kõik toimib ja on tasakaalus. Lootma peab. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Sooline võrdõiguslikkus uus mõiste Eesti ühiskonnas, millest veel ei saada aru ja ei peeta vajalikuks sellest rääkida. Meie ühiskonnas on palju ebavõrdsust ja soolist diskrimineerimist keelab vaid Põhiseaduse § 12, kuid kusagil pole kirjas, mis see diskrimineerimine on. Soolise võrdõiguslikkuse seadus defineerib selle esmakordselt. Mida see seadus reguleerib? Võrdõiguslikkus on inimese põhiseaduslik õigus, mida soolise võrdõiguslikkuse seadus püüabki tagada. Ja kuigi soolise diskrimineerimise ohvriteks langevad rohkem naised kui mehed, pole antud seaduse eesmärgiks kaitsta ühte sugu teise eest. Pigem rõhutab see seadus seda, et meil eksisteerib kaks sugu mehed ja naised. Ja olenemata soolistest erinevustest on ühiskonnas kõikidel võrdsed õigused ja ka võrdsed võimalused. Kirja pandud seaduse eesmärk on edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht
– võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002). Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus
põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise möödapääsmatus Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed võibolla vastavalt kellegi ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade põletamine, iidsete teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed kaubandusele...) ? Ajalugu kui konstruktsioon Mälu. Mäletamine ja elulood
.........................................41 5.1.7. Sümbolid: zestid............................................................................................ 42 5.1.8. Rituaalid.........................................................................................................42 5 5.1.9. Kultuurikontaktid...........................................................................................43 6. Inimese areng ja sotsialiseerumine..............................................................................43 6.1. Inimene loomus ja olemus.................................................................................43 6.2. Sotsialiseerumine .................................................................................................44 6.2.1. Inimese areng.................................................................................................46 6.2.2
484 Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 485 kirjutamist kaunases raudteekontoris töötades priiküüdiga saksamaal ja mujal (Bornhöhe 1962: 106). 1912. aastal martin kampmaale saadetud kir- jas kirjeldab ta oma noorusaja kultuurihuvi järgmiselt: „lugesin kõike, mis saksa raamatukogudes ilukirjandusest saada oli; keegi „suurvaim” pole mul tundmataks jäänud [---] Ühe vahe oli mul kange keelteõppimise tuhin, kus juures mõned sõnaraamatud (Ladina, Greeka, Vene ja Prantsuse) kaanest kaaneni pähe õppisin ja suuremate kulturarahvaste vaimuvara originaalkee- les vabalt lugeda võisin” (Bornhöhe 1962: 106, 107). mitmetel kultuurivälja- del elavate XiX sajandi kirjameeste isiklik lugemus võis nende loomingu kau- du mõjutada kirjanduse arengut ka juhuslikumal moel.
,,ühiskonda", aga see, mis nende vahel toimub, on siiski midagi .sotsiaalset. Üks def.: ,,Ühiskond" on selliste .sotsiaalsete situatsioonide. komplekt. * Aga mis on sotsiaalne? M. Weberi definitsiooni järgi on üks situatsioon sotsiaalne, kui inimesed suunavad oma tegusid üksteisele. - Sotsioloogia ei ole praktiline tegevus (matejali kogumine), vaid mõistmiskatsed. * mõistmine heaks kiitmine! Võib mõista nt. sõda õhutavat poliitikut, lapsprostituudi kasutajat ... st, aru saada inimese tegutsemismotiividest, sellest kuidas maailm tema jaoks paistab. See on erinevatel inimestel erinev -Mis on ,,normaalne"? # sotsioloog peaks mõistma kõigi uuritud nähtusega seotud polte tegutsemist . ses mõttes pole vahet ,,pätil" ja ,,kangelasel". * Millega siis sotsioloog peab tegelema, küsib Berger retooriliselt ja vastab: Esimene tarkusetera on see, et asjad ei ole nii nagui nad paistavad. # Antropoloogidel on mõiste ,,kultuurisokk". täiesti teistsuguse kultuur mõju
Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused
Kõik kommentaarid