Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teedeehituse eksam (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

  • Muldkeha ehituse ettevalmistustööd.
  • Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus, kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht).
  • Tee telje mahamärkimine
  • Piketaazi mahamärkimine
  • Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga
  • Pinnasesse süvistamine buldooseritega
  • Pinnase teisaldamine buldooseritega
  • Pinnase puiste , jaotus, paigaldus buldooseritega
  • Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega
  • Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega
  • Kraavide täisajamine buldooseritega
  • Pinnase tihendamine pneumorulliga
  • Pinnase tihendamine tapp -rulliga
  • Pinnase tihendamine vibrorulliga
  • Pinnase tihendamine kaevikutes
  • Pinnase tihendamine eritingimustes
  • Tekkida võivad probleemid tihendamisel
  • Pinnase paigutus muldes.
  • Muldkehas niiskuse muutus aastaringselt
  • Muldkeha aastaringne niiskustsükkel
  • Külmakerke tekkimist mõjutavad tegurid
  • Külmaohtlike pinnaste parendamise võimalused
  • Külmakindluse parandamise võimalused
  • Pinnavee ärajuhtimine muldkehalt
  • Drenaazi ülesanne, liigid, töötamine
  • Dreenkihi ülesanded ehitamise põhimõtted
  • Pikifiltertorude kasutamine dreenkihis
  • Teekatendi ülesanne, liigid
  • Teekatendi komponendid
  • Teekatendi kontstruktsiooni mõjutavad tegurid
  • Teekatendi hooldamine
  • Katte taastusremont
  • Katendi konstruktsiooni taastusremont
  • Stabiliseeritud katendikihtide liigitus, nende iseloomustus.
  • Stabiliseerimisprojekti koostamine.
  • Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel
  • Segistis stabiliseerimine
  • Teel stabiliseerimine
  • Taastusrongide koostamine teel stabiliseerimisel
  • Tsementstabiliseerimine
  • Bituumenstabiliseerimine
  • Vahtbituumeinga stabiliseerimine
  • Pindamistööde projekteermis etapid
  • Iseloomusta 1–kordset ja 1 ½ - kordset pindamist
  • Iseloomustada 2-kordset ja ¼ -kordset pindamist
  • Iseloomustada 2 ½ kordset pindamist
  • Sideaine valamine pindamisel
  • Killustiku puistamine pindamisel
  • Pindamiskihi rullimine ja lahtise killustiku eemaldamine
  • Objekti tähistamine ja liikluse reguleermine pindamistöödel
  • Mustsegude valmistamine ja ladustamine
  • Asfaltsegude vedu.
  • Asfaltsegude laotamise tempertatuurid, kihtide paksused.
  • Asfaltsegude laotamisel piki-ja põikvuukide tegemine.
  • Põik ja pikivuukide rullimine
  • Teerulli liikumissuuna valik, manööverdamine teerulliga asfaltsegu rullimisel.
  • Liiga kõrge ja madala rullimistemperatuuri tunnused
  • Eriti jäiga asfaltsegu tihendamine
  • Erinevused vibrorulliga rullimisel
  • Pneumorulliga rullimise iseärasused
    Eemaldada kasvumulla kiht rajatava mulde alt, samuti süvendite pealt ja säilitada hilisemateks viimistlustöödeks. Rajada dreenid ja vee viimarid. Rajada dreenivad või isoleerivad vahekihid. Muldepinnas normides ettenähtud paksusega kihtide kaupa laiali ajada ja tihendada.
  • Nõlvus – m=c/h, kraavi ristlõige – f=h(b+mh), kraavi pealtlaius – a=b+2mh, mullatööde maht – V=f1+f2/2 * l.
  • Sirged pikad lõigud 3-4m kõrguste tähistega iga 0,5-1km tagant, püstkõverate ja siirdekõverate alg- ja lõpppunktides. Rõhtkõverad tähistatakse 500m ja suuremate raadiuste juures 20m tagant, raadiustel 100-500m 10m tagant, alla 100m raadiustel 5m tagant.
  • Tähistatakse vaiadega, mis viiakse üle ka väljaspoole tööde piire . Kui piketaaž erineb uurimistöödest, seotakse see projekti pikiprofiiliga.
  • Muldeserva ja telje tähistamine 50-100m tagant.
  • Hõlm lastakse kiiresti tarvilikule lõikesügavusele ja siis järk-järgult vähendatakse lõikesügavust vastavalt lohistuskuheliku suurenemisele hõlma ees.
  • Teisaldamine on võimalik : 1. Kui on olemas kraavi seinad või vallid, mis takistavad lohistuskuheliku möödaminekut hõlma külgedest, 2. Tasasel ja kõval pinnasel , kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse, 3. Tõusude puudumisel, 4. Ühtlasel koormusel kogu hõlma pikkusel , mis võimaldab liikuda pööreteta.
  • Toimub töökäigu lõpul buldooseri liikumisel, enamasti kasutatakse kihilisi puistanguid, mis tasandatakse edasi või tagasi käigul.
  • Pinnast teisaldatakse enamasti pikisuunas, kui süvend on küllalt suur ja suhteliselt laugete nõlvadega võib teda töödelda ka ristisuunas. Tasandamine toimub paralleelsete töökäikudega, iga eelmise töökäigu ülekattega hõlma ¼ pikkuses . Väikesed ebatasasused ja vallid silutakse buldooseri tagurpidi liikumisel, hõlm on lastud ujuvasse asendisse. Suuri tasandustöid alustatakse kõige madalamate kohtade täitmisega 20cm paksuste kihtide kaupa, mis soodustab puiste tihendamist.
  • Töö alustamisel tuleb kõigepealt lõigata algaste, millel buldooser saaks stabiilselt töötada. Algastme teeb buldooser valmis ise, selleks lastakse nõlvalt üles sõites buldooseri hõlm pinnasele ja masinat 90o pöörates lõigatakse hõlma ühe otsaga väike aste. Seda operatsiooni korrates moodustub väike plats , millest piisab pikitöökäikude alustamiseks.
    Astet peab hoidma kaldu mäe poole, sest vastasel korral võib buldooser kergesti nõlvalt alla libiseda .
  • Toimub kahel viisil: paralleelsete rist töökäikudega või parallelsete põik töökäikudega.
  • 10m ja laiemaid muldeid tihendatakse pneumorullidega ringskeemi kohaselt. Esimesed läbikud tehakse 2-2.5m kaugusel muldeservast. Mulde ääred tihendatakse järgnevate läbikutega nii, et iga läbiku jälg on 1/3 laiuse võrra nihutatud muldeserva suunas. Valtsi äär ei tohi olla muldeservale lähemal kui 0,3m.
  • Tapprull töötab ringskeemi alusel. Tihendab alt-ülesse.
  • Töötatakse süstikskeemi või ringskeemi alusel.
  • I etapp. Puistatakse ja tihendatakse toru all olev kaitsekiht, Paigaldatakse toru ja puistatakse pinnas mõlemale poole toru, Puistatakse torule pinnase kaitsekiht ja tihendatakse, Tihendatakse käsitsi või elektri-mootor või pneumovibraatoriga, mille tööseade mõõtmed vastavad tihendatava ala laiusele.
    II etapp. Puistatakse ja tihendatakse põhiline osa pinnasest , Tihendatakse mehaaniliselt tampmasinate, vibrotampide või vibraatoritega.
  • Vibrosügav tihendamine – kraana otsas rippuv vibroseade lastakse mullale ja see tihendab ise oma raskusega vajaliku pinna.
    Jämepurd materjalid ja lõhatud kaljupinnas – tihendamist teostakse raskete tihendusmasinatega. Nõutud tihedust vaadatakse vajumi järgi, tavaliselt 8-10%.
    Ühtlase terastikuga liivad - Tihendamine on mehanismide raske läbitavuse tõttu soovitav teostada talvetingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskuse sisalduse juures.
    Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök- või tampmasinatega.
  • Ületihendamine, Alatihendamine, Pinnas liiga märg, Pinnas liiga kuiv.
  • Tuleb paigaldada kihtide kaupa.
  • Lisaks sademetele mõjutavad mulkeha veerežiimi märkimisväärselt veel aastaringsed
    temperatuurimuutused, millede tulemusena muldkehas sisalduv niiskus (vesi) on pidevas
    liikumises soojemast kihist külmemasse kihti.
  • Niiskuse kogunemine muldkehasse sügisestest vihmavetest, muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümberpaiknemine, muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel, muldkeha suvine kuivamine (tahenemine)
  • Liiga palju vett on poorides.
  • Paigaldada veetõkkekiht või filterkiht. Mehaaniline stabiliseerimine, lubistabiliseerimine, tsementstabiliseerimine, bituumenstabiliseerimine.
  • Väikese külmakerkeohtlikkusega pinnaste kasutamine; kindlustada katendi piisav kaugus pinnase- või pinnavetest; külmakaitsekihtide või soojusisolatsioonikihtide ehitamine; pinnasevete taseme alandamine ; veeisolatsioonikihi ehitamine.
  • Antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad. Vee juhtimiseks pikiprofiilis nähakse ette külgkraavid, süvendite puhul ka mäekraavid.
  • Liigse vee kogumine ja ärajuhtimine, kinnine ja lahtine drenaaž. Vesi siseneb torudesse neis olevatest piludest või liitekohtadest. Nende ummistumise vältimiseks tuleb nad katta dreenivast materjalist kihiga .
  • Dreenkihist juhitakse vesi reservidesse või külgkraavidesse. Dreenkiht rajada kogu laiuses, kasutada vee kraavidesse juhtimiseks nn lehtrite süsteemi. Lehtrite süsteem rajatakse hästidreenivatest materjalidest .
  • Pikifiltertoru paigutatakse dreenkihi all asetsevasse filterpuistega 30 cm sügavusega kraavi, mis asetseb sõidutee serva kohal.
  • Võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Jäigad ja elastsed katendid .
  • Kate, katendi konstruktsioon, muldkeha.
  • Vesi, liikluskoormus, katendi vanus.
  • Eesmärgiks on vee eemale hoidmine katendi konstruktsioonist, selleks tuleb kate hoida veekindlana ning tagada vee äravool, et teeservadesse ei tekiks lompe. Praod tuleb kohe pärast teket sulgeda ning teepeenar tuleb teha nii, et teeservadesse ei tekiks lompe.
  • Parandatakse katte ülemine osa ulatuses 50-100mm. Tegemise võimalused: asfaltbetoonist ülekate, freesimine ja freesitud kihi asendamine, suhteliselt õhukese asfaltkihi stabiliseerimine.
  • Võimalused: täielik rekonstrueerimine , olemasolevale pinnale lisakihtide laotamine, materjali sügav stabiliseerimine.
  • Eelfreesimiseta stabiliseerimisel laotatakse lisatav täitematerjal vana teekatte pinnale ning seejärel freesitakse ja segatakse segamisfreesi ühe käiguga.
    Eelfreesimisega stabiliseerimisel lisatakse vajalikud materjalid pärast olemasoleva katte eelfreesimisel saadud materjali planeerimist ja tihendamist. Sellele järgneb segamine segamisfreesiga.
  • Stabiliseeritava täitematerjali terakoostis ja sideaine kulu esitatakse stabiliseerimisprojektis. Kogemuslik stabiliseerimisprojekt, kus lisatava killustiku minimaalne kogus peab olema 45%,bituumenemulsiooni sisaldus 1,0-1,2% ja tsemendi sisaldus 2-3%.
  • Teel segamisel paanidena tuleb kõrvaloleva varem valminud paani pikiserv ühtalse pikivuugi saamiseks 10- 15cm ulatuses uuesti läbi segada. Paani jätkamisel tuleb eelmise paani ots vähemalt 3m ulatuses uuesti läbi segada.
    Segusõlmes segatud segu koostis on täpselt doseeritav ja omadused stabiilsed, mistõttu seda kasutatakse suure liikluskoormusega teede ehitamisel või remondil ja ka madalaklassilistel teedel, kui see on majanduslikult otstarbekas.
  • Kohapeal segamine on suhteliselt odav, kuid valminud segu koostis ja omadused on ebaühtlased, mistõttu seda kasutatakse madala klassi teede aluste või katete ehitamiseks või taastamiseks.
  • Kontrollida kõiki masinaid ja seadmeid, kontrollida bituumensideaine temperatuuri, kontrollida, et masinate oleks piisavalt sideainet ja vett, koostada taastusrong esimese paani alguses, ühendada toitetorud segamisfreesiga, kontrollida, et operaatoril oleks kõik sideaine kulunormi andmed, tee tähsitus peaks olema ähtav kogu tee ulatuses.
  • Tsementstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv , purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekatte kobestamisel saadud freespuru (freesitud must- või asfaltkatted).
  • Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekatte kobestamisel saadud freespuru (freesitud must- või asfaltkatted).
    Vahtbituumen saadakse, surudes vähemalt 150 °C-ni kuumutatud bituumenisse
  • Vasakule Paremale
    Teedeehituse eksam #1 Teedeehituse eksam #2 Teedeehituse eksam #3 Teedeehituse eksam #4 Teedeehituse eksam #5 Teedeehituse eksam #6 Teedeehituse eksam #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor raigo kasu Õppematerjali autor
    tegemist on Järvamaa khk Teedeehitus tehnoloogia Tähtsa töö küsimused kui ka vastused :) tegemist on suulise eksamiga. kõigil teedeehitajatel on seda teisel kursusel vaja. ja nende leidmine ei ole lihtne. eriti neile kes pole viitsinud tundides kaasa kirjutada !!!! usaldage seda tööd see on tehtud hästi.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    docx

    Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused

    1 niiskuse kogumine muldkehasse sügistest vihmavetest 2 muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümber paiknemine 3 muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel 4 muldkeha suvine kuivamine (tahenemine) 21) temperatuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumis piiri poole +4-+6C kuni miisnuskraadideni. Vee külmumis mõjul: 1 vee paisumine poorides 2 täiendava vee juurde vool külmumis piirkonda ja jää läätsede teke. Teedeehituse seisukohalt oluline 22) külma ohtlike pinnaste parendamiseks kasutatakse 1 mehaanilist stabiliseerimist 2 termilist stabiliseerimist 3 keemilist stabiliseerimist 23) külmakindlust parandavad 1 väikeste külmakerke ohtlikusega pinnaste kasutamine 2 kindlustamata katendi piisav kargus pinnase või pinnavetest 3 külmakaitse kihtide või soojus isolatsioon kihtide ehitamine 4 pinnase vete alandamine 5 vee isolatsioon kihi ehitamine

    Teedeehitus
    thumbnail
    9
    odt

    Teedeehituse tehnoloogia

    Teedeehituse tehnoloogia Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimiseks võtab ja katsetab tootja tehases valmistatud segust vähemalt ühe proovi iga 500t toodetud segu kohta. Kui toodetakse vähem siis võetakse üks proov vahetuses iga valmistatud asfaltsegu retsepti kohta. Lisaks tehases võetud ja katsetatud proovidele võtab omaniku järelvalve segu paigaldaja või tootja esindaja juuresolekul asfalt ja mustsegu proovid segu laotamise ajal teele laotatud segust või laoturi teo välimise otsa juurest.Võetakse vähemalt üks proov iga 1km pikkuse laotatud paani kohta. Iga asfalditehase juures peab selle töö kestel olema laboratoorium. Sellega peab olema võimalik määrata 1.täitematerjalide terastikulist koostist. 2.asfaltsegu terstikulist koostist. 3. Bituumeni sisaldust. Mustsegude tootmine.MSE Mustseguseid võib segada soojalt või külmalt , tsükkel või pidevtoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris. Täitematerjal tuleb kuivatada kui niis

    Teedeehitus
    thumbnail
    27
    doc

    Teedeehituse eksami vastused

    · teeregistri, liiklusregistri pidamine · osalemine õigusaktide väljatöötamisel Kohalikud asutused: · Põhja Regionaalne Maanteeamet Tallinnas · Lääne Regionaalne Maanteeamet Pärnus · Lõuna Regionaalne Maanteeamet Tartus · Ida Regionaalne Maanteeamet Rakveres 5. Teedeehitust saab õppida: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool 6. Teedeehituse ettevõtted: Teede REV-2, Talter, Tref, Destia, Tallinna Teede AS 7. Teedeprojekteerimise ettevõtted: EA Reng, K-Projekt, Amhold, Teekaru, Tinter 8. Järelevalvet teostavad ettevõtted: Telora-E, Teede Projektijuhtimise AS, Taalri Varahaldus, Ramboll Eesti, Infragate Eesti 9. Teehooldus ettevõtted: Teho, Tänavapuhastuse AS, Cleanaway, Jaaksoni Linnahooldus, Talter As 10. Transpordisüsteemi ülesanne: võimaldada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende

    Ehituskonstruktsioonid
    thumbnail
    10
    doc

    Tee-ehitustööde eksam

    1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik. Kitsamas mõttes on see 10-15% asfalteene sisaldav looduslik bituumen; laiemas tähenduses bituumeni ja mineraal-aine looduslik või tehislik segu. Esimene on soojendamisel sulav viskoosne pooltahke kuni tahke orgaaniliste ühendite segu, teine pooltahke kuni tahke matt või pigitaolist läikiv mustjaspruun

    Trükitehnoloogia
    thumbnail
    38
    doc

    Teedeehitus TÖ-le

    1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    thumbnail
    18
    docx

    Teedeehitus eksam 2 Kursus

    1. Kivimaterjalide kvaliteedinäitajad. Kvaliteetse killustiku teradpeavad ideaalis olema kuubikujulised. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus ule 4mm teradega fraktsioonidele. Plaatjateks teradeks loetakse teri, mille üks mõõde on teistest vähemalt 3 korda väiksem 2. Iseloomustada kruusa, killustikku, liiva, fillerit. Kruus- on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erinevate terakoostistega ja erineva mineraalse päritoluga kiviaterjalide segu, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2-64mm. Killustikk- on looduslike kivimite või tehismateralide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt on 2mm ja mille teradel pole loodusliku pinda Liiv- on kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% labib sõela avamõõduga 2mm, mille terasuurus on 0,063-2 mm. Filler- peene kivi materjal 3. Geosünteetide liigitus, nende omaduste iseloomustus. Geosünteedid jagunevad: • Geotekstiilid • Geovõrgud • Geomembraanid • Geo

    Teedeehitus
    thumbnail
    16
    docx

    Tehnilise infrastruktuuri alused: Teede osa kordamisküsimused

    Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee ­ piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee ­jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee ­ t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee ­ t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ­ ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud · kergliiklustee ­ ainult jalakäij

    Tehnilise infrastruktuuri alused
    thumbnail
    11
    docx

    Tehnilise infrastruktuuri alused - kordamisküsimused

    Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee ­ piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee ­jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee ­ t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee ­ t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ­ ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee ­ enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee ­ tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee ­ mägisel maastikul paiknev te

    Tehnilise infrastruktuuri alused




    Kommentaarid (1)

    Kiku12 profiilipilt
    Kiku12: Aitäh sain tänu sellele oma teedehituse eksami tehtud
    12:43 23-03-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun