KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
korraldamise küsimusi, määrati kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutati kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitati Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. Jaapan ei nõustunud kapituleerumisega. USA otsustas kasutada tuumapommi kahele Jaapani linnale: Hiroshimale ja Nagasakile, suri 260 000 inimest Jaapani vastupanu oli murtud Miks kaotasid teljeriigid sõja? Sakslaste kaotuse põhjuseks sai esimeste võitluskuude eufooria. Selliseid võite, mis neile esmakuudel üsna teenimatult sülle langesid, ei osanud nad ette näha. 1944. aastaks moodustasid saksa väeosade põhilise koosseisu vanemad aastakäigud ja 16-18 aastased noorukid, kelle hulgas oli vaid mõni üksik sõduriaastates ja korraliku väljaõppe saanud mees. 1944. aastaks olid Saksamaa inimreservid peaaegu ammendatud. Võrreldes N
1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ...
· Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia Itaalia Ungari Slovakkia (Tsehhi ala okupeeriti Jaapan Bulgaaria juba arem) 1940 Allkirjastati Kolmikpakt, millele siis kirjutasid alla ka S, U, B, R, Sl Hitleri-vastane koalitsioon + nendega liitunud riigid NSVL Kokku nende poolel
1. Mis iseloomustas rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastatel? Täida võrdlev tabel! 1920. aastad 1930. aastad Rahvasteliidu hoidmine rahu hoidmiseks. Sõjalised blokid: Teljeriigid (Berliin, Rooma, Versailles süsteem, Briand- kelloggi pakt. Tokyo) (1937) Antant (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa). Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Majanduskriis. Poliitilised põhjused Diktaktuuririikide sõjaks valmistumine, Saksamaa suhtes kehtestati rängad tagasimaksutingimused, uute riigipiiride määramisel ei arvestatud riikide ja rahvastega. 2
Ajalugu 2. maailmasõja algus: põhjused (MRP sõlimine, taastada 1. ms eelsed piirid), osapooled, MRP realiseerimine 1939 1940. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid 3. septembril Saksamaale sõja. Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina, Poola, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Tsehhoslovakkia. Nendega võitlesid teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ning Tai. MRP realiseerimine: 1. septembril rünnak Poola vastu. 3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17...
"Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud teljeriigid: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka sõja võitjate hulka kuuluvate Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid ülikriikideks samuti võitjate ühisleeri kuuluvad USA ja NSV Liit, kelle suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Ning peagi laguneski Teise maailmasõja võitjate ühisleer. Selle ühe põhjusena võib tuua selle, et NSV Liidul ja lääneliitlastel olid väga erinevad ideoloogiad
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
Milliste sõjaliste operatsioonide tulemusel purustati Suur-Saksamaa? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles? Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan? - Vabastati Filipiinid - Okinawa vallutamine järel algas Jaapani linnade pommitamine õhust, sadamate blokeerimine merelt - NSVL tungis Hiinasse ja lõi puruks Jaapani armee Mandzhuurias - USA tuumapommid Hiroshimale ja Nagasakile Miks kaotasid teljeriigid sõja? 6. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Inimkaotused - Hukkus u 60 mln inimest sh 40 mln tsiviilisikut. Enim NSVL u 20 mln - Genotsiid juutide vastu- u 6 mln inimest Materiaalsed kaotused - Euroopa riigid varemetes( NSVL, Saksamaa, SB, Prantsusmaa jt) - Ajalooliste ehitiste hävimine( kirikud, silla, kloostrid jm) - Tõõstusettevõtete, kaevanduste, sadamate, teevõrgu jm purustamine - Suured sõjavõlad
Mari Kuusik 9.klass Hitler Adolf Hitler (1889-1945) oli Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja alates 1934-1945 Sakasamaa riigijuht. Hitler sündis 20.04.1889 Austrias Ranshofeni külas riigiametnikude peres. Alates 1907-1913 elas ta Viinis, elatudes juhutöödest. 1913. aastal asus Hitler Münchenisse ning 1914. aastal astus ta Esimese maailmasõja puhkedes vabadahtlikuna Baieri sõjaväkke. Samal aastal sai Hitler sõja käigus mitu korda haavata ning teenis välja kaprali auastme ja pälvis vapryse eest esimese klassi Raudristi. Saksamaa kapituleerimise ja Versailles` lepingu sõlmimise järel astus Hitler 1919. a Saksa Töölisparteisse, mis 1920.a nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Sakasa Töölisparteiks(...
TEINE MAAILMASÕDA Sigmar Markov 11r Põhjused Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks Hitleri ambitsioonid Lepituspoliitika Majanduskriis Molotovi-Ribbentropi pakt Stalini soov vallutada Euroopa Osalevad riigid Teljeriigid Liitlased Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Saksamaa USA Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome Inglismaa Ungari Sõjaohvrid Riigid Sõdurid Tsiviilohvrid Holokausti ohvrid Kokku hukkunuid Kanada 45300 45300 Soome 9500 2000 97000
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia)...
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigi...
peale II MS'i muutusid oluliseks rahvusvahelised inimõigused ?12-le määrati surmanuhtlus ja 2-le eluaegne vanglakaristus KORDAMINE ?kaks kaardiülesannet: tähtsamad lahingupaigad (El Alamein, Stalingrad, Normandia dessant, Pearl Harbour 7.12.19.., Midway), sõja lõpp, millised territoriaalsed muutused leidsid aset? ?Venemaa: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia saba, Ida-Preisimaa (Saksamaa), Soome, Rumeenia ?Poola nihkub tervikuna läände ?Sõja algus. Miks olid teljeriigid edukamad. Kuidas põhjendad teljeriikide edu? Millised riigid alistati? ?Seati sisse uus kord peamine rahvas, kes orjastada jne. AARIA RASS ?Saksamaal olid välksõjaplaanid ?Konverentside osalejad ja otsused ?overload Normanida dessant 6.juuni 1944. ?Sinimägedes peetud lahingute tähtsus? ?Millistes IIMS sõdivate riikide väeüksustes eestlased sõdisid? Arvuline suurus? ?Jalaväerugement 200 e. Soomepoisid ?Eesti territoriaalne laskurkorpus Venemaa ?8.laskurkorpus jooksis laiali
Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, as...
Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia.
21. I ja II maailmasõda: sarnasused ja erinevused (põhjused ja ajend, sõdivad pooled ning neutraalsed riigid, sõjategevuse piirkonnad, sõdimisviisid, tagajärjed) I ms II ms Põhjused Suurriikide imperialistlik Kaotajariikide poliitika kättemaksusoov Sõdivad pooled Antant, Keskriigid Teljeriigid + Hitlerivastane koalitsioon Neutraalsed riigid Rootsi, Iirimaa, Hispaania, Portugal, Sveits, Türgi Sõjategevuspiirkonnad Aafrika, Jaapan, Idarinne Sõdimisviisid I ms kasutatud relvad -
Lepituspoliitika, Austria a., Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Te...
Ettekanne K. Ristikivist Birgitta Ots 9 B klass Karl Ristikivi sündis 1912. Aasta oktoobris ülivaeses Pärnumaa piirkonnas Paadremaal. Sealne pinnas oli väga viljatu, seetõttu oli ka külakogukond ülimalt vaene. Oma religioonilt, mis hilisemas elus ja romaanides tugevat rolli mängib, oli Ristikivi õigeusklik, sest 1840-datel aastatel käis mööda Eestimaad kuulujutt, et kõik eestlased, kes luterlusest õigeusku astuvad, saavad tasuta maad. Selle pärast oli ka kogu küla õigeusklik, tema algne ristinimi oli venepäraselt Karp Ristikivi. Ema oli vaene taluteenija ning Karl ise vallaslaps. Külakogukond loomulikult isata lapsi ei sallinud ning seetõttu kasvas noormees sotsiaalses isolatsioonis ning pideva põlu all. Raske lapsepõlv (kuni Tallinna minekuni) on mõjutanud tugevalt tema kirjutisi ning kajastub tema novellides ja ka romaanid...
8. Mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. 14. Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan? Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva – tuumapommi. 6. Augustil 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9. Augustile Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 2. septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 15. Miks kaotasid teljeriigid sõja? 16. Selgitage mõisteid: Teljeriigid – Saksamaa + tema liitlased Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia ja Soome. Suur kolmik ja liitlased – USA, NSV Liit ja Suurbritannia + dominioonid, Prantsusmaa, Hiina ja ühinenud riigid. Talvesõda – 30. November 1939 – 13. Märts 1940, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid oli sunnitud NL loovutama
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut k...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale. · 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
II maailmasõda Versailles' süsteem kokkuvarisemine *1935. tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa ...
Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna Hitleri võimuletulek 1933 Saksa vägede marssimine Reini piirkonda 07.03.1936 sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni Kui Prantsusmaa oleks oma väed Reinimaale toonud, oleks Saksamaa pidanud tagasi tõmbuma, Berliini-Rooma telg 25.oktoober 1936 oktoober 1936 Berliini-Rooma telg ehk koostöölepe Saksamaa ja Itaalia vahel siit ka nimetus teljeriigid. Tegemist oli sõjalis-poliitilise liiduga: Saksamaa tunnustas Itaalia vallutusi Etioopias, lisaks jagati omavahel mõjusfääre Kommunism fasism/natsionaalsotsialism. Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism.
Rinded seatud Saksamaa suhtes! Kogu aeg ei sõditud kõikidel rinnetel. Ükski Euroopa rinnetest ei tegutsenud sõja esimesest päevast viimaseni välja. 3 Hiinas algas II MS juba enne õiget sõda. Jaapan ründas 1937. Hiinat. 1941. aastast lisandusid Vaikse ookeani saared (peale seda, kui Jaapan tungis kallale USA-le). Maailmamere alla kuulusid ookeanid, neis allveesõda. September 1939 – juuni 1941 Võrreldes I MS-ga oli kolm jõukeset (esimeses oli kaks). 1. Teljeriigid (Saksamaa ja tema liitlased) 2. Lääneriigid (USA oli neutraalne alguses) 3. NSVL (Saksamaaga mittekallaletungileping) Teljeriikide ja Lääneriikide vahel sõjategevus. Teljeriikide ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Juuni 1941 – september 1945 1. NSVL 2. Teljeriigid 3. Lääneriigid + USA Muutused: Nüüd sõda ka NSVL ja Teljeriikide vahel. NSVL ja Lääneriikide vahel Suur koalitsioon (lääneriigid sõlmisid totalitaarse
asemel esindas USAd uus president Harry Truman. Potsdamis korrati üle otsus Saksamaa jagamisest okupatsioonitsoonideks. Seal otsustati Saksamaa ka denatsifitseerida (natside karistamine Nürnbergi kohtuprotsess), demilitariseerida, desarmeerida. Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
Teise maailmasõja mõju maailmale Kursuse kirjatöö Teine maailmasõda, mis toimus aastatel 1939-1945, oli ajaloo kõige laialdasem konflikt, mis puudutas mingil määral kõiki maailmajagusid (J.G Royde-Smith, T.A. Hughes, 2018). Teise maailmasõja teljeriigid olid Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt. ning liitlasriigid Suurbritannia, Prantsusmaa, NSV Liit, USA (Eesti Entsüklopeedia). Teise maailmasõja ulatusest annavad aimu järgmised näitajad: hukkus umbes 55 miljonit inimest, neist suurem osa olid tsiviilisikud, kes hukkusid rünnakute ajal ja koonduslaagrites. NSV Liit kaotas üle 25 miljoni inimese, Poola 6 miljonit, juute hukkus umbes 6 miljonit (Eesti Entsüklopeedia). Selleks, et
), ei lase enam ühelgi Wehrmachti väel peale tungida; o 7. Dets.1941 ründas Jaapan (Hirohito) USA-d Havai saartel Pearl-Harbori, ootamatuse efekt: hävitati USA laevastik, hukkus 2300 ameeriklast. Pärast seda kuulutas Jaapan sõja USA-le ja Suurbritanniale. Venemaa ja Jaapani mittekallaletungipakt jäi nõusse; o 1942 teljeriigid oma võimsuse tipul: Jaapani ülekaal Vaiksel Ookeanil, tema käes alad kuni Austraaliani. Pöördeliseks sai Midway merelahing 1942. juunis, mis tegi lõpu Jaapani edukale välksõjale. · Hitleri vastane koalitsioon: o Augustis 1941 loodi Atlandi Harta (Suveräänsus! USA ja Ing huvid puuduvad!) ÜRO alusdokument; 3 Rommel Montgomery (inglismaa võimas sõjakindral.
Aktiivne välispoliitika: 1936- armee demilitariseeritud tsoon. Hispaania kodusõda. 1938- Austria annekteerimine. Müncheni leping (1938 Melville Chamberlain “Ma usun, et see on meie ajastu rahu” Hitleri lubadused- viimane territoriaalne nõudmine Euroopas, Lääneriigid jätavad Tšehhoslovakkia Hitlerile). 1939 Tšehhoslovakkia (Boheemia ja Moraavia- Saksamaa protektoraadid). Poola ja Teise maailmasõja algus. 1936 Teljeriigid Saksamaa ja Itaalia. 1940 Kolmepoolne: Saksamaa, Itaala ja Jaapan. Lisaks sündmusi maailmas: 1931 Jaapan- Madžuuriasse. 1935 Itaalia Etioopiasse. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Jalta konverents/ Krimmi konverents: 1945 kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. 1953 Berliini sündmused- rahvas oli vastu pealesurutud režiimile. ÜRO loomine: omavahel hakkasid suhtlema Churchill, Roosevelt ja Stalin. Rooseveltile Churchill tegelikult ei meeldinud. Roosevelt=United Nation termini (US oli olemas)
tagatakse. Nii loodeti ära hoida sõja puhkemine. 23. august 1939 MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, salajases lisaprotokollis jagati Euroopa mõjusfäärideks: NSVL-le Soome, Eesti, Läti, osa Poolat ja Bessaraabia, hiljem lisandub Leedu. 3 TEISE MAAILMASÕJA SÕDIVAD POOLED 1.september 1939 2.september 1945 Kolmikpakt riigid ehk teljeriigid Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine 1936 Berliin Rooma telg Saksamaa ja Itaalia USA ja Suurbritannia head suhted sõjalis-poliitiline liit, jagati mõjusfäärid Balkanil ja Doonaumaadel 22.juuni 1941 Saksamaa rünnak NL vastu, NL Saksa-vastasesse leeri 1936 Antikominterni pakt Saksamaa ja
Mitmete sõjas oldud aastate kestel tekkisid erinevatel riikidel erinevad maailmavaated, kuid eelnevast tulevnevalt sõlmiti mitmeid koalitsioone. Osa riike ühendasid jõud, et saavutada ühiseid eesmärke. Laias laastus võib neid jagada suuremate riikide järgi - USA, Nõukogude Liit, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa ja veel mõningad riigid, mis moodustasid sõjalise poole, mida kutsuti liitlasvägedeks. Vastaspooleks olid Saksamaa, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Itaalia (kuni 1943 aastani) e Teljeriigid. Lisaks toetasid mõlemaid pooli ka riigid, mis aitasid erinevatel viisidel sõjategevusele kaasa. USA ja Jaapani sõda algas 7. detsembril 1941. aastal (ametlikult 8.detseber 1941), kui Jaapan ootamatult suure õhurünnaku ameeriklaste Vaikse ookeani laevastiku baasile Pearl Harboris sooritas. Olenemata ootamatust rünnakust, ei kandnud kaitsev pool sõjatehnikas oodatud kahjustusi. Enamus põhjalastud laevadest tõsteti üles ja taastati.
Kesk-Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas sõja Saksamaale. Olukord hakkas muutuma ka Leningradi ümbruses. Murti läbi blokaadi rõngas, kuigi blokaad jäi püsima veel 1944.a.jaanuarini. Al-Alameini lahing toimus 1942.a. suvel. See oli üks Põhja-Aafrikas Saksamaa Itaalia poolt läbiviidava operatsiooni lahingutest. Põhja-Aafrikas oli E. Rommel veebruaris 1942 alustanud pealetungi Egiptuse suunas, vallutanud Kirde-Liibüas Tobruki sadamalinna, jõudnud Alameini. 1942.a. suvel olid teljeriigid nii Euroopas kui ka Aasias oma võimsuse tipul. Pärast Stalingradi lahingut aga hakkasid Itaalia-Saksa väed nõrgenema. Lääneliitlased olid ära lõiganud Sa.-It. väed meritsi varustamisest. Maikuus 1943 andsid veerand miljonit võitlejat vangi. Rinne Põhja-Aafrikas oli likvideeritud.Briti vägede juhataja Montgomery. Midway lahing toimus 1942.aasta 3.-7.juunil. Pinge USA ja Jaapani vahel sai alguse juba 1931.a., kui Jaapan oli okupeerinud Mandzuuria. Jaapan
Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu. Samas kaotas demokraatliku
loomine, missugust nii kergesti kukutada ei saa mõne keskkomitee niiditõmbel 2. üksikisiku poolt hääletamine, millega kaasneb erakondade mõju ja võimu vähenemine 3. riigikogu liikmete arv 100 pealt 50-le · erakondadevahelised suhted väga teravad · AJALUGU EI OLE AINULT MINEVIK 6. Eesti Teises maailmasõjas · 1939 1940 Baaside aeg · 1940 1941 Esimene nõukogude aasta · 1941 1944 Saksa okupatsiooni aeg · 1944 (- 1991) Nõukogude okupatsioon · teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan · liitlasriigid: Inglismaa, USA, Prantsusmaa, NSVL · 23. august 1939 MRP · 28. september 1939 VAP (baaside lepe) · 18. oktoober 1939 baaside sissetulek · 17. juuni 1940 nõukogude okupatsiooni algus · 21. juuni meeleavaldused; EV valitsus vahetatakse nõukogudemeelse valitsuse vastu (Johannes Vares/Jüri Uluots) · 6. august Eesti liidetakse > liiduvabariik KAS EESTI OLEKS PIDANUD 1939. AASTAL VASTU HAKKAMA?
1941 august USA-Suurbritannia Atlandi harta. Sõja eesmärk: Saksamaa purustamine. Pandi kirja ka sõjajärgne maailmakorraldus- need riigid kes sõltumatuse olid kaotanud, saavad selle tagasi. Detsember 1941. Jaapan ründab USA sõjaväebaase Hawaii saarestikus, see toob kaasa Ameerika Ühendriikie sõtta astumise. NSVL oli 2. maailmasõja algul liidus Sm, aga 22.juunist vastane. (NSVL- totalitaarne) 26. Murrang 2. maailmasõjas. Teherani konverents. 1942.aasta suveni olid teljeriigid edukad. ( Sm; Jpn; Itaalia) Murranguperiood 1942 suvi- 1943 suvi pannakse piir teljeriikide pealetungile, algab nende taganemine ja Hitleri vastane koalitsioon( See atlandi harta teema juba pigem Hitleri vastane) Toimub 3 piirkonnas: · Vaikne ookean- poole aasta vältel vallutas Jaapan suure osa Kagu-Aasiast. Midway lahingus 1942.jaanuar Usa- Jaapan. Algab Jaapani vägede aeglane taganemine. · teine oluline lahing oli idarindel. Stalingradi lahing- 1942
· Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga · Üks Euroopa esimesi autoritaarseid riike oli Portugal · 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas · 1935.a. loobus demokraatiast ka Leedu · Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailmne majanduskriis TEINE MAAILMASÕDA Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt.
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia )
NSVL huvisfääri kuulusid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja osa Rumeeniast (Bessaraabia, tänapäeva Moldova). 1939 a sept läks Leedu Sm mõjusfäärist NSVL'i alla. Enne 2 ms puhkemist sõlmiti 1939 a kevadel liit Itaalia ja Sm vahel, mis kannab nimetust Teraspakt, mis oli otsene sõjaline liit (üks astub sõtta, siis teine astub tema eest välja). II MAAILMASÕDA 1939-1945 Koalitsioonid esimese MS vahel keskriigid ja antant. II MS vahel olid omavahel võistlemas 3: · Teljeriigid (Sm, Itaalia, Jaapan) · Venemaa · Inglismaa (+ Pr, USA) Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung. · Nov 1942 juuli 1943. Murranguperiood
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a. mais sõlminud Teraspakti, pärast seda kui Itaalia vallutas Albaania. Pärast MRP-d oli Mussolini solvunud ja seetõttu ei osalenud II ms alguses kuni Prantsusmaa vallutamiseni. Sõja esimesel perioodil, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti (23. august 1939), olid Saksamaa ja NL liitlased . Pakti põhjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
