2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 4)Piketaaz- tähistatakse vaiadega mis viiakse üle ka väljapoole tööde piire. Kui piketaaz
kuni 2m. Mustsegus võib kasutada uue jämetäitematerjali lisamisel korduv kasutatavat asfalti, mille terasuurus ei ületa 20mm. Teel segatud täitematerjal Külm täitematerjal segatakse sideainega tellijaga kooskõlastatult segamisseadme abil. Tellija nõudmisel esitab töövõtja tellijale ülevaate kõigist seadmetest mida kavatseb kasutada. Vajadusel kinnitab töövõtja nende sobivust vähemalt 100m pikkusel katselõigul. Kui materjali niiskus bituumeniga segamisel on üle 4%, bituumen emulsioonil üle 7% tuleb täitematerjali enne bituumeni lisamist kuivatada. Kuivatada võib lisades lupja või tsementi. Mustsegust katted tuleb pinnata mitte varem kui 2 nädalat pärast valmimist ja enne talveperioodi saabumist. Vedu Asfaltsegu veo üldnõuded: · Veoki kast peab olema puhas. · Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. · Asfaltsegu koormad tuleb katta. · Mitte kohandatud veokidega (kandiline kastipõhi): ei loeta sobivaks asfaldiveoks.
keelavad sõidukite peatamise nende liinide kaitsevööndis. 155. Kus tuleb ette näha maanteevalgustus (vähemalt 5) · Eritasandilisel ristmikul · Tähistatud ülekäigurajal · Foorjuhitaval ristmikul · Ööpäevaringselt tunnelis · Puhke- või teeninduskohas 156. Mis on muldkeha- tee-ehituseks vajalik pinnse-konstruktsioon ehk raudtee pealisehitise või autotee katendi pinnasalus, koos selle juurde vahetult kuuluvate veeviimaritega ja reserviga. 157. Mis on mulle- ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 158. Mis on süvend- muldkeha osa, mis rajatakse pinnasesse kaevamise teel 159. Mida arvestatakse muldkeha tüübi valikul (vähemalt 5 )- maantee klass; teekatendi tüüp; mulde kõrgus ja 13
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik
m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine,
pinnaseosakesed surutakse kokku ja väheneb pinnase poorsus. • pneumorullid-Pneumorullid sobivad pea kõigi pinnasetüüpide tihendmiseks, lisaks rulli massist saab tõsta rehvi rõhku mida suurem rõhk seda seda suurem on rulii tihendamisvõime • tapprullid- Tapprulle on efektiivne kasutada sidusate pinnaste tihendamiseks, kui tapprull on oma tihendamisvõime ammutanud tõuseb rull pinnale. • vibrorullid- vibro rulli valts on analoogne staatilise rulliga kuid lisaks staatilisele koormusele tekitab valsi pöörlv eksentriline koormus vibratsiooni, • kombineeritud rullid- rullid millega on võimalik tihendata eri rullide omadusi saavutades. 31. Vibrorullide töötamise põhimõte, muudetvad suurused tööprotsessis. Sees on eksentriline raskus, kui raskus jõuab alla tekib vibro löök, muudetavad suurused on sagedus ja amplituud. 32. Pinnase tihendamine pneumorullidega.
· Teel oleva takistuse arvutuslik kõrgus on 0,2 m sõidutee pinnast · Sõiduautojuhi silma kaugus äärekivist 1,5 m · Veoauto- ja bussijuhi silma kaugus äärekivist 2,4 m · Sõidukijuhi reaktsiooniaeg on 2 s. 8) Mis on kohtumisnähtavus, möödasõidunähtavus, peatumisnähtavus? 9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded 11) Muldkehale esitatavad nõuded · Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. · Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem · Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde
9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? · teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; · teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; · nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse; · sõidu- ja kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool; · tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 10) Ristprofiili elemendid ja neile esitatavad nõuded
Pinnase liigitus orgaanilise aine sisalduse järgi. Pinnas Orgaanilise sialdus %-des 2mm teraõõduga 1. vähese orgaanilise aine sisaldusega. 2-6% 2. keskmise orgaanilise aine sisaldusega 6-20 % 3. Rohke orgaanilise aine sisaldusega /20 % Muldes võib kasutada vähese orgaanilise aine pinnast. Pinnase klassifikatsioon . Niiskuse paikondade iseloomustus 1) muldkeha projekteerimisel tuleb arvestada maantee klassi, teekatendi tüüp, mlde kõrgus ja süvendi sügavust, muldkeha ja aluspinnaste omadus ning ehitustingimusi, ehituspaikonna looduslikke ja inenergoloogilise iseärasusi ning maanteede ehitamise ja hoiu varasemaid kogemusi 2) Tuleb tagada muldkeha vajalik tugevus ja püsiv vähemate ehitus- ning hoiukuldega säilitades väärtuslikke kõlvikud ja kahjustamata looduskeskkonda.
(temperatuur, niiskus, külmumine,) omakaal(nõrgad alad sood, rabad. 10. Külmakergete põhjused (külmaohtlik aluspinnas, aluspinnase külmumine, kõrge põhjavee tase), külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes 11. Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused); katendite koormuskindluse seisukohast kriitiliseks on tõmbepinged ja -deformatsioonid seotud kihtide alapinnas. ..ja survepinged sidumata kihtides ja aluspinnases. 12. Defektide seotus konstruktsioonist (laiad, kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted); kui kiht on õhuke on selle tähendus kogu katendi koormuskindlusele väike. katte väsimine ei ole õhukese kattega katendite kriitiline näitaja
............ 178 13.6. Asfaldisegude mineraalained ............. 178 13.7. Asfaltbetooni omadused ............. 180 13.8 Asfaldisegude valmistamine ............. 180 13.9. Asfaldi regenereerimine ............. 181 13.10. Asfaltbetooni paigaldamine ............. 181 13.11. Pindamine ............. 182 13.12. Teekatete stabiliseerimine ............. 183 13.13. Asfaltbetooni omaduste kontrollimine ............. 184 14. Plastmassmaterjalid ............. 185 14.1. Üldmõisteid plastmassidest ............. 185 14.2. Plastmasside koostis ............. 185 14.3. Plastmasside töötlemine ............. 186 14.4. Plastmasside omadused ............
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10 2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10 2.1.2 Lammutus ja koristustööd ...................................
kokkukleepumise tagajärjel. · Graniit on kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim. Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. · Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : 05.05.2014 · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 16. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes.
omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Tardkivimite kasutuskohad: · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepiastmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel.
mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
