Tänava liik/max i, % - põhi-jaotus tn / H4, R4-5, E5-6; juurdepääsud / H5, R5-6, E6-8; jalg ja kõnniteed / H3, R3-5, E5-6; ristmikud / H2,5, R2,5-3, E3-4; min kalle / H1,0, R0,7-1, E0,5-0,7. Ristmike proj.: t; y; 70°-110°; 90°; 7; parema käe reegel; stop; peatee; foor; ringliiklus. Foorid: I takt; II takt; 3-takti 90 sek; 4-takti 120 sek. Kanaliseerimine: eraldi vp rajad; eraldi pp rajad. Ristmikud: D / c(m): 4-8/10 ülesõidetav; 9-12/9,5 2,5; 13-20/8,5 2,0. Teede katendid: Nim ühe või mitme kihilist konstruktsioone, erineva tugevusega mat. Peab olema tasane ehk sile ja kare. Mõjutavad tegurid: ilmastik, vertikaalpinge, nihkepinge; löök. (kattekiht asf.bet.; katend killustik; sängituskiht liiv). 1.Püsikatend: tsementbetoon t/b; asf bet a/b. 2.Kergkatend: mustsegu; sideainega töödeldud liiv, killustik või kruus. 3.Siirdekatend: killustik; kruus; sideainega töödeldav pinnas
Dreenkiht täidab ka madal drenaazi ülesannet. dreenkihina kasutatakse jämedat või kesk liiva mille poorsus on ja filtratsiooni moodul on suured. Dreenkiht ei tohi olla õhem kui 0,2m dreenkihi ühepoolse kalde puhul kui filtratsioonitee pikkus on üle 10m tuleb ehitada pikifilter torudeta dreenkiht 27) pikifilter toru paigutatakse 30cm sügavusega kraavi mis asetseb sõidutee serva kohal 28) on kahte tüüpi katendeid -jäigad katendid (paks suure tugevusega tsement betoon kiht katab seotud stabiliseeritud kihti) -looduslikest materjalist elastsed katendid(ülemised kihid on suurema tugevuse saavutamiseks seotud) katendi ül on kaitsta katendi konstruktsiooni 29)katendi komponendid on kate katend ja muldkeha 30)eeldatav liikluskoormus 1 pinnastekoormuste suurus 2 liilussagedus 3 liikluse koosseis keskonna tingimused 1 termiline mõju(põhjustab materjali paisumist ja kokkutõmbumisel mahu muutust)
Mõõdetakse horisontaalnurgad, küljepikkused ja tugipunktide vaheline kaugus. Lahtine käik- alguses kui ka lõpus kaks kindelpunkti. Tasandatakse nurgad ja koordinaatide juurdekasvud 3) Situatsiooni mõõdistamine 9 Mõõdistatakse kõik kaevuluugid, maapealsed trassid Puud, põõsad Erinevad katendid Hooned, rajatised, piirded Looduses leitud piiripunktid Kõrgused Erinevate kõlvikute piirid 4) Plaani koostamine Arvutis: Elektrontahhümeetrist laetakse mõõdistatud punktid arvutisse Koostatakse joonestamis fail Ühendatakse mõõdistatud punktid Vormistatakse plaan Käsitsi: Punktid mõõdistatud teodoliidiga Latipunktid nummerdatakse kogu plaani ulatuses üheselt
Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa.
18 Kumera püstkõveriku raadius.......................................................................................27 9.19 Nõgusa püstkõveriku raadius........................................................................................27 9.20 Maantee optiline sujuvus ja selgus................................................................................28 9.21 Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius...............................................................30 10. KATENDID, RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED.........31 10.1 IRI suurim lubatud väärtus............................................................................................31 10.2 Ristmiku põhitüübi valik...............................................................................................31 10.3 Vähimad nähtavuskaugused ristmikul..........................................................................31 10.4 Kiirusmuuteradade ja nende osade pikkused...
dreenivast materjalist kihiga. ·Dreenkihist juhitakse vesi reservidesse või külgkraavidesse. Dreenkiht rajada kogu laiuses, kasutada vee kraavidesse juhtimiseks nn lehtrite süsteemi. Lehtrite süsteem rajatakse hästidreenivatest materjalidest. ·Pikifiltertoru paigutatakse dreenkihi all asetsevasse filterpuistega 30 cm sügavusega kraavi, mis asetseb sõidutee serva kohal. ·Võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Jäigad ja elastsed katendid. ·Kate, katendi konstruktsioon, muldkeha. ·Vesi, liikluskoormus, katendi vanus. ·Eesmärgiks on vee eemale hoidmine katendi konstruktsioonist, selleks tuleb kate hoida veekindlana ning tagada vee äravool, et teeservadesse ei tekiks lompe. Praod tuleb kohe pärast teket sulgeda ning teepeenar tuleb teha nii, et teeservadesse ei tekiks lompe. ·Parandatakse katte ülemine osa ulatuses 50-100mm. Tegemise võimalused: asfaltbetoonist
- hoone esialgsed plaanid, põhimõtteline ruumijaotus - vaated, lõiked, vastavalt vajadusele mõõtkavas - markeeritud põhilised materjalid, kihid ja värvid - hoone arenguperspektiivid ( juurde- ja pealeehitamise võimalus, põhiplaani paindlikkus, funktsioonide muutmise võimalikkus) - eskiisifaasis hoone tehnilised näitajad (pinnad, kubatuur) - asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Joonis 2 (Eskiis projekt K.Stedingi eramaja, Sveits ) 1) EELPROJEKT e. ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt Joonis 3 (eelprojektis hoone tagumine külg) Eelprojekt on eskiis- ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12st joonisest. Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed, projekteerimistingimused ja lisad
või jäätmekäitlejana Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla Regioonis (Tallinn, Viljandi mnt. 16) registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitlusluba. Koguda ehitusjäätmed liigiti, ehk kõik tabelis loetletud positsioonid eraldi. Kooskõlastama maa omanikuga jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel. Peale ehitustööde lõppu taastatakse muru ja muud rikutud katendid. 27 7. VIIDATUD ALLIKAD [1]. EVS 842:2003 ,,Ehitiste heliisolatsiooninõuded" [2]. Ehitusseadustik, Vastu võetud 11.02.2015.a. [3]. Siseministri 07.04.2017.a. määrus nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" [4]. Eesti standard EVS 932:2017 "Ehitusprojekt" [5]. Eesti standart EVS-EN 1990:2002 "Eurokoodeks
...............................................27 7.18. Maantee optiline sujuvus ja selgus .....................................................................................................28 7.19. Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius .....................................................................................29 7.20. Üldised parameetrid............................................................................................................................29 8. KATENDID, RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED .....................30 8.1. IRI suurim lubatud väärtus ....................................................................................................................30 8.2. Ristmiku põhitüübi valik ........................................................................................................................31 8.3. Vähimad nähtavuskaugused ristmikul ................................................................
...............................................39 7.18. Maantee optiline sujuvus ja selgus .....................................................................................................40 7.19. Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius .....................................................................................41 7.20. Üldised parameetrid............................................................................................................................41 8. KATENDID, RISTMIKUD, RAJATISED, KERGLIIKLUS, TEEPÄRALDISED .....................42 8.1. IRI suurim lubatud väärtus ....................................................................................................................42 8.2. Ristmiku põhitüübi valik ........................................................................................................................43 8.3. Vähimad nähtavuskaugused ristmikul ................................................................
kohta, analoogprojektide hooneosade hinnakatalooge või varem koostatud ehitiste eelarveid, arvestades seal juures kavandatava hoone ning analoogprojekti konstruktiivelementide ja tehnopaigaldiste osakaalu erinevusi või ruumiprogrammi näitajate alusel töötavaid eelarvestamise tarkvarasüsteeme (nt TAKU, mida kasutab RKAS). Kui krunt on selleks ajaks olemas, siis hooneväliste tehnovõrkude ja rajatiste maksumused nende m2 (katendid) ja jm (taristu) hindade alusel. Projekti kogumaksumuse hindamiseks selles faasis tuleks ehitise (hoone + rajatised) maksumusele lisada omaniku kulud: - Vajadus-, tasuvus- ja teostatavusuuringuteks 3% - Krundi omandamisega seotud kulud 5% - Projekteerimiskulud 3-10% - Omanikujärelvalve kulud 0,5-1,5% - Omaniku juhtimiskulud 2-6%
staadiumideks. Eelnev töö ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT - ES - kirjanurga lühend (sele 1), millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Eskiisprojekt võimaldab tellijale hoonest ettekujutuse anda, erinevaid pakutavaid variante võrrelda ja analüüsida. Esitatakse minimaalses mahus.- asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa.
kohta, analoogprojektide hooneosade hinnakatalooge või varem koostatud ehitiste eelarveid, arvestades seal juures kavandatava hoone ning analoogprojekti konstruktiivelementide ja tehnopaigaldiste osakaalu erinevusi või ruumiprogrammi näitajate alusel töötavaid eelarvestamise tarkvarasüsteeme (nt TAKU, mida kasutab RKAS). Kui krunt on selleks ajaks olemas, siis hooneväliste tehnovõrkude ja rajatiste maksumused nende m2 (katendid) ja jm (taristu) hindade alusel. Projekti kogumaksumuse hindamiseks selles faasis tuleks ehitise (hoone + rajatised) maksumusele lisada omaniku kulud: - Vajadus-, tasuvus- ja teostatavusuuringuteks 3% - Krundi omandamisega seotud kulud 5% - Projekteerimiskulud 3-10% - Omanikujärelvalve kulud 0,5-1,5% - Omaniku juhtimiskulud 2-6%
annaabi.ee 
