kool Merili Kann 7.D Enne kuulsust Sündis 1901 Gable isa töötas naftaväljadel. Esimene töökoht oli teatrilaval lavalekutsujana. Enne näitlejaks sammist töötas veel tsirkuses ning tummfilmides. Saatusepööre Abielu päästis ta tuleviku Pärast filme“Sõrm osutab" ja “Öine õde", võttis stuudio MGM Clark Gable enda juurde tööle. Aastal 1939 mängis ta filmis “Tuulest viidud” Rhett Butlerit Kokku mängis ta 60 filmis Clark gable suri 1960 Abielud Tema esimene naine oli näitlejanna JosephineDillon. Temast sai ka Clarki hääleõpetaja ja tulevikuvõti. Tema teine abikaasa oli lahutatud miljonär Rea Langham Vaatamata paljudele abieludele ei olnud ta iial ühe naise mees Kuulus sõjakangelane Clark astus vabatahtlikuna Ameerika lennuväkke. Ta osales ka Teises Maailmasõjas. Ta tõusis majori auastmeni ja sai medali. “Tuulest viidud” Peaosatäitjad Clark Gable kui Rhett ...
Kas Eesti tulevik on ainult tume? Endine Ameerika Ühendriikide riigisekretär D. Acheson on öelnud: “Tulevik saabub üks päev korraga.” Vastab tõele, et tulevik on käes juba homme. Mõeldes sellele, näen enda kui eestlase tulevikus palju probleeme, mida kõiki praegused lumehelbekesteks tituleeritud noored varsti lahendama peavad hakkama. Kirjeldan nüüd mõnda olulisemat lähitulevikus noori ootavat probleemi veidi lähemalt. Esimeseks suureks probleemiks, mis mulle kirjandi ja kirjandusega seoses kohe pähe turgatab, on noorte vähene lugemus. On teada-tuntud fakt, et suur hulk tänapäeva noori loeb raamatuid palju vähem kui nende eelkäijad. Nii on meie riigis ja ka ülejäänud maailmas tekkinud probleem, kus noortel puudub silmaring, mida varasemalt aitas avardada just nimelt lugemine. Tööandjate suurimaks kaebuseks on, et noorte pead tunduvad olevat justkui sisutühjad. Olles üks nendest noortest, kes tulevikus prob...
Kelleks saada? Maailmas on mitmeid erinevaid ameteid. Kõigile kõik töökohad ei sobi kuid igaüks proovib välja selgitada, mis on enda jaoks parim. Juba varasest elueast peale mõtlevad inimesed oma tuleviku ameti peale. On palju asju, millega tuleb arvestada enne kui otsus tehakse. Kõige olulisem on teada, millest ise huvitutakse ning milline amet on jõukohane. Selleks tuleb nooremas eas tegeleda mitmete asjadega. Näiteks käia erinevates huviringides, tegeleda spordiga ning võtta osa paljudest üritustest ja loengutest, kus tutvustatakse erinevaid erialasid. Selle käigus kujunevad välja omad eelistused ja saadakse teada mis üldse huvi ei paku. Näiteks, kui õpilasele meeldib tegeleda matemaatikaga ning hinded selles tunnis on väga head, võib ta tulevikus valida ameti, mis on seotud matemaatikaga. Aga kui matemaatikast üldse aru ei saada ja seda õppida ei taheta, siis tuleviku ametiks ei tasu valida...
Surnud poeetide ühing. Ajalehe uudis ,,Miski pole võimatu." Welton'i akadeemia on tuntud kui konservatiivse poistekoolina ja just hiljuti selle õppeaastal võeti kooli uus inglise keele ja kirjanduseõpetaja, John Keating'u. Keating kasutas õpilaste õpetamiseks vähekene teistlaadi õpetamisviisi. Näiteks käskis härra Keating poistel ,,valesti" kirjutatud sissejuhatuse õpikust ilusasti välja rebida. Sõna ,,valesti" all mõtiskleb härra Keating, et see on ebavajalik ja mittesobiv, kuna antud õpiku autor ei osanud Keatingu meelest luulet mõistena analüüsida. Samuti andis härra Keating ka poistele temameelest eluks vajaliku mõtte, mis kõlab järgmiselt: ,,Carpe diem (ladina k.) ehk Seize the day (ing. k.) ehk püüa päeva!" Poisid arvasid algul, et õpetaja on hull, kuid hiljem muutsid oma arvamust ning ütlesid, et nende meelest on õpetaja eriline, teistsugune ja tema õpetusviis meeldib neile kõige rohkem. Siit...
1 ,,Jätkusuutlikuks inimeseks kasvamine" Meelika Tamberg Keskkonnaprobleemid on seotud inimeste väärtushinnangute, teadlikkuse, moraali ja tahtega nende probleemidega tegeleda. Kõikidele haridustasanditele tuleb pakkuda keskkonnaharidust. Riiklikus õppekavas on ,,Keskkond ja jätkusuutlik areng" nimetatud teiste seas ühe läbiva teemana. Koolide töökorraldus peaks olema korraldatud selliselt, et õpilastel oleks võimalik osaleda teemakohastes projektides, toimuks õuesõpe, võetakse osa loodusharidusega seotud üritustest. Sama oluline on õpetajate täiendõpe. Selleks, et teemat edastada ja rakendada, peab õpetaja ise aru saama, kuidas on parem õpetatavas aines teemat kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat aren...
Tulevik on meie endi kätes ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea" nii ütleb üks Eesti klassikalistest vanasõnadest. Tuleb tõdeda, et see ei ole niisama tuulde loobitud lause. Tõepoolest, iga elatud päev mõjutab tulevikku, vastavalt siis kas rohkem või vähem, paremuse või halvemuse poole. Enamik noori, vähemalt minu kodulinnas, ei mõtle sellele ja teevad seetõttu mõtlematuid otsuseid, ilma et nad oskaks aimata, et see mõjutab nende tulevast elu. Mina aga olen hakanud selle peale üha enam mõtlema, mis veel ei tähenda kardinaalseid muudatusi mu tegudes, kuid ma arvan, et see on siiski üks samm edasi, üks samm parema tuleviku suunas. Peatudes pikemalt eespool mainitud vanasõnal, siis see toetab ideaalselt väidet ,,tulevik on meie endi kätes". Mida minevikus ei õpi, seda tulevikus ei tea nii et tasub juba varajases eas pingutada. Alati küll ei pruugi piisata maksimaalsest pingutusest saavutamaks soovitud...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis ENESEANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud:Triin Vahula Mõdriku 2013 VÄÄRTUSED MIS ON MULLE TÄHTSAD? Väärtused on minu sisemised tõekspidamised, mis näitavad mida ma hindan ja tähtsaks pean.Väärtused kujunevad pika aja vältel, kogemuste mõjul ja muutuvad aeglaselt. Väärtused juhivad käitumist ja motiveerivad eesmärkide püstitamist. Väärtusi mõjutavad vajadused. Millised on siis minu väärtused? Esmalt pean ma väga tähtsaks oma peret ja kodu. Minu jaoks saab siit kõik alguse. Mulle on tähtis mu mehe ja laste toetus ja koht kus on hea olla. Õnnelikkus nautida elu, olla õnnelik, teha olemine endale mõnusaks. Pühendumine millegile ja kohusetundlikkus. Turvalisus saavutada kindel ja püsiv seisund ametialaselt ja majanduslikult, om...
Küsimisi õpetajate koolituse asjus. (J.Orn, 1994, Haridus) Kuidas saada heaks õpetajaks: Enne, kui saada õpetajaks, tuleb saada Inimeseks. Sügavate ja kaasaaegsete ainealaste teadmisteta ei saa juttugi olla õpetajast. Psühholoog väitis, et õpetaja ilma psühholoogiata on nagu pime teejuhita. Õige on aravata ja öelda, et õpetaja ei õpeta ainet, vaid õpilast, et õpilane ei ole mitte objekt, vaid on subjekt ja et kool ei tohi ola ainekeskne, vaid peab olema õpilaskeskne. Õpetaja ei anna ainult teadmisi, vaid nö. kasvatab õpilast, anna ülevaade elust, suunab. Psühholoogi väide pimedast on õige, kuna õpetaa peaks aru saama, et õpilane on inimene nagu ka temagi. Peaks olema inimlik. (J.Orn, 1994, Haridus, 12 lk) Millele tugineda? Mitte õpilased ei peaks me olema, meie kohustus on praeguses olukorras olla õpilajad, olla uurijad, kellel on midagi olulist küsida meie kooli, meie õpetajate ja meie õpetajakoolituse kohta. Ja vastama peame n...
Koduõppe liikumine Oktoober 2012 Koduõppe olemus Õppetöö korraldus väljaspool kooli ruume Tervislikud põhjused Lapsevanema soovil Õppetulemusi kontrollib kool Miks valivad vanemad koduõppe? 1970-1980ndatel usulised tõekspidamised/isolatsioonis elamine Soov lastega rohkem koos olla Koduõpe ei võta lastelt nii palju aega kui koolis käimine Tahetakse, et laps õpiks suhtlema rohkem täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18. saj lõpus ja 19. saj. I poolel domineeris Eestis koduõpe 1970. aasta...
Koduõppe liikumine Oktoober 2012 Koduõppe olemus Õppetöö korraldus väljaspool kooli ruume Tervislikud põhjused Lapsevanema soovil Õppetulemusi kontrollib kool Miks valivad vanemad koduõppe? 1970-1980ndatel usulised tõekspidamised/isolatsioonis elamine Soov lastega rohkem koos olla Koduõpe ei võta lastelt nii palju aega kui koolis käimine Tahetakse, et laps õpiks suhtlema rohkem täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18. saj lõpus ja 19. saj. I poolel domineeris Eestis koduõpe 1970. aasta...
I Slaid isiklikelu Gustav II Adolf oli Rootsi võimas rootsi kuningas, kelle eraelust on vähe teada ·Sündis 19.detsember 1954 Rootsis Stockholmis ·Tema isa oli Rootsi kuningas Karl IX ja ema kuninganna Kristina Holstein-Gottorp. ·30.oktoober 1611 sureb Karli IX ning Gustav II Adolfist saab Rootsi kuningas olles ainult 17 aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav) II Slaid Gustav II Adolf k...
Elu mõte Iga inimene on püstitanud endale eesmärgid, milleni jõuda. Mõni ihkab saada tohutu varanduse omanikuks, teine soovib ülikooli lõpudiplomit, kolmas aga elab päev korraga ning jätab oma elu saatuse kätesse. Millised on minu eesmärgid elus? Minu elus on väga olulisel kohal sport, kuid sellest suurest valdkonnast olen endale valinud ka spordiala, milleks on korvpall. Olen korvpalliga tegelenud ja sellest huvitunud mitmeid aastaid. Kirg ,,kossu" vastu on muutunud unistuseks hakata leiba teenima just korvpallurina. Kõigepealt küll Eestis, kuid edasi juba kaugemale, nimelt Euroopa klubides ning isegi ehk Ameerika mandril. Unistused on ilusad ja kõrged, aga ilma nendeta poleks ka sihti, mille poole püüelda. Tekib küsimus kas ma sellega ka toime tulen? Elame 21. sajandis, kus meil on ideaalsed võimalused eneseteostamiseks ja parema tuleviku loomiseks. Mitte miski siin i...
Väärtused Mida väärtustavad tänapäeva noored ? Kas neile on tähtis hea perekond ja korralik kodu, kus hea elada kuni lõpetad kooli ja alustada oma elu või on tähtsad hoopis sõbrad ja nendega korda saadetud lollused ? Või mängivad peamist rolli üldse materiaalsed väärtused ja raha ? Mida neist väärtustan mina ? Tänapäeva noote väärtused on kindlasti teistsugused, kui aastakümnete taguste noorte väärtused, põhjuseks on ühiskonna tohutu areng ja need erinevused põhjustavad praegusaja noortel oma vanematega tihti probleeme, kuna vanemad lihtsalt ei mõista meid. Tänapäeval väärtustavad noored sõpru rohkem kui pere, eelistavaid muid tegevusi koolile ja ei mõtle nii palju tulevikule. Olgugi, et võiks olla teistpidi, kuna tänapäeval on õppimis- ja muud endaarendamisevõimalused väga head. Minnakse siiski kergema vastupanu teed, lõpetatakse kiirelt kool, et saaks oma elu alustada, mid...
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolil...
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab, kuid ei saa aru seostest-...
Kas homsele peaks mõtlema juba täna? Tulevikule peab mõtlema asuma juba varases nooruses. Sihid tuleks panna paika juba algkoolis, siis on lapsel kindel siht silme ees kuhu püüelda. Laps vajab tulevikuplaanide tegemiseks vanema nõu, et sihid oleksid reaalsed ja saavutatavad. "Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule" ütleb Hiina vanasõna. Hiinlaste tarkadest sõnadest ilmneb, et minevikust tuleb õppida, et ammutada sealt tarkust, olevikus tegutsema ning tuleviku üle tuleb rõõmu tunda. Minevikus tehtud vigu tuleb endale tunnistada ning õppida neist. Kuid alati tuleb mõelda homsele, et kindlustada oma tulevik ning igat otsust tuleb vaagida mitmest küljest ning langetada see alles siis, kui ollakse kindel teo õigsuses. Elus peab iga inimene langetama palju otsuseid, osad neist on suuremad ning teised mõjutavad meid vähem. Esmapilgul võib tunduda, et...
Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia tuleneb ladina keelsest sõnast societas, mis tähendab ,,ühiskonda" ja kreekakeelsest sõnast logos, mis tähendab ,,mõistet, õpetust". Sotsioloogial on palju erinevaid definitsioone: · Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. · Sotsioloogia on inimeste sotsiaalsete suhete mudelite ja protsesside teaduslik uurimine (R. Stark). · Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Neil J. Semper on kinnitanud, et sotsioloogia on ,,inimeste uurimise viis" ja täpsustab, et ,,sotsioloogiat võib määratleda ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimisena". Sotsioloogia kui teadusala sai alguse XIX sajandi esimesel poolel. Sotsioloogia tekkele andsid tõuke industriaalühiskonn...
Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused. 1.Haridus on inimarengu tähtsaim osa Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust. Igaühele peab olema kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja toimetulekut ki...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku meie riigil piisavalt ressursse, et õp...
Kas saatust saab muuta? Essee Inimene saab enda saatust muuta, kuid samas ka ei saa. Saatusega on talle ette määratud, kuidas ta sureb. See, kuidas ja kunas ta sureb, määratakse talle, kui ta sünnib. Sündimishetk on see, kui tema eku lõpp paika pannakse. Kõik muu, mis sünnist surmani jääb, on inimese enda teha. Nii oli ka Oidipusega, kuigi oli saatusega ette määratud, et ta tapab oma isa ja abiellub enda emaga, aga see, kui ta tappis oma isa enda teadmata oli sel hetkel ta enda teha. Tema valik oli, see mees koos enda kaaskonnaga ära tappa, jättes ellu ainult ühe mehe. Ta valik oli ka, see et ta läks oraakli juurde ja sai teada mis taga edasi juhtub. Kui ta seda teinud ei oleks, oleks asjad ehk teist rada läinud. See tähendab ka seda, et enda elus tuleb teha valikuid, enda tuleviku ja muutliku saatuse pärast. Enda muutliku saatust hakkab inimene muutma juba lasteaia...
1.Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Kuna suguhaiguste levik on olnud väga kiire ja nakatumise oht on suur, siis võib pidada seda kõige kindlamaks argumendiks. Teiseks võib pidada inimese enda suhtumist ja tahtmist seksuaalvahekorda astuda. 2.Milliseid ettekäändeid tuuakse tavaliselt selleks,et mitte kasutada kondoomi? Kondoom ei ole 100% kindel abivahend, kondoomis kasutatava latexi vastu võib esineda allergiline reaktsioon. 3.Millistel tingimustel peaks abort olema täielikult keelustatud?Millistel lubatud? Aborti ei tohiks täielikult keelustada. Inimestele peab jääma valiku otsus oma tuleviku suhtes. Kui rasedus tõesti tuli ootamatult ja valel ajal, peab olema võimalus sellest loobuda. Parem varakult ise lõpetada, kui pakkuda ühele lapsele armastuseta elu. 4.Mida teha,kui partneri intiimsed lähenemiskatsed on vastumeelsed ja tekitavad ebamugavust? Sellest tul...
Haridussüsteem eesti ja vene koolide erinevuse määrajana 2014. aastal avaldatud PISA testi tulemuste põhjal selgus, et Eesti õpilased on maailma parimate seas, tippe on koolides rohkem ja mahajääjaid vähem. Kuigi tulemused olid Euroopa kontekstis Eestile väga meelepärased, siis edetabeliga tuli esile suur lõhe venekeelsetes ja eestikeelsetes koolides õppivate laste tulemuste vahel. Sellele probleemile lahendusi leides peaks pilgu heitma haridussüsteemi poole, mille eesmärk on olla peamine intuitsioon, mis annab venekeelsetele noortele vajaliku ettevalmistuse Eesti ühiskonnas toimetulekuks. Tänane vene õppekallakuga kool erineb palju Nõukogude perioodi ajast, mil eesti- ja venekeelsed haridussüsteemid olid iseseisvad ning ei püüdnudki teineteisega kombineeruda. Venekeelsetes koolides ei pööratud tähelepanu Eesti ajaloole ega kultuurile. See andis eelduse venekeelsete gruppide tekkeks, kel puudusid võimalused toime tulla...
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE MESOPOTAAMIA 1. Mida tähendab kreeka keeles mesopotaamia? Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vaheline maa. Piiblis on märgitud see ka kahejõemaana. 2. Sumerite leiutised Sumerite kuulsamad leiutised on ratas , vanker , potikeder, kalender, kool. Sumerid leiutasid kirja. Algselt oli see piltkiri, siis kujunes see mõistekirjaks ning hiljem arenes sellest veel silpkiri.Sumerite leiutatud kirja nimetatakse kiilkirjaks. 3. 3 Mesopotaamias asuvat riiki. Babüloonia, Assüüria, Pärsia. 4. Mõisted... Tsikuraad-Mesopotaamia astmikpüramiid, mille tipus oli pühamu. Linnriik-riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevast küladest ja põldudest Kiilkiri – Mesopotamiast alguse saanud kirjasüsteem Astroniimia- täheteadus Astroloogia- tuleviku ennustamine taevakehade järgi. Tsivilisatsioon e. Kõrgkultuur – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja kä...
Muretseda tuleb nende asjade pärast, mida saab muuta Viimasel ajal näen enda ümber üha enam närvilisi ja murelikke õpilasi ning linnakodanikke. Ringi vaadates ning jutte kuulates seisneb peamine probleem teadmatuses tuleviku suhtes, kehvas eluolus või pingelises koolipäevas. Üpris tihti kostub fraas: ,,Elu on nii raske!" minul tekib siinkohal küsimus: ,,Millega võrreldes?" Inimesed ei tohiks vaevata pead asjadega, millel puudub kindel ja tõestatud tagajärg. Maailmas ei eksisteeri kindlust, kõik on suhteline. Elu on meie endi kätes. Valikutega loome oma saatuse ise! Paratamatult kaasnevad otsustega mured, mis võivad meid motiveerida või hoopiski morjendada. Mina arvan, et sellegipoolest ei tohiks inimesed tunda hirmu asjade pärast, mille muutmine on nende enda kätes. Tihtipeale kulutatakse oma närve näiteks naabrite kõva kisa, porise esiku või hilinemise pärast. Kardetakse, et äkki keegi näppab postkastist tähtsa kirj...
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded.........................................................................................
Paremasse homsesse viivad meid juhid Ühiskonna eksisteerimine ja selle hea elujärg nõuab tugevat meeskonnatööd. Et seda saavutada vajame stabiilset rütmi. Et saavutada harmoonilist elurütmi vajame me kedagi, kes meid suunaks. Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid, presidendid, keisrid, jumalad nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid. Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe tegevus, mille tulemusena saavutatakse kontrollimist ja võimustamist. Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi. Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist. Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta informeerib, jagab ülesandeid, määratleb vastused ja õigused. Kontrollib. Üldise töö...
Ajalugu Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada. Riigipöördekatse Moskvas: Valmistuti riigipöördeks, et Gorbatsov kõrvaldada. Päev enne liidulepingule allakirjutamist, 19. Augustil 1991 suleti Gorbatsov Krimmis koduaresti. Rahvale teatati, et ta on haige. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsin astusid aga riigipöördekatse augustiputsi vastu välja. Riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ja...
Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid kombeid ja näidatakse hea ning halva piiri. Kasvades vajab laps järjest enam nii vanemate toetust kui ka eeskuju, sest nende rolliks ongi olla noore kasvatajaks. Isa ja ema peavad õpetama tegema ...
1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) Autori arvates pööratakse liiga vähe tähelepanu noorte maailmavaate kujundamisele ning ei anta edasi vajalike teadmisi ja oskusi, et elus hakkama saada. Selle asemel lastakse õpilastel palju fakte pähe tuupida, mida neil võib olla elu jooksul kordagi vaja ei lähe. Autor väidabki, et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse val...
Valimisea langetamine 16. eluaastale Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Mina olen Kaisa Annuk. Sajand tagasi ei lubanud peaaegu ükski riik maailmas naisi valimisurnide juurde, pool sajandit tagasi kehtestasid Lõuna-Aafrika Vabariik ja mõned Ameerika Ühendriikide osariigid piirangud mustanahaliste valimisõigusele. Tänaseks oleme jõudnud arusaamale, et igal täiskasvanul peab olema õigus hääletada. Miks me aga siiani arvame, et 18-aastane on rohkem täiskasvanu kui 16-aastane? Küsib Priit Toobal. 16-aastasel on palju erinevaid kohustusi ja õigusi näiteks: Õpilane on kohustatud omandama põhihariduse, 16-aastane on kaitseväekohuslane ning samuti võib ta ka autot juhtida kõrvalistujaga. Alates 14-aastaselt on isik süüvõimeline. Seadused näevad ette, et 16-aastane kodanik, on piisavalt vana, et iseenda eest vastutust kanda, kuid siiski ei või nad sõna sekka öelda valimistel oma kodukoha arengu eest. Hetke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
