Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve ...
Geomeetriline jada Geomeetriliseks jadaks nimetatakse arvujada, milles iga järgnev ja temale eelneva liikme jagatis on jääv, alates 2. liikmest. Jäävat jagatist nimetatakse jadateguriks ja tähistatakse q-ga |q|<1 Hääbuv jada Geomeetrilise jada üldliikme tuletamine a2=a1q a3=a2q a4=a3q a2*a3*a4*...*an=a1q*a2q*a3q*...*an-1q an=a1*qn-1 Geomeetrilise jada n esimese liikme summa valem Sn=a1+a2+a3+...+an q*Sn=a1q+a1q2+a1q3+...+a1qn - Sn=a1+a1q+a1q2+...+a1qn-1 qSn-Sn=a1qn-a1 (q-1)Sn=a1(qn-1) Hääbuva geomeetrilise jada summa valemi tuletamine Pedak
Sõnamoodustus 1. Tuletamine- iga tuletatud sõna ehk tuletis koosneb tuletustüvest ja ühest või enamast tuletusliitest. a) Liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnadest täiesti erinevaid mõisteid. Näiteks sõnast söök liite –la abil moodustatud sõna söökla tähistab uut mõistet (söömis koht). b) Liited, mille abil ei moodusta täiesti uusi mõisteid, vaid ainult täpsustatakse sõna tähendust. Näiteks täpsustab liide –ke(ne), liitudes sõnale lilleke, seda, et tegemist on väikese või armsa lillega. c) Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustub liide –us enamasti omadussõnadest nimisõnu (kade-kadedus), liide –ne aga nimisõnadest omadussõnu (vesi–vesine), ning liide –sti omadussõnadest määrsõnu (kõva- kõvasti) Liitmine- koosneb kahest või enamast tüvisõnast, kuid seda mõistetakse ühe sõna...
DERIVATION (tuletamine) Verb Noun Adjective Adverb (öeldis) (nimisõna) (omadussõna) (määrsõna) -en -er -en -ly -fy (beauty -or -cal nicely beautify) -ist -able cruelly -ate -ics -less -ize/ ise -ism -al -ion -ed -ation -ent -ing -ant -ness -ful -let -ie -ment -ish -ee (employee) -ive -dom -ous -ence ...
Words derivation LÕPUD: Noun Verb Adjective Adverb Prefix & Sufix -ation -ise/-ize -ing -ly dis- -ence -en -ive ir- -ion en- -able im- -ance -ate -y -il -age -fy -ed in- -er -ical un- -ing -ant over- -ness -ent out- -ity -en under- -ition -ous -ment -ful -hood -ible -ship -less -ist ...
2.lõikava tasapinna kohta käiv info: *millega on tasapind antud *kuidas tasapind asetseb ekraanide suhtes (üld- või eriasendiline) 3.millist lahendusmeetodit kasutada Lõikejoone määramiseks 2 võimalust: 1.sirge ja tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga tipud 2.kahe tasandi lõikumisülesande korduva lahendamisega leitakse lõikehulknurga küljed 3.tuletatakse tahuka ja tasandi lõikejoon lisaekraani abil Pinnalaotuse tuletamine: 1.kõik tahud, mis pole kolmnurgad tükeldame diagonaalidega kolmnurkadeks 2.leiame kõigi kolnurga külgede orginaalpikkused 3.konstrueerime kolmnurkade orginaalvormid üksteise külge selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad. Algebrailsed jooned Kasutatakse mõistet JÄRK. Geomeetrilises tõlgenduses tähendab algebralise tasakõvera järk selle joone ja sirge lõikepunktide arvu. *esimest järku joon on sirge *2.järku joon kas ellips, hüperbool, parabool *3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Referaat
Määratud integraali ligikaudne
arvutamine Simpsoni valemiga.
Veahinnangud. Näited
2015
Määratud integraali arvutamine
Simpsoni valemiga
Simpsoni valemiga määratud integraali leidmiseks teosteme lõigu [a, b] alajaotuse 2n
võrdseks osaks:
x 0 a x1 x 2 ... x 2 n 1 b x 2 n
Joonis 1
ja märgime jaotuspunktidele x1, x2, ...., x2n-1 vastavad punktid funktsiooni f(x) graafikul
AB vastavalt tähtedega P1, P2, ... , P2n-1, kusjuures P0 = A, Pn = B (joonis 1).
Olgu i mingi paaritu arv (0
ÜLEMINEKUEKSAM 11. kl üleminekueksam sisaldab tähtsamaid peatükke 11. kl eesti keele kursusest ja kordavat õigekirjaosa. Teemad : I. Kriitilist käänamises II. Tuletamine III. Kirjavahemärkide kasutamine IV. Ortograafia V. Loetud teksti põhjal küsimustele vastamine (selle kohta harjutusülesandeid ei ole) Harjutamisülesanded (neid on rohkesti, loodetavasti tagab see head tulemused eksamil) I. Vormiõpetus (kriitiline käänamine) 1. Korrigeeri Kulunuid kingi ja määrdunuid riideid sai terve hunnik. Kõige õnnelikem inimene terves grupis oli Mart. Kontsertite vaheajad venisid liiga pikaks. Kumbagilt ei tahetud sõiduraha
-mast -tud (-dud) Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik Elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik Elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8) Sõnade tuletamine Sõnade tuletamine on kõige kergem viis saada eesti keelde uusi sõnu, samuti aitab see omavahel tähenduslikult seotud sõnu grupeerida. Sõnamoodustus on olemasolevatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel. Tuletamise puhul lisatakse sõnatüvele tuletusliide. Liitmise puhul ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnatuletusliited: Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar)
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...
seejärel käändelõpp b) kui nimi lõppeb tummakonsonaldiga, siis lisatakse üksnes käändelõpp Mõlemal puhul tuleb kasutada ülakoma O. Wilde O.Wilde'ile O. Wilde'i (kelle oma) Bordeaux Bordeaux'sse Bordeaux' inimesed Camus Camus'lt Camus' teos Meursault Meursault'lt (kellelt) Camus'd teost lugenud Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine · Tuletis kirjutatakse väikese algustähega · Mitmest nimest koosnev tuletis kirjutatakse kokku üheks sõnaks · Tuletis võib ülakomaga eralada käänetest Bonn bonn'lane / bonlane Bordeaux bordeaux'lane/ bordeauxlane Camus camus'lik / camuslik Ferdinand de ferdinand-de-
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
TP - nurk tõelise meridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel KP nurk kompassimeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel MP nurk magnetmeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel d variatsioon Maa magnetvälja kõrvalekalle, hälve. nurk tõelise ja magnetmeridiaani vahel deviatsioon laeva rauast põhjustatud hälve. nurk magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel. 3. Paralleeli raadiuse valemi tuletamine 4. Merel kasutatavad pikkus ja kiirusühikud, meremiili pikkuse tuletamine 5. Meridiaani kõverusraadiuse valemi tuletamine 6. Logiõiend ja logitegur Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatakse logi. Sektor-, mehaaniline- ja elektromehaaniline logi mõõdavad laeva poolt läbitud teed, ülejäänud aga kiirust. Nagu iga teine mõõteriist, nii ka logid näitavad kiirust või läbitud teed teatud veaga, mida nim. logiõiendiks (lg).
1. Tuletise lineaarsuse tõestus, st näidata, et saame konstandi tuletise märgi alt välja tuua ning 4. Parameetriliselt antud funktsiooni tuletis. Kõrgemat järku tuletised parameetriliselt antud summa tuletis on tuletiste summa. funktsiooni korral. 2. Korrutise tuletise valemi tuletamine.Teoreem: Kui on olemas tuletised u'(x) ja v'(x), siis on olemas ka tuletis (u(x)v(x))', mis avaldub kujul (u(x)v(x))'=u'(x)v(x)+u(x)v'(x). Tõestus: Märkides y=f(x)=u(x)v(x), leiame: 1) y=f(x+x) f(x)= u(x+x)v(x+x) u(x)v(x) = (u+u)(v+v) uv=
9. KOMPLEKSSÕNAD on tuletised ja liitsõnad. Tuletise tüvi koosneb juurmorfeemist ja tuletusliitest v liidetest, liitsõna tüvi koosneb mitmest juurmorfeemist, ehkki võib sisaldada ka tuletusliiteid. 10. SÕNAMOODUSTUS tähendab neid keelesiseseid põhimõtteid, mille järgi olemasolevad komplekssõnad on moodustatud ja uusi sõnu e lekseeme on võimalik moodustada. Kesksemad sõnamoodustusviisid on tuletamine e derivatsioon ja liitmine e kompositsioon. 11. Tuletamise puhul lisatakse tüvele tuletusliide v liiteid, liitmise puhul liidetakse kaks v enam sõna üheks sõnaks. Harvem saadakse uus sõna olemasolevast sõnast mingi osa eemaldamise teel selliseid sõnamoodustusviise nimetatakse lühendamiseks ja pöördtuletuseks ning sel teel võib keelde lisanduda uusi lihtsõnu. 12
Arvestus EK3 1. Eesti keele sõnamoodustusviisid · Liitmine jalg+ratas · Tuletamine suvi+la, herm+ur · Liitmine+tuletamine lai+õlg+ne · Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark
Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil. 4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a). 5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1.9) ning projektsioonides (1.10). Valemite (1.10) tuletamine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille käigus keha kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsete suuruste võrra. 8. Vaba langemise definitsioon ja võrrandid (1.16). Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. 9. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral on keha üleslennuaeg võrdne langemisajaga. 10. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral langeb keha maapinnale
4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlaselt muutuv liikumine liikumine, mille korral keha kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsete suuruste võrra. 6. Kiirenduse arvutamise valem ühtlaselt muutuval liikumisel. - 0 = 7. Sirgjoonelise liikumise võrrandid üldjuhul. = , = 8. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrrandite tuletamine. = 0 + = + 0 = 2 (0 + ) = 2 2 = 0 + 2 = 0 + 9. Vaba langemise definitsioon. Vaba langemine liikumine, mille korral kehale mõjub ainult raskusjõud. 10. Vaba langemise kiirenduse definitsioon. Vaba langemise kiirendus kiirendus, millega liigub keha ainult raskusjõu mõjul. Tähis g. 11. Vaba langemise võrrandid. 2 = 0 + - 2 = 0 + 12
Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus Liitmine; tuletamine; Liitmine, tuletamine otsetuletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tüvi+sõna: nimisõna+ nimisõna, omadussõna+ nimisõna, nimisõna+ omadussõna, nimisõna+ tegusõna
funktsioon y=f(x)+g(x) Tõestus: y=f(x)+g(x) esmalt, toimides sammhaaval, tehes eraldi tehetena komponendid, saame kolmandana saame aga, et 2).*Korrutise tuletise valemi tuletus: f(x) f'(x); f'(x): ning g'(x)= siis *Jagatise tuletise valemi tuletus: = = 3. Liitfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Pöördfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Logaritmilise tuletise valemi tuletamine. LAUSE: Kui funktsioonidel f(x) ja g(u) eksisteerivad lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja f(x), siis liitfunktsioonil g(f(x)) on lõplik tuletis kohal x, kusjuures LAUSE: Kui lõigul pideval ja rangelt monotoonsel funktsioonil y=f(x) on kohal x nullist erinev tuletis, siis -1
lim max 0 =1(1 1 ( ) + 2 2 ( )) = 3).(Ositi integreerimine määramata integraalis. Valemi tuletamine.) *Kui u(x) ja v(x) on diferentseeruvad funktsiooni hulgal X ja eksisteerib määramata
f’(x): ning g’(x)= siis *Jagatise tuletise valemi tuletus: = = Kuna 3. Liitfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Pöördfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Logaritmilise tuletise valemi tuletamine. LAUSE: Kui funktsioonidel f(x) ja g(u) eksisteerivad lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja f(x), siis liitfunktsioonil g(f(x)) on lõplik tuletis kohal x, kusjuures 6. Funktsiooni diferentsiaal ja selle omadused. Kõrgemat järku diferentsaalid.
............................................4 2. Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip................................5 2.1 Pauli keeluprintsiip.................................................5 2.2 Veidrus mikromaailmast...........................................5 2.3 Üldine väide keeluprintsiibist.....................................5 2.4 Fermionid ja bosonid...............................................5 2.5 Pauli keeluprintsiibi tuletamine...................................6 3. Kokkuvõte...................................................................7 4. Kasutatud allikad............................................................8 5. Lisa 1..........................................................................9 2 Sissejuhatus Referaat teemal kvantarvud ja Pauli printsiip räägib mõlema teema
Tuletamine-sõnatüvele tuletusliite lisamine. Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse. Liitumismallid:tüveline, lühitüveline, nimetavaline, omastavaline. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
Uute liitsõnade ja tuletiste näiteid on esitatud juba seoses laensõnadega. Sõnaliitmine on eesti keeles nii lihtne protsess, et iga keelekasutaja võib vajaduse korral võtta mälust sobivad komponendid ja keeleomase mudeli järgi need kokku panna. Näiteks hinnaralli, kõmuleht, metallipalavik, mölaraadio, rahanukk, riiulifirma, rändeiive, võrgupoed, õlleralli jpt. Teiste omakeelseid vahendeid rakendav sõnavara rikastamise viis on tuletamine. Reet Kasiku järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3) juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi (nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad. Näitena saab tuua sõnad nagu allergik, fänlus, infoedastus, surfaja, blogima, breikima, klikkima, skoorima, ärikas, prükkar, rikkur jm.
1. Seostumine ensüümi E ja substraadi S vahelise kompleksi ehk ensüüm substraat kompleksi ES moodustumine (pöörduv) 2. Keemiline etapp produkti P moodustumine ensüüm substraat kompleksist (pöördumatu) ja ensüümi vabanemine Produkti moodustumise kiirus V on antud seosega: V = d[P]/dt = k2[ES] Küsimus kuidas sõltub produkti moodustumise kiirus substraadi kontsentratsioonist [S] antud ensüümi kontsentratsioonil [E]t ? Michaelis-Menteni võrrandi tuletamine kiire tasakaalu eeldusel, I NB! Otsime ES kompleksi kontsentratsiooni [ES] sõltuvust substraadi kontsentratsioonist [S] Kiire tasakaalu eeldus: ES kompleksi lagunemine vabaks ensüümiks ja substraadiks on palju kiirem kui lagunemine vabaks ensüümiks ja produktiks (k-1 >> k2) Sellisel juhul on reaktsiooni esimene aste tasakaalus ja me saame [ES] avaldada reaktsiooni [E] + [S] [ES] dissotsiatsioonikonstandi Ks kaudu Ks = [E][S]/[ES] ja [ES] = [E][S]/Ks
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Mehhatroonika õppetool Maris Jänes MH-10 Praktiline töö nr 1 Loogikafunktsioonide tuletamine Juhendaja kutseõpetaja Viktor Dremljuga Väimela 2011 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on teha neljakohaline kahendarvseade ehk koodimuundur, mis muundab kahendarvu ühekohaliseks kümnendarvuks ja kuvab selle displeil. Sisendparameetriks on neljakohaline kahendkood ning displei peab kuvama kombinatsiooni. Väljundparameetriteks
· Keemilised omadused ja saamine 3) ALKEENID JA ALKÜÜNID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Sigma-ja pi sidemed · Keemilised omadused · Markovnikovi reegel 4) AREENID · Benseeni molekuli struktuur (A.Kekule) · Füüsikalised ja keemilised omadused · Homoloogiline rida · Ketoonid 5) ALKOHOLID · Glükoolid ja glütseroolid · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Saamine · Ehitus ja struktuur · Valemite tuletamine 6) FENOOLID · Molekuli ehitus · Füüsikalised ja keemilised omadused · Fenooli ühendid 7) ALDEHÜÜDID · Homoloogiline rida ja nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused · Molekuli struktuur 8) KARBOKSÜÜLHAPPED · Homoloogiline rida · Nomenklatuur · Füüsikalised ja keemilised omadused 9) AMINOHAPPED · Struktuur ja omadused · Nomenklatuur · Asendamatud aminohapped (8 ) · Peptiid(amiid)side
3).(Ositi integreerimine määramata integraalis. Valemi tuletamine.) Lebesgue’i teoreem Funktsioon f on lõigul [a;b] Riemanni mõttes integreeruv parajasti siis, Määratud integraali rakendused. kui ta on tõkestatud lõigul [a;b] ja pidev peaaegu kõikjal st katkev hulgal, mille Lebesgue mõõt on null. Hulga D c R Lebesgue mõõt on null siis, kui iga ε>0 korral saame leida hulka D katva vahemike süsteemi, mille pikkuste summa on väiksem kui ε. See peab näiteks
1. Sõnastada m-mõõtmeline ruum. Kaugus m-mõõtmelises ruumis. 2. Defineerida punkti P Rm -¨umbrus, rajapunkt, sisepunkt, hulga raja. 3. Defineerida lahtine/kinnine hulk, lahtine/kinnine kera. 4. Sõnastada m-muutuja funktsioon, m-muutuja funktsiooni määramispiirkond, m-muutuja funktsiooni muutumispiirkond, funktsiooni graafik. +muutumispiirkond +graafik 5. Nivoojooned, nivoopinnad. 6. Sõnastada kuhjumispunkt, m-muutuja funktsiooni piirväärtus, m-muutuja funktsiooni korduvad piirväärtused. 8. m-muutuja funktsiooni pidevus. m-muutuja funktsiooni katkevuspunkt. Pidevuse tarvilik ja piisav tingimus. 9. Sõnastada m-muutuja funktsiooni osatuletis. 10. Kahe muutuja funktsiooni osatuletise geomeetriline tähendus. 11. Pinna puutuja, puutujatasand, normaal. Tuletada puutujatasandi võrrand. +tuletamine 12. Kõrgemat järku osatuletised. Segaosatuletised. 13. Näidata, kui funkts...
Orgaanilised halogeeniühendid (halogenoalkaanid) Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Valemi tuletamine: CnH2n+2-xHalx H aatomeid on Hal aatomite võrra vähem, sest 1vesiniku saab asendada 1 halogeeniga, 2vesinikku 2 halogeeniga jne. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga.
VÄRVUSÕPETUS Tartu Kunstikool Kristin Vaher SOE/KÜLM • Valgus soe • Vari külm • Vari soe • Valgus soe • Tule toonid • Jään toonid • Tulevad lähemale • Lähevad eemale • Tume-soojem • Hele-külmem • Tõstavad vererõhku • Langetavad vererõhku Soojades toonides tuba mõjub väiksemaja, külmades suuremana. Kella 1-2 ajal on päikese valgus kõige külmem, hommikuti ja õhtuti soojad. Sile pind mõjub külmana, krobeline soojana. VÄRVIKARAKTERISTIKUD • Värvi iseloom Värvitunnused: • Välimus 1. Toon • Käitumine 2. Hele-tumedus • Tunnus 3. Küllastus VÄRVIKONTRASTID 1. Vastandvärvikontrast (toon) 2. Hele-tume kontrast 3. Küllastus ehk puhtusekontrast e. kval...
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks
, /z/ , /r/ , - , /z/ , /s/ , /e/ , /i/ , /t/ , /ju/ , /j/ , /u/ EESTI KEEL VENE KEEL Sõnamoodustus Liitmine Tuletamine Otsetuletus Tagasituletus Liitsõnad Põhiosa + täiendosa Tuletised Nimisõnatuletis Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL
esita kõiki sõnu, sest ühegi keele sõnavara ei ole täpselt piiritle- türnpuu. tav. Põhjus on selles, et sõnamoodustuse abil on olemasolevatest sõnadest alati võimalik uusi sõnu juurde luua. Selleks on kaks Tuletised nagu kalju-ne koosnevad sõna tüvest (antud juhul kal- moodust: tuletamine ja liitmine. ju) ja tuletusliitest (antud juhul -ne). Mingis mõttes meenutab uute sõnade tuletamine nende käänamist või pööramist: mõle- mal juhul antakse tähendusi edasi morfoloogiliste tunnustega,
MINEVIK Olite elanud Oli elanud Kõneviisid umbisikulises tegumoes: Kindel Tingiv Kaudne Käskiv Olevik elatakse elataks elatavat elatagu Lihtminevik elati Oleks elatud Olevat elatud Olgu elatud Täisminevik On elatud Enneminevik Oli elatud 8. Sõnade tuletamine tüvi+tuletisliide=tuletis (mäng+ja=mängija) Sõnamoodustus a) Tuletamine e liidete lisamine (nt mäng+ur): nimisõnaliited (-mine, -ja, -us, -kene, -lane, -ur, -kond, -la, -nna, -tar), omadussõnaliited (-line, -lik, -tu, -kas, -ne, -jas), määrsõnaliited (-lt, -sti, -li, -misi, -ti, -tsi, -stikku, -kesi, -kuti, -si), tegusõnaliited (-le, -ne, -skle, -ta, -tse). b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma)
lim = Tõestus. :Kuna lõigul pidev funktsioon saavutab seal oma minimaalse ja maksimaalse väärtuse, ∆𝑥→0 𝑔(𝑥+∆𝑥)𝑔(𝑥) 𝑔 2(𝑥) 3).( Liitfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. Pöördfunktsiooni tuletise valemi tuletamine. siis leidub funktsioonil f (x), mis ei ole konstantne funktsioon, vastavas vahemikus vähemalt Logaritmilise tuletise valemi tuletamine(. üks ekstreemumpunkt c, kus f ′(c) = 0. Konstantse funktsiooni korral f ′(x) = 0 iga x ϵ (a; b).
Kolloidkeemia eksam 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon 2. Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid (ainult keemiline meetod) 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13
Aga milline see maailm siis tegelikult on? Kuidas seda kindlaks teha? Ratsionalist arvab, et tuginema peab mõistusele. 4. Millised on induktsiooni (induktsionismi) ja falsifikatsiooni (falsifikatsionismi) peamised omavahelised erinevused? Millised on nende kahe meetodi puudused? Induktsioon püüab üksikasjade põhjal teha üldistusi. Kuid hoolimata üksikasjade hulgast, ei ole nende alusel võimalik teha põhjapanevat üldistust. Induktsiooni puudus: Induktiivne tuletamine pole loogiline tuletamine (vastupidiselt deduktsioonile, mis lähtus loogikast). Samuti pole induktsioon kogemuslikult õigustatud meetod, sest ta ei haara endasse kõiki võimalikke kogemusi, vaid ainult osasid neist, tehes nende põhjal üldistusi. Falsifikatsiooni pooldajad möönavad, et vaatlus eeldab teooriat ja on selle poolt juhitud. Nad leiavad, et teooriad on puudulikud ja loodud selleks, et lahendada eelmistes teooriates avaldunud puudusi. Falsifikatsionistide arvates areneb
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Andmete töötlemise perspektiivis on kolm põhietappi mälu moodustumisel ja taastamisel. · Kodeerimine/registreerimine. Saabunud info vastu võtmine ja töötlemine. · Säilitamine. Kodeeritud informatsiooni mällu talletamine. · Meelde tuletamine. Talletatud info meelde tuletamine mõne tegevuse või märgusõna tõttu. Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga. Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell 12
+ ja/või =c (c ). 2. Näidata, et määramata integraal on lineaarne operaator. Operaatorit L:V W nimetame lineaarseks kui on täidetud tingimused: 1° L(f+g) = L(f) + l(g) kui f,g (aditiivsus) 2° L(cf) = cL(f) kui f V ja c (homogeensus) Määramata integraal on lineaarne operaator, st +g(x)dx= f(x)dx+ g(x)dx 3. Ositi integreerimine määramata integraalis. Valemi tuletamine. *Kui u(x) ja v(x) on differentseeruvad funktsiooni hulgal X ja eksisteerib määramata integraal , siis eksisteerib kindlasti ka määramata integraal . Tõestus: Olgu u(x) ja v(x) differentseeruvad funktsioonid hulgal X. Kuna . Eeldades, et eksisteerib , on võimalik võtta viimase seose mõlemast poolest määramaa integraal. Et siis
∫ f ( x ) dx (c ∈R ). a Olgu funktsioon f tõkestatud lõigul [a; b]. Siis tükelduse пn igal osalõigul [xi-1; xi ] leiduvad lõplikud 5.Muutujavahetus.Muutujate vahetus määramata integraalis, valemi tuletamine. ülemine ja alumine raja Mi := sup f (x) ja mi := inf f (x) ning me saame defineerida xϵ[xi-1;xi ] xϵ[xi-1;xi ] *Kui funktsioonil f on olemas algfunktsioon F ja t = φ (x) on diferentseeruv, siis kehtib muutujate Darboux’ ülemsumma
- Kui xa, siis f(x)A
- Omadused(5):
4. Funktsiooni tuletise mõiste (sõnad+sümbolid). Selgitav joonis. Ühe funktsiooni
tuletise leidmine tuletise mõitsest/definitsioonist lähtudes.
- Funktsiooni tuletis on funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhte piirväärtus
argumendi muudu lähenemisel nullile. Funktsiooni tuletise väärtus mingis punktis näitab selle
funktsiooni muutumise kiirust selles punktis.
-
5. Joone puutuja võrrand ja selle tuletamine. Selgitav joonis!
- y-y0=k*(x-x0) k=tan =f'(x0)
6. Funktsiooni kasvamispiirkond, kahanemispiirkond ja ekstreemumid.
Kasvamispiirkonna, kahanemispiirkonna ja ekstreemumite seosed funktsiooni
tuletisega.
- Funktsiooni kasvamispiirkond on selline osa määramispiirkonnast, milles suuremale
argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus. x1
3) Seejärel lähed ÕS algusesse ja otsid selle numbri ja seal on tüüpsõna kuidas seda käänata õieti 25. Põhikääne! Põhikääne on omastav kääne 26. Sõnamoodustuse mõiste ja sõnamoodustusviisid! · Sõnamoodustus- olemasoelvatest sõnadest uute saamine liitmise või tuletamise teel · Sõnamoodustusviisid: liitmine ja tuletamine Liitmine: sõidu+tee, juur+vili, puu+vili Tuletamine: tervislik, lauljanna, puuraidur 27. Lihtsamate tunnuste ja lõppude määramine! Eesliide Järelliide EBA TURU MAJA ND US TE - LE Tuletusliidee Sõnajuur Sõnajuur Tuletusliide Tunnus Lõpp Tuletatud tüvi Liitsõnatüvi
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused
Keha impulss e. liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis: p=mv Tuletamine: Põrkel mõjub jõud esimesele ja teisele kehale. Newtoni II seaduse põhjal ja Kiirenduse definitsiooni põhjal: ja ; Vastavalt Newtoni III seadusele: =- l t Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha pote...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6
Kultuuri algallikad. Ehk kust kultuur pärit on, millest ta tekkinud? Alustuseks olgu öeldud, et üksmeelt ja kindlat teooriat kultuuri põlvnemise kohta pole. Teooriaid on erinevaid ja meie peatume põgusalt mõnedel paljudest. Esiteks on levinud kultuuri tuletamine religioonist. Põhjuseid, miks sedasi tehakse, on mitmeid. Kõigepealt sõna cultura ja cultus (jumalate, esivanemate jms. kummardamine; tänapäeval mingi isiku või nähtuse jumaldav austamine- mõelge, kas teil on/olnud kultusobjekte?) sõnatüvede sarnasus, siis ka see, et kõik kultuurialad on algselt olnud seotud sügavalt religiooniga. Kunst- esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud, mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse.
Asesnad vastavad samale ksimusele, mis snadki, mida nad asendavad. 15. Omadussnast saab moodustada: a) algvrret vljendab lihtsalt mingit omadust, b) keskvrret vljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teistel. Keskvrre on omastavas kndes ja talle lisandub tunnus m. c) livrret nitab, et kellelgi on seda omadust kigist rohkem. livrre= kige + keskvrre 16. Snavara rikastamine: a) snade laenamine, b) snade liitmine, c) snade tuletamine, d) tehissnade loomine. 17. Snonm on sarnase thendusega sna, antonm on vastandthendusega sna. 18. eldis vljendab tegevust ja olukorras olemist. 19. Alus on lause moodustaja, mis mrgib tegevuse sooritajat vi olukorras olijat. 20. Lihtlause vljendab hte tegevust vi olukorda. Lihtlauses on ainult ks eldis. Liitlause on mitmest osalausest koosnev lause.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
